SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja...
Suvelilled nende kasutamise võimalused floristikas Pille-Riin Tilk I FK 2009 Sissejuhatus Suvelilled lilled, mis õitsevad ainult ühel suvel. Meil kasvatatavatest suvelilledest on paljud oma kodumaal püsikud. Suvelilled on ettekasvatatavad ja kohalekülvatavad. Floristil on suvelilledega palju teha, sest ta kasutab neid oma töös mitmekülgselt. Väga paljud lõikelilled, mis poes müüakse on just nimelt suvelilled. Talvel, kui pole niipalju värsket materjali tehakse ka kuivseadeid ja ka suvelilli saab kuivatada ja nad jäävad kaunid seades. Tihti tuleb tööl ette ka inimesi, kes pärivad nõu lillede istutamisel aeda ja kuidas kaunistada lihtsalt oma verandat või rõdu. Lilleseadja ei pea
KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
kahvatuvad. Lühiajalise läbikuivamise elab taim probleemideta üle, talub ka vihmaperioodi, kui vesi ei jää anumasse seisma, külmakraadid mõjuvad aga hukutavalt. Anumas tuleb jõulise kasvuga taime kindlasti väetada. Rippuv. Kasvatatakse enamasti anumates (amplitaim). Joonis 9. Suva ilunõges (http://cikumiku.smugmug.com/School/Suvelilled/P1170050/651329609_fdYBg-L.jpg) 6 f f 2011 Kannike (Viola) -võõrasema (aedkannike) (V
Luua Metsanduskool Maastikuehitus 14MEPK1 Digiherbaarium Koostaja: Andres Laanemaa Juhendaja: Maria Jürisson Luua 2016 SUVELILLED 1. Nimi: Longus rebasesaba Ladinakeelne nimetus: Amaranthus caudatus Sugukond: Amaranthus Interneti aadress: http://goo.gl/xQ05Jo 2. Nimi: Suur lõvilõug Ladinakeelne nimetus: Antirrhinum majus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8e5pzt 3. Nimi: Mehhiko päsmaslill Ladinakeelne nimetus: Ageratum houstonianum Sugukond: Ageratum Interneti aadress: http://goo.gl/Inpsbq 4. Nimi: Alatiõitsev begoonia Ladinakeelne nimetus: Begonia semperflorens
· Väldi pottides eelmise hooaja kasvumulla korduvkasutamist tavaliselt on see muutunud toitainetevaeseks. · Mida põuasem suvi, seda rohkem tuleb potte kasta. Mida rohkem kasta, seda kiiremini uhutakse pottidest välja toitained. Väeta korralikult. Lõigake või näpistage ära närbunud õied, et taim ei raiskaks jõudu seemnete valmistamisele. Siis õitsevad suvelilled rikkalikumalt. · Vastu lõunapäikest asuvaid taimi on kõige parem kasta hommikuti nii on taimejuured terveks päevaks kindlustatud piisava veekogusega. Taimekaitse(kahjurid,haigused): Enne seda, kui tuua pelargoon aeda või rõdule, tuleb teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. Kõige sagedamini
Õigupoolest ongi jaanipäev ja jõulud maainimeste tähtsamad aastapoolitajad: vanasti arvati aega tähtpäevade järgi, ikka jaanipäevast jõuluni ja jälle jõulust jaanipäevani. Marta ei raatsinud veel majja sisse minna. Ta istus pingile maja ees ja hingas sisse suvepüha õhku, mis oli tulvil õitsevate lillede ja küpseva vilja lõhna. Ennemuiste pühitseti jaanipäeval päikese ja valguse püha. See oli ka õitepüha. Sellel ajal õitsesud niitudel kaunemad suvelilled. Neiud korjasid kimoe ja punusid lillepärga, ennustasid õnne ja õnnetust ja käisid metsas sõnajalaõit otsimas. Marta murrab valge karikakra ja hakkab ükshaaval õielehti noppima. Ta mõtleb tütrele, lootes et ehk üllatab teine oma vana ema ja tuleb pühadeks maale. Nooruses ennustas ka Marta. Veel praegugi on rehetoas palkide vahel õnnelill. Vanasti usuti, et kel õis seinapraos õide puhkeb, see saab kaua elada. Marta lill avaski oma kroonlehed
Õige aeg katted peale panna on siis, kui mõni päev on olnud kuni 5° külma, maapind juba kergelt külmunud ning on oodata püsivat külma. Plusskraadidega tuleks talvel talvekatet vähendada, et taimed n-ö ära ei lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata ümber põõsa kepid, mille peale on hiljem hea kangast sättida. Võimalik on ära kasutada ka bambusvõred, mille peal suvel ronisid suvelilled - neile on mugav kattekangast kinnitada. Ilmaolud bambust ei riku ning see kestab väga kaua. Ümber tüve tuleks kuhjata komposti, kuiva turvast, koorepuru või lehti, sest vaid võra katmisest pole kasu, kui juured on kaitsmata nii saab taim ikkagi külma (Kurg 2010). Vanemate taimede puhul on soovitatav laiuvad põõsad talveks siduda kokku, et oksad lumeraskuse all ei murduks või katta neid kuuseokstega (Seemnemaailm). 3
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused
5. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn: Valgus, 1972. 6. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn: Valgus, 1987. 7. Lundevall, C. F., Björkman G. Põhjamaa õistaimed. Tallinn: Varrak, 2007. 8. Masing, V. 100 tavalisemat taime. Tallinn: Koolibri, 1999. 9. Roht, U. Lehtpuud I osa. Sine loco: AS Atlex, 2007. 10. Seidelberg, Mari. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995. 11. Süvalepp, A., Süvalepp, M. Madalakasvulised püsililled. Tallinn: Valgus, 1976. 12. Tara, A. K. Suvelilled. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2009. 13. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&Lang=est (25.10.2011) 14. Seemnemaailm. Lilled. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?CID=23 (29.10.2011)
Päikseline või poolvarjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: siseruumides, talveaias, suvelillepeenras. Joonis 75. Suurelehine hortensia (http://www.sweetvalleyfarms.com/nurserystock/macrophylla.htm) Joonis 76. Suurelehine hortensia Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Suurelehine hortensia. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=544&cid=1010&cgid=. 20.09.2013. Hortes. Suurelehine hortensia. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/suvelilled-ja-hooajataimed/suurelehine-hortensia-1. 20.09.2013. 3.6 Põisenelas (Physocarpus) Konkreetne liik: lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' (Physocarpus opulifolius 'Diabolo') (joon. 77, joon.78) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius kuni 100-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge, laiutav põõsas. Lehed: tumedad, veinipunased lehed. 3-hõlmised liitlehed. Õied või õisikud: kreemikasvalged.
peale panna on siis, kui mõni päev on olnud kuni 5° külma, maapind juba kergelt külmunud ning on oodata püsivat külma. Plusskraadidega tuleks talvel talvekatet vähendada, et taimed n-ö ära ei 19 lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata ümber põõsa kepid, mille peale on hiljem hea kangast sättida. Võimalik on ära kasutada ka bambusvõred, mille peal suvel ronisid suvelilled - neile on mugav kattekangast kinnitada. Ilmaolud bambust ei riku ning see kestab väga kaua. Ümber tüve tuleks kuhjata komposti, kuiva turvast, koorepuru või lehti, sest vaid võra katmisest pole kasu, kui juured on kaitsmata nii saab taim ikkagi külma (Kurg 2010). Vanemate taimede puhul on soovitatav laiuvad põõsad talveks siduda kokku, et oksad lumeraskuse all ei murduks või katta neid kuuseokstega (Seemnemaailm). 20
Eesti ordineeritud metsakasvukohatüübid. 1979. Masing V. Sada tavalisemat taime. 1999. Masing V. Ökoloogialeksikon. 1992. Nielsen H. Mürktaimed. 1990. Paal J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. 1997. Paju A. Aed ja mets kui apteek. 1995. Pogen O. Meie marjad. 1977. Raitviir A. Kevadlilled. 1977. Raitviir A. Suvelilled. 1979. Raudsepp L. Eesti õistaimi. 1981. Relve H. Puude juurde.1998. Roosaluste E. Eesti kõrreliste määraja. "Rukkilill" 1997, nr. 5. Sarapuu T. Marandi T. http://sunsite.ee/taimed/ Stenberg L. Mossberg Bo Den Nordiska Floran. 1993. Zingel H. Eesti tarnade määraja. "Rukkilill" 1997, nr. 5. Trass H. Randlane T. Eesti suursamblikud. 1994. Verzilin N. Robinsoni jälgedes. 1949.
1925. a (The Exposition of Modern Decorative and Industrial Arts). Kõige äärmuslikumad aiad, mida seal näha võis, olid ülimalt arhitektoonilised. Põhirõhk oli elututel materjalidel, mille eeliseks oli, et nendest ehitatud aed oli kohe valmis (instant garden). Polnud tarvis oodata, et puud või põõsad suureks kasvaksid. Taimi kasutati värvilaikudena, ainult dekoratiivseks pinnatäiteks. Soositud olid igihaljad põõsad ja suvelilled. Kompositsioon oli abstraktne, peaaegu üksnes kahemõõtmeline, mõeldud vaatlemiseks nagu pilt - maja erinevatelt korrustelt ja terrassilt. Seos maja ja aia vahel oli olulisem kui aia ja ümbruse vahel. Aedade autoriteks olid kunstnikud ja arhitektid. Seetõttu oli kujundus küll kompsitsiooniliselt väga tugev, aga aiaga oli siin vähe ühist. Aed on teatavasti neljamõõtmeline kunstiteos, kus aeg on üks olulisemaid komponente - ja kujundajaid. 1920. a-te radikaalsed vormieksperimendid
annaabi.ee 
