Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. Päikese pinnatemperatuur on 5780 °K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit kraadi ja tuum kuni 13,6 miljonit kraadi. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85 Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. Päikeseplekid Maailma valitseb Päike. Tänu sellele energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Kuid ilma atmosfäärita kaoks see kiiresti tagasi ilmaruumi. Keskmine temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Maale jõudvad kosmilised kiired soodustavad pilvede teket atmosfääris. Pilved peegeldavad päikesekiirguse tagasi ilmaruumi ja jahutavad seega ilma. Päikeselt saabuvate osakeste voog ehk
Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus Päikese heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6 miljonit aastat tagasi suurenenud 40% võrra Iga täht tekitab tähetuult Pidev gaasi paiskamine ilmaruumi Sellega kaasnev massikadu on tühine Päike kaotab aastas 10-14 osa oma massist[5] ehk ainult 0,01% kogu eluea jooksul Massiivsete tähtede jaoks on tähetuule efekt aga suur võivad kaotada 10-7 kuni 10-5 Päikese massi aastas Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest Päikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga aeglaselt
aastal. 17. sajandi keskel ja 18. sajandil valitsenud suhteliselt külm kliima kaasnes tavalisest tuhmima päikesega. Sellest alates on suurim kooskõla leitud süsihappegaasi kasvava tasemega. MEIE MAAILMA valitseb Päike. Selle eluandev energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Igale maapinna ruutmeetrile langeb umbes kolme sajavatise pirniga võrdne energia. Kuid ilma atmosfäärita kaoks see kiiresti tagasi ilmaruumi. Keskmine globaalne temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. On teada, et Päikese aktiivsus muutub, nii et iga 11 aasta järel on see oma tipus – nii nagu see oli aastal 2000. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Kuid päikesekiirgus muutub vaid tühise 0,1 protsendi võrra. Kas saab nii
koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist PÄIKESE KROON hõre ja kuum gaasi pilv, ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse ja temperatuur on ligikaudi 1 000 000 Kelvinit PÄIKESE EHITUS PÄIKESEKIIRGUS Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9×10 astmes 26 vatti(W) Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×10 astmes 17 dzauli(J) sekundis ning umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamiseks energiaallikaks PÄIKESEKIIRGUS PÄIKESE AKTIIVSUS Mõõdetakse Päikeseplekkide aastase arvu, säilinud puutüvede aastaringides salvestunud radiosüsiniku ja pinnase berülliumisisalduse muutumise põhjal On tõusnud alates 1900. aastatest Kõrgpunkt 1950. ja 1990. aastatel
inimeste rännet. Eesti kui rahvusvaheline eeskuju ja pidevalt kestev vabariik peaks propageerima nii ülejäänud maailmale kui ka oma ühiskonnale jätkusuutlikke vahendeid ja loodusega arvestavat eluviisi. Hiljutine “Teeme ära!” kampaania oli suurepärane näide sellest, kuidas igaüks saab massiivsele kliimaprobleemile omaalgatuslikult vastu hakata. Sarnaste aktsioonidega tagame nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele stabiilse ja mitmekesise ilmaruumi, kus rahulikult elada. Eesti ühiskonda ohustab lõhestumine. Igaühte meist saab liigitada nii vanuse, soo, rahvuse, poliitiliste vaadete kui ka sotsiaalse ja majandusliku positsiooni järgi. Nendele tunnustele põhinedes jagunevad sarnased inimesed gruppideks. Samaaegselt on ka nende ühtekuuluvustunnet soodustamas ühised probleemid, millele lahendusi otsides hakatakse sageli mõnele teisele rühmitusele näpuga näitama. Kisklused konservatiivide ja
Kui laen, ehitamine, uus auto ja puhkusereisid on seltskonnas muutunud üldisteks jututeemadeks, tundubki endale ühel hetkel imelik, kui niisuguseid asju ette näidata ei ole. Kui sukelduda ohjeldamatusse tarbimisse, võib inimene aga ühtäkki märgata, et tema ei juhi enam asju, vaid asjad juhivad teda. Siis on edaspidi raske olla vaba isegi usulisteks otsustusteks. Tarbimisühiskonna vastu võitlemine on võitlus tuuleveskitega. Kui üldse sekkuda ilmaruumi ürgsetesse asjadesse, siis tuleks kutsuda inimesi üles kvaliteetsemalt ja mitmekesisemalt tarbima ning mitte unustama, et tarbida saab ka vaimu, mitte ainult mateeriat.
Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. · Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. · Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust?
Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. 7.kasvuhooneefekt - Veeaur, CO2 ning teised kiirguslikult aktiivsed lisandgaasid neelavad ja kiirgavad pikalainelist kiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides niiviisi ära osa pikalainelisekiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18°C, seega 33°C madalam kui praegu. 8.pôhjendus miks kliima soojeneb 5%mõju loodusel, kasvuhonneg hulk suureneb atmosf, metaan ja
arenemise ja edenemise tulemus, et arenemine sünnib praegu ja kestab tulevikus. Mina usun homsesse päeva. Mina usun, et homne päev on parem tänasest. Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab! Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aime – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus. 5. TAARAUSU KALENDER Taarausulised võtsid kasutusele oma ajaarvamise, mille alguspunktiks on Eesti Vabariigi asutamine 1918. aastal. Seega, aasta 2003 p.Kr. on aasta 85.Vahetamaks välja kiriku kalenderi tähtpäevi, hakati tähistama uusi. Toona algatatust on tänapäeva jõudnud jüriöö tähistamine. 6. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia
2 Kahe magneti samamärgiliste pooluste lähendamine teineteisele pole hõlpus, sest nad tõukuvad, nende magnetväljad ei saa teineteisega liituda. Maa ja planeetidevahelise magnetvälja puhul on olukord samasugune. Väljad ei saa teineteisega liituda, vaid Maa magnetväja piirkond, maakera magnetosfäär, moodustab planeetidevahelises magnetväljas õõnsuse. Seega on Maa magnetosfäär meid ümbritsev ilmaruumi piirkond, kus plasma käitumist juhib Maa magnetväli. Ühtlasi varjestab magnetväli maakera päikesetuule eest ja osaleb sedasi elu võimaldamisel Maal. Kui magnetväli puuduks või oleks tegelikust nõrgem, puhuks päikesetuul Maa atmosfääri ja vesikonna ajapikku ilmaruumi. Nii on läinud näiteks Marsil, Maa naaberplaneedil, mille magnetväli on üpris nõrk. Magnetosfäär ja planeetidevaheline magnetväli on üleni kokkupuutes. Mõlemad väljad painduvad üksteisele vastu
peitub selles, et üle 80% lõunapoolkerast on kaetud veega 26. Missugune järgnevatest füüsikalistest suurustest on molekulide keskmise kiiruse mõõduks. temperatuur 27. Missugune järgnevatest ei ole soojusülekandeprotsess atmosfääris konvergents 28. Pilved ___neelavad_____ infrapunakiirgust ______peegeldavad____ nähtavat kiirgust. 29. Kui maa poolt ilmaruumi kiiratud kiirgus iga aasta poleks ligikaudu võrdne sellega, mille maa saab päikeselt, siis muutuks atmosfääri keskmine temperatuur. 30. Päikesetuul on päikesest lähtuv laetud osakeste voog maailmaruumist 31. Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. Juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel? Kõik vastuse variandid: 1
· Müüt kirjeldab maailma loomist ( jumalik jõud loob kaosest kosmose , korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed · Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulikku avaldumist argielus · Legend piiblipärimus · Memoraat isikulooline usundiline jutt · Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. · Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu see maailma telg kogu ilma ruumi neljaks ilmakaareks. Selline maailma käsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude kultus on väga vana ja laialt levinud nähtus, mis
kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Usuti ka saarlaste ülemjumalasse Taarapitasse, keda mainib Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eepose, koolilugemike ja laulude kaudu jõudis Taara kuju ja nimi rahva sekka. 1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus. Nemad tõlgendasid Taarat deistlikult: "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Eelnev fakt näitas muinasusundil alguse saanud usu jumalasse kajastust isegi lähiminevikus. 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest küll Jumala olemasolu, kuid 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese
spektri koopia. Jupiteri suurune komeet · Komeedid ei pruugi olla ainsad pikkade ja helendavate sabadega taevakehad. Täht, mis on Maast 153 valgusaasta kaugusel puhub aeglaselt planeet HD 209458 atmosfääri minema. See aga annab Jupiterist veidi väiksemale planeedile samasuguse efekti. · NASA Hubble'i teleskoobi vaatluste kohaselt tiirleb planeet tähele nii lähedal, et päikesetuul kannab aeglaselt planeeti ilmaruumi. Siiski ei kao planeet lähiajal veel kuhugi.Teadlaste hinnangul võtab see aega umbes 100 korda kauem, kui on universumi vanus. · · Perioodilised komeedid ja nähtavus · Kui komeet on Päikesele lähedal ja tal on pea ning saba, siis saab teda Maa taevas näha. · Vaadeldud komeete on umbes 1000, silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul kümmekond, binokliga jälgitavaid 50 ringis.
taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest selle poolest, et tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 8. Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, tõenäoliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Maa pinnaehitust kujundavad protsessid on mandrilaavade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus ja kosmilised mõjud
Süsteem püüab minna üle korrastatud olekutelt mittekorrastatule. 33. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi oleku tõenäosusest lähtuvalt. Loodus püüab minna üle vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. 34. Mis moodi hinnatakse energia kvaliteeti? Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 35. Miks leiab Maal kasutamist Päikese energia, mitte aga Maalt ilmaruumi kiiratav energia ehkki need on arvuliselt sama suured? Maailmaruumi energia kvaliteet võrreldes Päikeselt saadavaga on väiksem. 36. Kuidas iseloomustab entroopia energia kvaliteeti? Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia 37. Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 38. Kuidas iseloomustab entroopia osakeste jaotumist süsteemis?
Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. 14. Eesti mütoloogia tegelased: Vanaisa- kutsutakse ka taeva- ja äikesejumalaks. Taevataat, Uku või Ukko Taara- Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose "Kalevipoeg" kaudu. Taarausuliste arvates "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Murueide tütred- laulavad metsas linnulaule, et kõik metsaloomad ja linnud paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja sigineksid hästi. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks. Vetehaldjas- Vetehaldjas on veekogude, vihma, kõigi veetaimede ja kalade kaitsja. Ta
Kütteenergiat kulub 10 korda vähem kui tavalises uues lasteaias ning küttevajadus väheneb vana amortiseerunud maja omaga võrreldes 15–16 korda. Katusele on paigaldatud suur päikeseküttel põhinev soojaveekollektor, kust tuleb põhiosa soojast tarbeveest, rühmades on spetsiaalsed nõudepesumasinad, mis kasutavad kollektorist saadavat vett. (Valga, 2009) Energia ja elu Maal Ligikaudu kolmandik Maale langevast päikese kiirguseset peegeldub ilmaruumi, ligi pool kulub atmosfääri ja merede soojendamiseks, ligi veerand haihtub ilmaruumi Maalt tagasi peegelduva infrapunase kiirgusena. Maa taimestik kasutab fotosünteesiks ära vaid 0,02 protsenti Maale langevast kiirgusest ja selle arvel on miljonite aastate vältel tekkinud fossiilsete kütuste varud, mida saab käsitleda keemiliselt salvestunud päikeseenergiana. (Tomson, 2000) Maal eksisteeriva elu seisukohast on energia ülitähtis. On oluline, et siia jõuaks piisavalt
...................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Kirjutaja eesmärgiks on esitada teaduslikel faktidel põhinev maailmakäsitus, mis jätaks kõrvale arusaama universumist kui üksüheselt mõistetavast nähtusest koos enamasti üheselt arusaadavate nähtustega selle sees, ning vabaneda inimkesksest arusaamast subjektide ilmaruumi tõlgendamisel. Isikukesksel maailma tunnetamisel püüab ta jõuda kahe osalt teineteisega kattuva mõisteni, milleks on omailm ja eluilm, ning anda ülevaate nende kahe mõiste tekkimisest, kasutamisest ja olemusest. 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM Cassirer on väitnud, et kui tegemist on inimesega, siis ei liigu me enam mitte füüsilises, vaid sümboolses maailmas. Nii inimesed kui ka loomad tegutsevad märgiliste tegevuste kaudu, kus iga liik
Ja siis leiad sa lahenduse. Kui mitte enese jaoks, siis laiemas plaanis kindlasti. Tarvis pole muud kui tibakest empaatiavõimet, võimet transformeeruda, saada osakeseks ülejäänud massist, läbi nende silmade, ruumist, läbi selle tahkude. Sa pole enam sina ise, sa oled autojuht maanteel täis pisikesi sõidukeid, osana teede võrgustikust, mis jooksevad linnadesse ja läbi nende, linnadesse, mis kiiskavad satelliitfotol öhe oma valgusreostust, valgusreostust, mis sureb ülejäänud ilmaruumi särasse nagu üle kruiisilaeva parda Läänemerre visatud suitsukoni. Ja kes oled sina? Tugev ranne või nõrk? Mis tähtsust sel enam on? Sellise mastaabiga kaardil loeb vaid kosmiline kiirgus ja mõne kogukama musta augu paratamatu agressioon ümbritseva suhtes
Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida
täielikult. ( Oll, 2005) Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast. Seal viibimise ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Selliseid tähti nimetataksegi peajada tähtedeks. Aja jooksul heeliumi osakaal üha tõuseb. Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus. Iga täht tekitab tähetuult, mis tähendab pidevat gaasi ilmaruumi paiskamist. Enamiku tähtede jaoks on sellega kaasnev massikaotus tühine. Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest ehk sellest, kui palju kütust tähel kulutada on ja kui intensiivselt ta seda teeb. (Vikipeedia.ee, 2012) Kui tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma, on täht ammendanud tuumas leiduva vesiniku ning heeliumi süttimisel tekib punane hiid. Hiiuna kaotab ta intensiivse tähetuulega umbes 30% oma massist
Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida
(1,lk 42) Pilved ja õhuniiskus Kindlasti oled sa jälginud taevalaotuses rändavaid pilvi. Mõnikord on need vaevumärgatavad ja hõredad nagu valkjad udusuled,vahel aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall,sest päiksevalgus ei pääse neist hästi läbi. Kui ilm on selge,siis jõuab maapinnani palju päikeseenergiat. Seega soojendab päike pilvitul päeval rohkem ja õhutemperatuur tõuseb. Pilvedelt peegedub osa päikesekiirgusest ilmaruumi tagasi ja maapinnani jõuab seda vähem.Pilvine päev on tavaliselt jahedam. Öösel maapind jahtub. Selgel ööl kaob Maalt kiirguv soojus takistamatult maailmaruumi. Õhutemperatuur langeb ning pilvitu öö on külm. Pilvisel ööl peegeldub osa lahkuvast soojusest Maa poole tagasi. See,kui suur osa kiirgusest maailmaruumi kaob,sõltub pilvkatte paksusest.(1,lk 45) Kuidas pilved tekivad ? Õhus on alati veearu.Selle hulka õhus iseloomistatake õhuniiskusega.
Ruudu iga külje keskel on T-kujulised väravad, mis jätkuvad ruudust väljaspool ristisarnaste kujutistena, mida sageli piiravad väikesed poolringid (3.). Sisemise ringi keskel kujutatakse kultuse objekti jumalust, või sümbolit, mida rituaalis ülekantud tähenduses kasutatakse. Mandala kirjeldatud põhivariandil on hulk modifikatsioone, mille iseärasused määrab kas keskel asuv sümbol või kohaliku sümboolika muud eripärad (3.). Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina, ilmaruumi kujutatakse nii, nagu see on iseloomulik universumi modelleerimisele ringi ja ruudu abil (3.). Eriti selgelt väljendub see budismis. Konkreetsema semantikaga antropomorfsed objektid asuvad tavaliselt ainult seespool keskmist ringi. Mandala kosmoloogilise tõlgenduse järgi tähistab välimine ring kogu universumi kõiksust, visandab universumi ruumilised piirid ning modelleerib ka tema ajalist struktuuri. Välimisel
ei ole. Galaktikate ruumjaotus, niipalju kui selle üle saab otsustada punanihete mõõtmete järgi, on samuti suhteliselt ühtlane. Meie "lähemas" 500 Mpc kauguses ruumiosas on teada üle tuhande galaktikaparve, milledest suurimad sisaldavad üle 1000 galaktika; samuti ulatuslikke, kuni 100 Mpc läbimõõduga suhteliselt tühje piirkondi. See, kõrge või pigem käsna meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. Vaadeldavat struktuuri iseloomustavate parameetrite kindlakstegemine on tänapäeva kosmoloogia üks populaarsemaid ülesandeid, mille täitmisel osalevad edukalt ka Eesti astronoomid. 10 9.9. GALAKTIKATE TEKE Et nii tähed kui ka galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates
peidab endas olulisi võtmeid elu tekkimise mõistmiseks, kuna see sisaldab aineid - nagu molekulaarne vesinik -, mis olid vajalikud elu tekkeks Maal. "Me oleme piltlikult öeldes leidnud 2000 miljonit miljonit miljonit miljonit tonni seda külma tolmu galaktika kohta - ja arvestage, et galaktikaid on miljardeid," ütles Block. Tolmust oleme võetud Enamik inimesi peab tähti kaugeteks objektideks, mida saab imetleda vaid eemalt, ent Block ja tema kaastöötajad usuvad, et tähed on ainult ilmaruumi tundmaõppimise lähtepunktid, mis aitavad meil lahendada ka elu mõistatust. Tavapäraselt peetakse astronoomiat teaduseks, mis uurib tähti, mis omakorda pole midagi muud kui gaasilised massid, mis kiirgavad valgust ja soojust. Ent üha enam suunavad astronoomid oma jõupingutusi ka tähtedevahelisele ruumile. Block ütles, et Päike moodustus, kui hiiglaslik gaasi- ja tolmupilv tõmbus gravitatsiooni jõul kokku
ühel ruutkaareminutil üle 1500 galaktika ning ainult 3 (!) meie Galaktika tähte. Galaktikate ruumjaotus, niipalju kui selle üle saab otsustada punanihete mõõtmiste järgi, on samuti suhteliselt ühtlane. Meie "lähemas", 500 Mpc kauguses ruumiosas on teada üle tuhande galaktikaparve, milledest suurimad sisaldavad üle 1000 galaktika; samuti ulatuslikke, kuni 100 Mpc läbimõõduga suhteliselt tühje piirkondi. See, kärge või pigem käsna meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. Vaadeldavat struktuuri iseloomustavate parameetrite kindlakstegemine on kaasaegse kosmoloogia üks populaarsemaid ülesandeid, mille täitmisel osalevad edukalt ka Eesti astronoomid. Galaktikaparved William Herschel, tuntumaid inglise astronoome, ehitas varasemast suuremaid peegelteleskoope ning avastas 18. sajandi lõpul taevas terve udukogude maailma. Herschel
Geodeesia roll tänapäeval Artu Ellmann New Brunswick'i Ülikool, e-post: [email protected] Geodeesia on üks vanimaid teadusharusid. Meieni jõudnud Samuti ei saa inimliku uudishimu rolli alahinnata. Pole tõendite kohaselt paelus Maa kuju ja mõõtmete määramine sugugi imekspandav, et arutlused ilmaruumi ehitusest ja inimest juba vähemalt kolme tuhande aasta eest. Arvata Maa kujust olid muuhulgas paljude tuntud Vana-Kreeka võib, et see huvi kasvas välja vajadusest mõista teatavate filosoofide lemmikteemadeks. Kuna veel polnud kuigi loodusnähtuste toimumist. Nii näiteks olid kuuvarjutused täpseid mõõtevahendeid ja samas puudus ka praktiline toona üsna hirmutekitavad sündmused, andes ainest vajadus Maa kuju/mõõtmete täpseks teadmiseks, siis lasti
Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks. Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ning praeguse hetkeni ei ole me suutnud teisi teooriaid välja mõelda. · Peale valguse ja soojuse vabaneb Päikselt tohutuid osakestehulki. Osakesed eemalduvad ümbritsevasse ilmaruumi päikesetuulena, mis veab endaga kaasa ka Päikese magnetvälja. · Päikesetuul põrkub Maa magnetväljaga ning see moodustab päikesetuulde ööne, mida nimetatakse magnetosfääriks. Päikesetuule survel on magnetosfäär päikesepoolselt küljelt sisse litsutud, vastasküljelt aga veninud pikaks sabaks. · Kui tingimused on soodsad, pääsevad Päikeselt pärinevad osakesed Maa magnetosfääri ja kogunevad ajapikku selle sabasse
Arvestada veel: kollektiivsus-individuaalsus, seotus religioossete institutsioonidega, rituaalse käitumise eripärad, … Ristipuud maastikul, rahvausundis ja kombekäitumises Surmakultuur ja matusekombed. Kui nad asuvad maastikul, siis on nad osad pärandkultuurist. Kultuuripärand – laiem mõiste, keel, kirjandus, muusika Pärandkultuur – võeti kasutusele 1990. aastatel, hakati huvi tundma inimtegevuse vastu aladel, mis praegu on metsastunud. Maailmapuu Jaotab ilmaruumi kolmeks tasandiks vertikaalselt – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ja allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu ilmaruumi neljaks ilmakaareks. Tuntud eelkõige šamanistlikust kultuuriruumist. Puude külge või puudesse matmine Lahkunu hing võtab surmajärgselt linnu kuju ja niimoodi on tal tunduvalt lihtsam külastada oma endist asukohta, kui ta keha on asetatud puu külge või puul
Täisvarju läbimõõt võib ulatuda 264 kilomeetrini. Soodsaimal juhul kestab täisvarjutus paigal oleva vaatleja suhtes 7,6 minutit. Aastas toimub eri kohtades kaks kuni viis päikesevarjutust. (EE 7. köide, lk 595) Päikese tekkimine ja häving Tähed tekivad tähtedevahelise gaasi ja tolmu hiigelpilvedest. Niipea, kui nende tuumakatlad on üles köetud, liituvad nad tähtede kogukonnaga. Päike on praeguseks ,,elanud" ligikaudu 4,6 miljardit aastat, paisates ilmaruumi valgust, soojust ja teisi kiirgusi. Päikese ja teiste tähtede kiirgus ei kesta igavesti. Neil on kindel eluiga. Tähtede eluiga sõltub nende massist: mida suurem on täht, seda lühem on tema elu. Päikese eluiga on üheksa kuni kümme miljardit aastat. Järelikult on tal jäänud elada viis kuni kuus miljardit aastat. Päikese hävinguga lõppeb ka elu Maal, ookeanid keevad tühjaks, maa kaotab atmosfääri ja praegune Maa muutub söestunud planeediks. Kuu
Umbes 13,5- 15 miljardit a. tagasi tekkis ühestpunktist (singulaarsusest) universum. Suur Pauk ei olnud päris plahvatus vaid mateeria ruumi ja ajaühine tekkimine. Singulaarsus oli üli kuum ja tihe ja seda kujutatakse 2cm läbimõõduga kerakesena. Rikuti sümeetria aine ja antiaine vahel, mis selle vallandas seda ei teata. 17. Universumi kärgstruktuur. Galaktikate ruumjaotus- see, kärge meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. 18. Milles seisneb antroopsusprintsiip? Sõnasta! See tähendab inimkeskset universumit, universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). Me näeme, tunnetame seda ja oskame sellest järeldusi teha.
Juhan Aavik. Taarausuliste eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik (või pigem deistlik): "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sygavaim aime ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Pühitsetud taaralased kandsid kaelas hõbedast medaljoni tõletit, mis sisaldas mulda taaralaste pühaks peetavatest paikadest. Taaralaste rituaalidel põletati urikivil urituld. Taarausu juhtide (eeskätt Marta Lepp-Utuste) välja töötatud stsenaariumide järgi toimetati abielu pühitsemist, surnu ärasaatmist ning teisi kombetalitusi ja rituaale. Tähistati mitmeid rahvuslikke-usulisi
raadiovastuvõtja, mis püüab kosmosest nii tähtede, galaktikate kui ka universumi sünnist tekkinud raadiolaineid (kosmiline mikrolaine taustkiirgus) [20] Pilt 4 RFID kiip Kokkuvõte Raadiolained on kõikjal meie ümber, kuid tihtilugu me isegi ei mõtle sellest. Need soojendavad meie toitu, edastavad meie kõnet ning toovad koju ja teele kaasa meelelahutust. Samuti jäävad need meist ilmaruumi järele veel tuhandeteks aastateks, üha enam hajudes ja järjest kaugemale liikudes. Viimasel 100 aastal on raadiolained muutunud iga päevaga järjest tähtsamaks kui kunagi olid maailmas vaid üksikud raadiojaamad, mis edastasid vaid Morse koodi siis tänapäeval on raadiolaineid kasutavad seadmed kõikjal me ümber taskus olev mobiiltelefon peab korraga sidet mitme tugijaamaga ja seda pidevalt, WiFi ruuter saadab pidevalt
punase hiidini (paremal) peale miljardeid aastaid. 2.1 Peajada 90% oma elust veedavad tähed peajadal. Sellel ajal ammutab täht oma energiat vesiniku tuumareaksioonist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Hetkel on Päike peajada täht. Pideva reaktsiooni ja sellest tuleneva tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja heledus, nt Päikese oma on suurenenud peajadal oleku ajal 40% võrra. Iga täht tekitab ka tähetuult, mis on pidev gaasi ilmaruumi paiskumine. Enamike tähtede jaoks on massikaotus, mis sellega kaasneb, tühine. Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algraskusest ja absoluutsest heledusest ehk sellest, kui palju kütust tal kulutada on ja kui kiiresti täht seda teeb. 5 2.2 Peajada järgne aeg Tähtedel, mille mass on vähemalt 0,4 Päikese massi, tekib heeliumi põlemine, kui nad on ära kulutanud tuumas oleva vesiniku
katoliku kiriku õpetusega. Tema arvates on igal nähtusel põhjus ja kõikide nähtuste ülempõhjuseks on jumal. Renessanssi filosoofia Sai alguse XIV saj lõpust Põhja-Itaaliast ja levis XV-XVI saj põhja poole. Renessanssi eeldused: kompass, püssirohi ja trükikunst. Arenes majandus, tekkisid pangad. Kodanluse klass. Renessanssi inimene tahtis end jäädvustada, 1506 alguas Roomas Peetruse kiriku ehitamine. Astronoomias muudeti maailmapilti. Kopernik 1. ilmaruumi kese Maa asemel Päike. 2. Mõju inimese suhtumisele religiooni, seda nim heliotsentriliseks maailmapildiks. Kummutas sellega geotsentrilise maailmapildi. Kepler Planeedid liiguvad mööda ellipsid, mitte ringi, erinevatel objektidel erinev kiirus. Sõnastas planeetide liikumise kohta 3 seadust. 1 Galileo Galilei Maa liigub ümber oma telje ja ümber päikese tohutu mõju religioonile. Leiutas teleskoobi ja termomeetri
o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil. · Valge maagia: kogukond on heaks kiitnud- puhas · Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda ning ei kiideta heaks. Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate vaimuolendite tarvis, keskmine ilms lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks · Horisontaalselt jaotab ilmapuu- see maailmatelg või naba kogu ilmaruumi neljandaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude(hiite) kultus on väga vana ja laialt levinud
jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 5. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. ´ 6. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 7. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja
atmosfääri. Lisaks sellele kiirgavad nad infrapunakiirgust. See kiirgus levib kõikides suundades, osa sellest kiiratakse ka Maa suunas ja neeldub seal, soojendades sedasi maapinda. Maa kiirgab omakorda infrapunakiirgust ülessuunas, kus see neeldub ja soojendab alumist atmosfääri. Veeaur, CO2 ning teised kiirguslikult aktiivsed lisandgaasid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18oC, seega 33oC madalam kui praegu. Kasvuhoone efekti atmosfääris soovitatakse nimetada atmosfääri kasvuhooneefektiks, sest tegelikult ei takista kasvuhoone klaas lahkuvat infrapunast kiirgust. Kasvuhoones on soe
Antero Vipuse sisse o Lemminkäise retk allmaailma, seal sooritatavad ülesanded: Hiire hirve, Hiie hobuse ja Toonela luige küttimine o Lemmikäise surm ja elluäratamine, keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi). 1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902);
Lemminkäine tegi samuti retke allilma, et täita sealsed ülesanded, et saada naine, kelle ta pidi saama kui täidab talle esitatud ülesanded. Lemminkäise surm on samuti šamanistlik. Tema jäänused rehitseti kokku ja pandi uuesti kokku (elluäratamine) 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo võib olla ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub põhjanaela külge. Sampot võib näha ka rahategemise masinana. sampo on hea ja toob omanikule rikkust ning õnne. Sampo kui taevas. Sampo on seotud põhjalaga ja müütilse Põhja emanda tütre kosimisega. Sampo tagumisest räägitakse kui kosmiliste loomistööde jätkust, Sampo on ese, mis taotakse/tehakse ja kantakse seejärel venesse kus ta kukub vette ning puruneb. Sampol on juured, ja tema vallapäästmiseks on vaja neid künda
Sellest veendumusest lähtub ka kinnitus: Mina usun homsesse päeva. Mina usun, et homne päev on parem tänasest. Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab! Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus. 23. Kuidas määratleda folkloori ja žanri? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü
Neid gaasimolekule ergutavad tähed, mis asetsevad parajasti udukogude sees. Uued tähed sünnivad udukogude materjalist. Tähed sünnivad udukogudes, kus moodustuvad tumedad tombud ehk gloobulid. Need tihenevad kokku varisemiseni, sest gravitatsioon tõmbab seda aina ligi. Enamasti nii sünnivadki uued tähed. Emissioonudud ilmnevad tähtede sündimise ajal, kuid neid helendavaid udukogusid esineb ka tähtede surma ajal. Neid nimetatakse planetaarseteks ududeks. Näiteks surev täht paiskab ilmaruumi gaasi ja tolmu ning nendest moodustuvadki planetaarsed udud. Nii toimub ka pärast meie Päikese eluea lõppu, kuid seda alles umbes viie miljardi aasta pärast. 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 5 Universumi tähed Tähed on energiat ja kiirgust genereerivad gaasikerad. Ka meie Päike on täht
Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu – see maailmatelg või maailmanaba – kogu ilma neljaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist. Räägitakse, et puu juurte all on olevus, kes korda peab. Pühad hiied 11
Õhurõhu muutusi toob kaasa sooja ja külma õhu vaheldumine. Kõrgemal atmosfääris õhurõhk väheneb. 8. Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris. Päikesekiirgus on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete (lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit) ja aineosakeste voog. Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×1017 J sekundis. Umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi (Maa albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusessega on 0,367). Maa atmosfääri välispinnale jõudvat päikesekiirguse vootihedust Maa keskmisel kaugusel Päikesest nimetatakse solaarkonstandiks. Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m²
metsa (Heintalu 2006b: 58). Slaavlaste mütoloogias on puude tähendus kaksipidine. Näiteks, pajupuu on kiire kasvu ja viljakuse sümbol, kuid seal võis elada ka kurat või vetevana ( 2002: 69). Rääkides puust, kui traditsioonilisest hauaplaatide sümbolist (Lisa I: pildid 9, 11, 12), ei saa mööda minna maailmapuu mõistest. Üldiselt oli maailmapuu omapärane vahendaja kolme maailma vahel. Vertikaalselt jaotas ta ilmaruumi kolmeks tasandiks: kõrgema vaimolendite üllaim, lihtsurelike keskmine ilm ja siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite allilm. Horisontaalselt jaotas maailmapuu ilmaruumi neljaks ilmakaareks. Maailmapuu samastus 28 paljude rahvaste uskumustes saatuste raamatuga, sest tema lehtedele olevat kirjutatud inimeste saatused, iga inimsurmaga kukub ka leht puult
,,Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks..." 5 Võib-olla mõtles Hamlet seda, et kuigi me inimloomakesed oleme füüsiliselt nii nõrgad, on meie mõistus vaba tunnetama kogu Universumit, astudes vapralt sinna, kuhu isegi Star Trek'is6 kõheldakse siseneda ja kuhu satume vaid halbades unenägudes. Ilmaselge on see, et maailmaruum aina paisub ja avardub. Seda kinnitab ka Hubble'i teleskoop, mis võimaldab meil tungida kaugele ilmaruumi sügavustesse. Seal näeme miljardeid ja miljardeid erineva kuju ja suurusega galaktikaid. Planeet, millel elame meie, tiirleb ümber tähe, mis omakorda asetseb ühe Linnutee tähesüsteemiks kutsutava galaktika spiraalses välisharus. Galaktika spiraalharudes olev tolm varjab meie eest vaate Universumile Galaktika tasandis, kuid me näeme hästi mõlemale poole seda tasandit ja võime kaardistada kaugete galaktikate asukohti (joon. 3.1). Joon. 3. 1
,,Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks..."5 Võib-olla mõtles Hamlet seda, et kuigi me inimloomakesed oleme füüsiliselt nii nõrgad, on meie mõistus vaba tunnetama kogu Universumit, astudes vapralt sinna, kuhu isegi Star Trek'is6 kõheldakse siseneda ja kuhu satume vaid halbades unenägudes. Ilmaselge on see, et maailmaruum aina paisub ja avardub. Seda kinnitab ka Hubble'i teleskoop, mis võimaldab meil tungida kaugele ilmaruumi sügavustesse. Seal näeme miljardeid ja miljardeid erineva kuju ja suurusega galaktikaid. Planeet, millel elame meie, tiirleb ümber tähe, mis omakorda asetseb ühe Linnutee tähesüsteemiks kutsutava galaktika spiraalses välisharus. Galaktika spiraalharudes olev tolm varjab meie eest vaate Universumile Galaktika tasandis, kuid me näeme hästi mõlemale poole seda tasandit ja võime kaardistada kaugete galaktikate asukohti (joon. 3.1).
Kuidas siis aru saadakse, et selline objekt on olemas? Seda näitavad nähtavate taevakehade liikumisteed. Nende trajektooride järgi on võimalik välja arvutada musta augu mass ja asukoht. Must auk võib tekkida näiteks tähest järgmisel viisil. Teatavasti toimub tähes termotuuma reaktsioon, mille käigus kergemad elemendid ühinevad raskemateks. Vabanev energia 108 kiiratakse ilmaruumi. Selle protsessi käigus tekivad üha raskemad elemendid, Kui tekib isotoop 56Fe, siis see on nii stabiilne, et enam ei ühine teiste isotoopidega ja termotuuma reaktsioon lõpeb. Temperatuur ja rõhk hakkavad tähes langema, kuid gravitatsioon jääb. Selle tulemusena tekib tähe kiire kokkutõmbumine, nn kollaps. Täht tõmbub kokku nii väikeseks keraks, mille gravitatsiooniväli tõmbab tagasi ka sealt kiirguvad valguskvandid
annaabi.ee 
