Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid.Ikoonid Maalikunst Katkendlikult säilinud Elusolendite kujutamine kunstis keelatud Hävitati Bütsantsi kunstipärandit miniatuuridel Pühapildid Ikoonid Mida ja mismoodi kujutati 8. ja 9. sajand ikonoklastide liikumine Inimesi kujutavad kunstiteosed Keisrite toetus Ikonoduulid Pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoon jumalaema 19.Sajand pronks Ravenna kirikute mosaiigid Kuulsad Sõnum usuline ja poliitiline Kultuseobjektiks keiser Keiser riiki ja kirikut Ravenna varakristlike kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Riided ei luba aimata kehavorme Näod väikesed suured silmad karmilt ja võimukalt Asetatud ritta
Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE. Õigeusk IEU ja Balkanil. A.Ridiger Aleksius II (19992008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega
Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida Euroopa ehk Bütsants" Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a Skisma ( ida ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone ,,Haridus" Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. ,,Viikingid" Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega.
Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. „Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a – Skisma ( ida – ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone „Haridus” Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. „Viikingid” Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega.
IKOONID Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid.
Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt - klaassegu, vitraažid. VANA-VENE. Õigeusk I-EU ja Balkanil. A.Ridiger – Aleksius II (1999-2008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega
Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ülekaalu Pühapiltide valmistamine ja austamine taastati, kuid palju varasemat kunsti oli hävinud Teosed Mitmed olulised Bütsantsi kujutava kunsti teosed on säilinud väljaspool selle tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal Varase bütsantsi kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid
Juba vasalliseisuses olevad inimesed hakkasid omakorda endale vasalle võtma nind nende vasallide üle juba esimesel senjööril võimu ei olnud. 9. Bütsants. Kirjeldage Bütsantsi keisririigi ülesehitust keisri positsioon Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis keisrile ainult nõu anda. Keisrile allusid mitmesugused ametkonnad ja nendes oli kindel hierarhia. 10. Nimeta sinu arvates keiser Justinianuse valitsemisaja (527.-565.a) kolm peamist saavutust 11. Ikonoklastide ja ikonoduulide tüli põhjus Ikonoklastid väitsid, et ikooni kummardamine on nagu ebajumala kummardamine ning see astub vastuollu Piibli keeluga valmistada jumalast kuju või pilti. 12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13
kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoonid Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid
Ravenna kuulus kirik oli San Vitale. 6. Mis on tsentraalehitis? Põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. 7. Millega kaunistati bütsantsi kirikuid seest? Mosaiikidega. Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8. ja 9. sajandil raevutses bütsantsis nn. pildieitajate ikonoklastide liikumine. Nad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Peaaegu sada-aastat kestnud võitluse lõpuks suutsid võita pildiarmastajad - ikonoduulid. Vana-Vene kunst 10. Kuidas sattus bütsantsi kunst eeskujuks vana-venele? Bütsantsi kunst sattus eeskujuks vana-venele tänu Kiievi vürsti Vladimirile, kes abiellus Bütsantsi printsessiga. Kuna tänu sellele astus Venemaa tihedasse
9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Üldiselt on kirikud väikesed ja väljendavad munkade tagasihoidliku ellusuhtumist. Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati. Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid. Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut. San Vitale kirikus on kujutatud Justinianust ja keisrinna Theodorat õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad. Keha katavad
piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid
Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga.Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga. SKULPTUUR Bütsantsis puudus skulptuur, kuna ei tahetud sarnaneda varasemate uskudega. Valmistati vähesel määral reljeefe, millega kaunistatisarkofaage, sambakapiteele. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis.
docstxt/.txt
Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, kuid seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu.
austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud.
mosaiigid värvilistest kividest ja klaasist temaatika- keisri ülistamine (justinianus I ja tema naine) kijutamine- figuurid saledad, pikaks venitatud, tasapinnalised, riided toretsevad, värvid dekoratiivsed, mitte loodust jäljendavad, näod väikesed, silmad suured 9. saj keisrikultuse vähenemine, kannatava Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine 8-9 saj nn "Pilditüli"- pühapiltide pooldajate ikonodeulide ja eitajate ikonoklastide vahel. Selle tulemusena hävis palju ikoone ja mosaiike Ikoonid: eeskujuks võeti vanast Roomast enkaustika tehnikas mälestusportreed pühakute kujutamine, hiljem Kristuse temaatika al 8. saj kasutati tempera värve- sideaineks muna, mesi maaliti liimitud puittahvlitele-tahvelmaal kujutamisvõtted: · pöördperspektiiv (tagant suurem, eespool väiksem ikoonil vastupidi) · foon e taust kuldne
Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endeid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga. Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate – ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad – ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Vanavene kunst (9.-17. sajand) Vana – Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928
Seinamosaiike on aga Bütsantsis vähe. San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega ja keiser Justinianus õukondlastega.Väga tuntud on ka Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias . Keiser Justinianuse surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine.8 saj hakkasid keiser Leo kolmas ja tema järglane Constantinus viies kiriku õigusi piirama. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate ehk ikonoklastide liikumine.Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid.Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid.Ägedas pilditülis hävitati aga palju väärtuslikke kunstivarasid.Uute teoste loomiseks ja kirikute ehitamiseks ei olnud sel ajal enam endisi võimalusi.Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste
Mis oli Karolingide renessanss. Frangi riigi lagunemine ja Verduni leping. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Riigi valitsemine, mõisted: basileus, basileuse ülemvõim kirikuelus (erinevus läänekirikust), tsirkuseparteid. Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse (Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja
õitsengud langusaegadega 15.sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla, kuid islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mistõttu on isegi Bütsantsi kunstipärandit hävitatud Võitlus kujutava kunsti Ikonoduulid pidasid Ikonoklastid lähtusid Ikonoklastide seisukohad 9.sajandil said ülekaalu pooldajate ja vastaste ikoone pühadeks põhimõttest, et pühade muutusid riiklikuks uuesti ikonoduulid ja vahel objektideks. Nad uskusid, asjade kujutamine pildil poliitikaks 8.sajandi pühapiltide valmistamine et pildid võivad imet teha on nende pühaduse alguses. Keisrid toetasid ja austamine taastati, kuna
Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudegasambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Vanavene kunst 10
· 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. · Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. b. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): · Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. · Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. · Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst: · Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast.
saj Sant' Appolinare in Classe kiriku apsiidimosaiik. Ravenna 6.saj Kristus maailmavalitsejana. Katedraali apsiidimosaiik Cefalus (Itaalia) 12.saj Pilditüli 8.-9. Saj: pilditüli ikoonide pooldajate (ikonoduulide) ja eitajatega(ikonoklastide) vahel. Ikonoklastid väitsid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on ülemeelsed ja kujuteldamatud. Ikoonimaal-temperavärvid: segati kokku munavalge, mee või muu org. ainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel Kuulasim teema: Maarja Jeesus-lapsega Pehmejoonelised, ümarad näod; käed on kehaga kontrastis;
võrdhaarset kreeka risti. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. § 22. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. Bütsantsi maalikunsti on katkendlikult säilinud. Usulise sisuga piltide e ikoonide pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Pildieitajad e ikonoklastid lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.saj alguses. Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Varase bütsantsi kunstiga võrreldes hoopis suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. § 23. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis
süvendid petikud Apostlite kirik Konstantinoopolis: · Põhiplaanilt võrdhaarne kreeka rist · Neid katsid 5 kuplit, 1 suur keskel ja 4 ristharude kohal Viiskuppelkirik: · Põhiplaanilt ruudu kujuline · Ülesehituselt aga kreeka risti kujuline · Risti harude vahel madalamad hooned · Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur Usulise sisuga pilt ikoon Olid ikonoduulid pooldajad Ikonoklastid eitajad 8 sajandil muutusid ikonoklastide seisukohad poliitiliseks, et nõrgestada kirikute võimu 9 sajandil tulid aga võimule ikonoduulid Ravenna kirikute mosaiigid: · Sõnum usuline, poliitiline · Kultusobjektiks keiser, kes juhatab kloostrit/riiki San Vitale´s kujutati nt Theodorat ja Justianust Inimesekujutis: · Saledad, ebaloomulikult pikad · Riided, figuure pole näha · Näod väiksed, silmad suured · Asetatud tihedasse ritta Mosaiigitehnika
· Oli äärmiselt palju rahvuseline (juudid, kreeklased, bulgaarlased jne.) · Riigikeeleks sai algul ladina keel, 7-st saj kreeka keel · Valitsevaks oli ristiusk kust 1054 aasta suure SKISMA järel kujunes välja õigeusk · Patriarh oli õigeusu kiriku kõrgeim esindaja, aga ta allus keisrile. Riigivõim oli kirikuvõimust üle. · Bütsantsis levis ka monofüsiitide õpetus. Nad väitsid et Kristusel on ainult jumalik loomus. · 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid. · Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg. · Tugev keskvõim · Riik jagati teemadeks (halduslik üksus), mille eesotsas asusid strateegid- piirkonna asevalitsejad, kes omasid kõrgemat tsiviil- ja sõjalist võimu. · Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased · Silmapaistvamad valitsejad olid: 1
Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) Ravenna kirikute mosaiigid Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid.
Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Paljud bütsantsi kirikud koondusid ühe keskse, tsentraalse kupli ümber (tsentraalehitised). Süngus, raskuse vaim. 8. ja 9. Saj ikonoklastide (pildieitajate) liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Hagia Sophia kirik, San Vitale kirik 4. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Klassitsism tekkis 17. sajandil Prantsusmaal. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad kombed, polnud kombeks näidata soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalseks.
Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja- aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid
eeldatakse. Ikooni teema valimine on sügavalt rituaalne, kunstnik enne palvetab ja paastub ja ootab, et Jumal annaks teate, mida maalida. Ka maalimine ise toimub kirikulaulu saatel. Seega kunstnik maalib end väga sügavalt teosesse sisse. Kui kunstnik on ikooni maalimise ajal haige, siis võib ikoon tuua inimstele hoopis halba mitte head. Selliseid juhtumeid on teada. Tõik, et ikoone on peetud ka ise pühaks, on tekitanud aegajalt tõsiseid, raevukaid reaktsioone. Näiteks ikonoklastide liikumine 18-19. saj. Kristuse kujutamine inimesena on sügav patt ja jumala teotus. Seotud sellega , et bütsantsi vahetus naabruses sai sel ajal võimule islam, mis suhtub piltidesse eitavalt. Mis teeb religioossest kunstist religioosse kunsti? Kunsti ja teispoolsuse seos. Keskse kaaluga küsimus. Piisab Lynn Randolphi maalist ,,Soul Sail". Toonela jõgi teispoolsus. See pilt väga selgesti viitab liikumisele siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel. Vesi alateadvus.
esialgu piirialad, hiljem ka teisi piirkondi sõdurtalupoegadega (stratiootidega), kes olid kohustatud põlvest - põlve armees teenima. Reformi eesmärgiks oli tagada: 1. stabiilne talupoegadest armee 2. stabiilne maaharimine 3. stabiilne maksude laekumine Reformide käigus taasühendati tsiviil- ja sõjaväeline haldus, riik jaotati teemideks (teem - armeekorpus), mida juhtis strateeg. 3. Ikonoklasm - 726 843 Perioodi iseloomustas ikonoklasm (pilditüli) ikonoklastide (pildirüüstajad) ja ikonoduulide (pildikummardajad, pildiorjad)vahel. Esimesed eitasid pühapiltide liigset austamist, olid vastu kiriku suurele maaomandile, teised pooldasid senise traditsiooni jätkamist. Ühtlasi oli tegemist poliitilise võitlusega, kus ikonoklastid tuginesid provintsiaadlikele, ikonoduulid aga aga suurlinnade elanikele. Isauruste dünastia valitsejad keelasid Moosese pildikeelule toetades
Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad langused õitsenguaegadega. Käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja selle vastaste vahel. Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Pildieitajad (ikonoklastid) lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Nende meelest oli Jumal ja kõik temaga seotud nähtused nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil oli nende jaoks pühaduse teotamine. Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.saj alguses. Keisrid toetasid ikonoklaste osalt selleks, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteoseid enamasti valmistati. 9. saj keskel said ikonoduulid uuesti ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati, kuid palju varasemat kunsti oli hävinud. Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühteaegu usuline ja poliitiline
Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid
Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast.
Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa
Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid – pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa
annaabi.ee 
