Loogikafunktsioonid
Andmed Valem Tulemus Funktsioon
Loogikatehted:
AND
Iirised 0,6 OR
Karamellid 0,5 NOT
Iirised 0,45
TÕENE TÕENE =AND(A15
V. van Gogh 1853-1890 sünd Hollandis pastor peres*relegioosne*töötas vaimulikuna Ing ja Belgias, onu kunstiäris*Venna Theo kaudu imp-ga*27a alustas maalimist*Theo toetab mat ja psüüh*Arles-is, tüli Gauguinaga,lõikab kõrva*Theo juures 70 päevaga 70 pilti*tulistab kõhtu, ostetakse 1. Maal---Autoportreekõhn mees, habe, pintslid); periood Kartulisööjad(5 inim laua ümber); Autoportree 1888 habe ees; Autoportree seotud kõrvaga;Päevalilled(Arles periood); Iirised(põllul); Iirised 1890(vaasis); Tuba Arles-is(voodi,laud, aken, pildid seinal); Kollane maja1889(terve tänav ka); Langloa sild1889(vincet all kirjas); Arles´i vaade iiristega(iirised põllul); Tähisöö P.Gauguin 1848-1903s Pariisis*Peruus, kaubalaevastik, maakler, abiellus 5 last, hakkas kunstnikuks, reisima, Tahitile, sureb Markiisaarel--Autoportree nimbusega(näga ja pun-kol taust); Kollane Kristus; Nägemus pärast jutlust(pun meri); Arearea(pun
ELULUGU Vincent van Gogh sündis Lõuna Hollandis Põhja Brabandis. Tal oli kaks venda ja kolm õde. Vincent võttis tõsiselt oma venna Theo soovitust kunsti õppida. "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega" (1888) Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. "Iirised" (1890) 27. juulil 1890 tulist as van Gogh endale revolvrist rindu. Theo kinnitusel olid tema viimased sõnad: "Tähistaevas" (1889) "Kurbus kestab igavesti." Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Tänapäeval on van Goghi maalid maailma kõige "Dr. Gachet' portree" (1890)
selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m Pikimad jõed: Maas 950 km, Schelde 435 km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eelkõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib Ardennides kohata hirvi ja metssigu. Riigi teistes paikades elab väiksematest loomadest rebaseid, nirke oravaid, mäkrasid ja muid selliseid loomi. Kortrijk Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinnaBrüsseli piirkond. Kortrijk asub Lääne-Flandria provintsis Leie jõe ääres. Kortrijki Don Bosco kool Kooli tutvustus Toidud Brügges Belgia hümn https://www.youtube.com/watch
Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Valged roosid Päevalilled Arvuline osa rannast ja laev merega(Beach with Figures and Sea with Ship) Nisupõllud(Wheat Fields) Kohviku terrass õhtul( Cafe Terrace at Night) Dr. Gachet ,,Iirised" ,,Oliivipuud" ,,Tähistaevas" Die kartoffelesser
· Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus.Keerulise vormi tõtte ,mis meenutas elusorganismi,kutsuti juugendit tema algus aegadel vihmaussistiiliks. · Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger
Iseseisev töö 1)Rahvuslik mõnus maius Valmistusaeg: kuni 20 min Kogus: 8 portsjonit Sulata või ja iirised suures kausis.Sega juurde kamapallid ja vormi küpsetuspaberisse.Pane jahtunud rullid külmkappi. Kõige parem söömiseks järgmisel päeval. Koostis- ja maitseained: 1pakk võid(175g) 2pakki iiriskomme(150g) 1,5 pakki kamapalle 2)Räimevorm oliivõli, tomati ja küüslauguga ehk rokkivad räimed Koostis: 500 g räimefileesid 200 g kirsstomateid 2 küüslauguküünt oliivõli 1 tl kuivatatud oreganot e punet 1 spl värsket hakitud peterselli soola, pipart riivsaia
Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena Tema töid: Kartulisööjad, Autoportree, Autoportree seotud kõrvaga, Päevalilled, Iirised, Kollane maja, Langloa sild, Arlesi vaade iiristega, Öine välikohvik, Tulbipõllud, Tuba Arlesis Paul Gauguin sündis Pariisis; 30nda eluaastani pangaametnik; 1849.aastal läks Peruusse; hiljem tööle kaubalaevale; 1882 hakkas kunstnikuks; käis läbi Norra, Soome, Markiisaared (seal ka suri), Tahiti (seal tegi oma parimad tööd, kuid ta onn, kus elas põles ja tööd hävisid) Tema töid: Autoportree Nimbusega, Kollane Kristus, Nägemus pärast jutlust, Jaakobi
Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel 4. Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Stepirohud, aruheinad, nurmenukud, palderjanid, iirised, tulbid, pujud ja kaktused. 5. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Inimtegevuse tõttu, nt mürkide kasutamine põldudel ning põlluharimisega pesade hävitamine 6. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukurid ehk preeriakoerad on Põhja-Ameerikas elavad närilised, kes elavad suurte kolooniatega. http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/nunnu-haruldane-koduloom-kas-inimese-uus- suurim-sober?id=62511268 7
kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud üksikud tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides, ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eel-kõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib ardennides kohata hirvi ja metssigu. Maa teistes paikades elab väiksema-test loomadest rebaseid, nirke, mäkrasid, oravaid jm. Loodusnähtused: Vulkaane pole, maavärina tõenäosus on imeväike. RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: flaame 58%, valloone 32%, itaallasi 3%, marokolasi 1%, muid 6% Usundid: katoliiklasi 75%, muid (sh. protestante) 25% Rahvastiku vanuseline koosseis RAHVASTIK Sündimus: 10,22 sündi/1000 inimese kohta(2008)
Kunstnik ei surnud kohe, vaid alles päeva pärast, 29. juulil 1890. Ta oli 37-aastane ning müünud oma ohtrast loomingust vaid ühe pildi. Vincent van Gogh on maalikunsti ekspressiivse suuna rajaja.Tema teoste meeleolu on rahutu, värvid intensiivsed, dünaamilised. Kõik tema tööd ( umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest kümne aasta jooksul. Tema kuulsad teosed on "Kartulisööjad," "Päevalilled," "Saapad," "Tähisöö," "Kirik," "Iirised," "Kohvikuterrass öösel" jpt. Van Goghi elust on nii palju teada tema kirjavahetusest oma vennaga, kes teda igati toetas. Iseloomult olid mõlemad endassesuletud, armastasid naisi, kuid ei suutnud leida vastuarmastust. Kui Vincenti vend Theo lõpuks abiellus, suhtus enamasti ainult prostituutidega suhelnud Vincent tema perekonda nagu enda omasse. Tagantjärele on palju arutletud teemal, kas van Gogh põdes mingit kindlat vaimuhaigust, kust tulenesid tema kohutavad märatsushood
jäätised, dixi, cremeto, yeti 1l, musi 1l, 2,4l jäätised, 5l jäätised, romantika, classic, pure, koorejäätis) ja kohukesi, desserdid, kokteilijää ning multipakid. 6. Kalev Toodab batoonid, sokolaadid, pralineekommid, vahvlikompvekid, marmelaadikompvekid, glasuurimata kompvekid, karamellkompvekid, närimiskompvekid, iirised, kummikommid, drazeed, kommikarbid, etiketis kompvekid karbis, küpsised, küpsetudtooted. 7. Leibur toodab peenleivad, teraleivad, rukki- ja segaleivad, saiad, kooriktooted, sepikud ja segasaiad, vormisaiad, röstisaiad, kuklid, rahvuslikud tooted, vaasan Ready-to-Bake! külmutatud tooted (tainas), pooltooted(pizzapõhi, piparkoogitainas), tooted toitlustusasutustele ja
eristatav, pintslitõmbed ei ole nii märgatavad, soojad toonid) 21 Tusimaal 1887 (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-.varju mäng) o Võrdlus Yoda Chikkoku tusimaaliga Chikkoku tusimaal on traditsiooniliselt ainult üte tooni kasutades valminud teos, mõjub tõsiselt võetavamalt, konkreetne. 22 Sinised iirised vaasis (selgelt nähtavad kontuurid, külmad toonid, pilt ei mõju väga rõõmsana, kuid ka mitte kurvana, varje pole) 23 Laevad merel (pintslitõmbeid on näha, meri on tormine, külmad ja soojad toonid, meeleolu on sünge) 24 Vaas päevalilledega (kontuurid, varje pole, soojad toonid, rõõmus) 25 Kohviku terrass õhtul (kontuurid, varjud, rõõmus, elav, tajutavad pintslitõmbed, soojad toonid)
Arlesis van Goghi vaimne tervis halvenes. Pärast Gauguini tapmiskatset ja endal vasaku kõrva äralõikamist, pandi kunstnik haiglasse. Hullusehoogude vaheaegadel maalib van Gogh palatis olevaid esemeid, vaadet aknast jne. Vincent van Gogh suri 29.juulil 1890.a.,kui oli ennast tulistades haavanud. Oma elu ajal suutis van Gogh müüa vaid ühe maali ja väga tühise summa eest. Tänapäeval on kunstniku tööd hindamatu väärtusega. Näiteks müüdi 1987.a. maal ,,Iirised" New Yorgis oksjonil 53,9 milj. dollari eest. Kuulsaim van Goghi maal on ,,Päevalilled".
(1905), Kölnis (1912), New Yorgis (1913) ja Berliinis (1914). Nendel oli kunstnike järgmistele põlvkondadele märgatav mõju. 8 KOKKUVÕTE Tänapäeval on van Goghi maalid maailma kõige kallimate seas. Nende maalide hulka, mille eest on makstud üle 100 miljoni USA dollari, kuuluvad "Dr. Gachet' portree", "Joseph Roulini portree" ja "Iirised". Lisaks on veel mitu maali müüdud peaaegu sama kõrge hinnaga. Kõige laialdasem otsene allikas van Goghi elu kohta on kirjavahetus tema ja ta venna Theo vahel. Nende eluaegne sõprus ning enamus sellest, mis on teada Vincenti arvamustest ja vaadetest, on kätketud sadadesse aastail 1872–1890 vahetatud kirjadesse: rohkem kui 600 kirja, mille Vincent saatis Theole, ja 40, mille Theo saatis Vincentile. Kuigi paljud kirjad on
seotud kõrvaga Tuntud teosed "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega" "Tähistaevas" (1889) "Iirised" (1890) "Dr. Gachet' portree" (1890) Eugène Henri Paul Gauguin (7. juuni 1848 Pariis 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaidpostimpressionistlikke maalikunstnikke. 1888 ,,Nägemus peale jutlust" 1888 ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" 1888 ,,Arles'i kohvik" 1889 ,,Tere, härra Gauguin" 1889 ,,Undiin" 1889 ,,Kollane Kristus"" 1892 ,,Kaks naist Tahitilt" 1893 ,,Autoportee paletiga" 1896 ,,Kuninga naine" 1899 ,,Naine lilledega" 1892 ,,Oled Sa armukade? "
Põhja - Ameerika Preeria Lõuna - Ameerika Pampa Lõuna - Aafrika Veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Iirised, stepirohud, stepi-aruhein, sale haguhein, habehein, preeriarohi, piisonirohi, pojengid, kullerkupud, tulbid. 5. Nimeta kaks olulist põhjust, miks on tulekahjud kasulikud rohtlatele. 1) See takistab metsastumist 2) Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakata enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud 6. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud?
Paralleelsed elulood Juhan Liiv Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üle Rupsi külas Oja talus. Juhan Liiv on ajalukku läinud kuulsa luuletajana ja proosakirjanikuna. Kuna elujärg oli kehv, pidi Liiv piirduma kitsa hariduse omandamisega. Liiv õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1885. aastal alustas Liiv tööd ajakirjanikuna ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Aastaks 1892 oli ta loobunud ajakirjaniku tööst ning otsustas leiba teenima hakata vabaajakirjanikuna. Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Väga paljud luuletused Liivi loomingus on realistlikud. Luuletustes rääkis ta oma enese saatusest ühiskonnas ja inimese olemusest maailmas. Tema süngetesse teostesse mahtus ka loodus- ja armastusluulete ilu...
erinevused! MULLAD · Rohtlates on viljakad mustmullad. MIKS? TAIMESTIK · Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga rohttaimed; · Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid · Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. · Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad · Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. LOOMASTIK · Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured loomakarjad. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. · Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune).
kuvad, ent tulvavee tekkides aruheinasid Suured põllud on veetase kõrge. Kui puud ·Teistest taimedest veel nurmenukud, ·Kasvatatakse nisu, üldse kunagi rohtlas kasvavad, palderjan, iirised, metsikud tulbid, pujud suhkrupeeti, sojauba, päevalille, maapähklit, siis teevad nad seda ·Rohttaimed moodustavad tiheda viinamarju jõgede/järvede ääres. kamara, mättaid ja tihedaid ·Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid
kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisundis torkavate kuuskede rühm. Mõõtmetelt tähelepanuväärsed on lääne pärn (Ü=316 cm), harilik pärn (Ü=385 cm), tömbilehine viirpuu (Ü=104 cm). tänaseni säilinud kiviktaimlas võib kasvavatest taimedest esile tuua suurt hariliku jugapuu kultivari, rippuvate okstega arukaske, lähedal kasvavaid alpi ja harilikku kuldvihma, rohttaimedest on säilinud bergeeniad, iirised ja muud sibullilled. Endise 24.detsembri ülestõusumonumendi kohale on rajatud uus kiviktaimla, kus valitsevad madalad põõsad nagu näiteks põõsasmaranad , enelad, pinnakatte püsililled ja kõrrelised. HOOLDAMINE: Kuna muru on pargikujunduses üks tähtsaim põhielement, siis on ka selle hooldamine vaata et kõige tähtsam. Toomparki katab tallatav muru st. et pargi külas- tajatel on luba kõndida ja istuda ka murul. Muru niidetakse ja väetatakse regulaarselt.
Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris) Taimestus ja nümfeionid • Vahemere-äärne taimestus on äärmiselt liigirikas. • Kreeklased kasvatasid laialdaselt taimi pottides: granaadipuu, mürt (meil rahvasuus ka mirt), roosid, liiliad, iirised jt. • Pühapaikade (nümfeionid) ümber kasvasid muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse
tal oli veel kaks venda ja kolm õde. Vincent õppis Antverpeni Kunstiakadeemias. Vincent van Gogh tegutses kunstikaupmehena, õpetajana ja jutlustajana ning ka muidugi kunstnikuna. Tema maalid on kirkad, lõõmavate värvidega, pintslitõmbed rahutud, jõulised ja kiired nagu oleks tal kuhugile kiire olnud. Oma tundeid ja meeleolusid väljendas ta värvide kaudu. Vincenti üks äärmus sünnitas teise äärmuse ja temast sai ekspressiivse kunsti rajaja. Iirised 5 Kasutatud: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/postimpressionism.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/postimpressionism/index.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vincent_van_Gogh 6 Tähistaevas Punaste viinamarjade aed Arlesis 7
Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel (blogspot.com.) Illustratsioon 1 Valge jänes Valgejänes on suhteliselt suur jäneslane. Eriti suured jänesed elavad levila põhjaosas, kus nende keha tüvepikkus on kuni 70 cm ja mass kuni 5,5 kg. Kõige väiksemad valgejänesed elavad Jakuutia taigas, kus nende mass on 2,5–3 kg. Hele saba, kõrva valge tagaserv ja silma punakaspruunid iirised on valgejänestele liigitunnusteks. Valgejänese kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut üle selle ja on tahapoole painutatud. Saba on lühike ja ümar, kas üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel. Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. (wikipeedia.org). 2 ELUPAIK JA LEVIK Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom
Lillemüüdid: Narkissos, Hyakinthos, Adonis Arvati, et lilled on jumalate poolt loodud, et nad väljendasid nende abil oma loomingut. On üks selline lugu, et Zeus lõi nartsissi, et aidata Hadest Demeteri tütart Persephonet püüda, sest oli temasse armunud. Ühel päeval oligi Persephone oma kaaslastega Enna orus lilli korjamas ning seal kasvasid krookused, roosid, iirised ja hüatsindid. Järsku hakkas Persephonele silma üks erakordselt veetlev õis. Järsult tekkis veel sadu õisi juurde ja vaatepilt oli lausa hurmav. Ta oli korjamisega juba pisut teistest eemal ja ei suutnud ilusatele õitele vastu panna. Järsult avanes tema ees maapõu, kust sööstis välja kaarik süsimustade hobustega. Seal oli Hades, kes tõmbas Persephone ka kaarikusse. See pole ainus lugu nartsissist, on ka teine müüt, mis on sama maagiline
renessansiaegses Itaalias 14. sajandi alguses (Taddeo Gaddi). "Vaikelu mereelukatega" Puuviljad klaas kausis ja vaasid HANS MEMLING. VARARENESSANSS • Kuigi seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge.(neitsi Maarja) • Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks. • Neitsi Maarjat võis tähistada ka okasteta roos; okkaline roos aga on juba pikki aegu tähistanud armastust, millel seidub nii õnne kui valu. Hans Memling "Maarja lillekimp", u 14 JAN GOSSAERT. KÕRGRENESSANSS • Tavapärane surma meenutaja pealuu on sellel pildil asetatud illusionistlikult kujutatud kivinišši. • Ärakukkunud lõualuu ja puuduvad
tantsijanna (skulptuur) Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena Tema töid: Kartulisööjad, Autoportree, Autoportree seotud kõrvaga, Päevalilled, Iirised, Kollane maja, Langloa sild, Arlesi vaade iiristega, Öine välikohvik, Tulbipõllud, Tuba Arlesis Paul Gauguin sündis Pariisis; 30nda eluaastani pangaametnik; 1849.aastal läks Peruusse; hiljem tööle kaubalaevale; 1882 hakkas kunstnikuks; käis läbi Norra, Soome, Markiisaared (seal ka suri), Tahiti (seal tegi oma parimad tööd, kuid ta onn, kus elas põles ja tööd hävisid) Tema töid: Autoportree Nimbusega, Kollane Kristus, Nägemus pärast jutlust, Jaakobi
Sümfooniline jazz- kasutab nii sümfoonilise muusika kui ka jazz- muusika väljendusviise(G. Greshwin) Rock- muusika- saab alguse viiekümnendatel USA-st. Klassikalised muusikazanrid kaotavad sageli oma kindla tähenduse. Hakatakse looma ilma põhitoonita muusikat. Kunstnikud Claude Monet(Prantsusmaa) Moonipõld, Udu Londonis Auguste Renoir(Prantsusmaa) Aed Montmartre'il Vincent van Gogh(Holland) Tähistaevas, Iirised Heliloojad Richard Strauss(Saksamaa) sümfoonilised poeemid ,,Don Quijote" või ,,Don Juan" Gustav Mahler(Austria) - kantaat "Das klagende Lied" Kirjanikud või luuletajad Ernest Hemingway(Ameerika) Ja päike tõuseb, Eedeni aed Thomas Mann(Saksamaa) Surm Veneetsias, Võlumägi Ajalugu Toimus esimene õnnestunud õhulend, toimus Esimene maailmasõda, Suur Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Toimus Teine maailmasõda. Aatomirünnak kahele
· Küll aga kaunistati keskaegsete käsikirjade vabu pindu lilledega ning mõnedes 15. sajandi kirikutes võib leida vaikelumotiividega maalinguid seinaorvades. HANS MEMLING. VARARENESSANSS · Seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge, mis omakorda kuulus tõenäoliselt neitsi Maarjat kujutava pühapildi juurde. · Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks; mõlemad lilled on sageli kujutatud ka Maarja kuulutamise steenidel. Sümboolset tähendust omavad ka mitmed teised lilled. · Neitsi Maarjat võis tähistada ka okasteta roos; okkaline roos aga on juba pikki aegu tähistanud armastust, millel seidub nii õnne kui valu. JAN GOSSAERT. KÕRGRENESSANSS · Tavapärane surma meenutaja pealuu on sellel pildil asetatud illusionistlikult kujutatud kivinissi.
Liidu piire, tuues koju auhinnalisi kohti mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt. (Suitsu, 2004) 1991. aastal moodustati vabriku Kalev baasil RAS Kalev, 1995 sai võimalikuks RAS Kalevi erastamine ning moodustati aktsiaselts. (Suitsu, 2004) Tänasel päeval toodab AS Kalev kahte suuremasse tooterühma kuuluvaid maiustusi: sokolaaditooteid (sokolaaditahvlid, kompvekid ja karbid) ja suhkrukondiitritooteid (karamellid, iirised, närimiskompvekid, martsipan, drazeed). Maiustusi on kokku ligikaudu 250 sorti. AS Kalev jätkab siinseid sokolaadivalmistamise traditsioone, olles Eestis ainus selle maiustuse tootja. (Suitsu, 2004) 6 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE Sokolaadi kodumaaks võib pidada troopilist Ameerikat. Just sealt pärineb puu Theobroma cacao (tõlkes ,,jumalate toit"), mille viljade seemned annavad meile tooraine selle suussulava hõrgutise tootmiseks
Liidu piire, tuues koju auhinnalisi kohti mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt. (Suitsu, 2004) 1991. aastal moodustati vabriku Kalev baasil RAS Kalev, 1995 sai võimalikuks RAS Kalevi erastamine ning moodustati aktsiaselts. (Suitsu, 2004) Tänasel päeval toodab AS Kalev kahte suuremasse tooterühma kuuluvaid maiustusi: šokolaaditooteid (šokolaaditahvlid, –kompvekid ja –karbid) ja suhkrukondiitritooteid (karamellid, iirised, närimiskompvekid, martsipan, dražeed). Maiustusi on kokku ligikaudu 250 sorti. AS Kalev jätkab siinseid šokolaadivalmistamise traditsioone, olles Eestis ainus selle maiustuse tootja. (Suitsu, 2004) 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE Šokolaadi kodumaaks võib pidada troopilist Ameerikat. Just sealt pärineb puu Theobroma cacao (tõlkes „jumalate toit“), mille viljade seemned annavad meile tooraine selle suussulava hõrgutise tootmiseks
aastal. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: Üheidulehelised- osakonnad on kujundatud vabakujuliselt ja peenrad järgivad loodusliku levikut Euroopast Ida- Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab 300 erinevat liiki taimi. Suve esimesel poolel kasvavad ja õitsevad taimed on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merenda(Merendera trigyna), sibuliiriselised, krookuselased, lumi-, märtsikellukesed kirgaslilled, puškiiniad, püvililled, madalakasvulised risoomsed iirised ja koerahambad Kaheidulehelised- Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Seal asuvad nõgeselased, rebasheinalised, puulõielised ja veel teisi liilke taimi. Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Kasvavad ka kultuurtaimed: tatar, lääts, artišokk, lina, riitsinust, tubakat, safloori jne. Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas
Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. 7 Claude Monet "Heinakuhjad" 8 Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" 1872 Paul Cezanne Paul Cezanne "Ikka elus õuntega" 9 Paul Gaugin 10 Paul Gaugin "Kollane Kristus" Vincent van Gogh "Iirised" Vincent van Gogh 11 Tallinna kunstikool IMPRESSIOON Referaat Autor: Getter Vahar E34 Juhendaja: Aimar Kristenson 12 Loo 2006 Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda
Kui auk on vooderdatud ning kruusaga täidetud, juhitakse sinna heitvesi. Kruusa vahel kasvavad taimed. Kuna materjali pind on heitveest üleval pool, siis on üsna ebatõenäoline, et võiks tekkida kontakt inimeste, loomade või putukatega. Heitvesi juhitakse märgalalt seadmesse. Käitlemine märgalal esineb, kui heitvesi liigub kruusast läbi. Kuna kruus ehk material on küllastatud, siis toimuvad aeroobsed protsessid vaid vee pinnal koosmõjus taimejuurtega. Taimeliigid nagu hundinui, iirised, kõrkjad on võimelised märgala keskkonnas ellu jääma ning loovad täna hapnikule aeroobseid tsoone, milles elab rikkalik bakteriaalne elu, kus esineb heitvee puhastamine. Kuigi märgalade süsteem on teistest biopuhastuse variantidest odavam, on sellel süsteemil ka miinuseid. Üheks suureks puuduseks on, et käitlemise efektiivsus sõltub ilmastikuoludest ning madalamatel temperatuuridel on käitlemine ebaefektiivsem.
USA: Bostoni Kaunite Kunstide Muuseum – Aadess: 465 Huntington Avenue, Boston. Muuseumi valduses on suur kollektsioon ameerika kunstist. Teoseid: Albert Bierstadti “Indiaanlased Fort Laramie ligidal,” Jean-Antonie Watteau “Perspektiiv, vaade läbi Pierre Crozat pargi puude.” New Yorgi Metropolitan – Aadress: 1000 Fifth Avenue at 82nd Street, New York. Omab Ameerika Ühendriikide kuulsaimat maalikogu. Teoseid: Ameerika disaineri Tiffany juugemdstiilis klaasaknad “Magnooliad ja Iirised,” Rembrandti maal “Aristoteles Homerose büsti ees,” Edgar Degas “Tantsijanna.” Muuseumi neoklassitsistliku fassaadi kavandas arhitekt Richard M. Hunt. Washingtoni rahvusgalerii – Aadress: National Mall Constitution Avenue’l 3. ja 9. tänava vahel, NW Washington. Eksponeerib paljusid euroopa kunsti tähtteoseid. Rahvusgalerii kogudest: Amedeo Modigliani naisakt, El Greco “Laokoon,” James A. Whistleri sadamastseen “Hall ja hõbedane: Chelsea dokk,” George Catlini loodud
Arlesis van Goghi vaimne tervis halvenes. Pärast Gauguini tapmiskatset ja endal vasaku kõrva äralõikamist, pandi kunstnik haiglasse. Hullusehoogude vaheaegadel maalib van Gogh palatis olevaid esemeid, vaadet aknast jne. Vincent van Gogh suri 29.juulil 1890.a.,kui oli ennast tulistades haavanud. Oma elu ajal suutis van Gogh müüa vaid ühe maali ja väga tühise summa eest. Tänapäeval on kunstniku tööd hindamatu väärtusega. Näiteks müüdi 1987.a. maal ,,Iirised" New Yorgis oksjonil 53,9 milj. dollari eest. Kuulsaim van Goghi maal on ,,Päevalilled". PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis. Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti. Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja
Pehme liivavorm, lükkanduksed La Sagrada Familia - eeskuju gootilik, voolav pehme joon Louis Majorelle 1859-1926 Kabinett Louis Comfort Tiffany Lamp - tiffanytehnikas klaas Loob spetsiaalsete värvidega klaasi teatud vitraazi osa jaoks Vitraazi idee - muudab aknavaate selliseks nagu soovid Alphonse Mucha 1860-1939 Menüü Plakatil on palju asju Juveelid palju erinevaid materjale - detailine, putukad jne LOODUSMOTIIV, tasapinnaline, iirised (lilledest kõige popimad), sümboolsed tähendused Sümbolism Juugendiga samaaegne, vahetevahel raske vahet teha(tasapinnalisus, looklevus, loodusmotiivid), vahet tehakse teema järgi Voolavus, palju erinevaid mustreid natuke ka impressionistlik, Gustav Klimt - 1862-1918 - Mustrid reljeefsed, Suudlus - Elu ja surm - Lootus - Eduard Munch (1863-1944) Karje - taga kaks tüüpi, jumala rahulikud, kas tahab röökida või kaitsta ennast välimise karje eest, konfliktsed värvid
loomade karjad nagu hobused ja hirved, kes soodustasid heintaimede kasvu. Veel 150 aastat tagasi olid nad suured rohelised "ookeanid", kus õitses miljoneid lilli. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema hakata. Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead... Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse ja risoomidesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. Kõrreliste liike on väga palju, kuid ühes koosluses on valdavad vaid paar kolm liiki.
Taimeriigis toimub erinevate vegetatiivsete organite või nende osadega ja on seotud taime elutsükli kestvusega. Üheaastased e. süvikud, kaheaastased e. ületalvikud, mitmeaastased e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud. 1) Juurtega (omajuursed) nt. lepp, haab, ploom, kirss, nõges,ohakas 2) Muundunud võsudega a. Mugulatega: kartul, maapirn b. Sibulaga: tulp, sibul c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill 6) Sigitaimedega ( - uued taimed moodustuvad vahetult lähtetaimega) : kaktused, kalanhoe, erandina maksasamblad. Taimede vegetatiivset paljunemist ei tohi segamini ajada vegetatiivse paljundamisega. Paljundamise liigid: nt
soolenakkusi põhjustavaid pisikuid, ergutab sapi, maksa ja teiste näärmete tegevust. Soodne toime on täheldatud ka hingamisteede haiguste, reuma, podagra, sapipõie ja neerukivide puhul, tugevdab südant, vereringet, laiendab veresooni, puhastab verd mürgistest ainevahetusjääkidest, alandab vererõhku, tõkestab veresoonte lubjastumist. Amarüllilised nartsiss, lumikelluke, kevadine märtsikelluke Võhumõõgalised iirised Käpalised ehk orhideed Lõikheinalised tarn, loomasöödana harilik tarn ja hirsstarn. Kõrrelised ühe või mitmeaastased rohttaimed, sinna hulka kuuluvad toidukultuurid(rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss), söödataimedena on tuntud timut, nurmikad. Kõrreliste hulka kuulub ka puu nt bambus-pilliroog. Kõrreliste peavarre hargnemine toimub varre alumistes sõlmedes, mida nimetatakse võrsumissõlmedeks. Võrsumise järgi jaotatakse kõrrelised: puhmikulisteks ja
Müügil on neid erinevates variantides: mõrumagusad, poolmagusad, piimasokolaadid, valged sokolaadid. 8. KOMPVEKID JA MUUD MAIUSTUSED. Komm ehk kompvek on väike magus suupiste, maiustuste hulgas kõige väiksem (enamasti söödav ühe ampsuga). Kuigi eesti keeles eristatakse ka väikeste maiuspalade mitmesuguseid liike, siis komm on käibel üldnimetusena kõigi nende jaoks (klaaskommid, lutsukommid, sokolaadikommid, kummikommid, köhakommid, iirised, nätsukommid, pulgakommid jne). Kommid on enamasti pakendatud ja võrreldes teiste maiustustega säilivad kaua. Kompvekkide põhitooraineks on suhkur, mida kasutatakse mitmesugustes kombinatsioonides koos piima, rasvade, puuviljatoodete, munavalge, pähklite, sokolaadi, karamelli, kohvi, vahvlite jt ja teiste toiduainetega. Liigitakse välispinna töötlemise järgi glasuurimata, glasuuritud ja sokolaadikompvekid.
Paremaks eristamiseks on neid k�ekirjalt sarnaseid kompositsoone liigitatud teostel esinevate anumate p�hjal v�i pildil kujutatud lillede suuruse, arvu ja liikide j�rgi. T�helepanuv��rne on aga Bruegheli erakordne leidlikkus, millega ta suutis nende v�rdlemisi v�heste elementidega luua ��rmiselt mitmekesiseid ja loominguliselt lopsakaid t�id. Bruegheli t��delt v�is leida nii v�ga haruldasi lilli kui ka k�ige levinumaid liike nagu roosid, tulbid ja iirised, mis olid abiks seade l�plikul viimistlemisel. Vaatamata motiivide kordamisele s�ilitasid tema t��d alati silmapaistva v�rskuse. P�hjamaises maalikunstis kandsid lillemaalid elu m��duvuse s�numit, olles tulvil peidetud t�hendusi. Samas v�is neid pidada ka r��msaks looduse kirjelduseks, olemata kaugeltki mitte vaid looduse lihtlabased koopiad, vaid hoolikalt valitud ja seatud kompositsioonid elementidest, millesse kunstnik suure t�helepanuga suhtus. ******
- 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega - 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. - 3b
hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega - 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. - 3b
2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. 3b
o Hulgijagunemine ehk skisogoonia (koolis: läbi joonise eosloomade tasandil). Tekib hulktuumne struktuur, plasmoodium jaguneb ja tekib tuumadele vastav arv rakke, koos sellega vabanevad toksiinid (malaariapalavik). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud Lehed: aas-jürilill, pegoonia Võsundid: maasikas, hanijalg, tupsrohtliilia Sigitaimedega: kaktus, kalanhoe, pung-kirburohi Loeng 7. Vegetatiivse paljunemise viisid. Pungumine Hüdra; fragmentatsioon- vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks, igast osast tekib uus organism (koolis aetakse segaminei fragmentatsioon ja
armastatu Adonise (nooruse-, taimekasvatus- ja viljakusjumal) auks adooniseaedadeks. Adonis oli Aphrodite nooruslikult kaunis armsam; ta hukkus metsseajahil, kuid Aphrodite palvel lubas surnutejumal Persephone tal igal aastal 6 kuud maa peal viibida. Adonise saatuses nähti sureva ja taas tärkava looduse võrdkuju ja tema auks peeti suvel Adonise püha. Selleks pühaks kasvatati kiiresti närbuvaid potililli: adoonised, krookused, kannikesed, hüatsindid, roosid, alpikannid, iirised, gladioolid, nartsissid jne. Makedoonia kuninga Aleksander Suure (356-323 e.Kr) sõjaretked Sitsiiliasse, Väike-Aasiasse, Egiptusesse ja Lõuna-Itaaliasse avasid Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Nende vallutuste tagajärjel sai Kreeka aiakunsti areng uut hoogu ja idamaist joont. Pärsiast toodi rikkalikult uusi taimi: palmid, oleandrid, roosid ja palju teisi lilli. Hiinast toodi sisse Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02
annaabi.ee 
