igavene tõsiolev, mille kohta käib puhas teadmine. Platon ei usu demokraatia toimimisse, sest massi suurus ei taga teadmist. Suurt rahvast on võimalik pettusega mõjutada ja kui nad valivad endale valistejad, ei ole garanteeritud, et valitud teavad midagi asjadest, mida võimekas ja vooruslik valitseja peab põhjalikult teadma. Platon arvab, et need kolm klassi ei tohi omavahel kokku puutuda ja üksteise asjadesse segada, sest see toob riigile suurimat kahju. Minu arvates oli Platoni ideaalriigi idees mitu nõrka kohta. Tema ideaalriik eeldab, et kõik on rahul enda kohaga ühiskonnas ja elavad täiuslikus harmoonias. Ma arvan, et ühel hetkel sooviksid inimesed ikkagi vaheldust ja kõik inimesed ei nõustuks sellega, et riigis langetatakse otsuseid ilma rahva kaasamiseta. Alati on ühiskonnas erinevate vaatepiltidega inimesi ning harmooniat on väga raske saavutada. Platon räägib, et tulevastel valitsejatel peaks olema kindel haridus ja kasvatus, mis kasvatab nendest filosoofid
Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse
„ideede” maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged, kes on priid halbadest mõjudest. Platon peab oluliseks hinge osaks mõistust, mis moodustabki hinge olemuse. Inimest kujutab Platon kui ühiskonna liiget, kes elab teistega kooskõlas. Kuna Platon väitis, et on hinges näinud „riigiideed”, siis seetõttu on tal olemas ettekujutlus ideaalsest riigist. Tema jaoks on tähtus riigi ühtsus ja terviklikkus ning üldise heaolu tagamine. Ideaalriigi ülesehitus sarnaneb hingele, kuna igale ühiskonnaklassile vastandub üks hinge omadus: valvur – mõistus, sõdur – emotsioon, tööline – iha. Igal klassil on omad kohustused ja õigused. Valvuriteks on valitud filosoofidest valitsejad, kes seda ühiskondlikku elu juhivad ning nad asetsevad Platoni ideaalriigi tipus. Sõduri ülesandeks on riigi kaitsmine ning nad asuvad ideaalriigi teisel kohal. Kolmandal kohal on talupojad ja käsitöölised, kelle ülesandeks
suhteid, sest nad olid jõudnud pankrotti äärele, sest sõda Afganistanis, nafta hinna langus ja võime mitte minna kaasa võidurelvastumise uue lainega oli neile saanud saatuslikuks. Glasnost ja perestroika olidki pankroti leevendamiseks, et muuta paremaks inimeste elujärge ja riigi majanduslik olukord paraneks. Ma arvan, et see oli hea tegu, sest varem polnud midagi teada mis toimub NSVL, sest kõik näis väliselt korras, salatseti palju ja loodi ideaalriigi ideoloogiat. Kuid sellel oli ka halb pool sellel, sest lääneriigid nägid sellest, kui nõrgaks oli NSVL muutunud ja kasutasid seda huvides ära, et demokraatiat peale suruda. Algselt teistsugust eesmärki kandnud ettevõtmine- perestroika ja glasnost lõppes sellega, et NSVL lagunes, kuna toimus riigipöörde katse mis ebaõnnestus. Gorbatsov viidi koduaresti, et ta oma muudatustega enam rohkem halba ei teeks. Ma arvan, et need muudatused, mida Gorbatsov tegi ei olnud
11. 3-4 Vana-Kreeka filosoofi, kes majandusteemadel ka tegelesid Homeros - Rikkuse allikateks peab ta: 1) sõda 2) allutatud rahva andamit 3)osaliselt kaubandus ; Xenophon - Naturaalmajanduse kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja rikastumist; Platon - Filosoof-idealist, kes töötas välja oma riigiteooria. P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ; Aristoteles - ei tunnistanud Platoni ideaalriiki, tema ideaaliks oli naturaalmajandusele lähedane majandussüsteem 12. Mis on olemuselt monopol? - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi
põhjustab talle valu, kuna ta pole valgusega harjunud ja silmad on pimestatud. Pimestuse tõttu näeb ta alguses isegi halvemini kui koopas ja sellepärast arvatb ta, et ta oli koopas olles tõesemalt näinud. Objektidega silmitsi seismine nõuab harjumist. See teooria pretendeerib üksnes tõenäolisusele ja usutavusele ning filosoofiline haridustee peabki ,,koopast" välja juhtima. Koopa-võrdpilt kujutab filosoofilist tõusu teataval määral ühiskonna tingimustes, mis pole ideaalriigi mõttes veel reformeeritud, ning siin paistab filosoofial kui teel ,,koopast välja" mõte olevat.
kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Sokrates - Ateena filosoof, kes vaidles sofistidele ägedalt vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon- Sokratese kuulsaim õpilane. Ta asutas oma Akadeemia. Platon kujundas tervikliku õpetuse riigist. Platon hindas väga kõrgelt Spartat ja võttis sellest oma ideaalriigi visandamisel eeskuju. Aristoteles Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikora, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Ta tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli. Inimene oli tema sõnul riiklik elusolend. Ta oli antiikaja mitmekülgseim õpetlane ning ta võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal omad originaalsed seisukohad.
Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Oma "Politeia "arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone
tegelasteks. Tragöödiaid loodi triloogiatena, üks neist oli enamasti draama. Naeruvääristas neid tragöödia kangelasi koomilises kontekstis. Sellega kaasnes ka vastav butafooria/kujundus. Sisu seotud tragöödiaga, kuid ei tarvitsenud olla. Struktuurilt sarnane. Tavapärane kõnekeel. Lühikesed järellugud tragöödiatele. Tragöödia keskne mõiste on kannatus. Intellekti põhine. Teatrivastane suund. Platon oli esimene filosoof, kes leidis, et tragöödia ei tohiks kuuluda ideaalriigi kodaniku kasvatusse ning huvisfääri. Kahjulik ratsionaalsele arutlusvõimele. See lõhub ja eksitab inimest. Olulisemad on moraal ja kasvatus. Kirjandus ja teater ei saa selles protsesis osaleda. Tragöödia kangelane kannab traagilist süüd. Tema õlul on kanda suurem koorem kui lihtsurelikel. Selle süü panevad tema õlule jumalad. Sissekodeeritud kannatus/viga. Seisab silmitsi oma saatusega ning võtab selle vastu (Tänapäeval on ühiskond kõiges süüdi, inimene ei võta seda vastu)
Platoni ühiskonnakäsitlus Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest. "Politeiale" järgnes "Politikor", kus Platon keskendub peamiselt riigimehe mõiste selgitamisele ja "Trimoios". Viimane ning õieti valmimata sellealane teos oli "Nomoi" e "Seadused", kus Platon loob pildi "teisest" riigist ja sellele vastavatest seadustest. "Teise" riigi konseptsioon on ka rohkem kompromissi otsiv tegelikkuse ja ideaali vahel.
Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone.
Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platoni õpetus ideaalsest riigist tekkis tänu Ateena mittesobilikule valitsemisele. Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid.
seaduspärasuse poole. Platoni õpetus olemisest esitab meile reaalsust kristallselgena, mõistuslikult kantimata. Selles visioonis on olemine täielikult mõistetav, selle skemaatilist kujutist ei varjuta mingi ebamäärasus. Platon ei ole akadeemiline autor, kes jagab oma mõttetöö eri pealkirjade alla ja arendab süstemaatiliselt iga teemat eraldi. Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega, näiteks arutlusega ideaalriigi valitsejaklassist, õiglusest ja filosoofia erijoontest. Mitmed seosed tunduvad nüüdisaegsele lugejale meelevaldsed. Kui Platon nüüd hakkab arendama ideeõpetust, peab see filosoofiline looming täitma rangeid mõistuslikkuse nõudeid. Vastavalt on Platoni õpetus ideaalsest riigist nii utoopiline, et selle mõistmiseks tuleb kõrvale jätta ka kõige ilmsemad inimese psühholoogilised piirangud.
kindlad tegelased. dialoogid igas olukorras. Elunähtuse pilkamine. Näitlejad olid väga võimekad. Tegelased: Pantalone, Arlekiin, Colombina. Esimest korda astus lavale naine. Thomas More (1478-1535) Inglise renessanssi ajastu üks tähtsamaid tegelasi. Võttis osa poliitikast ning just poliitika sai talle saatuslikkus, teda süüdistati riigi reetmises ja määrati surmanuhtlus. Sai tuntuks 1516, kui ilmus teos ,,Utoopia". Kirjutas Ladina keeles. Püüdis teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriigi ideed. Utopistlik romaan. More lõi tänu sellele uue zanri. Karl Ristikivi imede saar. Renessansiromaan Romaan omandas tänapäevase kuju alates 15.sajandi II poolest. Renessansiajal oli kõige levinum romaaniliik rüütliromaan. Eriti populaarseks sai rüütliromaan 16.sajandi alguse Hispaanias. Teiseks levis renessansiajal pastoraalromaan. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegse realistliku romaan esimene aste. Oma nime on see zanr saanud romaanide
Alged pärinevad XVI sajandi II poolest 90) Euroopa kultuuriperiood, mille tunnusteks oli vastuhakk autoriteetidele, ratsionalism, kultuurioptimism, tagasipöördumine looduse juurde. Põhineb ratsionalismil st et kõiges tuleb kahelda. 91) Riiki tuleb teenida hoolimata oma arvamusest; paljude heaolu nimel võib väheste oma piirata; kui tegevus on riigile kasulik, on kõik vahendid lubatud. 92) Mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus 93) Kujutletava ideaalriigi (utoopia) vastand. 94) Rebaseromaan 95) Valm 96) Selgust, lihtsust, vormitäiuslikkust rõhutav kirjandussund; ranged reeglid. Esmalt levis Prantsusmaal. 97) Rüütellikkus, võitlus õigluse, aususe eest; omakasupüüdmatus.
Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim. (näiteks Prantsusmaal). Legislatiiv funktsiooni jagab president konstitutsioonis fikseeritud korras parlamendiga. Aristotelese riigi käsitlus: riike võib jagada demokraatiaks(rahvas valitseb enamuse huvides) ja aristokraatiaks (väike hulk inimesi valitseb kõigi huvides). Siit on näha, et Aristoteles lähtub riigvormide käsitlemisel võimukandjate arvust. Platoni ideaalriigi käsitlus Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia Inimese hingel on kolm osa: mõistus(=mõtlemine, teadmine), emotsioon(=julgus, vaprus) ja iha (=himu, instinkt). Ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osakesele kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurite ülesandeks on riigi valitsemine, sõdurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks on varade loomine. Ei või oodata paremaid riike seni kuni pole paremaid inimesi ja seepärast onriigi tähtsaim ülesanne
teadmist väärtustest. Ideede kui nähtuste olemuse teadmine varustab valitsejad faktiteadmistega. Aga ideede kui täiuslikkuse kehastuse, ideaali, tundmine annab võimaluse sellest (loogiliselt?) tuletada ka objektiivsed väärtushinnangud. Kas eksperdid ikka saavad inimestele ette öelda, mida neil tuleks oma elus soovida, milliseid väärtusi hinnata ja eesmärke seada, kuidas õnnelikuks saada? Tänapäevase arusaama järgi ei ole see võimalik. Vaatleme mõningaid olulisi külgi ideaalriigi toimimises. Nagu juba korduvalt vihjatud, on riigi üheks keskseks ülesandeks kodanike kasvatamine. Pole liialdus, kui öelda, et ideaalriik on suur kasvatusinstitutsioon. Valitsejad peavad selgeks tegema, millised on riigialamate eeldused ning millisesse ühiskonnakihti nad vastava kasvatusega seeläbi peaksid kuuluma. Riik peab igale lapsele andma samasugused hariduse saamise võimalused. Edasine sõltub juba õppija suutlikkusest ja häälestusest. Haridusteel on kolm etappi: 1
8 Polonius sai surma. 9 Hamlet saadetakse Inglismaale, soov tappa ta. 10 Ophelia surm 11 Hamleti tagasipöördumine 12 Laertes'i ja Hamleti võitlus 13 Hamlet sureb, Horatio jääb selgitama kõigile, mis oli juhtunud. Hamleti tõlgendusmudelid · Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Ühiskonnakriitika Platoni ideaalriigi alustoeks 4 omadust: tarkus, mehisus, mõõdukus, õiglus 1. Millised väärtused juhtisid prints Hamleti aegset Taanimaad? Otsi tekstinäiteid! Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta? · "Aeg liigestest on lahti, neetud rist et minult nõuab paikapanemist." · "Kogu maailm on paljude on riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla, kusjuures Taanimaa on üks hullemaid." · "See purjus peaga tralling idas, läänes teeb häbi meil."
haridussüsteemi baasil ühiskonnas olla, ehkki vähe, järeldab ta, et kõik ülejäänud kodanikud peavad andma valitsemise selle teadmiseliidi kätesse. Sest nad ise ei ole ju võimelised kindlalt ära tundma isegi mitte seda, mis on nende endi jaoks parim, kuna nad on hüve suhtes üldiselt ignorandid, nõnda et nende endi jaoks on parem allutada end mõnede väheste harimise ja valitsuse alla, kes teavad. 5) Millistele olulistele lahknevustele Platoni ideaalriigi mudeli ning meie tänapäevaste õiglusarusaamade vahel osutab autor? Kas üleüldse on midagi sellist, nagu objektiivsed väärtused ja normid, tänapäeva filosoofias vaieldav. Ent isegi kui neid aktsepteerida, tekitab kindlasti suuri kahtlusi, kas selline haridussüsteem on võimalik, mille kasvandike puhul saaks olla kindel, et nad ei korrumpeeru poliitilise võimu tõttu. Muus osas on Platoni eestkosteline
pikk tee, nad armastavad tarkust ja see tarkus paistab neile nii suursugune ja võimas et kõike hallata ei oleks kunagi võimalik. Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema, seganud sündimisel kulda ning seepärast on nad kõige väärtuslikumad ning mõistavad, mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks. Platoni järgi on ideaalriigi neli tunnust tarkus, mehisus, vaoshoitus, ja õiglus. Riigimeheks saadakse pikaajalise töö ja kogemuste tulemusena, siinkohal olgu mainitud et selliseks riigimeheks kel ei ole oma kasu tähtsaim element.Platoni teooria kohaselt juhivad need riiki kõige paremini, kes ei soovi ise niiväga valitseda, sest neil puudub võimuahnus, nad juhivad targalt riiki ja võtavad vastu otsuseid mis on parimad tervele riigile ning erapoolet kõigest ülejäänust.
olema ideaalne riik. Kõige tähtsam on tema jaoks riigi terviklikkus ja ühtsus. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid, kes annavad riigile tarkuse ja juhtides võtavad vastu tarku otsuseid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi kolm seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest sõjamehed ja käsitöölised. Filosoofid on ideaalriigi tipus. Sõdurid asuvad hierarhias teisel kohal ning neid on filosoofidest märgatavalt rohkem, Sõdurite ülesandeks on loomulikult riigi kaitsmine väliste ohtude eest. Kuna nende vooruseks on vaprus. Kolmas klass on talupoegade ja käsitöölistele, kelle ülesandeks on toota inimeste vajaduste rahuldamiseks ainelisi väärtusi, millest pevad ka kaks esimest kihti elatuma. Nad on oma riigile ustavad ja sellega rahul ega kipu mässama. Töölised on ainus klass, kes omab õigust eraomandile
ebaõiglusest. Sokratese sõnul ei ole tõelised kuningad ja valitsejad mitte need, kes kannavad skeptrit või keda on valinud aukandjad, ega ka need, kes tulid võimule loosi tahtel, vägivalla või pettuse teel.vaid need, kes oskavad valitseda. Sügava jälje kogu hilisemale filosoofiale ja poliitilis-õiguslikele õpetustele on jätnud üks Vana Kreeka suuremaid mõtlejaid Platon, kes esitas käsitluse ideaalsest, õiglasest riigist. Õiguse eelduseks ühiskonnas peab Platon ühisomandit. Ideaalriigi peamiseks tunnuseks on iga üksiku inimese tingimusteta allumine riigile. Paremaks teeks ühiste vajaduste rahuldamiseks linn-riigi tingimustes on tööjaotus kodanike vahel. Kalduvuste järgi kujuneb ühiskonnas kolm seisust (klassi) valitsejad ehk valmrid; sõjamehed ja talupojad ning käsitöölised. (Vastavalt omadused tarkus,mehisus,ahnus).Pideva riikliku hariduse ja kasvatuse läbinud kodanikud selgitavad läbi aastate arengut, kõige
käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone
juriidiline laad ning pädevus. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS I Platoni käsitluses on riigi ülesanded huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine; igaühele tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine. Hinge kolmele omadusele - mõistus, tahe ja himud - vastas tema arvates ühiskonnas ja riigis oma spetsiifiline valdkond ning sellele omakorda vastavate eeldustega rahvakiht. Platoni ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia, millele vastandusid: timokraatia, oligarhia, demokraatia ja türannia. II Aristotelese teooria oli esimene teadaolev riigi tekkimise teooria Euroopas, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks tasandilt tasandile: ¤ perekond ¤ asundus ¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki.
vastab neile peegeldusena 3 seisust: mõistusele – juhtiv seisus e. tõeline aristokraatia; tahtele – ametnikud ja valvurid, keda iseloomustab ülim vaprus; himule – kogu ülejäänud rahvas ehk talupojad, kaupmehed jm. Lisaks on riigi ülesandeks huvide ühendamine, tülide lahendamine – tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia. Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid: Timokraatia – kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja seisusest; Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu haaranud väike ladvik; Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle; Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest
Kolmas komponent Platoni riigis oli alam seisus, kes oma tööga loob väärtusi. Nende vooruseks on mõõdukus, nad on rahul oma tööga ning lubavad valitseda neil, kellel on selleks vastavad eeldused. Valitsejatel ja sõduritel ei tohi olla omandit, nad peavad kõike tarbima ühiselt, et vabaneda igapäevaelu muredest.. Selliste seisukohtade tõttu on Platoni seisukohti peetud ka kommunismi ja teiste totalitaarsete režiimide ideeliseks aluseks. Platoni ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. Iga linnaelanik saab edukalt tegeleda ainult ühe elukutsega. Kaubandusele vaatab Platon kui käsitööle. Üldiselt aga suhtub kaubandusse (eriti väliskaubandusse) põlglikult ning tema nõuete kohaselt võivad sellega tegeleda välismaalased. Kui Platonit võib pidada idealistidest reformistide eelkäijaks majandusteaduses, siis tema õpilane Aristoteles oli analüütilise koolkonna esiisa
Igaühele neist vastab siis ka ühiskonnas oma tegevusvaldkond, sest indiviid eksisteerib ühiskonnale ja ühiskond peegeldab "lahustunud" indiviidi. Samas on indiviid sündinud ("kutsutud") just selle tegevusvaldkonna jaoks ja kohustatudki siis nimetatud valdkonda ühiskonna hüvanguks realiseerima (tunnetatud kutsumus 19 ja missioonitunne seda täita). Kui ta nii ei toimi, siis ei ole ta vooruslik ega ka õiglane. Ideaalriigi struktuuris vastab hinge elementidele peegeldusena 3 seisust : - "mõistusele" > juhtiv seisus ehk tõeline vaimuaristokraatia (vanemad ehk "archontes"). Selleks seisuseks kõlbavad vaid filosoofid kui inimesed, kes kõige täiuslikumalt suudavad tunnetada, mida ühiskonnale vaja täiuslikuks hüveoluks. Tarkus on nende voorus. Vaimuaristokraatia on väga väiksearvuline ring
puudus isale omane tahe ja kindlameelsus. Nõuandjate seas, kellest ta end küllalt kergelt mõjutada lasi, etendas tähtsaimat rolli juba vanema Dionysiose ajal mõjukas Dion, kes oli abielus vanema Dionysiose tütrega (noorema Dionysiose poolõega). Dion oli Platoni sõber ning mõttekaaslane ja kutsus filosoofi teistkordselt Sitsiiliasse noort valitsejat kasvatama. Dion ja Platon lootsid kujundada Dionysiosest valgustatud valitsejat Platoni ideaalriigi filosoof-kuninga vaimus. Ka Dionysios ise oli ideest esialgu innustatud, kuid tüdis peagi. Tasapisi sugenes kahtlus, et Dion kasutab kuulsat filosoofi hoidmaks noort valitsejat kindlamalt oma mõju all; Dioni pagendati ja Platon naases Ateenasse. Oma rikkust ja sidemeid kasutades kogus ta Kreekas palgaväe, purjetas sellega 357. a. Sitsiiliasse, möödus osava manöövriga talle vastu läinud Dionysiose vägedest ja vallutas ootamatu rünnakuga Sürakuusa
täiesti lubamatu), sest naised on samade võimetega kui mehed (isegi sõjalistes kohustustes). Rassi parandamine nõuab selektiivset seksuaalpartneri valikut. Nomoi, Seadused Kirjutatud 30 aastat hiljem, mil Platon pole enam noor... Riik oli kirjutatud kui utoopia (utopos - koht, mida pole olemas), Seadustes räägib Platon juba praktilise poliitiku juttu, kuidas oleks tegelikult võimalik riiki püsti panna. Ta kogeb, et tegelikult hea ühiskonna kehtestamine ei ole kerge ning leiab, et ideaalriigi järel paremuselt teine on seaduste riik. Seadus on ülim ning sellele peavad alluma nii valitseja kui alluvad. ,,Tõeliselt ideaalses riigis on puhta mõistuse valitsemine, mis kehastub filosoof-kuningas ning teda ei takista ei seadus ega tava, peab olema ülim," paremuselt teises riigis aga valitsevad seadused. Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest. Seadused kehastavad tarkust ning ülimate
kõiki oma pereliikmeteks, see on suurim võimalik ühtsus. Eros ja perekond ohverdatakse. Platon, Nomoi (Seadused) Kirjutatud 30 aastat hiljem, mil Platon pole enam noor... Riik oli kirjutatud kui utoopia (utopos - koht, mida pole olemas), Seadustes räägib Platon juba praktilise poliitiku juttu, kuidas oleks tegelikult võimalik riiki püsti panna. Ta kogeb, et tegelikult hea ühiskonna kehtestamine ei ole kerge ning leiab, et ideaalriigi järel paremuselt teine on seaduste riik. Seadus on ülim ning sellele peavad alluma nii valitseja kui alluvad. ,,Tõeliselt ideaalses riigis on puhta mõistuse valitsemine, mis kehastub filosoof-kuningas ning teda ei takista ei seadus ega tava, peab olema ülim," paremuselt teises riigis aga valitsevad seadused. Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest. Seadused kehastavad tarkust ning ülimate
annaabi.ee 
