Miks sai alguse perestroika ja glasnost ?
Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna
majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine
sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada
majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise
ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma
välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti
muudatusi valitsemissüsteemis.
Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See
tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse
avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud
raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas
Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Perestroika eesmärgid : Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Ummikseisust väljaviimine.
aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline "uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse
1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatsov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatsov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb. Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja
sõda ja võidurelvastumine. Võidurelvastumist siiski üritati lõpetada, kuid edutult. Oli pikk stagnatsiooni- ehk seisakuaeg. Pärast Brežnevi surma said üksteise järel peasekretäriks kaks raugastunud kommunisti- Andropov ja Tšernenko. Surm: Suri 1982. aastal 10. novembril vanadusse. Ta suri une pealt. ANDROPOV Nimi: JURI VLADIMIROVITŠ ANDROPOV (1982-1984) Päritolu: Stavropoli kubermang, Vene keisririik KGB esimehena oli ta 1970. aastate lõpu-1980. aastate alguse NSV Liidus ainuke mees, kes teadis, millises seisus riik tegelikult on. Partei ja riigi juhtkonna järjest enam gerontofiilset seltskonda see ei huvitanudki. Seetõttu sai Andropov paratamatult aru muudatuste vajalikkusest, kuid saanud riigijuhiks polnud ta ise enam võimeline neid muudatusi tegelikult alustama. Mõningaid kampaaniamaigulisi samme võeti küll ette näiteks töödistsipliini tugevdamiseks ja kuritegevuse ohjeldamiseks, kuid olulist efekti need ei andnud. Ka alustas ta
vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga.- Lenini käsk. Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu. Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas bolševike (kommunistliku) partei, rajas kommunistliku diktatuuri. Ametlikult moodustati NL 1922. a. Maailmarevolutsiooni idee. Saab selleks raha Saksamaalt. Rahvakomissaride Nõukogu esimees(peamin)
kartuli panek ruutpesitsi - Elukvaliteedi paranemine o Massiline elamuehitus o 5-päevane töönädal o teedeehitus ja paranesid transpordiolud o palkade tõus ja hoiuste kasv o individuaalehitus, läänelik elulaad ja tarbimiskultuur o võimaldati kontaktid välismaaga 1965 Helsinki-Tallinn laevaliin, Soome TV, välisturistid, Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl Vastupanu reziimile - 50. aastate alguse iseloomulikud range korraga koolipoiste salaorganisatsioonid eesmärk EV taastamine. Näit. Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto - 60. aastatel komsomoliopositsioon mõjustatud noorsoorahutuste lainest maailmas 1968-1969. EÜE ja EÕM kuldsed kuuekümnendad - dissidentluse teke - ülddemokraatlik liikumine, kontaktid teiste NSVL teisitimõtlejatega - pagulaskonna nooremas põlvkonnas nihe vasakule Rein Taagepera "30 aasta plaan"
Kõik kommentaarid