Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. 3. Turukonkurents... ... võistlus ostjate ja müüjate hulgas ressursside ja toodete ostu ja müügi pärast. Aitab tõsta tootmise efektiivsust, efektiivne tootmine säästab nappe ressursse, suurendab toodangut ja alandab hindu. TURU STRUKTUUR Konkurentsi liigid Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol Ideaalmudel oma kaup eriliseks mõned firmad üks tootja palju müüjaid (üks müüja kontr.turgu) Ettevõtete arv - palju mõned üks Võime mõjutada hindu puudub mõningane täielik Turule sisenemise takistused puuduvad mõningane olulised
lähtepunktiks. Ainult tsarism jms peab nende teelt kõrvaldatud olema. Revolutsiooni läänes aga ei järgnenud (selle peale Marx ei mõelnud). Niisiis hakkasid venelased looma eeldusi sots.pöördeks peale sots.pöörde toimumist. Kindlasti on Marx ja Vene eksperiment seotud. 8. Marxi teooria võimalused kaasaegse ühiskonna analüüsil. Huvitav oleks jälgida absoluutse vaesumise teooria arengut tänapäeval (kuigi selles on võetud ideaalmudel: kauba väärtus= kauba hind, vaesub proletariaat, suletud ühiskond). Kas praegu on võimalik olukord, et töölised jõuavad järeldusele, et süsteemi on vaja muuta?
KONKURENTS Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4.Puudub kontroll hinna üle.
edumaa konkurentide ees. ¤ ressursside efektiivseim kasutamine ettevõtjad piiravad pidevalt vähendada oma tootmiskulusid, et suurendada kasumit. 6. konkurentsi liike eristataks 4 tunnuse poolest: ¤ firmade arv turul ¤ kontroll hinna üle ¤ toodete eristamine ¤ pääs turule 7. konkurentsi liigid: ¤ täielik konkurents ¤ monopolistlik konkurents ¤ oligopol ¤ monopol 8. Täielik konkurents on konkurentsi ideaalmudel. Palju müüjaid; puudub kontroll hinna üle; ühesugused tooted; turule on kerge pääseda; kalandusel, põllumajanusel ja börsil on mitmeid täieliku konkurentsi tunnuseid(nisu, rukis, loomaliha, aktsiad, väärtpaberid) 9. monopolistlik konkurents: ¤ palju müüjaid ¤ mõningane kontroll hinna üle ¤ tooted on väikeste erinevustega ¤ turule on kerge pääseda (illustreerijateks, õmblustööstus, toitlustus) 10. Oligopol: ¤ üksikud suurfirmad
administratiivse tegevusvälja eristamine; ametnike piirangud) · Sümbolite ja väärtuste süsteem (avaliku ja erasfääri eristamine, riigi usaldatavuse kindlustamine, AT ühtne identiteet, AT sõltumatus, AT usaldusväärsus, läbipaistvus, ametnikueetika. · Bürokraatia teke o Ratsionaaliseerimise kav- distsipliin, tehnilised teadmised, impersonaalsus. · EKSAMIL: Weber'i bürokraatia ideaalmudel- HETTELK o Hierarhia, elukutselisus, teadmised, tööjaotus, edutamine, legaalsus, kirjalikkus. · Ametnike kohustused sellisel taustal: Seaduste järgimine, aluumine, enese arendamise kohustus, ajaga kaasas käiminie, erapooletu-ei lähtuta erakonna otsusest, lähtutakse üldkriteeriumitest..normidest, arenemisvõimaluse(edutamine). W. burokr. Tunnused (HETTELK) : · Hierarhia: kindel allvuskord spetsialiseerumine-
Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli sälitamiseks olla armastatud ja haritud. Jean Bodin Suveräänsusteooria Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis. Absoluutne tähendab jagamatu (riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) ja kõrgeim (suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi sinna poole liiguti. Teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu. Humanistid Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Voorusest räägivad nii, et valitsemise eesmärk on rahu, see aga on instrumentaalne. Ülimaks eesmärgiks on reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahumeelne valitsus on auväärne. Sõjast Kaks suunda 1
· Grupiteooria - poliitiliste protsesside ja gruppidevahelise interaktsiooni analüüsimine · Eliiditeooria - põhineb pigem väikese hästi informeeritud eliidi nõudmistel (Eesti) Üldsust peetakse passiivseks ja väheinformeerituks · Süsteemiteooria - avalik poliitika on poliitilise süsteemi vastus ümbritseva keskkonna mõjudele · Ratsionalism "seos soovitud väärtuste ja saavutatud väärtuste vahel" on positiivne ja tugev (ideaalmudel) Policy failure: põhjused · Poliitika kujuneb poliitilise süsteemi , mitte üksikute poliitikute tegevuse tulemusel · Poliitiline süsteem saab palju erinevaid "signaale", kuidas tuleks poliitikat kujundada · Poliitika seab väärtused pingeritta, kujundab eelistused võib tekkida väärtuskonflikt · Kognitiivsed piirid ühiskonna mõistmisel, mõistuse ja emotsioonide vastuolu · Suutmatus kujundada ja valida alternatiive (poliitiline jäikus)
Suveränsus absoluutne ja igavene võim riigis. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende combo. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuid jõudsalt liiguti sinna suunda, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes eutoopa riikides võimatu, eriti Saksamaal: võim oli jagunenud keisririigi ja vürstirikide tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel. Inglismaal ka võimatu: parlament süüdistas kuningat absolutism sisseseadmises. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
Annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. 10. Carnot ringprotsess. Carnot’ ringprotsessi kui soojusmasina analüüsist tulenevad järeldused. Soojusmasina (Carnot’ ringprotsessi) kasutegur. Soojuspump. Entroopia. Spontaanne muutus, entroopia ja korrapäratus, entroopiamuut. Standardsed molaarsed entroopiad ja reaktsioonientroopiad. Globaalne entroopiamuut. Keskkond. Summaarne entroopiamuut. Entroopia sõltuvus temperatuurist. Carnot ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. 1 mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt ja adiabaatiliselt ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt ning adiabaatiliselt nii, et gaasi lõppolek vastab gaasi algolekule. Kõik protsessid on pöörduvad. Töö on seda suurem, mida suurem on külma ja sooja keha erinevus, saab avaldada ringprotsessi kasuteguri. Kui panna Carnot ringprotsessid käima vastassuunas saame külmutusseadme või soojapumba
Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest; arusaam sellest, et ollakse teistsugusel positsioonil), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve; nt milline on töölisklassi ideaalmudel), KLASSIVAEN (teise klassi vastu; võib väljenduda suisa terroriaktides), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised, mis selle klassi huve esindab). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest
Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodin'i suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine liigesed. Rikkus tugevus
Rollikonflist tekib siis, kui töötaja tegutseb rollis, mis talle ei sobi. Kui teda sunnitakse või ta ise sunnib ennast tööle, mis on tema loomusele võõras ja sobimatu. Mida suurem on rolli konflikt, seda raskemaks töö muutub.vales rollis olemine tekitab stressi ja loob pingeid. Kutserolli kohane käitumine on sageli nii endastmõistetav, et juhi abi ei pruugi ise märgata, et tema tegevust reguleerib mingi ideaalmudel ja selle juurde kuuluv ideaalroll. Üritades jörgida ideaali võib juhi abi sattuda olukorda, kus ta ennast halvasti tunneb. Rollisisene pinge tekib, siis kui eri isikud esitavad samale rollile kokkusobimatuid ootusi. Mingit rolli on raske täita ka siis, kui partner ootab antud isikult mingis teises rollis tegutsemist. Lisaks staatusest ja positsioonist tulenevatelt rollidele võib kollektiivis esineda mitteametlikke rolle. Uuri, kes
aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele o Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal o Bodin'i ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Richelieu ja Louix XIV ajal sinna suunas küll jõudsalt liiguti. Teistes Euroopa riikides oli selle mudeli rakendamine võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: o Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel o Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Rakendamine Inglismaal: o Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee
Nende tunnuste alusel võib eristada nelja turu- struktuuri ehk konkurentsi liiki: · täielik konkurents - hinnavõtja; · monopolistlik konkurents - hinnamääraja; · oligopol - hinnamääraja; · monopol - hinnamääraja. TÄIELIK KONKURENTS · Palju müüjaid. · Puudub kontroll hinna üle (N ja P). · Ühesugused tooted. · Turule on kerge pääseda. See on konkurentsi ideaalmudel. Kalandusel, põllumajandusel ja börsil on mitmeid täieliku konkurentsi tunnuseid (nisu, rukis, looma- liha, tursk, aktsiad, võlakirjad...). MONOPOLISTLIK KONKURENTS · Palju müüjaid. · Mõningane kontroll hinna üle. · Tooted on väikeste erinevustega. · Turule on kerge pääseda. Monopolistliku konkurentsi head näited on õmblustööstus ja toitlustus.
ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab). Bodini ütleb, et algselt oli rahvas võimu kandjaks aga loovutas suveräänsuse korra ja ühtsuse tagamiseks kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe on seaduseks. Valitseja ise allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub, siis saab valitsejat karistada „üksnes“ Jumal (sest kui saaks keegi teine, oleks suveräänsusprintsiipi eiratud). See mudel on ideaalmudel ja see ei vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik=masin=elusolend. Riik kui poliitiline keha. Riigid käituvad omavahel- suhtlevad, kaklevad, teevad koostööd nagu indiviidid. Suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Riik pole muud kui kunstlik inimene, kuid ta on tugevam ja kõrgem kui loomulik inimene.
Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm
Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (legislatiivse suveräänsuse 7 teooria). Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele teda karistab üksnes Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaal tegelikkusele, kuigi liiguti selles suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgem võim jagunenud keisririigi ja vürstiriikide vahel, samuti tegutses Riigipäev. Inglismaal ei saanud samuti rakendada. King-in-parliament, seal toimus kodusõda parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises, absolutismi sisseseadmises. Tulemus: parlamentlik absolutism. 6
Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli `king in parliament' idée. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles
oksüdeerumisel CO2-ks ja veeks (ja lisaks N2-ks, kui ühend sisaldab lämmastikku). 19.Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid? Termodünaamika II seadus. Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetakse tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemat. Isoleeritud süsteemo entroopia kasvab ajas. Termodünaamilistelt pöörduvad protsessid: *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (AB) ja adiabaatiliselt (BC) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (CD) ning adiabaatiliselt (DA), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. Kõik protsessid on pöörduvad. Töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus. Saame avaldada Carnot' ringprotsessi kasuteguri: Termodünaamiliste mittepööduvad protsessid:
Selle käigus saavutab süsteem tasakaaluoleku ning kaotab võime edasi tööd teha. Iseenesest süsteem tasakaaluolekust välja ei lähe. Protsesside suuna ja tasakaaluoleku kindlakstegemine põhineb td. II seadusel: *Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. *Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Carnot' ringprotsess *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (AB) ja adiabaatiliselt (BC) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (CD) ning adiabaatiliselt (DA), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. *Kõik protsessid on pöörduvad. Carnot' ringprotsessi kasutegur töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus. Saame avaldada Carnot' ringprotsessi kasuteguri: = |töö|/ soojalt kehalt saadud soojus = |w|/q soe ; =
Selle käigus saavutab süsteem tasakaaluoleku ning kaotab võime edasi tööd teha. Iseenesest süsteem tasakaaluolekust välja ei lähe. Protsesside suuna ja tasakaaluoleku kindlakstegemine põhineb td. II seadusel: *Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. *Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Carnot' ringprotsess *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (AB) ja adiabaatiliselt (BC) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (CD) ning adiabaatiliselt (DA), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. *Kõik protsessid on pöörduvad. Carnot' ringprotsessi kasutegur töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus.
ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele o Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal o Bodin'i ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Richelieu ja Louix XIV ajal sinna suunas küll jõudsalt liiguti. Teistes Euroopa riikides oli selle mudeli rakendamine võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: o Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel o Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Rakendamine Inglismaal: o Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee
"riik") · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse · Valitseja tahe on seadus · Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele · Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal · Bodini teooria rakendamine · Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Samuel von Pufendorf 1667: Saksamaa on "monstrum" Rakendamine Inglismaal Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee
Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Seega inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: keisririigi ja vürstiriigi tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel - Pufendorf: "Saksamaa on monstrum". Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in Parliament" idee. Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi
Sisu: · Talupojad on 13 saj alates pärisorjad: rooma õigus · Mõisnik võib neid kohelda oma äranägemise järgi · Talupoeg ja kogu tp vara kuulub mõisnikule · Talupoegi võib pärandada ja müüa · Andamite ja teoorjuse määr pole seadusega piiratud ja sõltub mõisniku suvast · Kodukariõigus piiramatu ja tp ei tohi edasi kaevata Deklaratsiooni tõlgendamine: -aadliseisuse ülemuslikkust väljendav õiguslik ideaalmudel ja dokumendi eesmärk kaitsta Balti erikorda · Kirjeldus pole tegelikkusele vastanud ja tp polnud täiesti ilma õiguseta ja mõisniku-tp suhted olid reaalelus inimlikumad · Nt talurahva omandiõigus kehtis reaalelus: - Koormistest ülejäänud saak kuulub tp-le ja ülejäägi vaba müügiõigus - Kohtulik kaitse ja ka eramõisamaal
Manilus kuulub rajatud usundite hulka rajatud Mani (216-276/7) poolt, kes sündis Mesopotaamias, Partia riigis. Tema eluajal valitses Pärsias Sassaniidide dünastia. Manilus on üks usunditest, mis riigiusundi (zoroastrismi) kõrval eksisteeris. Mani lõi teadlikult sünkretistliku ning universaalse usundi. Mani: Isa kuulus Elkesaiidide hulka praktiseerisid veeriitusi Mani sai 12-aastaselt ilmutuse Valguse Kuningalt; ilmutust vahendas Kaksik ehk Mani taevane teisik, ideaalmudel Mani hakkas elama askeetlikku elu ja vaidlustas ristimistalitust 24-aastaselt kordus Mani ilmutus ning Mani nõusid ristimise keelustamist, väites, et see on halb vees elavale jumalale Teda hakati uskuma ning tal tekkis järgijaskond Mani saatis välja misjonäre ja tegi ja ise misjoniretke selle tulemusena levis usund väga kiiresti ja laialdaselt (üle Rooma piiri, ka Lähis-Idas)
kehale; Ent inimlik karistamine puudub, karistada saab “üksnes” Jumal kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on Bodini teooria rakendamine kunstlikud liigesed; Ideaalmudel – ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent liiguti sinna hüvitus ja karistus (millega iga liiges pannakse täitma oma kohust, olles suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama loomulikule kehale;
vormidega kokkupuude Toitumisotsused: ◦ Elupaiga valik: avatud vs varjatud ◦ Kiskjate osakaal: rohkem toitu vaenlase alas vs vähem toitu ohutul alal ◦ Toitumise kestus: kui palju aega veeta ühes paigas ◦ Konkurentsi osakaal: konkureerida paljudega rohke toidu üle vs leppida väiksema toidubaasiga konkurentsivabalt ◦ Optimaalne toidusedel: mida tarbida, kas mujal on parem? Saakloom-kiskja vastasmõjud Ideaalmudel: ◦ Suur saaklooma populatsioon võimaldab kiskja populatsioonil suureneda ◦ Suurenenud kiskjate populatsioon vähendab saakloomade populatsiooni ◦ Saagi puudusel väheneb kiskjate populatsioon – hakkab suurenema saaklooma populatsioon Reaalsuses lisanduvad kõrvaltoimed: ◦ Saakloomi mõjutab omakorda toidubaas – mida pikem toiduotsing, seda väljapaistvam kiskjale ◦ Haigused ◦ Migratsioon ◦ Erakorralised ilmastikunähtused ◦ Ellujäämus erinevatel eluetappidel
hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab). Bodini ütleb, et algselt oli rahvas võimu kandjaks aga loovutas suveräänsuse korra ja ühtsuse tagamiseks kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe on seaduseks. Valitseja ise allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub, siis saab valitsejat karistada ,,üksnes" Jumal (sest kui saaks keegi teine, oleks suveräänsusprintsiipi eiratud). 36. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas See mudel on ideaalmudel ja see ei vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. Kuid, mida see mudel kaasa tõi on see, et saadi inspiratsiooni sellise mudeli poole liikuda (nt Prantsusmaal). Rakendamine teistes Euroopa riikides oli võimatu. Nt Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel. Bodin proovis seda probleemi lahendada ning ütles, et keisririigis on võim kuurvürstidel, sest nemad valivad keisri
Nii mõnigi kord see mudel lihtsustub - näiteks siis, kui me eeldame panmixis tüüpi paardumist: s.o ei eelda populatsioonisisest erinevust seal. Hardy-Weinbergi tasakaal HWT on populatsioonigeneetika vanimaid mõisteid (1908) ja omab siiani laia kasutusala. HWT on genotüüpide sageduste tasakaal, mis saabub olukorras, kus paardumine on juhuslik ja kus protsessi ei mõjusta ei looduslik valik ega juhuslik geneetiline triiv. Juba sellest määratlusest on näha, et HWT on ideaalmudel. Kuid selle mudeli tugevaks küljeks on tema paikapidavuse kontrollitavus. 67.Homöostaas ja geneetiline triiv Homöostaas bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Nt. enamikule imetajaile ja lindudele on tavalistes tingimustes amased kehatemperatuuri ja vere pH h. Ökosüsteemides avaldub pinnaühiku klorofüllihulga h., kliimaksökosüsteemides biomassi h. :
Kord ja ühtsus on tagatud suveräänse võimuga. Suverääni võim on absoluutne ja jagamatu (ei allu teistele). Suveräänne riik saab olla kas demokraatlik, aristokraatlik või monarhistlik nende segud, kombinatsioonid pole riigid. Suveräänsus kuulub sellele, kel on võim anda edasi seadusi. Kui rahvas valis endale kuninga, loobus rahvas võimust. Kuninga tahe on seadus ja ta vastutab vaid jumala ees. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab vaid jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, ent ses suunas liiguti jõudsalt, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Prantsusmaal ei vastanud olukord kunagi täpselt teooriale. Saksamaal ei saanud sisse viia, sest võim oli killustunud: jagunes keisri- ja vürstiriikide vahel, keisririigisiseselt veel keisri, kuurvürstide ja riigipäeva vahel. Inglismaal põhjustas 1649 absolutismivastane liikumine kodusõja. 5
o ei eelda populatsioonisisest erinevust seal. Hardy-Weinbergi tasakaal HWT on populatsioonigeneetika vanimaid mõisteid (1908) ja omab siiani laia kasutusala. HWT on genotüüpide sageduste tasakaal, mis saabub olukorras, kus paardumine on juhuslik ja kus protsessi ei mõjusta ei looduslik valik ega juhuslik geneetiline triiv. Juba sellest määratlusest on näha, et HWT on ideaalmudel. Kuid selle mudeli tugevaks küljeks on tema paikapidavuse kontrollitavus. HWT arvutamine ei ole kahealleelsetes süsteemides keeruline protseduur, pigem tavaline tõenäosuste summeerimine. Jäädes sama ülaltoodud näite juurde (8 isendit, 3x AA; 3x Aa ja 2x aa) on üsna lihtsalt arvutatav, kui koostada alul omale suur tabel, kus on kirjas paardumise teoreetilised võimalused, nende eeldatavad sagedused ja siis edasi juba teise põlvkonna genotüüpide jaotus.
annaabi.ee 
