Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "I maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaevikusõda, imperialism, suurriigid, impeerium, kolooniad, monarhia, monopolid, sakslased, sõjaplaan, tankid, gaas, senine, seisuslik, agraarühiskond, lagunes, linnastumine, teravad, massikultuur, arstiabi, haridus, loomisega, rühmitused, ametiühingud, sotsialistid, kommunistid, soovisid, territoorium, põhiseaduslik, keisririik, kuningriikLähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa,
*Tannenbergi lahing- 17.08-2.09 1914 saksa vs vene, 1 saksa armee suutis vastu panna vene 2le armeele. *Marne'i lahing 02.09.1914, sakslased 35km kaugusel Pariisist, kuid kaotasid. Kaevikusõda *Ypres'i lahing- aprill 1915, sakslased kasutavad mürkgaasi inglaste vastu, Ing võit *Gallipoli lahing- 25.04.1915-09.01.1916, pr ja ing üritasid üle võtta Istanbuli selleks et tagada meretee Venemaale *Somme'i lahing juuli-nov 1916, Ing-Pr vs Saksa (15.09.1916 tankid 1. korda ing), mõlemal poolel kokku kaotati 1,3 mln meest, edu ei saanud kumbki *Jüüti merelahing sügis 1916, Saksa vs Ing, sakslased kuulutavad end võitjateks *Verduni lahing 21vebr-11dets. 1916, Saksa vs Pr, 10 kuud kestis. Hakklihamasin. *Caporetto lahing- sügis 1917, Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu, Pr päästis Itaalia kokkuvarisemast, lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda *Amiens'i lahing- 8.08
1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 2. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01
06.1919 See puudutab ainuüksi Saksamaad: 1. Suured muutused Euroopa territoriaalsel kaardil: · Elsass-Lotring läheb Prantsusmaale · Põhja-Shcleswing läheb Taanile · Poznan,Sileesia, osa Pommerist läheb Poolale · Memel läheb Leedule · Danzigist saab vaba linn · Saarimaa läheb 15.a Rahvasteliidu haldusesse · Saksamaa kaotab kõik oma mere tagused alad ehk kolooniad 2. Saksa sõjaväe suuruse piiramine · Saksa sõjaväes tohtis olla 100000 meest · Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväe kohustuse ja sõjavägi koosnes ainult vabatahtlikest · Saksamaa kindralstaap saadeti laiali · Neil keelati ehitada ja omada allveelaevu · Tavalist laevastikku vähendati oluliselt 3. Reini jõe vasak kannas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Ansluss keelati (Austria riigi anastamine sakslaste poolt). 4
Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik kaitsekraav. August 1914 Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 Tannenbergi lahing. 3. September 1914 Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid: · Enamus laskemoonast oli kulutatud. · Vaja oli uusi kaitserajatisi. · Tagalas tekkis tööjõu puudus. Naised ajati tehastesse tootma. Läänerinne Aprill 1915 Ypres'i lahing 22.4 Esimest korda kasutati sõjas mürkgaasi. 1916 21. Veebruar 18. Detsember : Verduni lahing. Hukkus umbes 1 miljon meest. 1.Juuli 18
domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala 2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 1. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01
Ferdinandi. Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa piirile, Belgia piir jäeti kindlustamata kuna sealt lööki ei oodatud.
Ühisväed panid sakslaste edasitungi seisma sept. 1914. Ypres'i aprill 1915, sakslased kasutasid gaasi, kuid läbi murda ei õnnestanud, Gallipoli operatsioon, inglased saatsid sinna dessandi, et enda kätte haarat väinad, kuid türklased võitsid Verdun 1916, viimane prantslaste tugipunkt enne Pariisi, sakslastel ei õnnestunud seda vallutada, Somme'i 1916, leevendas Verduni olukorda, britid võtsid esimest korda kasutusele tankid, selget edu ei toonud kummalegi poolele , Jüüti merelahing 1916, üritasid sakslased inglaste laevadest läbi murda ei õnnestunud Caporetto 1917, võidavad austerlaste ja sakslaste väed itaallasi, suured kaotused itaaliale, Positsioonisõda 1915, aastal kui ei olnud piisavalt võimsat sõjatehnikat et murda läbi kaevikute liinist ja okastraadist ja kuulipildujatest, muutus tankide tulemisega. Lusitania
mürkgaasi Saksa taotlus kaotada sõda kahel rindel 1916 Eesmärk lõpetada positsioonisõda Vene pealetund Galiitsias Verduni lahing Rumeenia asuts Antanti Somme'i lahing poolele, keskriigid purustasid Võeti kasutusele tankid Saksale Rumeenia nafta Jüüti merelahing Venemaa on sõjaliselt väljakurnatud 1917 Nivelle'i tapatalgud Suvel korraldati vene Caporello all alanud vägede suur pealetund teisel pealtung
David Lloyd George Suurbritannia riigimees, kes osales Versailles' rahulepingul George Clemenceau Prantsusmaa riigimees, osales Versailles' rahulepingul Woodrow Wilson USA president, osales Versailles' rahulepingul SELGITA: Schlieffeni plaan *sakslaste rünnakuplaan Venemaa ja Prantsusmaa purustamiseks {"Lõunasöök Pariisis, õhtusöök Peterburis" Pariisi hävitamine oli tähtis(taheti 40 päevaga ära rünnata) Hiljem mindi Peterburi vallutama (2 kuuga)} Positsioonisõda e kaevikusõda (nt Verduni, Somme) *kaeviku sõda edu ei toonud üritati kaevikud üle võtta tohutud inimohvrid Absoluutne allveesõda (veeb 1915) eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev "Louisitania" uputamine koos 1198 reisijaga) Veebruarirevolutsioon 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele
3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotring ja Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida. Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud (armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega. Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega. Arvestati Saksa toetusega. I MS lahingud: Marne'i lahing: Pariisi pealetung (ei mindud kaarega Pariisi taha vaid otse Pariisi peale), sakslaste edasiliikumine pandi Inglismaa abiga seisma, tekkis positsioonisõda
Verduni lahing veebr-dets 1916 prantslased suutsid kaitsta läänerindel Verduni linna sakslaste pealetungi eest. Somme'i lahing 24. juuni 26. november 1916. Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Kasutati lennuväge ja tanke. Suurima inimkaotustega lahing I ms. 9. Võrdle sõjategevust ida- ja läänerindel (erinevused, sarnasused) Läänerindel kasutati positsiooni- ehk kaeviksõda, idarindel mitte. Sõjategevus algas enne läänerindel kui idarindel. Läänerindel olid kasutusel tankid, mürkgaas, allveesõda. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda ega kasutatud niipalju sõjalisi uuendusi. 10. Milliseid sõjatehnilisi uuendusi võeti kasutusele 1. MS ajal? Sakslased võtsid esimestena kasutusele mürkgaasi Inglased võtsid esimestena kasutusele tankid Täiustati allveelaevu ja hakati pidama allveesõda Täiustati lennukeid, lennukite tähtsus sõjas suurenes: sagenesid õhulahingud, lennukid varustati
I Maailmasõda Põhjused ja algus Peamised põhjused 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Süda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia (kuulati kindrale, aga kindralid tahtsid sõda) Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ,,Nii tapsid nad meie Ferdinandi" - Gavrilo Princip Franz Ferdinandi tapja Austria esitas Serbiale Ultimaatumi 28.juuni 1914 kuulutas Austria ungari sõja 1. august kuulutas saksamaa venemaale sõja 3. augustil astus sõtta Prantsusmaa 4. augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjategevus 1914-1916 Sõja tandrid: · Läänerinne o Prantsusmaa o Suurbritannia o Belgia Saksamaa (kõigi vastu) · Idarinne o Saksamaa o Austra-Ungari Venemaa(kõ
AJALUGU ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike
Serbia Venemaalt abi. Austria-Ungari võttis seda aga sõjakutsena ning kuulutas 28. Juuli 1914 Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni, seepeale teatas Saksamaa, et kui Venemaa ei lõpeta mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja, seda ta tegigi. Hiljem tungisid Saksa väed Belgiasse ning Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 6. Augustil kuulutas Austria- Ungari sõja Venemaale. Nüüd olid kõik suurriigid omavahel sõjaseoskorras. 7. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid? Saksamaa: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päevaga (vältida sõda 2 rindel) Schlieffeni plaan. Seejärel väed itta. Prantsusmaa: Passiivne kaisestrateegia Maginot' piirikindluse süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir Paaln 17.
See põhjustas suurt pahameelt. Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale, Briti väed saadetakse Prantsusmaale. Saksa väed peatatakse Marne ´i jõel sept 1914, 25 km kaugusel Pariisist. 1915-1916: rinne püsib üsna paigal, nihkus u 30 km. Positsioonisõda e kaevikusõda. Sakslaste läbimurde katsed Ypres´(gaas) 1915. Verduni lahing 1916, ,,hakklihamasin", kokku hukkus ligi miljon meest. Somme´i lahing 1916 (inglise tankid, ligi miljon hukkunut). Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipiljujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks punkrid. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igaljuhul suurte kaotustega. 1915.a aprillis kasutasid saksa väed Ypres´i juures mürkgaasi (esimest korda), üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi murda
(1915. a dets oli Inglismaal välja töötatud tank "Little Willie". 1916. a jaanuaris valmis suurem, kahuriga varustatud mudel "Mother" (Ema) ning sept oli Prantsusmaale jõudnud juba 49 ühesugust Mark I tanki. (M I). "Tank" "vedelikumahuti". Nimi tuleneb sellest, et need toimetati mandrile vedelikumahuti nime all, et sakslased ei saaks teada, et saabub täiesti uus relv. Lahingus saavutati kohaliku tähtsusega võit. Lahingu lõpuks olid tankid rivist välja langenud peamiselt tehniliste põhjustel. Idarindel toimus Vene vägede poolt edukas pealetung Austria-Ungari vastu. Ajaloos tuntud Brussilovi läbimurdena. Saksamaa pidi Austria-Ungarile appi saatma oma vägesid, need võeti Verduni alt ära. Rumeenia sõttaastumine. Astus sõtta aug 1916 Entente´i poolel. Sõjaline panus kesine, jäid peagi hätta ja selle tõttu pidid Vene väed appi minema. See pikendas Vene rinnet. 1917. aasta
Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid. Prantslaste juhiks Petain. Lahing kestis 10 kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Suri ligi miljon meest. · Somme'i lahing (1. juuli kuni nov lõpp): Inglise ja Prantsuse väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Mõlemad pooled kokku kaotasid 1.3 miljonit meest, selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu · Jüüti merelahing(sügis): inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda. Öises lahingus õnnestus Saksa laevastikul siiski oma baasi naasta. Kuigi sakslased kuulutasid lahingu oma võiduks, käitus Saksa laevastik edaspidi passiivselt, lahkus baasidest vaid väga harva. 1917 · Nivelle'i lahing: sakslaste ja prantslaste vahel
eest, probleem vabanenud vaesunud neegritega. Valitses turumajandus ja moodustati palju ametiühinguid, kes ei kartnud võidelta töötajate eest. USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. 24. Jaapan - Kiire majanduslik ja kultuuriline areng. Arvestatav riik maailmaküsimustes. Konstitutsiooniline monarhia. Eesotsas keiser. Suur tähtsus sõjaväelastel. 25. Saksamaa 1900 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka. Selle koha säilitas ka 20. sajandi konkurentsis, andes nii sajandivahetusel kui ka I maailmasõja eel 16% maailma tööstustoodangust. Kui Saksa riik ühendati, siis väga kiire tõus, puudusid tollitõkked, kaubavahetus elavnes
RAHVUSVAHELISED SUHTED MAAILMASÕJA EEL · Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmisel Hispaanias konverents
saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastati radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivsed ained
· Venemaa Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. 25. august 1914 piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J.Joffre Prantsuse armee ülemjuhataja P. von Hidenburg idarinde juhtkonna ülem F.Ferdinand Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos A.Brussilov Venemaa idarinde juhataja, kindral G.Princip üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi
Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa: tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit Jaapan: vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning seejärel sissetung Saksamaale Sõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Sõjategevus: 1914 2. augustil hõivasid Saksa väed Luksemburgi. 4.augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. august nn piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Saksamaa käest lüüa 5.6
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 EELLUGU Võrreldes II MS on Esimese Maailmasõja eellugu palju segasem. Ei olnud nii selgepiirilisi taotlusi, kui 1939 aastal. Kuid ka siin tuleb esitada küsimus miks? Miks alustas Saksamaa ja Austria-Ungari sõda regiooni vastu, mille maha surumine oleks olnud suhteliselt kerge. Kas sellepärast, et sakslastel oli sõjaplaan ammu valmis ning seda oli juba 20 aastat uuendatud. Selliseid väiteid sõja puhkemise kohta saab tuua palju, kuid mis olid selgepiirilisemad põhjused. Juba 19 sajandi lõpul alustasid mõlemad leerid ettevalmistusi millekski suureks. 19 sajandi lõpuga moodustub kaks liitu 1. Antandi liit, kuhu kuuluvad eelkõige Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Neile sekundeerivad sõja algul ja ajal USA, Jaapan, Belgia, Balkan ning Itaalia ja Rumeenia. 2
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Kolmikliit Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia Eesmärgid · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad · Austria-Ungari Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan
mitmed riigid kehtestasid iseseisvuse; e suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; f naiste iseseisvumine ja meestega võrdsete õiguste saamine. 7 Igapäevaelu sõja ajal: a piirati toiduainete tarbimist, kellegil polnud piisavalt varusid; b hakati tootma ersatskaupu, algas nälg ja epideemiad; c sõja populaarsus vähenes kiiresti, ainult USAs polnud olukord nii hull. 8 vägivallailmingud: a eriti karmi okupatsioonireziimi kehtestasid sakslased okupeeritud Belgias, sealse vastupanuliikumise mahasurumiseks kasutati eriti julmi meetodeid- võeti pantvange ja hukati neid; b Vene vägede edasitungi A-U territooriumile saatsid verised juudipogrommid e arveteõiendamised; c kõige süngem episood 1915 Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, tapeti 1,5 milj inimest. Kadunud sugupõlv: sõjas osalenud põlvkonda on nim kadunud põlvkonnaks. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust
ANTANT KESKRIIGID · Venemaa · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Türgi 4. I ms põhjused ja ajendid, sõdivate poolte plaanid. Kes oli süüdi I ms puhkemises? 20.saj alguses maailm vastuolude äärel. SAKSAMAA vs PRANTSUSMAA · Kättemaks · Elsas- Lotring · Kolooniad SAKSAMAA vs INGLISMAA · Maaimapoliitika · Kolooniad · Laevastik 5. Sõjategevus lääne- ja idarindel. Läänerinne Idarinne 1914 Piirilahing. Pr ja Inglise armee olid Vene väed tahtsid vallutada Ida- sunnitud taganema. Sakslased Preisimaa. Tannebergi lahingus jõudsid Pariisi lähedale. purustati üks Vene armeest. Austria
Valitsus. Lahing: Aastad: Osapooled: Lahingu tähtsus: Tannenber 08.1914 Saksamaa vs. Hindenburg piirab vene väed sisse ja sandistab gi Venemaa vene armee. Marne'i 09.1914 Saksamaa vs. Pariisist põhjas pannakse sakslaaste pealetung 3. Prantsusmaa a. kinni. Ypres' 04.1915 Inglismaa ja Sakslased kasutavad esmakordselt gaasi. (ei oota Prantsusmaa vs. sellist edu ja ei oska seda kasutada) Saksamaa Verdun'i 02.-12.1916 Saksamaa vs. Prantsalsed saatsid palju mehi surma, et sakslastel Prantsusmaa ei tekiks vaba teed Pariisi. Somme'i 07.-11.1916 Inglismaa ja Leevendada olukorda Verdune'i all. Kasutati
suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete süsteem MAAILMASÕJA AJEND: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Serbia koolitusega terrorist hukkas ta. Sellepeale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, selle peale kuulutas Venemaa mobilisatsiooni, et Serbiale appi minna. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Prantsusmaale ja tungis kallale Belgiale, rikkudes Belgia neutraliteeti. See ärritas
riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida lüüasaamist *Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem *plaan 17- Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa *puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari *tuleb võidelda mitmel rindel: Serbia (väiksem osa) ja Venemaa (suurem osa) .Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa Prantuse-Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased
· 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda
annaabi.ee 
