süsinikust. CH3CH2COOH propaanhape CH3CH2CHCICOOH 2-klorobutaanhape Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse happe nimetusest: liide hape asendatakse liitega aat. Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm. Keemilised omadused Karboksüülhappe kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nimetuski. Igapäevases elus kokkupuutudes karboksüülhapetega oleme kogenud, et tegemist on hapetega: nende vesilahused on happelised, mõned võivad toimida isegi söövitavalt. Sageli põhjendataksekarboksüülhapete happelisi omadusi karbonüülrühma
2. Rapuntsli õnnetus 3. Juku kimbatus 1) NaCl + AgNO3 = AgClÆ + NaNO3 KCl + AgNO3 = AgClÆ + KNO3 2) Olgu NaCl sisaldus segus x grammi, siis KCl sisaldus on (7,03 - x) grammi. Kui avaldada moodustunud hõbekloriidi mass tundmatu x kaudu, tekib järgmine võrrand: Selle võrrandi lahendamisel x = 4,279 g ja vastavalt: Järelikult %(KCl) = 100 - 60,9 = 39,1. hr size="1"> 4. "Müstilised ained" soodium kloriid naatriumkloriid potassium kaalium hüdrogeen vesinik hüdroksüül-ioon hüdroksiidioon oksügeen hapnik karboon-monoksiid süsinikmonooksiid sulfurhape väävelhape Enamus nendest valedest nimetustest on väärtõlked inglise keelest. Hüdroksüül-ioon tuleneb kas väärtõlkest (inglise keeles on hydroxyl ion ja hydroxide ion sünonüümsed) või orgaanilises keemias levinud hüdroksüülrühma nimetuse segiajamisest hüdroksiidiooniga. Ülesanne 1. Tuli ja vesi Kõnekeeles peetakse vett tule vastandiks, mis tule kustutab.
Diastereomeerid erinevad mitme asümmeetrilise C aatomi konfiguratsiooni poolest: Dmannoos ja Dgalaktoos on diastereomeerid Aldoosid on vaadeldavad süsteemselt kui Dglütseeraldehüüdi derivaadid D rea suhkrud on palju sagedasemad Glükoos = Dglükoos Ketooside karbonüül paikneb tavaliselt ahelas 2 positsioonis, nad on vaadeldavad DHA derivaatidena Suhkrute formüülrühm ja hüdroksüül võivad molekulisiseselt reageerides anda tsüklilisi hemiatsetaale (poolatsetaale) NB! 4 erinevat asendajat C1 juures Aldehüüd Hemiatsetaal Atsetaal Suhkrutest moodustuvad 6 lülilised (püranoossed) või 5 lülilised (furanoossed) tsüklid. Kujutatakse Haworthi projektsioonidena
Alkoholideks nimetatakse orgaanilisi ained mis sisaldavad funktsionaalse rühmana OH (hüdroksüül) rühma. (nomenklatuuris -nool lõpp) Üldvalem R OH Liigitus: 1) 1 hüdroksüülsed CH3OH 2) mitme hüdroksüülsed Propaan triool Alkohoolide keemilised omadused: 1) Põlemine 2CH3OH + 3O2 -> 2CO2 + 4H2O 2) Reageerivad metallidega moodustades alkoholaate 2CH3OH + 2Na -> 2CH3ONa + H2
(C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.) On karboksüülhape, mis sisaldab -N2 rühma!!!!! üle 20 aminohappe leidub looduslikes valkudes. 8 neist on asendamatud!
keemilistes reaktsioonides. Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Polaarse lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid anorgaanilisi ühendeid. Mittepolaarsed ained, nagu näiteks õlid ja rasvad, lahustuvad vees vähesel määral. Veel on ka suur soojusmahtuvus( See soojeneb ja jahtub aeglaselt). Rakkudes esineb: Happeid, Aluseid, Sooli. Anioonid- negatiivselt laetud ioonid. Olulisemad: hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja joodiioonid. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid- ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt
kaksikseost. Üldvalem: CnH2n2 Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse dieen'iga. 6) Nafta saadused Gaas C1C5 bensiin C5C10 ligroiin C8C12 petrooleum C9 C16 gaasiõli C15C25 kütteõli C20C30 masuut C30C... 7) Alkoholide mõiste ja üldvalem, nimetuse andmine Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om.: kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Põleb peaaegu nähtamatu leegiga. Kasutamine: antifriis, lahusti, kütus 9) Etanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: C2H5OH või CH3CH2OH Füüsik. om
kiudained- nailon, nitron, elaan, kloriin Keemiliste kiudainete om: ei märgu, odavad, ei kortsu, ei luitu värv, tekitavad allergiat, ei ima niiskust Looduslike kiudainete om: õhku läbi laskvad, niiskust imavad, ei tekita allergiat, kiirelt kuluvad, kiirelt luituvad, kortsuvad, kallid, vihmaga märguvad Sahhariidide koostiselemendid- süsinik, vesinik ja hapnik Sahhariidid on hüdroksükarbonüülühendid, sest sisaldavad palju hüdroksüül ja karbonüül rühmi Meie ei saa heina närida ja loomad saavad, sest neil on ensüümid mis lagundavad tselluloosi Polümerisatsiooni ja polükondensatsiooni erinevus- polükondensatsioonil eraldub mingi väike molekul, näiteks vesi
· Mitut N aatomit sisaldavad heterotsüklid Radikaalid heterotsüklid Esineb ka väävlit sisaldavaid heterotsükleid Funktsionaalsed rühmad Funktsionaalne rühm (Y) heteroaatomid või heteroaatomite rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Biokeemias olulisemad funktsionaalsed rühmad Funktsionaalne rühm Y Ühendi tüübi R-Y nimetus hüdroksüül- -OH alkohol alkoksü- -OR eeter formüül- -CHO aldehüüd karbonüül- -CO- ketoon karboksüül- -COOH karboksüülhape alkoksükarbonüül- -COOR ester anhüdriid- -COOCO- anhüdriid karbamoüül- -CONH2 amiid tsüano- -CN nitriil
· Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. · NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm · Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. · Happelisus · Põlevad · Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine leelismetallidega (I-IIA rühm) tulevad alkohoolaadid, eraldub vesinik nt: · toimub redoksreaktsioon alkohollaadid alkoholi sool · alkohol disotseerub vees 2. Alkoholaadid regeerivad veega, tekib alkohol Nt: 3. Alkoholid plevad, reageerivad hapnikuga Nt: 4
ta vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd.Põhilisteks bioaktiivseteks aine- teks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid
värvainetest jpt lisaainetest. · Miks võivad alkeenid polümeriseeruda? Alkeenid on küllastumata ühendid. Alkeenidel on süsiniku aatomite vahel kaksikside, mis polümeriseerumisel katkeb. SAHHARIIDID · Sahhariidid ehk süsivesikud on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Sahhariidide hulka kuuluvad suhkur, tärklis, tselluloos jt. Sisaldavad hüdroksüül- ja karboksüül rühma. Liigitatakse Monosahhariidideks, Oligohhariidideks ja Polüsahhariidideks. · Monosahhariidid on üks rühm sahhariide, mille ahelas on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6). · Disahhariid on süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist.
Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH Homoglütserolipiid Heteroglütserolipiid CH2OH glycerol Estri moodustumine: O O
Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-3 tähtsamat): Vajalik hingamiseks raku tasandil; närvi impulssi ülekanne; südame,lihase töö; luud oleksid tugevad. H+(hingamiseks raku tasandil), Na+(närvi inpulssi ülekanne),K+(närvi impulssi ülekanne) Anioonid e negatiivselt laetud ioonid( tähtsamad 2-3): nad tagavad hingamise, pärilikkuse ainega seotud. Hüdroksüül( OH-), karbonaat (HCO3- ja CO32-), kloriid (Cl-) orgaanilised ained: valdav osa orgaanilistest ainetest koosneb hapnikust, süsinikust ja vesinikust. Enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on a)sahariidid ül energeetiline ja ehituslik ül: energia sisaldus 17,6kJ/1kg kohta 1) manosahariid (glc) 2) oligosahariid Nt glükoosi ja fruktoosi omavaheliselt liitumisel saame sahharoosi. Linasesuhkur e maltoos
· On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.) 3. Anioonid negatiivselt laetud ioonid on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3- ja CO3-), fosfaat-(H2PO4- ja HPO42-), kloriid-(Cl-) ja jodiidioonid(I-). 1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad.
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2
Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Olulisemad neist riboos, desoksüriboos (3C) ja glükoos, fruktoos (6C)
Alkoholid on orgaanilised ühendid, kus üks või mitu vesinikku on asendatud hüdroksüül rühmaga. Tähtsamad neist on metanool, mis on kõige lihtsam alkoholide esindaja. Kõige tähtsam ja tuntum on etanool, mida saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute, näiteks glükoosi lahusele. Samuti on ka tähtis propaantriool ehk glütserool. Nendest ainetest on mürgine metanool, kuid ülejäänud seda pole. Etanooli saadakse alkoholikäärimise teel. See on sarnane metanoolile, kuid pole nii mürgine.
Ca soolad annavad luudele tugevuse. *Magneesium aatomitest on rakus seotud nukleeinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taime rakkudes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad selgroogsete loomade (ka inimese) punalibledes hemoglobiini koostisesse, kus need aitavad O2 molekulidel seostuda punalibledega. *Keskonna happesust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalse lahususe korral on pH 7,0. Puhas vesi. Mida kõrgem seda aluselisem, nt 14. Anioonid on negatiivselt laetud osake. Hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid, jodiidioonid. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleeinhapped. Madala molekulaarsed on aminohapped ja vitamiinid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille loostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. 1.mono 2.oligo 3. Polüsahhariidid. Monosahhariidid- madalamolekulaarsed ühendid. Suhkur. Aatomite arv on 3-6 süsinikku. riboos ja desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktuur ehk puuviljasuhkur.
NB! Ei tsükliseeru. · Suhkuralkoholid nt. mannitool, glütserool. NB! Ei tsüklseeru. C-1 asendis hüdroksüülrühm. · Desoksüsuhkrud nt. 2-desoksü-D-riboos DNAs. Üks või mitu hüdroksüülrühma asendatud vesinikuga. · Suhkurestrid nt. ATP. Mõni hüdroksüülrühmadest fosforüleeritud. · Aminosuhkrud nt. beeta-D-glükoosamiin. Aminorühm C-2 asendis hüdroksüül-rühma asemel. · Atsetaalid, ketaalid, glükosiidid alus oligo- ja polüsahhariidide tekkeks. 16. a) D-glükoos ja D-mannoos = epimeerid b) D-glükoos ja D-fruktoos = aldoos-ketoos c) alfa-D-galaktoos ja beeta-D-galaktoos = anomeerid d) D-riboos ja D-ribuloos = aldoos-ketoos 17. Suhkur on redutseeriv, kuna on vaba hemiatsetaalne ots. (Koosneb kahest beeta-D-glükoosist NB! Tsüklilisest, mis on ühendatud omavahel 1. ja 4 süsiniku vahelise glükosiidsidemega) 18
Lestakala, õunad, Raud Fe Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. Maasikad, punane vein, kuivatatud puuviljad, kala ja punane liha. Keha koosneb 70% veest Veel on suur soojusmahtuvus(Hoiab keha püsivat temperatuuri). Hoiab ära keha ülekuumenemise(loomad higistavad taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Positiivselt laetud ioonid Negatiivselt laetud ioonid Vesinik H+ - Hüdroksüül OH- - NH4+ - Loomorganismides toimub nende Karbonaat HCO3- ja CO32- - Hingamise käigus ainevahetuse jääkproduktide väljastamine koguneb rakkudesse süsihappegaas. See erituselundkonna kaudu. lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO3 ja CO3). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevatesse
ladudes puuviljade küpsemiseks, etüün kasutatakse metallide keevitamisel atsetüleen keevitus 3.Lõpeta ja tasakaaldusta põlemis võrrand 4.Määra antud molekul valemid, aine klass, anna ainele nimi 5.Antud struktuur valem: määra aineklass, pane puuduvad vesinikud ja koosta molekul valem. Alkohol Alkoholid on orgaanilised hapniku ühendid mis sisaldavad hüdroksüül rühma. Hüdroksüül rühm on neutraalne, aluste hüdroksiid rühm on negatiivne ioon. Alkoholid moodustavad sarnaste ühenditega ühendite rea. Metanool CH3OH Lõhna poolest ei erine etanoolist. 10ml teeb pimedaks, 40ml tapab. Metanooli ainukene vastumürk on etanool, kuna tuntud asja hakkab organism enne lagundama, ning metanool väljub. Keemia tööstuse põhitooraine. C2H5OH etanool
soojusmahtuvus); osaleb rakus toimuvates reaktsioonides (fotosünteesil on lähteaine, hingamisel lõpp-produkt) Katioonid: K ja Na edastavadnärviimpulsse(0,9% NaCl- füsioloogiline lahus); NH4 tekib valkude lagundamisel, eraldub karbamiidina; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis Anioonid: tähtsamad anioonid on: hüdroksüül-(OH), karbonaat-(HCO 3 ja CO3), fosfaat-(H2PO4 ja HPO4), kloriid-(Cl) ja jodiidioonid(I). Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik
Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. Mida suurem on H + ioonide kontsentratsioon lahuses, seda happelisem (7+), mida suurem on OH- ioonide kontsentratsioon lahuses, seda aluselisem (7-) lahus on. Kui pH on 7, on lahus neutraalne. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside normaalseks kulgemiseks peab raku sisekeskkonnal olema kindel pH väärtus. Anioonid on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest
esinevate vedelate ja tahkete ainetega aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Positiivselt laetud ioonid ehk katioonid (H, NH, K, Na, Ca, Mg, Fe, Fe). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja rakkude tsütoplasmas. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Raua aatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilised ained Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid. Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud).
ja piiravad mineraalide väljapääsu hamba pinnale • Sülje kaitseefekt ei piirdu ainult suuõõne piirkonnaga, mao kattev limaskesta osa on pärit sülje komponentidest Hambakaaries • Kaaries - mineraalide kadumine emailist ja dentiinist nõrkade hapetega kokkupuute tulemusena. • Tekkepõhjused: vähenenud süljevool ja samaaegne kaitsesüsteemide vähenemine • Sülje komponentide (kaltsium, fosfaat, hüdroksüül ning fluoriid) ioonide diffusioon suurendab remineralisatsiooni • Sülje valgud aeglustavad kaltsiumi ja fosfaadi liikumist emailist välja Karboanhüdraas (CA) • Osaleb pH homöostaasi tagamisel • Katalüüsib pöörduva süsinikdioksiidi hüdratatsiooni CO2 + H2O <=> HCO'3 + H + • Üksteist isoesüümi koos CA aktiivsusega • CA ǁ on tsütosoolne, kõrge aktiivsusega isoensüüm, leidub kõrva- ja submandibulaarsetes näärmetes. Arvatakse, et ta
Naatrium ja kaalium osalevad närviimpulsi moodustamisel. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, väikelaste luudes madal soolasisaldus ja nende luud on pehmemad, vananedes soolade sis tõuseb, põhjustab luude hapruse ja tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes annab rohelise pigmendi klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises ja hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Olulised anioonid on hüdroksüül (OH-), karbonaat(HCO3- ja CO32-), fosfaat, kloriid- ja jodiidioonid. Tänu karbonaatioonidele vabaneb organist CO2-st. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosroflipiidide põhi koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, joodi puudusel võib kujuneda struuma. 2.3 ORGAANILISED AINED Biomolekulid ained, mis ei moodustu väljaspool organismi, vaid organismis näiteks ensüümide abil. (Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Mõjutavad organismi
Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Naatrium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes Magneesium- nukleiinhapped (DNA, RNA), taimedes klorofülli koostises Raud- esineb punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Oluline hingamiseks vajaliku O2 sidumisel Tsink- liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni Anioonid- Hüdroksüül- tagavad rakusises pH ning hapniku veres Karbonaat- nende kujul kandub CO2 kehast välja Fosfaat- DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises Kloriid- osaleb maitseaistingu tekkimisel Jodiidioonid- kilpnäärme iooni koostises. Kilpnäärme iooni sünteesiks 4. Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks? V: Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 5. Teate erinevate süsivesikute e. sahhariidide (mono-, oligi-, polüsahhariide)ehitusliku
lõhkumine võtab rohkem aega. 5. Mis on katioonid ja anioonid? Katioonid on positiivse elektrilaenguga ja anioonid negatiivse elektrilaenguga ioonid. 6. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+ Na+ ja K+ osalevad närviimpulsi moodustumises MG 2+ seotud nukleiinhappega FE 2+ punaliblede koostises, seob hapnikku CA 2+ luukoe koostises, Ca-soolad annavad luudele tugevuse 7. Anioonidest on olulised hüdroksüül OH kloriid Cl jood I kilpnäärmehormoonide sünteesiks, et ei kujuneks struumat fosfaat F kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide pühilised koostisosad 8. Miks on soovitatav pärast suurt higistamist juua mineraalvett? Et taastada kaotatud vesi ja soolad. 9. Milline on puhta vee pH? 7,0. Kui on alla selle, siis on keskkond happeline, kui üle, siis aluseline. 10. Milline peab olema inimese vere pH? 7,4
2.2 Anorgaanilised ained Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Lisaks aitab vesi säilitada organismisisest temperatuuri oma suure soojusmahutavuse tõttu. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumi ja naatriumiioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhappega.n Anioonidest on olulisel kohal hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja jodioonid. Erütrotsüüdid ja raud aitavad O2 siduda. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid koosnevad aga rakumembraani koostisisse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 2.3. Orgaanilised ained Bioaktiivsed ained on ühendid mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende talitusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks
*mõju kliimale ANIOONIDE JA KATIOONIDE ÜLESANDED KATIOONID on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. ANIOONID on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga
kiirgusest. 2.3 Bensiin Bensiini juures jälgitakse enam vingugaasi ja plii emissiooni. Vingugaas on ohtlik inimese tervisele, kuna kinnitub vere hemoglobiiniga ning vähendab seeläbi vere võimet transportida hapnikku. CO koguste vähendamiseks on kasutusel katalüsaatorid, mis oksüdeerivad ohtliku ühendi. Lisaks tekib bensiini põlemise käigus lämmastiku ühendeid, mis fotokeemiliste reaktsioonide käigus moodustavad radikaale. Näiteks hüdroksüül- ja peroksüülradikaale, mis põhjustavad 5 madalamates atmosfäärikihtides osooni teket. Peale osooni tekib ka mitmeid oksüdante, mis reageerides vääveldioksiidiga moodustavad väävlishappe või lämmastikdioksiidiga lämmastikhappe. Bensiini põlemisel tekib ka mitmeid erinevaid kantserogeensete omadustega toksilisi ühendeid, nt benseen ja formaldehüüd. 2.4 Diiselkütus
Katioonide tähtsus organismis?- positiivselt laetud ioonid-katioonid on tähtsal kohal H,NH4, K,Na,Ca,Mg,Fe.. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel,leidub veres ja rakude tsütoplasmas.kaltsiomsoolad annavad luule tugevuse. Ca palju luukoe koostises. Mg on rakkudes seotud nukleiinhapetega;dna ja rna-ga. Fe aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll hingamiseks vajaliku 02 sidumisel. Anioonide tähtsus?-negatiivselt laetud ioonid-olulised-hüdroksüül,karbonaat,fosfaat, jodiid, kloriid. Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tuleb karbonaatioonid. Need kanduvad edasi vereringe kaudu kopsu ja sealt välja. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse. Orgaanilised ained Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid. Valdav osa koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust. Leivund ka lämmastik, fosfor ja väävel. Seega makroelemendid. Põhilisteks
muudes lahustes või materjalides. Transportimisel võib toimuda aurustumine ning alati on ka lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri. Atmosfääris võivad isomeerid fotokeemiliselt reaktsioonil hüdroksüül radikaalidega laguneda. Ksüleeni isomeeride poolestusajaks atmosfääris loetakse 1-18 tundi. Kui ksüleeni on sattunud vette, siis peamiseks veepuhastus meetodiks on volatilisatsioon, ehk nende eemaldamine vest "lendu laskmise" meetodil. Ksüleenid on vastupidavad hüdrolüüsile, ehk veega nad ei reageeri. Veest lendumise poolestuajaks on umbes 3, 2 tundi. Ksüleenid on küllalt liikuvad pinnases ja võivad jõuda põhjavette, kus nad võivad püsida
muudes lahustes või materjalides. Transportimisel võib toimuda aurustumine ning alati on ka lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri. Atmosfääris võivad isomeerid fotokeemiliselt reaktsioonil hüdroksüül radikaalidega laguneda. Ksüleeni isomeeride poolestusajaks atmosfääris loetakse 1-18 tundi. Kui ksüleeni on sattunud vette, siis peamiseks veepuhastus meetodiks on volatilisatsioon, ehk nende eemaldamine vest “lendu laskmise” meetodil. Ksüleenid on vastupidavad hüdrolüüsile, ehk veega nad ei reageeri. Veest lendumise poolestuajaks on umbes 3, 2 tundi. Ksüleenid on küllalt liikuvad pinnases ja võivad jõuda põhjavette, kus nad võivad püsida
Ammooniumioon (NH4) eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ning seetõttu on Ca aatomeid rohkelt luukoe koostises. Magneesiumaatomid on rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA; RNA). Raua aatomid esinevad punaliblede (erütrosüütide) valgu hemoglobiini koostises. · Anioonidest ehk negatiivselt laetud ioonidest on tähtsamad hüdroksüül-, karbonaat- ja fosfaat-, kloriid- ja jodiidiioonid. · Karbonaatioonid tekivad hingamise käigus koguneva süsihappegaasi lahustumisel vees. Fosfaatrühmad on kõikide nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Orgaanilised ained · Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. · Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,
summaarne laeng on 0 · Peptiidside: O=C=N-H. Peptiidside tekib amiidsideme abil, ühest aminohappest võtab osa karboksüülrühm, teisest aminohappest aminorühm. · Lihtvalkude põhistruktuurid:globulaarsed ja fibrillaarsed · Aluselised ah-ed : histidiin, lüsiin; arginiin; happelised: aspartaat, glütamaat; aromaatsed: fenüülalaniin; glütsiin, türosiin; hüdrofiilsed: Cys, Ser, Thr, Tyr, Asn, Gln, Asp, glu, Lys, Arg, His; hüdrofoobsed: gly, Ala; Val, Leu, Ile; hüdroksüül: ser, Thr; tiool: cys, Met SÜSIVESIKUD: Molischi test: kvalitatiivse analüüsi põhitest. Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga , konts väävelhappe lisamisel , happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Osasoonide saamine: Osasoonideks nim redutseeriva e taandava suhkru ja kahe kolekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoone annavad kõrvuti monoosidega ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid
Anorgaanilised ained (80%) peamiselt iseloomulikud eluta loodusele. · Põhiosa moodustab vesi 7095%; imikul 9095%, täiskasvanul 7075%, vanuritel 6065%. Vesi on hea lahusti. Enamik keemilisi reaktsiooni toimub just vesilahustes. Keha temperatuuri säilitamine TERMOREGULATSIOON · veel alused, happed, soolad · katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (2+) ja Fe(3+) · anioonidest on olulised hüdroksüül (OH), karbonaat (HCO3 ja CO2), fosfaat (H2PO4 ja HPO4), kloriid (Cl) ja jodiidioonid (I) Orgaanilised ained (ühendid) peamiselt iseloomulikud elusloodusele · Biomolekulid orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained põhiliselt ensüümid, vitamiinid ja hormoonid · VALGUD ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohappejäägid (~14%). Moodustavad põhilise organismi tahke osa.
Esimest korda isoleeris selle Šveitsi keemik Albert Hofmann 1958. aastal, psilotsiin on psilotsibiini aktiivne vorm. Psilotsibiin kehas muundatakse kiirelt defosforülatsiooni abil psilotsiiniks ning see avaldab tugevat mõju 5-HT2A, 5-HT2C ja 5-HT1A retseptoritele tugeva agonistina. Sellel on ka funktsionaalne selektiivsus, sest see aktiveerib fosfolipaas A2, mitte fosfolipaas C nagu serotoniin seda teeb. Serotoniinist erineb ta ainult niipalju, et hüdroksüül rühm on 4. asendis(teisel 5.) ja lämmastikul on dimetüül grupp. Dopamiini retseptoritele see erilist mõju ei avalda, kui just tegemist ei ole väga kõrge doosiga. Melatoniin Esmalt avastati melatoniin 1917. aastal seoses amfiibide nahavärvi muutusega, C. P. McCord ja F. P. Allen avastasid, et kui lehma käbinäärme ekstrakti toita konnakullestele, siis nende nahk läks heledamaks. 1993. aastal avastati ka selle antioksüdantiivsed omadused.
3 bromo 4 etüül 3 metüül 1 hekseen CH2 = CH2 C C CH2 CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 ANNA NIMETUS CH3 CH CH2 CH2 CH3 ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ühendid mille molekulis asuvad hüdroüksüül rühmad. Nimetuse tunnuseks on ool. Alkoholid tekivad kui alkaani molekulis asendada 1 või mitu vesiniku aatomit hüdroksüül rühmaga. · Metanool metüülalkoholid rahvakeeles puu piiritus, füüsikalised omadused: värvusetta, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, ülimürgine, põleb, on väga hea lahusti.Süütevedelik,kütus. Lahusti kasutamine, puhastusvahendid, kütuse lisandid. · Etanool etüülalkoholid Värvusetu, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, põleb , kõige vähem mürgisem alkohol, 200gr puhast. Segu mis koosneb 96-98% etanoolist,
rasvalisand(lipiidide) Temperatuur - mitmesuguste nõrkade sidemete katkemine molekulis. Ekstreemsed pH väärtused - molekuli + või - laengu suurenemine elektrostaatiline tõukumine; ka vesiniksidemete katkemine. Orgaanilised solvendid - molekulisiseste hüdrofoobsete (atsetoon, etanool jt) vastasmõjude lakkamine. 7. Valkude keemilised omadused. Keemilised omadused sõltuvad kõigepealt hüdroksüül- ja aminorühmast. Üheks oluliseks omaduseks on valkude denaturatsioon valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) osaline või täielik kadumine, millega kaasneb valgu inaktiveerumine. Ainult primaarne struktuur jääb alles. Keskkonnatingimustega saab mõjutada selliseid omadusi nagu vahustatavus, seeditatavus. Kõrgel temperatuuril kuumutamisel leiavad aset mitmesugused reaktsioonid toidu teiste komponentidega, mis toob kaasa aminohapete kao
dietüleenglükool (HOCH2CH2OCH2CH2OH), d) etaanhape ja glütserool 2. Nimetus metüülsalitsülaat tähendab salitsüülhappe metüülestrit, seega salitsüülhape on COOH OH Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on ester, milles salitsüülhape osaleb oma fenoolse hüdroksüül- rühma kaudu. Atsetüülrühm on järelikult O CH3 C Sellele vastab etaanhape ehk äädikhape, ladinakeelse nimetusega acidum aceticum. Sealt ongi pärit eesliide atsetüül-. 3. O a) CH3 CH2 O S O CH2 CH3 + 2H2 O 2 CH3 CH2 OH + H2 SO 4
piirväärtusele 0. Erijuhtivus sõltub kontsentratsioonist n, liikuvusest u ja ioonide laengust. Iooni liikuvus on iooni kiirus ühikulises elektriväljas . E on elektrivälja tugevus ( ). Vee elektrijuhtivus: Kui puhtale veele rakendada elektriväli E, siis ioonide kiirus selles väljas on v=uE. Kui elektrolüütide lahustes ioonide kiirused on vahemikus (4...8)10-8 m2/Vs, siis vee dissotsiatsiooni tulemusel tekkinud hüdroksüül (OH-) ja hüdrokoosnium (H3O+) ioonide liikuvus on kordi kõrgem (prooton võib hüpata üle ühe vee molekuli juurest teise juurde, sama ka hüdroksüülioonidega). Elektrivälja olemasolu korral toimub prootoni üleandmine ühelt vee molekulilt teisele välja suunas, mitte H3O+ liikumine, seetõttu toimubki kiirem laengu ülekanne. Tugevamini hüdratiseerunud ioonide elektriväljas liikuva osakese raadius on suur. 3kt Elektroodpotentsiaalid
ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi Happevihmad - õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Sudu- mürgine suits+ udu
) eteeni hüdraati-misel: R-OH Etanool lühem ahel, seda 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + paremini lahustub CH2=CH2+ H2O C2H5OH H2 Tetraeedrilised süsinikud vees. C2H4(OH)2 (sp3) on seotud ühe või mitme hüdroksüül- 3.) halogeenoalkaani reageerim. naatriumetanolaat rühmaga Etaandiool kt°, st° ahela leelisega: pikenemisel ja H- 3.) dehüdraatimine (-H2O): C3H5(OH)3 sidemete C2H5Cl+NaOHC2H5OH+NaCl
Ainult D-fruktoos omab tähtsust toiduainetes Galaktoos Piimasuhkru komponent Agar-agar, taimsed limad ja hemitselluloosid Mannoos Suhkur-alkohol mannitool Mõnede liitvalkude koostises Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega. 1) Mitte-taandav ehk mitte-redutseeriv Ainult poolatsetaalsed hüdroksüülid Trehaloosi tüüpi 2) Taandav ehk redutseeriv Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne OH rühm (4ndal kohal olev OH) Maltoosi tüüpi Sahharoos ehk lauasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Normaaltingimustel on glükosiid-sidemed stabiilsed Hüdrolüüsitakse kiiresti. Hüdrolüüsimine toimub, kas 1) hapete ja kuumuse või 2) ensüümide (sahharaas, invertaas, amülaas) poolt. Mittetaandavad disahhariidid Sahharoos (roo-ehk peedisuhkur) Taimedes ja puuviljades
(näita noolega). -) Väljatõrjutud osake ja lahkuv rühm nõrk nukleofiil (näita noolega). -) Reaktsiooni saadus reaktsiooni tsentri ja tugeva nukleofiili ühinemisel tekkinud saadus (näita noolega). * Halogeeniühend + alkoholaat = eeter + sool * Halogeeniühend + tsüaniid = nitriil + sool Alkoholid, Eetrid ja Amiinid Alkoholid * Alkoholid orgaanilised ained, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüül rühmaga. -) Tetraeedriline ehk ruumiline süsinik, millel on neli üksik sidet. -) Hüdroksüülrühm ehk -OH. -) Alkoholi nimetustes on lõpp alati ool või eeliide hüdroksü. -) Alkoholid, milles on mitu hüdroksüülrühma kannavad nimetust ,,mitmehüdroksüülsed alkoholid". *) Kirjutatakse: ...aan - #, # - ...ool. * Funktsionaalne rühm rühm, mille abil tuntakse mingi aine ära ehk rühm, mis muundub keemilistes reaktsioonides.
üleminekus. Nt. CH3-CO-CH3 CH2=CH(OH)-CH3 (atsetoon) (2-propenool) Kiraalsus-ehk käelisus. Oma peegelpildiga mitteühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. Käelisel molekulil(või tsentril) on kaks erisugust kuju. L-rida ja D-rida on monosahhariidi eri vormid,millest D-rida on parempoolne ja L-rida vasakpoolne. Neil süsinikel,mis omavad nelja erinevat asendajat,on kindel kuju:hüdroksüül- rühm paikneb kas paremal või vasakul pool vertikaalset süsinikahela kujutist. L-glükoos: CHO D-glükoos: CHO l l HO-C-H H-C-OH l l H-C-OH OH-C-H
taimelehtede ja veelindude sulgede märgumatuse (hüdrofoobsuse). STEROIDID - Lipiidide klassi kuuluv ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub omavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist (nn A, B ja C tsükkel) ja ühest tsüklopentaani tsüklist (D tsükkel). Esindajate grupid erinevad: a. kaksiksidemete paigutuselt steroidtuumas.; b. asendusrühmade tüübi ja lokalisatsiooni poolest (süsivesinikradikaalid, hüdroksüül- ja ketorühmad). Steroidide esindajate grupid: STEROOLID (vana nimetus STERIINID).; SAPPHAPPED.; STEROIDHORMOONID.; STEROIDALKALOIDID. STEROOLID - tsüklilised küllastumata alkoholid: B-tsüklis üks kaksikside, 3. positsioonis OH-rühm, 17. positsioonis pikem süsivesinikradikaal (8-10 C aatomit). Kolesterool - tuntuim loomne sterool; esineb rakumembraanide koostises, vitamiin D jt ühendite sünteesi lähteaine; inimesel veres norm 5,2 mM ~ 220 mg/100 ml. Ergosterool - pärmides,
3' reaktsioonides. 3' eksonukleaasne 5' eksonukleaasne 5' eksonukleaasne aktiivsus puudub. aktiivsus aktiivsus puudub. 4. Kirjelda järgnevate ensüümide funktsiooni: Pöördtranskriptaas:sünteesib DNA kasutades RNA ahelat Terminaalne deoksünukleotiid transferaas (TDT): Katalüüsib pöördumatu dNTP lisamine DNA 3' otsa hüdroksüül-rühma peale. Kasutatakse radioaktiivseks märgistamiseks, kloonimisel (RACE tehnika), et lisada homopolümeersed osad DNA molekuli 3' otsale kloonimiseks. Alkaalne fosfataas ,,BAP": bakteriaalne alkaalne fosfataas, mis eemaldab 3´ ja 5´ fosfaatrühmad DNAst ja RNAst. Tähtis roll kloonimisel: defosforüülib 5´-fosforüülitud otsa selleks, et takistada vektori ise-ligeerimist. BAP aktiivne 65°C juures for at least
annaabi.ee 
