MULLA KOOSTIS Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Õhk Vesi Orgaaniline aine Mineraalaine
Kõdunemin ul e hapniku Roiskumin juuresolek e uta Koostanud: "Kõdunemine ja käärimine" Helen Kaljurand · Mädanemise protsess lõpeb kõdunemise etapis, kus lõpptulemusena organism on muutunud huumuseks või turbaks · Huumus ja turvas on taas valjalikud uute organismide kasvamiseks / arenemiseks Videod mädanemise kohta · Puuvilja mädanemine : http://www.youtube.com/watch?v=0Erzz 7WKtg4 · Roti mädanemine: http://www.youtube.com/watch?NR=1&f eature=endscreen&v=2OJ73BJheBA Kasutatud allikad: · http://wiki.fitness.ee/index.php? · title=Aminohapped · Kõdunemine, roiskumine, mädanemine - Helen Kaljurand esitlus · http://www.youtube.com/watch?v=0 Erzz7WKtg4
MULLA TAHKE OSA Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Samaaegselt huumuse tekkimisega toimub ka tema pidev lagunemine. Lagunemise käigus muutub huumus lõpuks lihtsateks ühenditeks: veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks. Mineraalainetest on mullas kõige rohkem kaltsiumi ja magneesiumi. MULLA GAASILINE OSA
Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. Lõppude lõpuks selgub, et orgaaniline aine pärineb ikkagi elusloodusest. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Seega ei kuulu orgaanilise aine hulka näiteks merikarpide kojad, samuti mitte tööstuslikud ja mittelagunevad orgaanilised ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks. Millest minu keha koosneb? Räägin, kuidas minu keha sisaldab orgaanilisi aineid. Igas organismi, seega ka minu oma koostises on orgaanilisi aineid. Ilma nendeta polekski elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga.
Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huumus mulla keerulise ehitusega orgaaniline aine. CO2, vesi ja ammoniaak-muld paneb sellest huumuse kokku. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine huumuseks. Pikk ja kuiv suvi, kui sajab on vee erosioon(uuristumine + ärakanne). vihmametsade mullad- väheviljakad. Temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine. Ferraliitmuld huumus- ja toitainetevaene punakaspruun muld troopikas ja lähistroopikas, sisaldab palju raua- ja alumiiniumiühendeid. Väga kuum ja palju niiskust. Kõik protsessid toimuvad kiiresti. Humifitseerumine. Kaitse ja hävimise probleemid: 1)muldade bioloogiline degradatsioon-olukord, kus
Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid. ja sagedus on suur. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest huumuseks. Passiivsed mullatekketegurid: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused.Aeg muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima mõjutab oluliseslt murenemis protsesse, ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad
Inimfaktor Kahjurid ja umbrohud hakkavad vohama, mullastik muutub Kliima Taimedele ja loomadele pole sobivaid tingimusi Taim teised taimed ei sobi sellele kooslusele ja tekib uus kooslus Slide 11 Slide 12 Tänan tähelepanu eest! Lisainfo Kultuurkooslused Suvinisu ja talinisu; suvioder ja talioder Mullaorganismid muudavad orgaanilised jäänused huumuseks, tagades põllumulla viljakuse Suurem osa imepisikesed Vihmaussid kiirendavad huumuse teket- söövad taimejäänuseid Teevad käike, kobestavad mulda ja parandavad mulla veega ja hapnikuga Ripslased Kõrsumisest kuni terade moodustumiseni Maakirp tõusmete faasis Viljakukk - Viljakukkede noormardikad väljuvad kevadel mullast ja söövad teraviljaorasel Lehetäi Suure asustuse korral võrsumisest terade moodustamiseni
Leetumine mineraalosa lahustumine happelises keskkonnad ja ärakanne sügavamale Gelistumine liisniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas toimuv protsess, kus mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku raua ühenditest. Tekkinud raua ühendite reageerides mulla mineraalosadega tekivad sinakashallid gleimullad. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mulla lihtsamateks mineraalaineteks Humifitseerumine orgaaniliste jäänuste muutumine huumuseks Muldade puhverdusvõime muldade vastupanuvõime väliskeskkonnale Mida suurem on temperatuur ning sademete hulk, seda suurem on mulla murenemise koorik. Nooremad mullad on mineraalirikkamad. Mullahorisont tekib vee mõjul ainete ümberpaiknemise tõttu mullas. Väiksemad mollaosakesed kantakse sügavamale. Vees lahustunud osakesed võivad liikuda nii ülevalt alla, kui ka kapillaarse vee tõusuga alt üles. Horisont kindla värvuse, tiheduse ja tüsedusega mullakiht.
Orgaaniline mulla… Tahke kiht osa mullaõhk kivid huumus liiv poollagunenud kruus jäänused savi Mulla tahke osa • Mulla tahke osa koosneb mineraalainete ja huumuse osast. • Tahke osa tekib kivimitest. • Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. • Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks. Mulla gaasiline osa • Õhk on mullas mullaosakeste vahel. • Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Huumuse teke ja lagunemine Taimede ja loomade jäänused lagunevad Tekib huumus Huumus annab taimedele vajalikke toitaineid Tekivad • mineraalained • vesi
*rabas *seemnes 1 idul hmänd,hkuusk,kadakas *köögiv-kapsas,kaalikas, *happeline pinnas *narmsjuurestik sisset palseemt: redis,naeris (aeroobsed bakt ei lagunda *enamasti sulgroodsed lehis,elupuu,nulg, *umbrohud-sinepid, org massi huumuseks) või sõrmroodsed ebatsuuga,mägimänd rõikad,tõlkjas kasut inimese poolt: *juhtkimbud varres *sööda/õlit-sööda *brikett korrapärase ringina kapsas,skaalikas,
ka inimesel põhjustada mitmeid haigusi. Kasulikke mikroorganismid ehk mittepatogeenseid rakendatakse toiduainete valmistamisel. Pärmiseente kultuure läheb vaja pagari-,veini- ja õlletööstuses, piimhappebaktereid hapupiimatoodete ja juustu valmistamisel ning köögiviljade soolamisel ja hapendamisel. Kasulike mikroobide alla kuuluvad ka sooltes ja mujal limaskestadel pesitsevad mikroobid. Mikroobide kasuliku tegevuse tulemuseks on loomsete ja taimsete orgaaniliste jäänuste muutmine huumuseks. Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb süsihappegaas, mida vajavad kõik rohelised taimed. Seega ilma mikroobideta poleks elu võimalik. Kahjulikud mikroorganismid ehk patogeensed kutsuvad esile toiduainete riknemise (käärimine, hapnemine ). Nad lagundavad toiduaine koosseisu kuuluvaid valke, rasvu, süsivesikuid, muudavad toidu välimust, maitset ja lõhna. Osa mikroobe ei lagunda toitaineid, vaid eritavad toidusse inimesele kahjulikke toksiine, mis põhjustavad toidumürgistusi
Mullahorisondid Mullatekketegurid: · Kliima mõjutab murenemist (sademed, temperatuur päikesekiirgus.) otsene mõju INERINGE Kaudne mõju BIOLOOGILINE AKTIIVSUS · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. · Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine, Negatiivne mõju erosiooni võimendamine mulla puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraal...
1. KLIIMA kliimast sõltub taimkatte lopsakus, kivimite murenemise kiirus, bakterite aktiivsus. 2. TAIMED Taimejäänuste kõdunemisel teib huumus, mis on mulla mineraalse osaga seotud (mida rohkem huumust, seda mustem on muld). MIKROORGANISMID (bakterid, seened) lagundavad taime, loomajäänuseid huumuseks ja edasi mineraalideks. Mikroorganismidele sobiv temperatuur on 3 °C kuni 45 °C (parim 30° 37°) 3. FÜÜSIKALINE MURENEMINE: Kõrbes termiline murenemine päeval kivimid paisuvad, öösel tõmbuvad kokku ning kivimid pudenevad tükkideks. Kristallisatsioon vesi kivi lõhedes jäätub, maht suureneb ja lõhe surutakse laiemaks. Kivimid peenestuvad, kuid oma koostiselt kivimid ei muutu. Toimud enamasti külmas ning kuivas kliimas, kus temperatuuride kõikumine on suur. 4
· Bioloogiline murenemine. Eriti oluline mullatekke protsessis. Algab lihtsate elusorganismide kinitumisega kivimi pinnale. Mineraliseerumine oraaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Tekketegurid: 1. Lähtekivim. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. 2. Reljeef. Tasandikul on tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. 3. Aeg. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 1. Kliima. Mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemis, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained nim. Sialliitseks murenemiseks
). Kuna bakterid osalevad kõigis aineringetes, on neil suur tähtsus. Eriti mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega moodustavad nad laguahelaid (orgaanilised ained sünteesitakse anorgaanilisteks ühenditeks). Seetõttu on neil oluline osa mulla kujundamisel. Mitmete putukate ja nende vastsete, usside, seente ning protistide elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks (keeruka ehitusega orgaaniliste ühendite kogum). Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Bakterid ümbritsevad kõiki organisme. Hambakatt on toidujäänustest ja bakteritest kiht, mis tekitab auke. Jämesooles asuvad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid. Bakterid varustavad inimorganismi mõnede vitamiinidega, bakterite hävitamisega tekivad seedehäired
mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe ning mulla orgaanilise aine koostise ja hulga. Kliimast sõltub ka mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii
tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogiline mure valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda
ühenditest mikroorganismide toimel fotosüntees rohelistes taimedes päikeseenergia toimel kulgev õhu CO2 sidumine, mille saaduseks on glükoos ja hapnik 2)mädanemine *õhu juuresolekul *lagundavad mikroorganismid *ei teki mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid roiskumine *õhujuurdepääs puudub*roiskumist põhjustavad roisubakterid *tekivad mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid 3)käärimine/kõdunemine on eksotermilised , aga fotosüntees on endotermiline 4)Kõdu läheb huumuseks, mis muudab mulla kohevaks ja toitainete rikkaks ning ülejäänud muundub põlevateks maavaradeks (turvas,põlevkivi,maagaas) 5) 6)Fotosünteesi võrrand 6 CO2 + 6 H2O -> C6H12O6 + 6 O2 7)Fotosünteesil neeldub päikeseenergia ....
D aluskivim Orgaanilise ainega seotud protsessid Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine.
LEOTUMINE-Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima
maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal, paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Mulla teke. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest huumuseks. Mullatekketegurid.Passiivsed: Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse.soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused, mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema
(4, 5) 4.2 Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. (5.) 4.3 Kui seal on kuiv ja kuum, siis on veetase madal. Aga muidu kui sajab siis on veetase kõrgem. (8.) 4.4 Suuri järvi pole. (5.) 4.5 Neid ei ole. (5.) 5. Mullastik 5.1 Valdavateks on helehallid mullad. (1.) 5.2 Enamasti kivimite murenemisest saadud muld sisaldab vähe taimseid ja loomseid materjale. Kuna ilmastik on liiga kuiv siis vähesed taimsed ja loomsed bakterid ei lagune huumuseks. (1.) 5.3 Viljakus on halb. Mulla pinnale ladestub rohkesti soola ja selletõttu on viljakus halb ja huumust pole ka palju. (1, 7.) 6. Taimestik 6.1 Peaaegu kõik taimed elavad looduslikult. (2.) 6.2.1 Aafrika kõige pentsikum kõrbetaim on Namibi kõrbes kasvav Velvitsia. Saksa botaaniku järgi nime saanud taim on okaspuude kauge sugulane. Taim on vaid umbes meetri kõrgune ja tal on lamedatipuline tüvi ja kaks lintjat lehte, mis kasvades lõhenevad ja koolduvad. Need lehed on
· Kujundab pinnamoodi. · Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter. 6) Lähtekivim - murenemisest haaratud kivimiline pind, millele hakkab muld tekkima. 7) Mineraliseerumine - orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineaalaineteks, näiteks CO 2 ja H2O ning ammoniaagiks NH3 8) Humifitseerumine - mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. 9) Mullatekketegurid: · Lähtekivim - selle murenemisel tekib mulla mineraalne osa ja lähtekivim, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. · Kliima - sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, taimede rohkus. · Reljeef - mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile
Murenemisest haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima nim lähtekivimiks. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks nn huumuseks. Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed. Passiivsed: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse, määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimumine, õhu ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus Reljeef Tasasel pinnal on mullatekkimise tingimised ühtlasemad. Päikesepaiste erinevused. Aeg (Mulla vanus) Aja jooksul muld muutub . Taimkate muutub, mullahorisontide järgnevus, toitainete varu muutumine. Aktiivsed:
kujunemisest. Taimede kasvuks peab mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet (C,N,S) Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks (NH3). Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Passiivsed mullateketegurid: 1) Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused 2) Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil 3) Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullateketegurid:
karstumine Eestis toimuv protsess kus..... Bioloogiline murenemine- algab elusorganismide nt. samblike kinnitumised kivimi pinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (seotud nende ainevahetusega). Mulla teke Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullas lihtsamateks mineraalideks Humifitseerumine- mullas toimuv orgaaniliste jäänuste muundumise protsess, muutumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks ühenditeks nn. huumuseks. Mulla tekke tegurid (passiivsed ja aktiivsed): Passivsed (mõju on pikaajaline ja vähemärgatav) : -Lähtekivim- annab mullale mineraalseid aineid. Reljeef- mulla tekke tingimused ühtlasemad kui mägisel pinnal. Seega on seal mägedes mitmekesisem muldkate. Aeg (mulla vanus)- aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Aktiivsed (mõju muldkattele ja omadustele on märksa kiirem): -Kliima- Oluliselt mõjutab ilmastik- sademed ja temperatuur. See aga tekitab murenemist.
aladele · Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega · Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks · Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Murenemine 1.Füüsikaline e. rabenemine - on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. (Mägedes ja kõrbetes; troopilises ja lähistroopilises kliimas)Põhjuseks: suur temperatuuri kõikumine, jää, tuul, vesi Soodustab: kuiv ja külm kliima. tingitud soojuspaisumisest. 3.Bioloogiline. Põhjuseks: loomad, taimed, mikroorganismid 2.Keemiline e
ümbritsevast keskkonnast. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel oksüdeerimisel vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse, mida saab hiljem kasutada. · Tähtsad mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete org. eriti seentega moodustavad nad laguahelaid. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Nende elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks. Taimed ei suuda huumuses leiduvaid keemilisi elemente enne omastada, kui mullabakterid on need anorgaanilisteks ühenditeks muundanud. · Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Enamik baktereid ei kujuta ohtu. Jämesooles aitavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda.
Murenemine- füüsikaline(rabenemine)- kuiv kliima, suur temp. Amplituud. Jää, igikelts, tuul, taime juured. Kõrbes. Keemiline-porsumine. Vesi, õhk, vihmametsades. Bioloogiline-parsumine. Bakterid, happed.mullatekkeprotsessid- mineraliseerumine-org. Ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullas toimuv org. Jäänuste muundumine lihtsatest org. Ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks n huumuseks. Leostumine- sademete hulk suurem kui auramine. Leetumine- leetuhtehorisont.e väljauhtehorisont. Ferralisatsioon-vihmametsade mulla tekkimine e läbiuhteh. Vihmametsades. Soostumine-kui geish. Peale turvas.(toorh) vaja vett(gleistumine). Sooldumine- auramine suurem kui sademete hulk. Mullatekketegurid: passiivsed-lähtekivim(mineraalne koostis, hapesus, värvus, sügavus, vee läbilaskvus). Reljeef- päikesekiirgus, niiskus, erosioon. Aeg- vanemad-paksemad, nooremad-õhemad, taimkate
GPS-ülemaailmne asukohamääramise süsteem(Global Positioning System). Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lammastikoksiidide lahustamisel veepiisakestes. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks. Hüdrograaf-jõe vooluhulga ajalise muutumise graafik. Hüdroloogia-teadus veest ja veekogudest ning neis toimuvates protsessidest. Hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. Igikelts ehk kirsmaa-kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Inversioon-olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise
orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti vesi, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak jt ained (ühendid). Protsessi käigus eraldub energiat. HUMIFITSEERUMINE- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. MULLA PUHVERDUSVÕIME- mulla omadus vastu pannna reaktsiooni järsule muutumisele happe või aluse lisamise korral (vastupanuvõime välismõjutstele). MULLA DEGRADATSIOON- Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. 6.Oska selgitada mullatekketegureid ja nende osa muldade kujunemisel! 1) Lähtekivim
mikroorganismid oma elutegevuseks. Taimede kasvuks on lisaks mineraalainetele vaja ka orgaanilist ainet, mis sisaldab C, N, S ja hoiab ka vett. -Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. -Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. *Mullatekketegurid muld on kujunenud inimeluga võrreldes pika aja jooksul ja paljude looduslike tegurite vastastikuse toime tulemusel. Mullatekketegurid jagatakse mõjukiiruse alusel passiivseteks ja aktiivseteks. -PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Lähtekivim annab mullale nimeraalse aluse ja määrab tema keemilised ja füüsikalised omadused. Kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad
hormogoonide abil. Mõnel bakterirühmal (nt Hyphomicrobium) esineb pungumine. 8. Bakterite tähtsus looduses. Enamik baktereid on taimedele kasulikud. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi – lämmastikuga. Bakterid aitavad suurendada mullaviljakust, muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 9. Seente kasulikkus (4-5 näidet). Lagundajad - tagavad aineringe maal. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. Toiduainetööstus - pärmid, loomasööt, juustud. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia. Inimestele toiteaineks 10. Seente kahjulikkus (4-5 näidet). Hallitusseened rikuvad toiduaineid (käärimine, hallitamine), raamatuid jne.
Hapnikku saavad nad kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Kompostihunnik peab olema niiske, sest kuivad keskkonnas mikroorganismis elada ei saa. Samas ei tohi hunnik olla ka liiga niiske, sest see tõrjub õhu kompostihunnikust välja. Ka temperatuur on kompostihunnikutes oluline. Alla 5o c kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema temepratuuniga toimub kompostimine järjest kiiremini. Kompostimise tulemusel muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobne lagunemine Anaeroobne lagunemine toimub hapnikuta keskkonnas. Selle lõppsaaduseks on biogaas, mida saab kasutada kütteks. Jäätmed meie ümber Paljud inimesed on väga hoolimatud ning viskvad prügi sinna, kuhu juhtub- tihti metsa alla (Pilt1). Selline praht on paljudele loomadele eluohtlik. Lisaks sellele tekib prügi kogu aeg nii palju, et uute prügilate valmistamiseks on juba raske kohta leida. Siiski ei ole prügi
tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogiline mure valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda
aineringe ning mulla orgaanilise aine koostise ja hulga. Kliimast sõltub ka mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6
vastandliku, kuid paralleelselt toimuva protsessiga: mineraliseerumise ja humifitseerumisega. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H20, NH3. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid. Muld on kujunenud inimeluga võrreldes väga pika aja jooksul ja paljude looduslike tegurite vastastikuse toime tulemusel. Passiivsete mullatekketegurite mõju on pikaajaline ning inimelu vältel vähemärgatav. Aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. Passiivsed mullatekketegurid: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ning määrab tema füüsikalised ja keemilised
Purpur- ja rohebakterite fotosünteesil hapnikku ei eraldu Bakterite tähtsus looduses Kõikides looduslikes aineringetes Jääkainete ja surnud organismide lagundajad moodustavad laguahelaid oksüdeerivad looduses olevad org. ained anorgaanilisteks (tähtsad taimedele) Kujundavad mulla keskkonda seente, pisiloomade, usside ja bakterite koostöö mõjul lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks Osalevad kõikide peamiste keemiliste elementide looduslikes ringetes Bakterite tähtsus organismides On kasulikud või ei kujuta endast mingit ohtu Kasulikkus: jämesoole bakterid aitavad orgaanilisi ühendeid lagundada, varustavad vitamiinidega, seedeelundkonnas (sõralised) Võivad olla patogeensed e kahjulikud: väikesearvuliste populatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid elavad pidevalt meie mikrobioomis
· ,,Neil on elus oma tähendus ja ülesanne, kes selle unustab, sülitab inimeste juurtele. Nad teevad oma tööd vaatamata sõdadele, tulekahjudele ja õnnetustele, vaatamata kõigele, mis võib maad tabada." · Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber. · ,,Möödub hulk aega, vahest koguni inimpõlv, enne kui uus seeme kannab rohket vilja, vanad mured ja kannatused lagunevad huumuseks ja läbi aja nagu selge allikavee osatakse uues pilguga vaadata elu põhja, kus särab allesjäänud, kuid teiseks saanud ilu." KESKSED TEGELASED: Mats Aniluik-Ta pole taevast maa peale tulnud ingel, kohtus on ta käinud korra, sedagi tunnistajaks. Peremehe habe on aastatega halliks läinud, ta ise kühmu vajunud aga ta sõnad on ikka sama muutumatud nagu aastaaegade vaheldumine.Kahjuks unustavad need, kellele need sõnad mõeldud silmapilkselt ära
> moodustavad koos teiste lagundavate heterotroofsete organismidega (eelkõige seened) laguahelaid. > Selles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, lõppporduktiks on anorgaanilised ühendid. ° Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel > mulla kujundamises osalevad ka putukad, vastsed, ussid jne. > Lagundatakse huumuseks keeruka ehitusega org. ühendite kogum ° Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Bakterite tähtsus teistele organismidele ° Ümbritsevad kõiki organisme, elavad nende pinnal ja sisemuses. ° Enamik inimese nahal, juustes, suus ja seedekulglas elavatest bakteritest ei ole ohtlikud, vaid pigem kasulikud.
Selleks on vaja prügiveokorraldust põhjalikult muuta. Kulutused prügiveo ümberkorraldamiseks ja biokäitluse rakendamiseks on orgaanilise ainega koormatud prügila hoolduskuludega võrreldes tühised. Huvi biokäitluse vastu üha kasvab. Sageli nimetatakse seda ka orgaaniliste jäätmete taaskasutuseks. Biokäitlusviisid: Bioloogiline lagunemine võib sündida kahte moodi: aeroobselt ja anaeroobselt. Aeroobse käitluse, s.o kompostimise korral muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobse metaankäärimise lõppsaadus on biogaas, mida saab kütteks kasutada. Biokütteks võib pidada ka tootmisel ja tarbimisel tekkivate toidujääkide ärakasutamist. Toiduainetööstusest ja suurköökidest saadakse puhtaid toidujääke, millest saab valmistada loomasööta. Sellised jäägid desinfitseeritakse, kuivatatakse, jahvatatakse ja pakendatakse, lisatakse ka vitamiine. Tarbimisjääkidest sööta toota ei saa.
allikateks mullas on: I.orgaanilise aine lagunemisel II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik. 58. Orgaanilised väetised, bakterväetised. 1. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamisteks eesmärkideks on: 2. Mulla huumusvarude taastootmine (huumuseks muutub ca ¼ , kuna ülejäänud osa mineraliseerub. 3. Mulla energeetilise seisundi parandamine 4. Mulla mikrobioloogilise seisundi korrastamine - selle tagajärjel muutub osa raskesti lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks. 5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8
allikateks mullas on: I.orgaanilise aine lagunemisel II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik. 58. Orgaanilised väetised, bakterväetised. 1. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamisteks eesmärkideks on: 2. Mulla huumusvarude taastootmine (huumuseks muutub ca ¼ , kuna ülejäänud osa mineraliseerub. 3. Mulla energeetilise seisundi parandamine 4. Mulla mikrobioloogilise seisundi korrastamine - selle tagajärjel muutub osa raskesti lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks. 5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8
Muld on kõikjal, kus on taimed [3] Mulla osad: 1. tahkeosa 2. õhk 3. vesi Mulla tahkeosa koosneb mineraalidest ja orgaanilistes ainetest. Mineraalse osa koostise ja kivimisosakeste suuruse järgi eristatakse kuivi ja õhurikkaid liivmuldi, märgi ja tihkeid savimuldi. Nende vahepeale jäävad paraja vee ja õhusisaldusega saviliiv- ja liivsavimullad. Mulla orgaaniline osa kujuneb taimede ja loomade elutegevuse käigus. Bakterid lagundavad taime ja loomajäänused huumuseks, mis sisaldab palju vajalikke toitaineid. Mullastik on põldude kujunemisel kõige olulisem tegur. Muldade viljakus ja sobivus põllumajanduskultuuride kasvatamisel on otseselt mõjutanud made kultuuristamist, kõlvikute arengut, taimkatet, asulastiku ja teedevõrgu kujunemist, põhjustades maastikul neid muutusi, mis lõppkokkuvõttes on viinud loodusmaastiku asendamiseni kultuurmaastikuga. [8., lk.33] Põllumulla viljakus on inimeste jaoks väga tähtis sellest ajast, kui maad hakati harima
· Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H2O 2. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimub orgaaniliste jäänuste muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosadega seotud huumuseks. · Mulla lõimis näitab erisuuruste osakeste sisaldust mullas. · Kui murenemisprotsessi ei toimuks, ei tekiks mulda ja maapind ei mitmekesistuks. MULLA TEKKETEGURID · Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks: passiivseteks ja aktiivseteks. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. · Lähtekivim. Annab mullale värvuse, mineraalse koostise, mis määrab
Kõige sagedamini on isastel haploidsed rakud ja emastel diploidsed rakud. Sellistel liikidel on isased arenenud viljastamata munadest ja emased viljastatud munadest. Haplodiploidsust on leitud putukate hulgast, eriti sipelgate, mesilaste ja herilaste seast. 12. Mis on püriit ? Püriit on sulfiidne mineraal.Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS2) 13. Bakterite tähtsus. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. Kui oled kokku puutunud aia- või põllupidamisega, siis tead, et huumus on see, mis muudab mulla viljakaks. Huumuse tähtsus seisneb selles, et ta seob mullas olevad liiva- ja saviosakesed sõmerateks. Selliste sõmerate vahele jääb hulgaliselt õhuruumi ning sõmerate vahele jääb pidama ka vihmavesi. Seetõttu on huumuserikas muld õhuline ja niiske ning väga sobiv taimede kasvuks. Loomulikult sooviks iga põllumees, et muld tema põllul oleks huumuserikas
3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 21 1. Bakterite ehitus, paljunemine. Bakterite osa looduses Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 1. Rakk pikeneb. 2. Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. 3. Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. 4. Moodustub rakuvahesein. 5. Tekib kaks tütarrakku Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid . Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku. 2
süttivad ja põleng ongi alanud. Alati ei lähe see nii, vahel soojus hajub ja suitsuots kustub. Suuremõõtmelise põlevmaterjali korral toimuvad kõik etapid korraga. Metsas võib põlevaine jagada kolme rühma: · Mullas asuvad põlevained: toorhuumus, puude juured, kõdunenud ja mattunud tüved. Põlevaine hulk on suurem mulla ülakihtides, allpool läheb see järk-järgult üle huumuseks. Soometsades on tänu kõrgele põhjaveetasemele kõdunemine aeglasem, peale kuivendamist on seega seal palju põlevmaterjali. · Maapinnal asuvad põlevained, mis on kergesti süttivad: varis ja maapinnast 2-3 kõrguseni ulatuvad rohttaimed, samblad, samblikud, puhmad, puukesed ja põõsad. · Maapinnast kõrgemal olev põlevaine: puuvõrad, kuivanud tüved, kõrged põõsad. Okkad, tüvedel kasvavad samblikud ja peened oksad on peamine põlevmaterjal.
mehhaanilisel toimel,mille tagajärjel tekivad pinnavormid. - Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks - Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsamatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud huumuseks. - Muld on maakoore pindmine kobe kiht,mis on tekkinud eluslooduse ja kivimite koosmõju toimel - Murend on kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. - Mullatekketegurid 1.Lähtekivim-selle murenemisel tekib mulla mineraalne osa.See annab mullale mineraalse aluse ja määrab selle füüsikalised ja keemilised omadused:mullalõimise,õhu ja niiskusesisalduse,soojenemiskiiruse ja toitainete rikkuse.(liiv toitainete vaene,savi aga rikas) 2
mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks (näiteks CO 2, H2O, NH3 ja mitmeteks mineraalsooladeks). humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsateks orgaanilisteks ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis, kus soojas ja niiskes kliimas moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioontuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud
annaabi.ee 
