Ordu liikmeid valiti rangelt. Vastu võeti agaraid mehi. Trento kirikukogu Põhalikud muutused tehti aastail 1545 1563. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut, aga välja ei tulnud. Paavsti võim tugevnes. Suurem muutus katolikus kirikus oli see, et keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte. Pärtliöö veresaun Toimus 24. augustil 1572. aastal.(Verevalamine algas 1562. aastal, kui tapeti küünis paarkümmend hugenotti.) Korraldasid katoliiklased. Ainuüksi Pariisis tapeti 2000, Kogu riigis 20 000 hugenotti. Prantsusmaal käis kodusõda täiel rindel. 1598. aastal rahunes maa pärast Nantes´i edikti väljakuulutamist. 3. Vastupanu Hispaania ülemvõimule Euroopas. Hispaania hävitas Inglismaa koos Madalmaade abiga. Prantsusmaal oli küll suur ja tugev laevastik, aga inglastel olid liikuvavad laevad. Felipe II oli hispaanlaste eesvedajaks. Madalmaad kuulusid küll Hispaania alla
Algatasid nad selle seepärast,et hävitada oma poliitilisi vastaseid,ning et kuningas Charles IX vabastada hugenottide küüsist. Catarina de' Medici (http://et.wikipedia.org/wiki/Caterina_de%27_Medici) Teades fakti,et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud,hukati ligikaudselt 2000 hugenotti, sinna hulka ka kuninga mõjuka nõuniku Gaspard de Coligny. Henri IV (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Henri 4.jpg) Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Ususõjad muutusid peale Pärtliöö veresauna jõhkramaks ning sagedastemaks. Charles IX (https://www.allposters.com/sp/Charles155)
Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda. Ööl vastu 24. aug, so Püha Bartholomäuse ehk Pärtlipäeval 1572 korraldas katoliiklik erakond Pariisis hugenottide metsiku tapmise. Katoliiklased olid öösel märgistanud ristidega hugenottide öömajade uksed.Tapatalgud Pariisis jätkusid 2
sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Trento kirikukogu-Tehti põhjalikud muutused aastail 1545-1563. Keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte ning korrastati ja tugevndati vaimulike hariduslikku ettevalmistust. Pärtliöö-Toimusid tõelised tapalahingud, ainuüksi Pariisis tapeti 2000, kogu riigis aga kuni 20000 hugenotti. Nantes'i edikt-Alles 1598. Aastal rahunes maa pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. Göösid-Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI sajandi teisel poolel. Võimatu Armaada-1588. Aastal Inglismaa poole purjetanud hiiglaslik Hispaania laevastik Suured küsimused ! 1)Miks puhkes reformatsioon Saksamaal? Marthin Luther astus indulgentside müügi vastu, Ta koostas dokumendi, milles vaidlustas katoliku kiriku ilmeksimatuse. Algatamaks avalikku vaidlust esitas ta oma seisukohad 31
· Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati. Järgnevatel päevadel langes ~10 000 hugenotti. · Nantes'i edikt (1598) Valitsev usk oli katoliku usk. Protestantidel oli õigus tegutseda väljaspool Pariisi ja kuninga koda. Neil olid omad poliitilised koosolekud ja esindajad kuninga juures. + säilis 2 kuninga linna KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA (1618-1648) · Ajend Protestandid viskasid Praha linnuse aknast välja kaks keisri nõunikku ja segretäri (akna all oli sõnniku hunnik). · Sõdisid riigid Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Hispaania.
varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus • Luterlus sai ametlikuks riigiusuks pärast Liivi sõda, Rootsi
Louis XIV Louis päris trooni 5-aastasena kui tema isa suri . Tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 23-aastaselt otsustas Louis ise riiki valitsema hakata. Ta uskus, et on oma võimu saanud otse Jumalalt. Tema lause ,,Riik-see olen mina" on läinud ajalukku. Louise valitsus aeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas. Tema lossis (versailles) oli hiilgav õukonna elu. Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Louis XIV kutsuti Päikesekuningaks. Valitsejad hakkasid huvituma kunstist ja kirjandusest. Tema ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Versailles loss - Lossi ehitati 20 aastat , 200 ruumi, 20 000 õukondlast , 338 kokka,48 arsti , 125 lauljat, 74 preestrit . lossis oli hiilgav õukonna elu. Versailles sai kuulsaks üle kogu euroopa , olles eeskujuks paljudele kuningakodadele. Pra...
Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid. Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. · Milles seisnes vastureformatsioon? Katolik kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võis eristada kahte suunda: 1) Katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kirikus
Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner oma nime Martin Luther- reformatsiooni algataja Felipe II-hisp kuningas, redorm. Toetaja, tema ajal korraldati üle 100 avaliku ketserit põletamist
Mõisted. Vastureformatsioon- roomakatoliku kiriku algatatud kaotatud positsioonide tagasivõitmine Jesuiit- jesuiitide ordu liige. Trento kirikukogu- Kogu, mille sihiks oli lepitada katoliiklasi ja protestante. Nantes'i edikt- dokument, mille alusel valitseb Prantsusmaal katolism. Pärtliöö- katoliiklaste korraldatud veresaun, kus tapeti kuni 20 000 hugenotti. Göösid- Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu. Hertsog Alba- Hispaaniast Madalmaadesse rahutusi maha suruma tulnud (Felipe II) käsutäitja, kes lõi ,,rahutuste nõukogu" Henrique Meresõitja-Portugaaalia prints, kes organiseeris ja rahastas meretee otsimist piki Aafrika läänerannikut lõunasse. Vasco da Gama- avastas meretee Indiasse ümber Aafrika.
usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole FRANCOIS I (valitses 1515-47) tugevdas absolutistlikku monarhiat, lõi alalise sõjaväe, surma ja sünni registri Pariisis, kehtestas ametikeelena prantsuse keele, jätkas
Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Kolmekümneaastane sõda põhjus: nõrk ja killustatud Saksamaa, mis ahvatles teisi vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased o Saksa riigid Protestandid
aastal Inglismaa kiriku peaks. Nii tekkis ka anglikaani kirik. 5. Miks ja kuidas toimus vastureformatsioon? Paavsitd algatasid selle katoliku kiriku sisemiseksmuutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 6.Iseloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal! Pärtliöö lahingu korraldasid katoliiklased 24. augustil 1572. aastal. Kogu riigis sai surma kuni 20 000 hugenotti. 1598. aastal lõppes sõda pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7. Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Nõuti inkisitsiooni kaotamist ja parlamendi kokkukutsukmist. 1566. aastal algas pildirüüste ja katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ülestõusnute karistamiseks ,,rahutuste nõukogu", mille ohvriks langes tuhandeid ülestõusnuid. Göösid e vabadusvõitlejad korraldasid hispaanlastele rünnakuid ja rüüstasid nende laevu. 1581
aastakümmet valitses kuninga kõrval ministrina Jules Mazarin, kes surus maha kuningavõimu vastaste mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Kuid peale Mazarini surma võttis kuningas valitsemise enda kätte ja nii hakkas siis Louis XIV piirama hugenottide usuvabadust, mille käigus tühistati Nantes'i edikti. See tõi kaasa rahvusvahelise skandaali kuid tänu sellele saavutati usuline ühtsus. Seejärel lahkus aga Prantsusmaalt pool miljonit hugenotti protestantlikesse maadesse. Preisimaa oli aga üks nendest protestatlikest maadest, kes võttis Brandenburgi valitseja Friedrich Wilhelm ajal, lahkelt vastu hugenotte, kellega edendati tööndust. Absolutismi ajastu üks võtmesõnu om merkantilism, mis kujutas endast esmakordselt ühtset majanduspoliitikat. Merkantilismi puhul olid riigi huvid tähtsamad kui üksikisiku omad ja seega üritas riik täielikult majandust kontrollida ja reguleerida. Üks tähtsamaid merkantilismi esindajaid oli J
Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti. Pool miljonit hugenotti lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse riikidesse, kus nad lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti)
Ta pani ka aluse Prantsuse kuningate kunstikogule, mis asub Louvre's. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? Hugenotid oli Calvini ideede järgijad, protestandid. Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? Pärtliöö toimus Henry IV pulmaöö ajal (ööl vastu 24.augustit 1572). Toimus sellepärast et hugenottide ja katoliiklaste vahel oli suur vaen. Katoliiklased tapsid mitu tuhat hugenotti. Henri IV hakkas katoliiklaseks. Mida sätestas Nantes'i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. Nantes'i edikt sätestas usuvabaduse. Hugenotid said õiguse elada koos katoliiklastega. Prantsusmaa pidi kaitsma hugenotte. 13. aprill 1598 (Henri IV poolt välja antud) Tänu millistele muutustele tugevned Prantsuse kuningate võim 17. s, nii et me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks?
levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele. 1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu, millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal. 1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid.
Tuli võidelda Viies tase katoliiklaste ja kalvinistide vastu. Rooma kuuria ei suutnud leppida Inglismaa kaotsiminekuga katoliku kirikule; otsiti võimalusi Elisabeth troonilt tõugata. Hugenottide ja katoliiklaste vahel tekkisid pinged. 1562 algas 30 aastat kestnud kodusõda, kus lisaks usulistele pingetele toimus ka dünastiate vaheline võimuvõitlus. 24. augustil 1572 Pariisis tapatalgus, langes u. 10 000 hugenotti. Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV, kes pärast vahetas usku. 1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks Inglismaal. Usuvaenuste kulminatsioon oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Ausburgi usurahu oli vähendanud keisrivõimu Saksamaal. Edu saatis katoliiklaseid, mis tekitas ärevust Inglismaal ja Hollandis. Protestante aitas Rootsi, kellel õnnestus katoliiklasi lüüa. Sõda laastas kõige rohkem Saksamaad. 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule,
kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee · See sõjavägi purustas aastal 1675 Fehrbellini lahingus rootslasi Preisi kuningriik · Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks · 1700. aastal asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Absolutistliku kuningavõimu loojaks oli kuningas Friedrich Wilhelm I, läks ajalukku kui Sõdurkunings · Sai hüüdnime tänu tohutu sõjaväe loomisele ja sellele, et kuningas kandis terve elu
Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas ligi 30 aastat kestnud kodusõja. Usulisi pingeid saatis võimuvõitlus kolme perekonna vahel Bourbonid (hugenotid), Guise'id (katoliiklased), Valois'id. Alguses saavutasid hugenotid edu, et seda kinnitada abiellus Henri Bourbon Prantsuse kuninga õega. Ööl vastu 24. augustit 1572 aastal pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud, Lähipäevil hukati kogu maal ligi 10000 hugenotti. Henri Bourbon jäeti ellu, sest ta ütles protestantismist lahti. Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. Kuningas Henri III osutus nõrgaks, hugenottide etteotsa tõusis taas usku vahetanud Henri Bourbon ning katoliiklaste peamine tugipunkt oli Henri Guise. Henri Bourbon võitis ja ta kuulutati peale Henri III mõrvamist uueks kuningaks. 1598. aastal andis kuningas Henri IV Nantes'i edikti, millega kuulutati katoliiklus Prantsusmaal valitsevaks usuks.
Anglikaani kiriku taastamine Elisabeth I (1558- 1603) taastas Puritaanid - Võitlesid katoliiklaste ja kalvinistide vastu Nõuti täielikku usuvabadust, astumine kuningavõimu vastu Hugenottide sõjad Prantsusmaal Hugenott Prantsuse kalvinist Katoliiklaste kallaletung hugenottidele Kestis kolm aastakümmet Esialgu saavutasid hugenotid edu Protestantide edu oli vastumeelt katoliiklastele Verised tapatalgud Pariisis - kõik kättesaadud protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti Henri Navarra e. Henri IV kuulutati uueks Prantsusmaa kuningaks Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel Euroopa ajaloo üks verisemaid sõdasid Vahejuhtum sõjaettekäändeks protestandid heitsid tekkinud tüli käigus 2 keisri nõunikku ja nendega olnud sekretäri aknast alla 1620 a. katoliku vürsti väed saavutasid võidu protestantide üle
Poliitiline politsei jälgis kõiki ja eksinute karistamiseks ei vajatud kohut. Louis XIV tähtsus Louis XIV astus välja nende hugenottide õiguste vastu, mis olid veel säilinud. Katoliiklastest prantslased kadestasid hugenotte, kes tänu oma religioonile elasid paremini. See kadedus andis kuningale laiemad põhjused hugenottide karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, tõsteti makse jne. 17. sajandi lõpul tõstsid hugenotid mässu. See suruti maha ja 200 000 hugenotti lahkus Saksamaale, Madalmaadesse, Inglismaale, arendades nende maade ühiskonda ja majandust. Prantsusmaast sai mandri Euroopa juhtriik. Suurima rahvaarvuga, tugevaima sõjaväe ja majandusega ning omas kolooniaid. Louis XIV elas hiilgavat õukonnaelu. See leidis aset peamiselt Versailles`i lossis, 18 km kaugusel Pariisist, sest nagu juba öeldud pealinn talle ei meeldinud. Sealne loss oli väike, ainult 20 tuba ja 1669. aastal algas uue lossi ehitus. 1682
· Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. · Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. c) Pärtliöö (1572) Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: · Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti. d) Bourbonide dünastia võimuletulek: · Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks hugenotte juhtinud Henri Bourbon. · Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.). e) Nantes'i edikt (1598) kuninga käskkiri usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude lõpetamiseks: · Valitsevaks usuks on Prantsusmaal katoliiklus.
Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin (16021661). Pärast Mazarini surma teatas 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. Louis XIV hakkas piirama ka hugenottide usuvabadust. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Louis XIV tühistas 1685. aastal Nantes'i edikti, sest suurem osa hugenottidest jäid oma usule kindlaks. Protestantide kirikud suleti või koguni lammutati. Pool miljonit hugenotti, enamasti ettevõtjad ja oskustöölised, lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse maadesse, kus neid lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes'i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Versailles` õukonnaelu: 1682. aastal kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles`sse. Uues residentsis oli üle kahe tuhande ruumi ning sinna tuli mahutada elama üle paarikümne tuhande
kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed. Preisimaa teke: · 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin, Hohenzollernite suguvõsa · 1618 lisandub Preisi hertsogkond · Friedrich Wilhelm ehk Suur kuurvürst Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja, arendas põllumajandust, rajas kanaleid, kaitsetolle ja kutsus manufaktuuridesse tööle 20 000 hugenotti, rajas tugeva sõjaväe · Friedrich III kroonis end 1701 Preisi kuningaks, tuli troonile Friedrich I nime all, lõi Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna · Brandenburgi kuurvürstiriigist saab Preisi kuningriik, pealinnaks Berliin · Võimule sai Friedrich Wilhelm I ehk Sõdurkuningas oli absolutistlik valitseja, lõi suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk
Nad pidid tooma ketserid tagasi emakiriku juurde.Jesuiitidest said enamiku Euroopa valitsejate pihiisasid. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku Trento kirikukogu. Hakati rajama vaimulike koole ehk seminare. Tänu vastureformatsioonile tekkisid. Prantsusmaa ususõjad. Seal olid prantsuse kalvinistid ehk hugenotid. Nad sõdisid katoliiklaste vastu. Nende mõlema pingehetk oli 24. augustil aastal 1572, kui Pariisis ööl vastu pärtlipäeva tapeti 2000 hugenotti. Pärast seda veel 20 000 hugenotti. Aastal 1598 kuulutati välja Nantes'i edikt. Prantsusmaa kuulutati katoliiklikuks riigiks, kuid hugenottidel lubati jääda. Enda jumalateenistusi ei tohtinud nad väljaspool lossi teha. 39) Kunst ja kultuur varauusajal Nad muutusid jumalakesksemalt inimesekesksemaks. Ikoonide asemele tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Inimesi kujutati realistlikumana. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Kopeerimise asemel muutus tähtsamaks originaali loomine
Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Willhelm (1640-1688), kes on läinud ajalukku hüüdnimega Suur kuurvürst. Madalmaade eeskujul arendas ta põllumjanadust, eeskätt piimakarja pidamist ja aiandust. Turustamisevõimaluste loomiseks pani ta rõhku kanalite ehitamisele, konkurentsi piiramiseks rakendas aga kaitsetolle. Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus Friedrich Wilhelm riiki u 20 000 prantsuse hugenotti, kes olid kodumaalt sunnitud lahkuma usulise tagakiusamise tõttu. Riigi rahvusvahelist tasakaalu näitas suure ja hea väljaõppega armee loomine. Sõjavägi näitas jõudu 1675. aastalö purustades Fehrbellini lahingus rootslased. Järgmine kuurvürst Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. Ta krooniti 1701. aastal Königsbergis ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandeburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks, mille pealinnas kujunes Berliin
Jesuiidid panid suurt rõhku haridusele. Neist said paljude Euroopa pealikute pihiisad ja nii said nad teada palju riigi saladusi. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku trento kirikukogu. Seminarid vaimulikkude kool Prantsusmaa ususõjad. Kalvinistid ehk hugenotid sõdisid katoliiklaste vatsu. Usuküsimus sai võimuküsimuseks. 1572. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu pärtli päeva ( 24. august ) hukkasid katoliiklased umbes 2000 hugenotti. Järgmistel päevadel tapeti veel umbes 20 000 hugenotti. Selle tagajärjel tekkisid Prantsusmaal ususõjad. 1598. kuulutati välja natesi´i edikt. Sellega kuulutati Prantsusmaa katoliiklikuks linnaks. Hugenotid võisid säilitada oma usu, kuid neil oli keelatud väljaspool oma losse usku levitada. Nad ei tohtinud pidada jumalateenistusi. Pilet 20. 1) Püha Saksa-Rooma keisririik ( 20 ) Pärast Karl Suure riigi lagunemist kaotas keiser tegeliku võimu ja mõne aja pärast jäi troon hoopiski tühjaks. Peagi hakkas aga Ida-Frangi ehk
ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti. Pool miljonit hugenotti lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse riikidesse, kus nad lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti)
kolme henri sõda Henri III lasi tappa Henri de Guise. Henri III lootis, et on nüüd lõpuks kuid ootamatult suri ta ema ning andis ennast Navarra Henri vägede kaitse alla. 1589. üks katoliiklane tappis Henri III, ta oli vihatud, sest tappis Guise'd. Pärtliöö tapatalgud 24. augustil 1572 algas Pärtliöö veresaun. Tapeti kaks tuhat protestanti Pariisis, kogu maal langes Pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni kümme tuhat hugenotti. Pärast seda oli Prantsusmaa lõhestatuim kui kunagi varem. Henri IV: Paris vaut bien une messe Henri IV nime all Prantsusmaa troonile saanud Navarra Henri pani aluse Bourbonide dünastiale. Katoliiklased teda ei tunnistanud ning kulus üheksa aastat enne kui õnnestus kehtestada kogu võim riigis. Kui Felipe II pakkus troonile oma tütart, siis rahvuslikud tunded olid valmis toetama Henrit, kui too veel usku vahetaks. Henri oli nõus ning 1593
ei tohtinud oma tegudega vastu minna riigile. Kodaniku õigused anti samuti, mille tõttu nad oma usust ilma jäid. Nad võisid tegeleda kaubandusega, pärandada varandus, tegeleda riigi asjadega. Henri de Borodoni - 1572. Marguerite de Volois'i . Tolleaegne prantsusmaa kuninganna otsusta pulmi poliitiliselt ära kasutada ja hävitada hugenotid täielikult. ( Katariina di Medici ). Terror algas sama aasta 24. Augustil, see kannab ajaloos verise pärtliöö nime. Pärtliööl tapeti umbes 2000 hugenotti. Pärast pärtliöö massimõrva alustasid hugenotid uut ülestõusu. Hugenotid lõid Lõuna-prantsusmaal protestantistliku konföderatsiooni, mis kujutas endas riiki. Pärast katoliikliku dünastia esindaja Henri III surma läks prantsuse troon üle Henri IV, kes oli hugenott. Suurem osa Prantsusmaast keeldus teda tunnistamast. Nõuti Henri usuvahetust. Rahva survel vahetas Henri IV usku ja pöördus katoliiklikusse. Henri IV usuvahetus sai talle saatuslikuks
hoolimata. 22. augustil haavas Guise’ide palgatud mõrvar admiral Colignyd. Kartes kättemaksu, otsustati õukonnas, et pulmade puhul Pariisi kogunenud hugenottidele tehakse korraga lõpp. Nende majade uksed tähistati valgete ristidega. 24. augusti varahommikul kell kaks algas Pärtliöö veresaun. Pariisis tapeti kaks tuhat protestanti, teiste hulgas ka päev varem pääsenud admiral Coligny. Kogu maal langes pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni kümme tuhat hugenotti. Protestantismist lahti öelnud Navarra Henri jäeti ellu. Et mitte end näidata hüpiknukuna poliitiliste jõudude käes, võttis kuningas Charles IX vastutuse Pärtliöö veresauna eest enda peale. Protestantlikes maades tekitas toimunu hirmu ja õudust, Roomas seevastu peeti tänujumalateenistusi. Hispaania kuningas Felipe II, saanud teate Pärtliööst, puhkes väidetavalt elus esimest ja viimast korda naerma. Paris vaut bien une messe. „Pariis väärib missat”
° Pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks Riigipäeva ülesandeks jäi ka käsitöönduse korraldamine. Suveräänsusõiguste andmisega hakkasid esile kerkime Saksamaa, Brandeburg, Baieri jt. Brandeburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Brandeburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm (Suur kuurvürst). Majanduslikult toetas põllumajandust, kindlustas manufaktuure (20 000 hugenotti). Riigi rahvusvahelist kaalu tõstis suure ja hea väljaõppega armee loomine. (1675. Rootsi vägede purustamine) Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia. Friedrich Wilhelm I 1713-1740 Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa.
aastal valitsemise enda kätte sel aastal suri kardinal Mazarin (see võib olla ka põhjuseks). Tema sekkus ka reaalselt riigi juhtimisse tahtis teada saada ka kõige pisemaid asju. Tema valitsusaega peetakse ka absolutismi kõrgajaks (,,Riik, see olen mina"). Jätkas seda, mida isa ajal oli kehtestatud. 1685. aastal tühistas Louis XIV usuvabaduse ning algas hugenottide tagakiusamine (vallandati riigiametitest, kõrgemad maksud, neile kehtestati sõjaväe majutuskohustus). U 200 000 hugenotti põgenes kas Madalmaadesse, Inglismaale, Brandenburgi. Nende lahkumine Prantsusmaalt oli tegelikult kaotus, sest nemad tegelesid majandusega(rajasid manufaktuure, oleksid aidanud merkantilistlikku majanduspoliitikat). Prantsuse manufaktuurid enam hästi edasi ei arenenud sai alguse majanduslangus. Kerkis esile Colbert, kes hakkas majandust turgutama riik andis madalaid laene ja monopoli õigusi, et tegeleda luksuskaupadega kuigi ettevõtjad pidid tootmises järgmina väga kindlaid
Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti Henry IV (1574- 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile Troonile sai Henry IV 1593 astus taas katolikuusku Verine kodusõda 1598 Nantes'i edikt valitsev usund on katoliku usk 1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati 6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu
22. augustil haavas Guise'de palgatud mõrvar admiral Colignyd. Kartes kättemaksu, otsustati õukonnas pulmade puhul Pariisi kogunenud hugenottidele korraga lõpp teha. Nende majade uksed tähistati valgete ristidega. 24. augusti varahommikul kell kaks algas Pärtliöö veresaun. Pariisis tapeti kaks tuhat protestanti, teiste hulgas ka päev varem pääsenud admiral Coligny. Kogu maal langes pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni 10 tuhat hugenotti. Protestantismist lahti öelnud Navarra Henri jäeti ellu. Et mitte end näidata hüpiknukuna erinevate poliitiliste jõudude käes, võttis kuningas Charles IX vastutuse Pärtliöö eest enda peale. Protestantlikes maades tekitas toimunu hirmu ja õudust, Roomas seevastu peeti tänujumalateenistusi. Hispaania kuningas Felipe II, saanud teate Pärtliööst, puhkes väidetavalt esimest ja viimast korda oma elus naerma. Pärast Pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem
Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. Kodusõdade algus: Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. Pärtliöö (1572) Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti. Bourbonide dünastia võimuletulek: Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks hugenotte juhtinud Henri Bourbon. Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.). Nantes'i edikt (1598) kuninga käskkiri usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude lõpetamiseks: Valitsevaks usuks on Prantsusmaal katoliiklus. Oma veendumusi lubati kuulutada ka protestantidel (va. Pariisis).
Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. Kodusõdade algus: Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna- Prantsusmaa. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. Pärtliöö (1572) Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti. Bourbonide dünastia võimuletulek: Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks hugenotte juhtinud Henri Bourbon. Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.). Nantes'i edikt (1598) kuninga käskkiri usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude lõpetamiseks: Valitsevaks usuks on Prantsusmaal katoliiklus. Oma veendumusi lubati kuulutada ka protestantidel (va. Pariisis).
Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. Kodusõdade algus: Hugenotid – Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna- Prantsusmaa. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. Esialgu saavutasid edu hugenotid – neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. Pärtliöö (1572) – Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti. Bourbonide dünastia võimuletulek: Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks hugenotte juhtinud Henri Bourbon. Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.). Nantes’i edikt (1598) – kuninga käskkiri usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude lõpetamiseks: Valitsevaks usuks on Prantsusmaal katoliiklus. Oma veendumusi lubati kuulutada ka protestantidel (va. Pariisis).
lubas.tal olla kord katoliiklane, teine kord jälle huge-nott. Lühike vintpüss õlal, jalutas ta tavaliselt maanteed palistavate hekkide taga ja nähes mõnda katoliiklast üksinda liginemas, sai tema hinges kohe ülekaalu protestantlik usutunnistus. Ta langetas vintpüssi reisija suunas ja kui too oli temast kümne sammu kaugusel, alustas temaga vestlust, mis peaaegu alati lõppes sellega, et oma elu päästmiseks andis reisija talle rahakoti. On ütlematagi selge, et kui ta nägi liginevat hugenotti, haaras teda selline äge katoliiklik usuhardus,.et talle oli mõistmatu, kuidas ta veerand tundi tagasi võis kahelda meie püha religiooni üleolekus. Sest mina, mu härra, olen katoliiklane, kuid jäädes truuks oma põhimõtetele, kasvatas isa mu vanemast vennast hugenoti.» «Ja kuidas lõppes selle auväärse mehe elu?» küsis d'Artagnan. «Väga õnnetult, mu härra. Ühel päeval jäi ta inimtühjal teel katoliiklase ja hugenoti
annaabi.ee 
