Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. (järskrannik) Veekogu muutub aeglaselt sügavaks, lained kaotavad suure osa energiast rannajoonele lähenedes. (laugrannik) Ülekaalus on lainete kulutav tegevus. (järsk) Lained purustavad rannakaljut, kannavad setteid ära. (järsk) Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. (laug) Kujunevad rannajoonega paralleelsed rannavallid, maasääred jm pinnavormid (laug) Kulutuspinnavormid rannikutel Murrutuskulbas Islandi lõunarannikul. Murrutuskulbas kujuneb, kui lained kulutavad rannaastangut. Durdle Door võlvkaar Inglismaal, mis on kujunenud lubjakivi neemikusse lainete kulutava tegevuse tulemusena. Jäänukkalju Big Flowerpot Kanadas Jäänukkaljud Kaksteist apostlit Austraalias Setete transport e setete ränne • Lisaks kulutusele transpordivad lained peenemat settematerjali.
Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2) analüüsi kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; a) Maailmamere temperatuur sõltub geograafilisest laiustest ja varieerub -2ºC kuni 26ºC. Ookeani aasta keskmine veetemperatuur on peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal. b) Ka soolsus on piirkonniti erinev ulatudes 32 promillist 45 promillini, kuid keskmine on 35‰. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Maailmameri on elukeskkond paljudele organismidele. Liikide arvukus on suurim 35-40 promilli soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 promilli juures. 3) selgita hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises;
Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt
Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud Tõus maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Hoovus- suure koguse vee horisontaalne ja enamvähem püsiva suuna ja
ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Milles seisneb maailmamere tähtsus? ühtlustab maa temperatuure, mõjutab sademeid, kliimat (hoovused, tuuled) peamine lüli suures veeringes oluline ressurss inimese majanduselus (kalandus, maavarad, transport, turism) 4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi. 5. Nimeta hoovuste tekkepõhjused. Milline on hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel. Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – TRIIVHOOVUSED Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) - ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) – TIHEDUSHOOVUS Hoovuste tähtsus:
õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 1015 kraadi külmem kui Arktikas) SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes
Inimene on sekkunud veeringesse, ehitades paisjärvi, tammi, kuivenduskraave ja teinud metsade lageraiet. MAAILMAMERI Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered Jaava meri. Merevee omadusi mõjutavad: päikesekiirte hulk sõltub geograafilisest laiusest, sademete ja auramise vahekord, hoovused- paigutavad vett ümber
aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab vähe. 3. Selgitage, millised tegurid ja kuidas mõjutavad auramist. Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest. 4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda) 3. Planktonite transport 4. Mõju kliimale
liustikega kaetud(Norra) Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared(Soome) Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik on laugelt süganeva merepõhjaga rannik. Liustike teke: Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks Liustiku tüübid: · MÄGILIUSTIK - liustikud on piiratud mäestikuorgudega, milles kuni mõne saja meetri paksune liustikujää. Mass voolab/libiseb gravitatsiooniliselt nõlvast alla. Liustik toitub tahketest sademetest lumepiirist kõrgemal.
- sõltub mere pinna langeva päikesekiirguse hulgast; sademete ja auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine - Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur (4 kraadi) - Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal - Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral Soolsus - Keskmine soolsus 35 promilli - NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate - Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem - Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril - Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul - Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti)
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde
MAAILMAMERI Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente. Nii palju kui kulub energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Ookeanid kaotavad palju rohkem soojust kui mandrid, kuna aurumine on suurem. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas ning pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Soojema vee ümberpaigutamine külmemasse piirkonda tõstab vee temperatuuri, seega soojade hoovuste alal auramine suurem. Auramisele kuluv soojushulk on suhteliselt väiksem ekvatoriaalvööndis, kus vaatamata merevee kõrgele temperatuurile on auramine väiksem kui troopikas tänu suurele õhuniiskusele. Merevee omadused Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja
· Sp = Ap + Ä · Sisearavoolualade veebilansi võrrand · Ss = As · Kogu maakera veebilansi võrand · A=Am+Ap+As= Sm+Sp+Ss=S · A=S Kõige suurem aurumine piirkonniti: Kaspia mere vesikond, Sahara kõrb, Kesk-Austraalia kõrbealad (soojade hoovuste mõjualad). VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus
Maailmameri katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.
maapinnal olev vesi. filtratsioon- millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases. mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi surneline põhjavesi (Nõiakaev) soolsus Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus.
veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli. Kõige soolasema veega on Punane meri ja Pärsia laht, kus aurumine pinnalt on suur ning magedat vett pole juurde tulemas, sest jõgesid on vähe. * Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi
suunaga tuultest, soolsusest või temp erinevustest. Liikumist mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. TUULED SUUDAVAD VETT MÕJUTADA KUNI 100 MEETRI SÜGAVUSENI Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas) Külm hoovus- vee temp on madalam kui ümbritseva vee oma. (Poolustelt ekvaatori suunas) El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala
Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel
Maailmameri on soojuse koguja. Auramiseks kulub soojust ja auru kondenseerumisel vabaneb soojust (sademete korral). Auramine on suurem ekvaatori prk-s, väheneb pooluste suunas.Auramine on kõige suurem troopilises kliimavöötmes, kuna õhuniiskus on väike. Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel. Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb külm ja kuiv õhumass Soojaga- soe ja niiske Hoovuste tekkepõhjused: 1) püsivalt ühest suunast puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused (nt. Põhja passaad hoovus) 2) äravooluhoovused- tekivad kui kuskil on kõrge veetase ja vesi hakkab liikuma madalama veetasemega kohta. 3) tihedushoovused- tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre) Hoovuste liikumise suunda mõjutab veel maakera pöörlemisest tekkiv inerts e. korjoolise jõud....
metsade lageraiet. MAAILMAMERI · Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. · Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered Jaava meri. · Merevee omadusi mõjutavad: päikesekiirte hulk sõltub geograafilisest laiusest,
antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest
slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf 1 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Soolast merevett on maakeral kõige rohkem, umbes 83,5% kõigist veevarudest. Ookeanifauna elab 35 promille lähedasel soolsusel. Ekvaatori piirkonnas tõuseb soolsus pinnal kuni 36 promillini. Soolsuse kõikumine fauna kooseisu nimetamisväärselt ei mõjuta, viimase määrab peamiselt temperatuur. Öeldu ei käi siiski põhjapoolkera poolsuletud ääremerede ja sisemerede kohta, milliseid jõed rikkalikult mageveega varustavad ja millede soolsus on seetõttu madalam Läänemeri, Valge meri, Siberi merede lõunaosad, samuti ka Must, Aasovi ja Kaspia meri , 5 promillist kuni 30 promillini.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Taimkatte olemasolu, taimkate aeglustab infiltratsiooni, Pinnase niiskus, kuiva pinnasega on infiltratsioon suurem kui niiske pinnasega. 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sademete ja aurumise vahekorrast, mida rohkem sajab ja vähem aurub, seda suurem äravool. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel joonis 6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale Soojad hoovused kannavad edasi sooja vett, mis soojendab hoovuste läheduses olevate alade ilma. Külmad hoovused kannavad edasi jahedat vett, mis jahendab hoovuste läheduses olevate alade ilma. 7. Selgita tõusu ja mõõna teket Tekivad Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõu koosmõjul Tõusulaine on sellel Maa küljel, mis jääb Kuu poole ja ka teisel pool Maad. 8. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Tõus ja mõõn, kas on järsk- või laugrannik, 9. Iseloomusta kulutamist/kuhjumist a
(Sügavuse suurenedes veeosakeste liikumise trajektoori läbimõõt väheneb, mida lähemale rannajoonele, seda tugevad on veeosakeste ja põhja vaheline hõõrdumine. Siis lainete pikkus väheneb, kõrgus aga suureneb) 11. Kuidas tekivad maasääred? Kui rannajoon muudab järsult suunda ja setete pikirände tulemusena tekivad maasääred. 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik-kõrge kaljuline rand, liigestatud fjordidega, liustikutekkeline kaugele sisemaale ulatuv, ehk kui liustikud sulavad, siis mere tase tõuseb ja kujunevad fjordid Skäärrännik-keerukalt liigestunud laugrannik, kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, pikliku kuju ja ebasümmeetrilise pikiprofiiliga. Kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. Laidrannik-rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed ehk laiud
MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär: kogumass 1,4x1018 tonni(0,23% Maa massist) maailmameri – maa pinda katkematu kihina kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001%
hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal maailmameres ühesugune? - Kui vihmavesi imbub läbi pinnase ja kivimite, lahustab see väikeses koguses mineraale, kaasa arvatud soolasid ja nende keemilisi komponente. Jõed kannavad maismaalt vett ookeani. Koos veega kantakse merre ka lahustunud aineid. 6. Millest sõltub merevee temperatuur? - Merevee temperatuur sõltub saadud päikesekiirguse hulgast, polaaraladel ei sula jää kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. 7. Kuidas tekivad jäämäed?
Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab
ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta läbi peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperuur maismaa kohal. Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Tervikuna on maailmameri jaheda veega, keskmine temp. 3,8 oC. Kõige soojem piirkond asub termilisek ekvaatoril. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3 oC võrra kõrgemal kui lõumapoolkeral. MAAILMAMERE SOOLSUS Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus, mis sisaldab ka hõljuvaineid. Merevee keskmine soolsus on 35% 0, kuid maailmamere eri osades kõigub see üsna palju. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurmast auramisest, mis ületab sademed mitmekordselt. Keskmisest madalam on soolsus ekvaatoril, sest seal on palju rademeid. Parasvöötme ja arktilistel aladel on soolsus viksem suurte jõgede ja liustike sulamisvete tõttu.
KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias
kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. ★ Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. ★ Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. ★ Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid. ★ Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. ★ Lubjakivi – Lasnamäe lade.
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.