Kes ja millega on peamised reostajad? Tööleht 1) Madal meri 2) Vee vähesus 3) Halb veevahetus Tööstus, reondus, põllumajandus, olme. 7. Selgitada mõisted: rand, rannik, rannajoon. Vihik · Rand-Rannajoonega piirnev maismaa osa · Rannik-Rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi ulatab sügavuseni, mille lainetus enam merepõhjale mõju ei avalda · Rannajoon-Vee ja maismaa piir(muutuv) 8. Mis on skäärrannik, fjordrannik ja laidrannik ning kus neid esineb? Tunda nad ära ka pildil, sh pankrannik. Vihik · Laidrannik- rtüüp, kus on madalat rannajoont liigestavad madalad väiksed saared ehk laiud esineb Eestis Väinameres ja vahemeres. · Skäärrannik- rtüüp, kus erkival laugrannikul paiknevad skäärid esineb Rootsis, Norras. · Fjordrannik-rtüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed esineb Norras, Põhja-Iirimaal, Alaskal, Islandil 9
BALTI KLINT ON KAKS HARU: 1)ÖLAND - PÕHJA-EESTI – LAADOGA JÄRV. ROOTSIS MADALAM, EESTIS KÕRGEM (ONTIKAL 56 M) 2) GOTLAND – SAAREMAA – MUHU – LÕUNA-LÄÄNEMAA. ROOTSIS KÕRGEM, EESTIS MADALAM MURRUTUSLAVA KULBAS LAINETUS UURISTAB JA KULUTAB RANNAASTANGU ALUMIST OSA, TEKIVAD KOOPAD E. KULBASED. ASTANGU ÜLEMINE OSA KAOTAB TOETUSPINNA JA VARISEB. TEKIB MURRUTUSLAVA. LAUGRANNIKUD LAIDRANNIK VÄIKESED MOREENKATTEGA SAARED, MIS TEKKINUD SEOSES MAAKOORE AEGLASE TÕUSULIIKUMISEGA PEALE JÄÄ-AJA LÕPPU. ERITI PALJU EESTI LÄÄNERANNIKUL VÄINAMERES MAASÄÄRTEGA LUITERANNIK LUIDE LAGUUN MAASÄÄR PIKILAINETUS JA RANNIKUL LIIKUV HOOVUS KANNAVAD PUDEDAID JÕGEDE POOLT TOODUD VÕI POOLSAARTE TIPPUDEST ÄRAKANTUD SETTEID EDASI, KUJUNDADES PIKAD KITSAD POOLSAARED. LEEDUS,
paguvesi,keskmine veeseis 5p. 17. Iseloomustage kava FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb? Norra, Tsiilis, Alaskal, Islandil SKÄÄRRANNIK a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel. b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada DALMAATSIA RANNIK a) kuidas tekkis? Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üleujutatud. b) kus maailmas esineb? Aadria mererannikul LAIDRANNIK a) kuidas tekkis? Maapinna tõusu ja mere tõttu. b) kus maailmas esineb? Kariibi meres, Väinameres, Vahemerel, Sotimaal, Iirimaa rannikul RIASRANNIK a) kuidas tekkis? Maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu on veega täitunud jõeorud. b) kus maailmas esineb? Hispaania, Iirimaa LAGUUNRANNIK a) kuidas tekkis? Lahed on peaaegu täielikult eraldunud määsaared või väikesed saared. b) kus maailmas esineb? Ameerika Ühendriikides Virgiinia osariigis. 18. Võrrelge järsk ja laugrannikut
esinemispiirkondadest. Fjordrannik- mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati.Norras, Alaskal, P-Iirimaal jne, Skäärrannik- kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud- Soome Rootsi Norra jne, Laidrannik- rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud.Eesti-väinameri, Kariibimeri,Iirimaa rannik jne. Dalmaatsia rannik- rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud.Aadria mere rannik, Riasrannik- rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed, endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud
ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad)
lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste roll Maa kliima kujunemisel ● Soe hoovus- pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks-sajusemaks ● Külm hoovus- külm õhk jahtub, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks Rannikud ● Rannik on ala, kus nii maismaal kui veekogu põhjas ilmneb lainetuse mõju. Rannikutüübid Järskrannikud ● Fjordrannik ● Skäärrannik ● Riasrannik ● Dalmaatsiarannik ● Pankrannik Laugrannikud ● Laidrannik ● Maasäärtega luiterannik ● Deltarannik ● Limaanrannik ● Padumere rannik Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid ● Sademed ● Õhutemperatuur ● Lumi ja liustikud ● Lisajõed ● Läbivool järvest ● Paisu ehitamine ● Vee tarbimine Veepuudus ● Vesi on väga vajalik ● Vett saab peamiselt jõgedest ● Vähe magevett, palju soolast ● ⅔ maailma põllumaj ja tööstust kannatab ● Aafrika
6 · Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte ranna-joon kulgeb maismaa ranna-joonega paralleelselt. · Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. · Laidrannik on rannikutüüp kus rannajoone lähedal paikneb väiksete saare- keste - laiude ahel. · Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on rangelt lõikunud väikeste lehtrikuju-listelahtedega, · Skäärrannik on rannikutüüp, kus 7 keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul
elupaigad; suured karjääriaugud, mida millega kaasnevad ehitiste ja on vaja rekultiveerida. põllu ning metsamaade kahjustused. Mõisted: Majanduskaardid, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud, tööjõu kvaliteet, esmasektor, tööstus, teenindus, energiamajandus, energiaallikad Valgla, veelahe, riimvesi, pankrannik, laidrannik, skäärrannik, luide, maasäär, rannavall, põhjavesi, veega küllastunud ja küllastamata kihid, põhjavee tase, vett läbilaskvad ning vett pidavad kivimid ja setted
ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik-kõrge kaljuline rand, liigestatud fjordidega, liustikutekkeline kaugele sisemaale ulatuv, ehk kui liustikud sulavad, siis mere tase tõuseb ja kujunevad fjordid Skäärrännik-keerukalt liigestunud laugrannik, kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, pikliku kuju ja ebasümmeetrilise pikiprofiiliga. Kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. Laidrannik-rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed ehk laiud. Tekkinud seoses maakoore aeglase tõusuliikumisega peale jää-aja lõppu Riasrannik-rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed. Endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud Dalmaatsia rannik-rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. 13
iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Skäärrannik- rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Laidrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb väikeste saarekeste – laidude ahel. Riasrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed. Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Dalmaatsia rannik- rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. 13
pinnavormid, mis ulatuvad maismaalt kaugele veekogusse. Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. Ligi 100 km pikkune Kura säär eraldab Kura lahte Läänemerest. Sealsed luited on Euroopa kõrgeimad ja on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Läänemere ja Wisla (Kaliningradi) lahte eraldaval Wisla ehk Balti maasäärel on pikkust 60 km ja sealsetel luidetel kõrgust kuni 45 m. Eestis on maasääri näiteks Saaremaal - Sõrve poolsaare tipus - ja Hiiumaal. Laidrannik on rannikutüüp, kus rannajoone lähedal asub hulgaliselt laide. Eestis on neid eriti palju Lääne-Eestis Väinamere saarte ümbruses, näiteks Hobulaid, Kesselaid jt. --- 70 Laiud on madalad ja lauged, sageli pikliku kujuga ja vaevu merepinnast kõrgemale ulatuvad saarekesed. Inimeste poolt on need tavaliselt asustamata, kuid sageli on seal endale meeliselupaiga leidnud suured linnukolooniad. Maakoore kerkides laiud liituvad omavahel ja
annaabi.ee 
