Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Hüdrogeoloogia - sarnased materjalid

rgus, katiooni, samak, valdavad, anioonid, pinnasevesi, nimetajas, ristl, iksem, vooluhulk, lemine, veeand, gramm, lugejas, kaitstus, murd, saviliiv, veepuudus, veekiht, alandamine, soolsus, infiltratsioon, liivsavi, soodes, kvaternaari, drauliline, viitab, mmastiku, kilevesi, soolane, ajutiselt, karedust, iket, maapind, pinnavesi, roomlased, tatikas
thumbnail
1
pdf

Hüdrogeoloogia

1. Mida uurib hüdrogeoloogia? uurib põhjavett, selle lasuvuse tingimusi, omadusi, teket, ja liikumise seaduspärasusi. Põhjaveel on erakordne ökoloogiline tähtsus, ilma põhjaveeta puuduks taimestik, ilma selleta loomastik ja elu üldse. 2. Mis on põhjavesi? Põhjavesi tekib põhiliselt pinnavee ja sademete vee (vihm, lumi, rahe, ka kaste ja härmatise sulamisel tekkiva vee) imbumise teel maakoore sügavamatesse kihtidesse. 3. Millal hakati kasutama joogiks põhjavett? Vana Egiptuses ja Kreekas ning ka Hiinas II­III aastatuhandest eKr 4. Kuidas vanad kreeklased ja roomlased avaldasid tänu ravijumalale Aesculapiusele? Asutasid kuurorti v saj. eKr ravijumala Asklepiose 5. Millist kahju võib tuua põhjavesi? ujutab üle kaevandusi ja karjääre, kutsub esile soostumist, maalihkeid, karsti ja sufosiooninähte, vesiliivade esinemist. 6. Milline on maakera üldpindala, kui palju sellest on vee all?510mln km Maailmas olevat vee ja jää koguhulka hinnatakse ca 1,45·109 km3veekogude

H�drogeoloogia
21 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Hüdrogeoloogia II KT

Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3

Hüdrogeoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloo

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

GEOLOOGIA

GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired ­ tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip ­ vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid ­ maa välispind ­ geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa jälgida algusest lõpuni ja peame

Geoloogia
5 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed

Hüdrobioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Hüdroloogia arvestus

Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes. Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega. Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk

Hüdroloogia
11 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Hüdrol arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles lahendamiseks (vesieh, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee saamine kalakasvatuseks jms) on vaja osata arvutada äravoolu iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui sageli võiks ühe või teise tõenäosusega vooluhulk esineda, määratakse vaatlusandmete statistilise töötlusega või, kui mõõtmisandmeid on vähe, korrelatsiooniarvutusega (vooluhulk arvutatakse äravoolutingimuste poolest sarnase jõe andmete põhjal) või empiiriliste valemite abil. Kalakasvatuses pakuvad huvi max- ja min.äravool. Maxvooluhulka on vaja teada paisude veelaskmete arvutamiseks ning minvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna

Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

kivimiosakeste pinna ja veemolekulide vahelise vastastikulise mõju tagajärjel. Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel. Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha. Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi). Pinnasevee pealispind ehk pinnasevee peeglit eristab maapinnast aeratsioonivöö, mille kaudu toimub pinnasevee toitumine infiltratsiooni ja ka kondensatsiooni kaudu. Järelikult pinnasevee toiteala ühtib tema levialaga

Atmosfäärihügieen ja...
25 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geoloogia !

Ligikaudselt näitab selle vana mere ulatust hilisemaist kulutusist säilinud kambriumi setendite praegune levila. Kambriumi ladestu koosneb terves Baltikumis terrigeensetest settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses. ORDOVIITSIUM Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid -mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne liivakivi, aleuroliit, argilliit, savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi). Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres. Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas.

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

4. Maakera veevarud ja veebilanss. Kogu maakera pindala on 510 miljonit km2. Maa pindmikust hõlmab 70,8% maailmameri. Kogu maakera veevaru hinnatakse olevat 1 454 000 tuh. km3.Hüdrosfääri veevaru on 1,4–1,5 miljardit km3, millest ligi 94% on ookeanides ja meredes.Magevee maht on ainult 2,5% maakera veevarudest. Maakera veevarud, % kogu veevarust:  ookeanid ja mered: 94%  põhjavesi: 0,3%  jääkilbid, liustikud ja püsilumi: 1,7%  järved: 0,02%  pinnasevesi: 0,01%  atmosfäär: 0,001%  jõed: 0,0001% Maakera veevarude jaotus: Hüdrosfääri osade vahel toimub veevahetus, mis on tähistatud nooltega. Statsionaarse oleku korral on sisenevad ja väljuvad veevood tasakaalus. Veevahetuse intensiivsust iseloomustab viibeaeg T= V/ Qi, kus V on ruumala (näiteks: km3) ning Qi on kas sisenevate või väljuvate voogude summa (näiteks: km3/aastas).

Hüdroloogia
49 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele ­ vundament 2. toetavad pinnast ­ tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases ­ tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest ­ teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia ­ uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika ­ arvutus

Geotehnika
43 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/

Geoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Geoloogia​- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? ​(välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

jõeorg. Teke ­ kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest. Erinevate toiteallikate osakaal sõltub eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3. Jõgedes on kokku ca 2115 km³ vett, ehk 0,0002 % maailma veevarudest. Vooluhulk on ca 35-42 tuh. km³/a, kandes kaasa 2,7 mld. t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks - vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks - vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Mõisted:

Maateadus
32 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen

1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja settee uurimisega, kuid mooned- j

Geoloogia
1 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Taimede ökofüsioloogia eksam

Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsen

Bioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär ­ globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor ­ 30-70 km Mineraal ­ looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim ­ tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete ­ maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosfääri plokkide ­ laamade liikumi

Geoloogia
116 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Loengu materjale

6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid ­ mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalso

Geoloogia
50 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia ­ tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia ­ tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia ­ asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenem

Maateadus
108 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kordamine geoloogia eksamiks

1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule g

Geoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

vananenud. See on oluliseks takistuseks inseneride enesetäiendamisele geotehnika valdkonnas. Venekeelne erialakirjandus on rikkalik ja piisavalt põhjalik, kuid paljudel juhtudel veidi ühekülgne, rajanedes peamiselt nn "kodumaise teaduse" saavutustele ja seegi vananeb kiiresti. Tsiviil- ja tööstusehituse eriala jaoks mõeldud õpikutes on väga vähe käsitletud vee mõju pinnase käitumisele, hüdrodünaamilisi pingeid pinnases jne. Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem väga oluline. Vähesel määral leidub raamatukogudes inglise- ja saksakeelset kirjandust, seejuures ka suhteliselt uut. Keeleprobleemid (muide ka vene kirjanduse puhul) ei luba aga sedagi vähest täie efektiivsusega kasutada. Käesolevaga on püütud leevendada eestikeelse erialakirjanduse puudulikust. Raamat on mõeldud õpikuks ehituse eriala üliõpilastele, kuid võib olla kasulik ka teadmiste värskendamiseks ehitusinseneridele. 2

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�

Aiandus
30 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia ­ (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia ­ (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia ­ (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) ­ (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia ­ (kooslus) 6) Süsteemökoloogia ­ (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia ­ (bioom) 8) Biosfäroloogia ­ (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) ­ taimel leht, nina Isend ­ organism · Unitaarsed organismid ­ Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism ­ klonaalse paljunemise tulem

Ökoloogia
61 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geoloogia eksam

1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) M

Geoloogia
294 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika ­ uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika ­ uurib muldade füüsikalisi omadusi, ve

Üldbioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Emumägi 166 (79) ­ mäe otsas on vaatetorn Ligikaudne pindala (km2) ­ 2415 Märkused: Kõrgustik on tasane, keskosas esineb karstinähtusi, mistõttu jõgedevõrk on hõre. Ala on rikas allikatest ja sealt saavad alguse Pärnu, Pedja, Jägala jt jõed. Kõrgustik: Saadjärve voorestik Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Laiuse mägi 144 (63) ­ mäe otsas on vaateplats Ligikaudne pindala (km2) ­ 977 Märkused: Valdavad pikliku põhiplaaniga voored ja nendevahelised nõod. *Kõrgustikeks võib lugeda ka madalamaid ja pindalalt väiksemaid alasid, mis ümbruskonnast selgelt eristuvad, näiteks Lääne-Saaremaa, Sõrve, Jõhvi, Tõstamaa-Varbla, Kõpu. Huvitav Pinnavormid jaotatakse tekke järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid maa pinda selle tekke ja arengu etapil. Need on näiteks meteoriidikraatrid

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

See on oluliseks takistuseks inseneride enesetäiendamisele geotehnika valdkonnas. Venekeelne 5 erialakirjandus on rikkalik ja piisavalt põhjalik, kuid paljudel juhtudel veidi ühekülgne, rajanedes peamiselt nn "kodumaise teaduse" saavutustele ja seegi vananeb kiiresti. Tsiviil- ja tööstusehituse eriala jaoks mõeldud õpikutes on väga vähe käsitletud vee mõju pinnase käitumisele, hüdrodünaamilisi pingeid pinnases jne. Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem väga oluline. Vähesel määral leidub raamatukogudes inglise- ja saksakeelset kirjandust, seejuures ka suhteliselt uut. Keeleprobleemid (muide ka vene kirjanduse puhul) ei luba aga sedagi vähest täie efektiivsusega kasutada. Käesolevaga on püütud leevendada eestikeelse erialakirjanduse puudulikust. Raamat on mõeldud õpikuks ehituse eriala üliõpilastele, kuid võib olla kasulik ka teadmiste värskendamiseks ehitusinseneridele. 2

pinnasemehaanika
112 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H. ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. 10 Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja.

Eesti mullastik
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun