Astronoomia mõisted (1)

Astronoomia mõisted
Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist.
Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun ). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete.
Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad . Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus . Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli.
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Paljud asteroidid on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.
Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad (nn. „sabatähed“). Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta häireid planeetide liikumises, kuid planeedid nende liikumist mõjutavad. Üldiselt eemalduvad Komeedid Päikesest sadade tuhandete aü kaugusele.
Meteoorkehad tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini. Nende tihedus on 0,9 g/cm3. Meteooride kiirus on suur, sattudes Maa atmosfääri nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudesmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Tuntakse 30 meteoorivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nim. Radianiks.
Maa liikumine – võib jagada kolmeks komponendiks:

Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 1 aasta

Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva.

Telje pretsessori orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat.
Päikesevarjutus – kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna .
Kuuvarjutus – Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis , toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus.
Valgusaasta on vahemaa , mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km.
Galaktikad – Meie galaktika on Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98%tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, läbimõõt: 30 00pc, paksus 2500pc, mass 2* 1011 M. Mateeria esineb galaktikas kahel kuujul: ainena(tähtede plasma , gaas , kosmiline puskulaarkiirgus, planeetide tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna) ja väljadena(elektromagnet – ning gravitatsiooniväli). Arvutused näitavad, et suurem osa ainest võib olla nn. Nähtamatu aine.
Suure Paugu teooria kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja, kusjuures alguses olid rõhk ja tihedus ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest paisub kogu universumit kirjeldav kõverruum. Algplahvatus toimus korraga kõikjal, täites kogu ruumi.
Tähed ja nende evolutsioon – astronoomiaharu, mis uurib taevakehade tekkimist ja arenemist, nimetatakse kosmoloogiaks. Tähtede tekkimisel tuleb eristada kaht põlvkonda:

Tekkis tõenäoliselt Galaktika kujunemise käigus

Asub Galaktika spiraalharus, kus lisaks tähtedele on ka ohtralt gaasi ja tolmu. Teise põlvkonna tähtede atmosfääris on lisaks H2 ja He ka raskemaid elemente.

Täht viibib põhiosa oma elust põhijadas

Kui tähe keskosa H2 on muutunud He, hakkab He-st koosnev tuum kokku tõmbuma ja selle tempperatuur kasvama. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed ning täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks.

Tähe elukäigu lõppetapp sõltub jälle tähe massist. Päikesesarnaste tähtede (mille mass pole suurem 1,2 M) kest paisub järk-järgult ja lõpuks jääb järele ainult tuum
Punane hiid –> valge kääbus. Kui tähe mass on Päikese massist üle kahe korra suurem võib ta kaotada tasakaalu ja plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neurontäht.
Universumi evolutsioon – Universum haarab kõik astronoomiliste vaatenurgaga jälgitud galaktikad ja nende süsteemid. Suure Paugu kosmoloogia kohaselt on Universumi paisumine kestnud juba lõputu aja, kusjuures alguses olid rõhk ja tihedus ülisuured. Peaaegu kohe pärast tekkimist läbis universum lühikese inflatsioonifaasi.
Kuum universum

• Ühe sajandiksekundimöödudes oli temperatuur umbes 100 miljardit kraadi. Sellisel temperatuuril said eksisteerida ainult kiirgus ja elementaarosakesed .
  
• Esimese kolme minuti järel oli temperatuur universumi laienemise tõttu langenud miljardi kraadini. Tekkisid esimesed duteeriumi- ja heeliumituumad
  
• Alles 300 000 aasta möödumisel jahtus universumi temperatuur 3500K, kus elektronid ja tuumad said ühineda H ja He aatomiteks -> foonkiirgus eraldub ainest. Kuuma universumi ajajärgul kujunes nähtamatu aine.
  

Läbipaistev universum

• Jätkus universumi jahtumine ja paisumine ka relikfoon „jahtus ja laienes“
  
• Suurenes nähtamatu aine mõju
  
• Algas universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine
  
• Esijalgu tekkisid õhukesed tihedamad kihid , mis lõikudes moodustasid keerulise kärgstruktuuri. Gaas kuumeneb ja sellest moodustuvad galaktikaparved, galaktikad ja esimese põlvkonna tähed, samuti kvasarid.