Nad puhastavad õhku ja toodavad hapnikku, kaitsevad mulda ärauhtumise eest, mitmekesistavad maastikku jne. Metsas käiakse ka lihtsalt puhkamas, tervisejooksu tegemas või jalutamas. Metsamajandus Mets on küll taastuv loodusvara, kuid üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena võivad metsad hävida. Selleks, et metsa juurdekasv ja raie oleksid tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid
TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4  pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine Palumetsa koosluse püsimiseks ei ole mõistlik korraldada lageraiet, sest endine liigiline kooslus ei pruugi taastuda Lageraie asemel teostada valgustusvõi hooldusraiet TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Vähene valgus pärsib okaspuude kasvu Lageraie puhul saavad kasvueelise need liigid, mis kasvavad kiiremini (nt. lehtpuud), ning endine kooslus ei pruugi taastuda KOOSLUSE OSAKAAL EESTI LOODUSES Palumetsad moodustavad umbes 22% Eesti metsadest Vanemad palumetsad on head puhkemetsad. Nad on parajalt kuivad ja valgusrikkad ning sügisel seenerikkad. KOOSLUSE KAITSE Antud kooslus ei ole eraldi kaitse all, sest
arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. 5)Parasvöötme metsad on suurima pindalaga ja aeglase kasvuga, aastane juurdekasv on kõigest 1-2 kuupmeetrit hektari kohta. On vähe puuliike ja hõredalt. Sajab piisavalt ning aurumist on vähem kui sademeid. Loomastik on liigivaene. 6)Metsa tuleb pidevalt hooldada: istutada, külvata, teha kahjurite tõrjet, hooldusraiet, uuendada kraave ja metsateid. Metsamajanduses on tootmistsükkel väga pikk, 80-100 aastat. Okaspuude puitu kasutatakse ehituseks, lehtpuude puitu rohkem kütteks. Enamasti kasutatakse tarbe puiduna, tselluloosi ja paberi tootmiseks. 7)Arengumaad ekspordivad enamasti ümarpuitu (ka väärispuitu), mis on vähetulus. Kuid arenenud maad ekspordivad rohkem puidutooteid, mis on tulus. Arenenud riikides on arenenud metsatööstus kompleksid, riigil on kontroll tootmise üle.
Majandusvöönd – väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kaasaaegane metsamajandus: metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on Lääne – ja Põhja – Euroopas, Põhja – Am ja Jaapanis. Juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb istutada ja külvata uut metsa, teha kahjuritõrjet ja hooldusraiet. Maailma suurim puidutarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA.
eeldada, et tegu on Kalevipoja silmade pesemise kohaga. Seega, ala kaitsmine on vajalik nii säilitamaks meie ainulaadset voore maastikut kui ka kultuuripärandit. Kassinurme linnamäe kaitse eesmärkideks on nii pärandkultuurmaastiku säilitamine (noorte ajaloohüviliste mängud, talgud ning sõdade taasesitamine ehk larp ja muud legendidega seotud tegevused), maastiku hooldamine ja negatiivsete mõjude leevendamine ja võimaliku metsa biomassi suurendamine (teostatakse harvendus-ja hooldusraiet, lisaks ka uute istikute istutamine),kui ka püsielupaikade ja vääriselupaikade jälgimine ja uurimine, lisaks ka Kassinurme linnuse rekonstrueerimine. Ohud loodusväärtustele on märkimisväärsed, nimelt happevihmade tõttu kahjustunud puud, mis võivad vajada väljavahetamist.Turismi tõttu võivad kahjustuda metsarajad ning üldine metsa ökosüsteem( läbi prügi maha viskamise jmt). Lisaks külastatakse Kassinurmet tihti ka
12. viimane rida Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne. 55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA, kõige enam toodab palke USA. Suurima küttepuu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indoneesia. Suurima paberipuu toodanguga: USA, Brasiilia,Venemaa, Rootsi. Suurima ümarpuidu toodanguga:USA , Kanada, Venema, Brasiilia. Maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis.
4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne. 55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA, kõige enam toodab palke USA. Suurima küttepuu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indoneesia. Suurima paberipuu toodanguga: USA, Brasiilia,Venemaa, Rootsi. Suurima ümarpuidu toodanguga:USA , Kanada, Venema, Brasiilia. Maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis.
valmistamiseks; ehitusmaterjalina, sealt saad ka toitu jne. 26. Võrdle Põhja ja Lõuna riikide metsamajandust ja too välja olulisemad erinevused! 27. Kuidas oleks õige hooldada metsa, et mets oleks jätkusuutlik? Tuleb jälgida et aastane raie ei ole suurem kui aastane metsa juurde kasv, oluline on juhinduda säästliku metsamajanduse põhimõtetest ja seda isegi kasumi seisikohast,metsa eest tuleb pidevalt hoolitseda nt : tuleb istutada või külvata uut metsa, teha kahjuri tõrjet, hooldusraiet jms. 28. Miks suureneb maailmas pidevalt metsatööstuse maht kuigi kasutusele võetakse pidevalt uusi materjale? Selle pärast et mets on taastuv loodusvara 29. Millised on maailma metsarikkamad riigid ja millised metsavaesemad (vähemalt 3 riiki) Miks? Metsa rikkamad on Venemaa Brasiilia ja Kanada see tuleneb sellest et seal on hea geograafiline asukoht hea mullastik, kliima, piisavalt niiskust jne, Metsavaesemad riigid on aga Egiptus, Alseeria ja Liibüa need on lähisekvatoriaalsed alad
Jaapanis.Seetõttu suudavad need riigid suure osa oma puiduvajadustest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga,sest kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.Selleks,et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus,tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa,teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet,varuda seemet jne. Viimastel aastatel ongi istutatud metsade pindala maailmas suurenenud,pool sellest Indias,Hiinas ja Jaapanis.Metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll. Nii nagu põhjamaades,on ka Eestis palju metsamaad ning metsandus oluline majandusharu.Kujunenud on metsa-ja puiduettevõtete tihedalt läbi põimunud majanduskooslus-metsatööstuskobar,mis kasutab väga tootlikke ja kalleid masinaid.Eestist müüakse suurem osa puidutoodetest välja.
6 Kaasaegne metsamajandus 20. sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne ja PõhjaEuroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Selleks, et metsade juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest oidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, ouidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu puidutoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA, kes koos Kanadaga annab üle poole maailma toodangust. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi
piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. 2.Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Metsaseaduse (2006) järgi on hooldusraiet lubatud teha: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie).
Enam kui 5 cm laiused kahjustused kuuskedel üldjuhul enam ei parane ning kooritud puud hukkuvad keskmiselt 10- 15 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust. Kuusk kuivab või hukkub erinevatesse mädanikesse haigestumise tagajärjel. Mädanik levib tüves kahjustuskoldest üles- ja allapoole ja juba 5-6 aasta pärast mõned puud murduvad tugeva tuulega haavandi kohalt. Puidu kvaliteet halveneb ka püstijäävatel puudel. Kuuskede koorimine on intensiivsem peale hooldusraiet, arvatavasti seepärast, et hõredamas puistus on põdral lihtsam liikuda ja toitu otsida. Võimalik, et ka valgustingimuste muutumine mõjutab puukoore toitainete sisaldust ja maitseomadusi. Arvatavasti ei koori põder puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem.
Segametsade eelised on aga see et tavaliselt on segamets tootlikum, okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu. Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes. Optimaalse tootlikusega võrastiku loomine ning valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseosust iseharvenemine käigus väljalangevate puude arvel. Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad Uuesndusraied
Kaas aegne metsamajandus on olemas läne- ja põhja-euroopas, p-ameerikas ja jaapanis. Seetõttu suudavad oma puiduvarudest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga, kasvav rahvastik vajab põllumaad ja kütust, riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida. Selleks et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll. Metsatööstus - Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Umbes 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, üks viiendik paberi tootmiseks ja ülejäänu mitmesuguste puutoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu ehk palke USA, koos kanadaga annab üle
väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri (see kehtib peale juulit 2003 nende puuliikide kohta, millele on kehtgestatud küpsusdiameetrid) . 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, "metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud
Tervikuna on valla territooriumil põllumajandusreostust võimalik ohjata juhul kui järgitakse õigusaktidega kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ning head põllumajandustava. Rõhutada tuleb hea põllumajandustava järgimist, sest kõiki üksikasju ei ole võimalik õiguslikult reguleerida. Metsandus: Puurmani vallas on 2008. a seisuga Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallata ca 15000 ha metsi. Pikknurme Metskonna raiemaht on aastas ca 50000 tm, sh. Hooldusraiet tehakse umbes 12 000 tm ja lageraite 38 000 tm aastas. Metsa keskmine juurdekasv Puurmani valla piires on 13 600 tm aastas. Puistute ühe hektari keskmine tagavara on 176 tm. Metsade keskmine boniteet on I-II. Metsauuendustöödel saadakse istutusmaterjal põhiliselt oma puukoolist. Transport: Puurmani vallas on riigi-, munitsipaal- ja erateid kokku 316 km. Riigiteede kogupikkus vallas on 90, vallateede kogupikkus on 39 km. Kõik vallateed on kruusateed. Erateede kogupikkus on 122 km
parimat tootlikkust. Tänu hooldusraietele kujundatakse erinevatele puuliikidele sobivaim võrastik. 4) valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud  paraneb puitu kvaliteet, paraneb sanitaarne seisund sest haigustesse nakatunud puud raiutakse. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid  1) täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel  kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema majandusliku tulu siiski metsast kus tehti hooldusraiet, sest haigeid puid ei jäeta kuivama vaid raiutakes ning võetakse kasutusele ja saadakse ka nende arvelt lisatulu. 2) lüheneb raiering  tänu hooldusraietele jääb allesjäänud puudele suurem toitepind ja seetõttu kasvavada nad ka kiiremini. 3) lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Â
lageraieid ei tehta  Hooldusraied o Kiirendavad puude kasvu o Kujundavad metsa liigilist koosseisu o Parandavad metsa sanitaarset seisundit o Suurendavad metsade tormikindlust o Kasvatavad enamnõutud sortimente  Hooldusraiete peaeesmärk on suure produktiivsusega puistute väljakasvatamine, kõrvaleesmärgina ka surnud või edaspidi surevate puude puidu kasutamine  Hooldusraiet ei tohi kunagi omaette eesmärgina kujuneda puidu saamine  Hooldusraied on loominguline tegevus – südametunnistus  Raiutakse välja puud, mis takistavad tulevikupuude kasvu ja arengut  Tulevikupuu – so heade omadustega puu, mida tahetakse kasvatada lõppraieni – maksimaalse kvaliteediga puitu  Hooldusraiet on vaja vaid inimestele, mets kasvab ka ilma selleta o Valgustusraie -VR o Harvendusraie - HR o Sanitaarraie – SR
Tasutud tagatisrahalt makstakse metsaomanikule intressi. (13) Tagatisraha suuruse määramise, tagatisraha tasumise, vähendamise ja vabastamise ning tagatisraha arvelt kulutuste hüvitamise ja tagatisrahalt intressi maksmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. 3. jagu Metsa kasvatamine § 27. Metsa kasvatamine (1) Metsa kasvatamiseks on lubatud teha hooldusraiet ning reguleerida metsamulla vee ja toitereziimi. (2) Maaparandussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hoiu korra sätestab maaparandusseadus. (3) Metsa, välja arvatud metsataimlate väetamine otsetoimeliste mineraalväetistega on keelatud. § 28. Raied (1) Raieks käesoleva seaduse tähenduses loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist;
peapuuliigi ​tulevikupuude ​(puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut. Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. ​Metsaseaduse (2009) ​järgi on hooldusraiet lubatud teha: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvelt.  Kui teha hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering.  kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri. 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine  hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, ,,metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraiega
1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha: 1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks; 2) väärtuse tõstmiseks; 3) sanitaarse seisundi parandamiseks. Hooldusraied jagatakse kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1. Valgustusraie - kujundatakse puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi. 2. Harvendusraie - anda paremate omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. 3. Sanitaarraie - surnud ja surevate puude, kahjuritega asustatud või haigete puud koristamiseks.
(fenoolsed ühendid nt pinosülviin, mis mädanikuks. Kui männitaeliku kahjustusega kandub vaiguga). Hooldusraietega alles puud langevad tormiheite ohvriks väga jäänud puud kulutavad oma energiat harva, siis kuusetaelikuga puudel on see kasvuainete tootmiseks. Kaitseaineid võib sage. Nii männi- kui kuusetaeliku viljakehad puu muuta kasvuaineteks. Puu vastupanu mitmeaastased. Kuusetaelikuid võib võras nõrgeneb. Enne hooldusraiet puud toodavad tekkida igal pool. Levib eestis kõikjal. kasvuaineid, et konkureerida teiste puudega Kahjustab üle 40 a kuuski. Tõrje on välja ja hooldusraie järel kasvuainete tootmine raiuda ja põletada! Kuuse-ebapuidik intensiivistub. Heterokarüootsed ei ole kübarad poolringjad, vahel mitu tükki ühel geneetiliselt identsed, aga homokarüootsed alused, 1-2cm paksused ja kuni 10cm on
koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. väljalangevate puude puidu kasutamise valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- võimaldamiseks (harvendusraie); teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ja männikändude pindmistelejuurtele. Nende 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus puudumisel muneb ka vanematele kändudele, ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega maas vedelevatele okaspuunottidele jne
(kuivanud või haigustest-kahjuritest nõrgestatud puud, tormist, lumest kahjustatud puud, väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid"). 51 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud
metsad niiske lähistroopika Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud metsad ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju vihmametsad väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 62. Põhimõtted: Raie ei tohi ületada metsa juurdekasvu. Metsa eest tuleb hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). kütteks. Puidu täielik kasutamine, kaasaegne Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) raietehnoloogia.
2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. 40. Sanitaarraie. Miks ja millal tehakse? Sanitaarraie - Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus ning tavaliselt tehakse sanitaarraiet surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates,valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud
ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 62. TEAB METSADE MAJANDAMISE PÕHIMÕTTEID NING ISELOOMUSTAB ARENENUD JA ARENGUMAADE METSAMAJANDUST; Põhimõtted: Raie ei tohi ületada metsa juurdekasvu. Metsa eest tuleb hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
-150000 P u is t u v a n u s Joonis 5.3. JMS kasvukohatüübi kuusepuistu oodustatud kasum erinevate intressimäärade juures. Tabelis on esitatud kokkuvõte arvutuste tulemustest, mille abil määratakse küpsusvanust. Arvutuste taustaks on puistu majandamise mudel, kus metsamajanduslikud kulud on 8000 krooni ning need tehakse esimese kümnendi jooksul. Puistus tehakse 2 hooldusraiet, vastavalt 30 ja 60 aasta vanuses. Hooldusraiete netotulu on vastavalt 4100 ning 14 600 kr/ha. Lõppraie sortimenteerimisel on aluseks P.Anutsini sortimentatsioonitabelid (Krigul, 1971). Sortimentide lõikes on kasutatud järgmisi (kännurahaks taandatud) hindu: palgid 430 kr/tm, peenpalgid 330 kr/tm, paberipuu 150 kr/tm ning küte Â40 kr/tm. Halduskulude suurus on 35 kr/ha/a. 58
Raie käigus ei tohi tekkida metsa liituse olulist vähenemist (hõrenemist), (segapuistu ülemise rinde liitus mitte alla 0,6-0,5, puhtpuistus 0,7-0,8); 2) Puud, mida me välja raiume - puud, mis takistavad paremate puude või kaasaaitajate puude kasvu, halvendavad puistu sanitaarset seisundit ja kvaliteeti: a) kuivanud või haigustest-kahjuritest nõrgestatud puud, samuti tormist, lumest kahjustatud puud, samuti puud, millised hukkuvad enne järgmist hooldusraiet. b) väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid", c) puud, mis takistavad paremate puude kasvu, "piitsutajad"(tavaliselt arukask) 3) Kaasaaitajad e. abistajad puud. Siia kuuluvad puud, mis aitavad laasuda peapuuliigil ja on vajalikud puistu sobiva täiuse säilitamiseks. Kaasaaitajad puud võivad olla nii peapuuliigist kui kaaspuuliigist, nad enamasti raiutakes viimaste hooldusraiete käigus.
annaabi.ee 
