Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele
nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu
Holocaust Sissejuhatus Holocaust on mõiste, mis kirjeldab 6 miljoni juudi hävitamist natside poolt. Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused.......................................................................
Holokaust Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kautos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide
halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüdistab Hitler Saksamaa probleemides kommuniste ja juute, ning seletab, kuidas ta kavatseb need kõrvaldada. Hitler ja tema poliitiline partei ei varjanud oma rassistlikku lähenemist inimkonnale ega põlgust demokraatliku ühiskonna ja selle vastu. Natside jaoks ei olnud miski tähtsam kui rass
CD piltide ja kaartide tehniline teostus: Kaspar Oja DVD filmide tehniline teostus: OÜ Vesilind CD ja DVD tiražeerimine: CD Lahendused OÜ ISBN 978-9949-13-996-5 3 Eessõna Käesolev õppematerjal on valminud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Living History Forumi (Rootsi) koostööprojekti raames ning seda on rahastanud Eesti Vabariigi Valitsus ja rahvusvaheline holokausti uurimise ja holokaustiteemaliste haridusprogrammidega tegelev organisatsioon International Task Force (ITF). 2005. aastal peeti Pühajärvel täienduskoolitusseminar, kus õpetajatega arutati, missugust õppematerjali oleks kooli vaja, ning töötati välja õppematerjali esmane struktuur. Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni.
.................................................................................................................................................................... 5 Holokaust ..........................................................................................................................................................................
Vabatahtlikud paramilitaarsed üksused - tegelesid korra hoidmisega partei üritustel ja konkureerivate parteide ründamisega Põletati raamatuid Berliini suveolümpiamängudel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale 1935 - üldine sõjaväekohustus Nürnbergi seadused - seadus "saksa vere ja Saksa au kaitseks", kodakondsuseseadused ja riigilipuseadus. Juutidevastased seadused tulenesid "Mein kapfist" Kristallöö - üleriigiline juudipogromm, tapeti juute 3 Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel ja suuremad relvakonfliktid. Killustuv Euroopa Maailmasõja lõpptulemus - materiaalne kahju, uued piirikokkulepped, administreatiivsed ümberkorraldused, vaimne väljakutse (rahvuslik egoism ja materialistlik kasumijaht olid katastroofi algsed põhjused 20. sajand - masside sajand
WEIMARER REPUBLIK Peale keisri kukutamist sai valitsuse etteotsa sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert, välja kuulutati vabariik. Marxi õpetuse pooldajad (Rosa Luxemburg, Karl Liebknecht jt) tahtsid aga samal ajal luua oma sotsialistlikku riiki, samuti loodi detsembris Saksa Kommunistlik Partei. 2 Marksistide riigipöördekatse kukkus aga läbi, nende juhid tapeti. Ent 1919 oli Saksamaal väga rahutu ja nii kommunistid kui paremäärmuslased olid iga hetk valmis võimu haarama. Veebruaris 1919 tuli Weimari linnas kokku valitud Rahvuskogu, mis valis presidendi ja koostas uue põhiseaduse. Põhiseaduse järgi oli Weimari vabariik parlamentaarne riik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks Riigipäev (Reichstag). Riigi nimeks jäi Deutsches Reich ja osariikidele (Länder) pidid jääma küllaltki suured õigused, sh. oma kohalikud parlamendid (Landtag)
Tööliste Partei (O.Strandmann) (K.Päts) ( A.Rei ) · Asunike Koondis · Eesti Rahvaerakond · Eesti Kommunistlik (O.Tief), eraldus (J. Tõnisson) Partei ( J.Anvelt) 1923 Tööerakonnaks 8. Hitleri-Saksamaa (Hitleri ambitsioonid riigi laiendamiseks, holokaust, Hitleri edukuse/ebaedukuse põhjused) Hitleri võimuletulek tähendas dem. Institutsiooniude ja vabaduse kaotust. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus riigi kontrolli all, juhitakse nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivais seadusi. Aktiivne juutide tagakiusamine. 1935. Aasta seadusega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. Paljud põgenesid
ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga
korruptsiooniga. Prantsusmaa lõheneb kaheks: vasakpoolsed / armee, kirik, natsionalistid. Hakati otsima olukorrale lahendust. Korraldati kolmas kohtuprotsess, leiti et ta ikka on süüdi aga talle anti armu. Lõpuks siiski Dreyfus mõisteti 1906 õigeks demokraatia võit. 1905 Prantsusmaal kirik lahutati riigist. Teine oluline mõju oli see, et üks ajakirjanik kes jälgis Dreyfusi esimest kohtukäiku oli kah juut ja uskus et juudid pole kuskil kaitstud. Kiriku riigist lahutamine oli suuresti tingitud just Dreyfus'i afäärist. Prantsusmaa ajalooperioodid 19.saj (olulised revolutsioonid: 1830, 1848, 1871) 1. Bourbonide restauratsioon 1814-30. Kehtestatakse jälle kuningavõim, aga on ka rahva esinduskogu e parlament. 2. Juulimonarhia 1830-48. Prantsusmaal valitseb ,,kodanlik kuningas" Louis Philippe. Esialgu tundus et tema suudab riiki hästi juhtida, taas pettutakse ja luuakse nö teine vabariik
korraldab hädaabitöid, investeerib majandusse, hoolitsema sotsiaalhoolekande eest. Enne arvati, et eelarve peab olema tasakaalus, kuid nüüd leiti, et väike puudujääk on lubatav. Seda kontrollitakse paberraha juurde trükkimisega. Seda kasutati igal pool (ehk siis magasid tõelise põhjuse maha x)). USAs pandi kõik pangad kinni ja avada lubati ainult need pangad, mis olid elujõulised. Osadele anti riigi poolt toetust, et nad välja e sureks. Hävitati istandusi, tapeti loomi. Hädaabitööd: metsa langetus nt. maksti miinimum palka. Püüti sisse viia ausa konkurentsi koodeks. Kindel töönädala pikkus, kindel miinimum palk tunnis (40senti), maksimum hulk mida toota võis. Hakati maksma töötukindlustust ja vanaduspensioni. Suurendati tulumaksu rikkamatel. Toimus devalveerimine. Prantsuse frank ja inglise nael. Demokraatiad ja diktatuurid Peale sõda olid enamus riike demokraatlikud. Rahulolematud rahuga olid nt Saksamaa.
Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused. Alamrassideks peeti juute, mustlasi ja venelasi, nad tuli hävitada, nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki
Ordu sattus korraga raskesse olukorda kahel rindel, sest samal ajal alustasid Liivimaal kuralased ja saarlased mässu ning semgalid ütlesid üles niigi tõrgetega kulgenud liidu orduga. Sellised sündmused veensid Mindaugast oma poliitikat ümber vaatama nint toetama zemaite ordu vastu. Mindaugase valitsemine lõppes 1263.aastal, kui ta langes ühe omaenda suguvõsa konkurendi mõrva ohvriks. Järnes kuue aastaline võimuvõitlus, tapeti kõik 3 Mindaugase järglast. Pärast M. surma kadusid viimasedki ristiusu jäänused. Mindaugase suurim saavutus-ühendatud riik- jäi püsima. 1269. Taastati sisemine stabiilsus, TRAIDENIS kerkis võimule. Paraku oli ordu jälle võimu haaranud. Pärast Traidenise surma 1282.aastal olid enamik leedulaste naabruses elavaid balti hõime ristisõdijatele alistunud. - Viimane alistamata balti hõim olid semgalid, kelle viimane kindlus avas uksed ordule 1290
Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks). 15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le. Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu. Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn (Antonius)- koduloomade, sigade kaitsejanna-kes täitis haldja nrolli eraldi igas talus, kus koguti andmeid erilistesse Tõnni vakkadesse. 14. saj
1914. aastal eesti noormehed läksid Vene sõjaväkke, ilma kutseta. Mobiliseeritud mehi saadeti suure vaimustusega, anti kingitusi, anti palju toitu ning neid käisid ära saatmas orkestrid ja laulukoorid. Patriotism ei levinud kaua, seda kauem sõda kestis seda vähem lootust oli. Germanofoobia: Suuremates linnades hävitati sakslastele kuulunud ärisid, ettevõtteid. Peterburgis rünnati Saksamaa saatkonda, ainus kes oli seal oli uksehoidja, kelle tapeti ära. Loobuti saksa nimedest. Peterburgi linnaduuma võttis otsuse nimetada ümber linna Petrograd. Korostovets nõudis, et Eestimaa pealinn Revel nimetatakse ümber "Kolõvon", kuid ei kinnitatud. Tartust sai Yurjev. Eestisse lisandus 7 vene keelset nimelist valda (Suvorov, Sergeiev). Rajati õigeusu kirikuid, et asendada sakslaste Luteri kirikud. Suleti Balti-saksa seltsid, Balti-saksa klubid, Balti-saksa koolid, Balti-saksa ajalehed, saksa keelt ei tohtinud enam kasutada asjaajamiskeelena
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, ülikool suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatilikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas. 19. juuli tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 1905. aasta aprillis võttis VSDTP III kongress kursi relvastatud ülestõusu ettevalmistamisele. 1
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Venelased jäid 20.saj alguses vähemusse, moodustasid 1897 rahvaloenduse andmetel venelased moodustasid 43% impeeriumi rahvastikust. Siia juurde võib mingis mõttes liita ukrainlased- 17% ja valgevenelased 5%, neid kõiki loetakse idaslaavlaste hulka kuuluvateks. Idaslaavlased moodustasid kokku impeeriumist vaid 2/3. Teisi vähemusrahvusi oli vähe, olid kõik väikesed. Suuruselt kolmas rahvus impeeriumis olid poolakad, nende arvele jäi vaid 6% elanikkonnast. Valgevenelased 5%, juudid 4, kasahhid 3, soomlased 2,5%. 1/3 vene rahvastikust koosnes pisitillukestest rahvakildudest. Erinev oli ka nende rahvaste hariduslik tase. Kõige kõrgemalt olid hariduslikult arenenud balti kubermangude elanikud- eestlased/lätlased koos baltisakslastega, siinsest elanikkonnast 70% kirjaoskajad 1897 rahvaloenduse andmetel. Peterburis kirjaoskust 60%, trad vene talurahva hulgas oli kirjaoskajaid napilt 20%. Veelgi kehvem oli olukord Põhja-Kaukaasias, Kesk-Aasias,
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
