Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hippokrates Kreeka arsti – meditsiinitedus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hippokrates, meditsiin, hippokratese, sapp, teadusharu, igapäevase, autoriks, kulgemist, vanne, arste, seostati, ihumahla, veri, haigeks, seostatakseRikkamates perekondades poisid said isegi kodus pedagoogi käe all õppida. Õpetati kirjandust ja lugemist kirjutamist muusikat ja gümnastikat. Türukute kasvatamine oli pere enda asi. Kuigi Spartas pandi rohkem rõhku noorte kehalisele saavutustele, siis tegelesid tüdrukud ka kehaliste harjutustega Varsti hakkasid kogu filosoofiast ja teadusest eralduma kindlad teadusharud. Üks neist oli matemaatika.Matemaatikast sai täna Pythagorasele teoreetline teadus. Peale matemaatika eraldus ka meditsiin. See teadusharu oli kõige rohkem seotud igapäevase elu vajadustega. Muistse Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on kuulus arst Hippokrates. Raamat sisaldab haiguste sümptomeid ja kulgemist. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani täiesti kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Kreeka kunst, arhitektuur, skulptuur ja maalikunst:
Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nii ei rahuldunud nad teoreemide sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Meditsiin oli kõige rohkem seotud vaatlustel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on peetud kuulsat arsti Hippokratest (5-4 saj.). Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigust selgitada looduslike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Hippokratese väitel pidid need olema tasakaalus
jumala tahte järgi, vaid kõigel on loogiline seletus. Filosoofias olid tähtsamad kujud Sokrates, Planton ja Aristoteles. Igal filosoofil oli oma arvamus maailma tekkimise kohta. Varsti hakkas kogu filosoofiast tekkima kindlad eraldi harud. Nende hulka kuulus ka matemaatika. Osade filosoofide arust olid arvud pühad, osade arvates lihtsalt loogiline süsteem. Tänapäevalgi põhineb kõik filosoofilal. Miski ei juhtu millestki. Peale matemaatika eraldus ka meditsiin. See teadusharu on seotud igapäevase elu vajatustega. Muistse kreeka meditsiini võtab kokku raamat, mille autoriks oli kuulus arst Hippokrates. Raamat sisaldab haiguste sümptomeid ja selle kulgemist. Raamatusse on ka kirjapandud tänapäeval täiesti kehtiv arsti ametitõotus-niinimetatud Hippokratese vanne- see kohustab arsti igas olukorras kaitsma patsiendi elu ja tervist. Minu arvates on Vana-Kreeka kultuuri häll, kuna praegune ühiskond on just sellest välja kujunenud. Uskumusi ja tõekspidamisi on antud edasi põlvest-
Ka näiteks Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nad ei rahuldunud matemaatiliste väidete (teoreemide) sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Seega sai matemaatikast alles Kreekas teoreetiline teadus. Meditsiin See teadusharu oli kõige rohkem seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks oli hiljem peetud 5.-4. sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Kui suur osa sellest teosest pärineb tõesti Hippokrateselt ja mis on hiljem lisatud, seda ei saa tänapäeval enam kindlaks teha. Teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi
matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus Pythagoras tsitaadid: Parem vaikus, kui tühjad sõnad. Kõigile ei saa kõike selgeks teha. Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada. Andke lastele haridust ja enam ei tule täiskasvanuid karistada. Mitte keegi ei saa olla vaba, kui ta on oma ihade ori ja need valitsevad teda. Pythagoras Hippokrates (umbes 460 umbes 370 eKr) Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Hippokrates Kasutatud allikad: http://upload.wikimedia
Uuritud muumiate lõualuud raske lõualuu põletik. Kõrged hügieeninõuded tänu religioonile vasknõud (igapäevane pesu), riiete igapäevane pesu. Toimunud ajuoperatsioonid. Meditsiinilised teadmised suuliselt isalt pojale. Arstid pidid vastutama oma tegude eest surmanuhtlus. Egiptus mõjutanud Kreeka ja Araabia meditsiini. *ravi ainult ülikutel ja rikastel. Sumerid Mesopotaamia alal. Kultuuridest vanim. 4-2 aasta tuhat. Meditsiin tekkis templite ümber. Teated kiilkirjas savitahvlitel. Retseptide kogum: 1) mähised (8 retsepti) 2) seespidine ravi (3 retsepti) 3)välispidine ravi (4 retsepti). Sumeri arstid kasutasid ravimtaimi: sinep, nulg, mänd, tüümian, ploomid, pirnid, viigipuumarjad, nafta, looduslik asfalt, sool, piim, kilpkonnad, meremao organid. *Tähelepanek: ei kasutatud loitse, mana. Babüloonlased Savitahvlid, lisanduvad jumalad. *Ea arstiteaduse soosija
Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Tema õpilased arendasid õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on hiljem peetud 5.-4. saj. eKr elanud kuulsat arsti Hippokratest. Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene
22) pedagoog-rikkamates peredes võeti poistele koduõpetaja. 23) Eepos-kangelasjutt 24) lüürika-esialgu tähendas lüüra saatel ettekantavat luulet. 25) draama-on saanud alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. 26) Komöödia-Lõbusa sisuga näitemäng 27) Tragöödia-tõsisema sisuga näitemäng. 28) Filosoofia-üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks. 29) Hippokratese vanne-arstide ametitõotus, mis oli kirjas Hippokratesese teoses. Kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientite elu ja tervise eest. 30) Hellenism-ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr. Kreeka kultuuri levimine 31) Geruusia-30 liikmeline vanemate nõukogu.Isikud pidid olema vähemalt 60 aastased. 32) Agoraa-koosoleku- ja turuplats 33) Andreion-maja kõige esinduslikum ruum, külaliste tuba
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Kreeka kirjanduse ja teatrik
Leiutas kruvi (kruvi leidis tollal peamiselt kasutust veetõstukina). Konstrueeris linnakindlustusi, sõjatehnilisi seadmeid (kivi- ja nooleheitja), hammasrataste leiutaja. Hippokrates- oli kuulsaim kreeka arst 5. - 4. saj eKr. Mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor. Tema seletustes polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla (vere, lima, musta ja valge sapi) tagajärjest. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ptolemaios- koostas maailmakaardi. Hellenismiajastu matemaatik, geograaf, astronoom. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. 8) faktid
15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24. Dareios I - Pärsia suurkuningas, tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26
Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid. Laialdaselt kasutati luumurdude ravis jäigastuvaid sidemeid. Haavade raviks kasutati mett ja õli.
Tema õpetus avaldas järgnevatele põlvedele suurt mõju. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid põhilise osa tegid ära Pythagoros ja tema õpilased. Nad võtsid küll palju eeskuju idamaadest, eriti mesopotaamiast, kuid just Kreekas sai matemaatikast teadus, kuna Pythagorose jaoks olid mesopotaamias ammu tuntud tõed loogilise sisuga. Tema arvates põhines maailm arvulistel suhetel. Meditsiini tippteose kirjutas kuulus arst Hippokrates. Tema seletas haigusi looduslike mitte jumalike põhjuste tagajärjena. Tema teosesse oli ka kirjutatud arstide ametitõotus - Hippokratese vanne, mis kohustab arste alati ennastohverdavalt võtlema patsientide elu ja tervise eest. Ajaloo esimesed proosavormis teosed kirjutati eeposte põhjal. Esimesena hakkas lähiajalugu kirja panema Herodotos, ta kirjutas teose "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja nende eelloost
loomaarstiteaduse professor. Harvey, W. (uusaeg, renessanss) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks). Helmanis, K. (uusaeg, Eesti, XIX, XX saj) võttis kasutusele malleiini hobustel. Hippokrates (antiikaeg, Vana-Kreeka) 430-370 eKr. Arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Südant peeti kõige tähtsamaks, vereringe kohta selgitust polnud. 4 vedelikku: k ja m sapp, lima, veri. Pneuma. Hygeia (antiikaeg, Vana-Kreeka) hügieeni jumalanna karika ja maoga. Asklepiose tütar. Imhotep (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi elas. Ühe vaarao peminister, hiljem arstikunsti jumalus. Ivanovski, D
haige olemise ümber. „Vabadus“ on 20. sajandi märksõna, mis iseloomustab inimese võimalust käituda riskeerivalt tervishoiu valdkonda puutuvates küsimustes. ( Inimese autonoomsus, privaatsus). Vabaduse tagavad mitmeid aspekte, näiteks majandusliku vabaduse kasv. 5. Humoraalteooria (olemus, raviprintsiibid, arsti töö) Olemus: õpetus, mille põhiidee seisneb selles, et tervis sõltub nn kehavedelikest: kollane sapp, must sapp, veri ja lümf /lima. Raviprintsiibid: Hippokratese koolkond pani suur tähelepanu keha- eritistele: organismi olekut vaadeldi humoraalteoorias nelja keskse kehavedeliku segunemise kaudu. Hippokratese koolkond ravis mitte „tõbe“, vaid haiget. Ravis kasutati palju näljaravi, aadrilaskmist vähem. Ravimite manustamine oli tagasihoidlikul kohal. Ravis lähtuti vastandite printsiibist. Arsti töö: Hippokratese koolkonna aja arstid panid diagnoosi
Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: a) Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks; tema nime on saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. b) Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Teda seostatakse ka nn Hippokratese vandega (arstide ametitõotus kaitsta alati patsientide elu ja tervist. c) Herodotos- ajaloolane ja ,,ajaloo isa", kes oma teoses ,,Historia" (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku. d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia;
Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: a) Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks; tema nime on saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. b) Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Teda seostatakse ka nn Hippokratese vandega (arstide ametitõotus kaitsta alati patsientide elu ja tervist. c) Herodotos- ajaloolane ja ,,ajaloo isa", kes oma teoses ,,Historia" (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku. d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia;
2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....
Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest, mida nimetati aatomiteks. Aatomid on koostiselt ühesugused, kuid nad erinevad oma kujult, suuruselt ja paiknemise korralt. Atomistide koolkonna filosoofidest on kõige tuntum Demokritos. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud, näiteks matemaatika ja meditsiin. Matemaatikaga tegeles kõige rohkem Pythagoras, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tänu sellele sai matemaatikast Kreekas teoreetiline teadus. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas Hippokratese teos. Hippokrates oli kuulus arst, kes elas 5.-4. sajandil. Tema teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab neid lahti seletada looduslike põhjustega.
haiguse ravimiseks. Alalõualuu paigaldamise õpetus vastab täielikult tänapäevasele Haigevoodil tehtud tähelepanekud koosnesid kolmest osast- uurimine, diagnoos ja ravi Arvukad hügieenireeglid Balsameerimine kui anatoomia õppimine Babülon Kaubateede keskpunkt- info liikumine Hammurabi seadused- sisaldasid nii tsiviil kui ka kriminaalseadusi Eri peatükk käsitleb arsti vastutust, tasu maksmist ja korvamiskohustust Meditsiin lähtus maagilis-religioossest maailmakäsitlusest, järjepidevus puudus Anatoomiateadmised nõrgad India ja Hiina Aastatuhandeid vana kultuur ravimine oli meeste (preesternõidade) käes Eeskirjad haigepõetusele ja ruumidele Nõuded inimestele, kes põetasid haigeid (puhtad nii kehalt kui kommetelt) Artistid, kes lõbustavad haigeid Yin ja Yang printsiip Põhilised ravivõtted massaaz, moksa ja akupunktuur
Pythagoras -6.saj eKr. Edendas matemaatikat. Maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel. Tema teoreemi sõnastatud väide oli Idamaades juba tuntud. Meditsiin Kreeka arstid olik osavad ja laialt tuntud. Pärsia kuningatele ihuarstid. Hippokrates -5-4.saj vahetus. Mitmeköitelise arstiteadusliku raamatu autor. Haiguste põhjused looduslikud. Tervis sõltus nelja ihumahla: vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. See õpetus domineeris kogu vana- ja keskaja. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjutuse algus Aja jooksul hakati kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos -5. saj eKr. Ajaloolane. Raamat Kreeka-Pärsia sõdadest- ,,Historia". Nimetatakse ajaloo isaks. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid. Hellenismiperiood: Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed: 1. Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi, kõik maad Egiptusest Kesk-Aasiani. 2
Nimelt võttis "semiootika" mõiste kasutusele arst Galenus 2.saj. Kuni XIX sajandi lõpuni tähistaski see mõiste õpetust haiguste sümptomitest. Nii näiteks nimetati Tartu Ülikooli diagnostika kateedrit semiootika kateedriks. Alles hiljem laienes semiootika uurimisväli oluliselt kultuuri ja ühiskonna analüüsimisele. Antud referaat vaatleb seega läbi meditsiinidiagnostika ka mingil määral semiootika juurte kujunemist. 2 1. Meditsiin Vana-Egiptuses Vana-Egiptuse panust meditsiini arenguks on raske alahinnata. Ühe näitena võib tuua egiptlaste poolt surnute palsameerimisega saadud kogemused. Nõnda olid egiptlased osavad kirurgid, kes suutsid muu hulgas teha ka üsna keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased olid reeglina arvamusel, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust kuivõrd just looduslikel põhjustel. Seega polnud haiguste
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud.
*Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele. *Lihtrahvas ja ka osad suursugused taunisid sofistide õpetusi, nähes neis ohtu traditsioonidele ja moraalile. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? 4.1. *Milles kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. *Millest koosneb maailm 4.2.Kes on loodusfilosoofid Vanas Kreekas? *Loodusfilosoofid Vanas Kreekas: Thales, Demokritos, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles. 4.3.-4.8 Mida huvitavat nad leiutasid, uurisid, võtsid kasutusele? ....... *Pythagoras-Edendas matemaatikat 6.saj. e.Kr. Tema meelest põhines kogu maailmakorraldus matemaatilisel suhtel. Tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast (idamaades ammu tuntud). *Hippokrates-5.-4.saj.vahetusel tegutsenud Kreeka arst. Hiljem peeti mitmeköitelise arstde käsiraamatu autoriks
võib kujuneda diseaseks, aga ei pruugi. Seni kuni me ei jõua kokkuleppele tervise tähenduses ja olemuses ning selles kuidas seda mõõta, niikaua ei saa me ka täpselt vastata kuidas seda hoida ja edendada. Ajalugu. Vaimu ja keha suhe. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud, et kiviajal olid koljul väikesed avaused, need on olnud puuritud. Aeti paha vaimu välja. Arvati, et haigus on seotud kurja vaimuga ja lahkub koljusse puuritud augu kaudu. Antiik-Kreeka. Hippokrates (460-377 eKr). Nägi vaimu ja keha kui ühte kooslust. Tema ei seostanud haiguseid kurja vaimuga. Seletas haiguse tekke kehavedeliku tasakaalust lähtuvalt humoraalne teooria. Seda loetakse esimeseks püüdluseks seletada haiguse teket. Humoraalne haigestumise teooria seostas haigusseisundit kehafunktsioonidega. Rõhutas kehaliste protsesside seost psüühikaga. Neli kehavedelikku, pidid olema tasakaalus. Tasakaalust välja lähevad väliste tegurite mõjul.
Mõistus on ainult inimesel ja selle poolest erineb ta kõikidest loomadest. Hippokrates (460-370 eKr) arendas välja õpetuse kehamahladest. Antiikaja arusaamade kohaselt koosnes maailm neljast algelemendist: tuli, vesi, maa ja õhk. Neid nelja elementi kombineerides saab maailmas kõik olemasolevad asjad. Selle idee rakendaski ta inimkehale, mille kohaselt koosneb keha neljast algelemendist: kehamahlad- veri, lima, kollane ja must sapp. Hippokrates Psühholoogia ajaloost 1 Aristoteles Psühholoogia ajaloost 2 2.2 Uusaja pööre inimesekäsitluses Kesksel kohal oli antiik- ja keskaja mõtlejatel sellised küsimused nagu: mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldus, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses usk, et teadvus peegeldab maailma sellisena, nagu ta on, sinna omalt poolt midagi juurde lisamata.
ajalukku kui verehüübimise fermentatiivse teooria rajaja. Tema kirjutised vastaval teemal hakkasid ilmuma 1861. 1872. aastal eraldas Schmidt verest fibriinelemendi, mille nimetas trombiiniks. Lõpliku kuju võttis teooria 1892. aastal ilmunud monograafias Õpetus verest. Kuigi asjassepuutuvaid termineid on aja jooksul ümber- ja jälle tagasi muudetud, kehtib teooria oma põhiprintsiipide kohaselt siiani.8 Tartu füsioloogiakoolkond oli oluline veel seetõttu, et toetas nii mõnegi muu teadusharu (farmakoloogia, psühhiaatria, embrüoloogia) arengut Tartus. Nüüd mõned valdkonnad, mille arengusse füsioloogia viimase saja ja enama aasta jooksul on panustanud (allikas, Companion Encyclopaedia of the History of Medicine, paistab, on küll ingliskeelse maailma keskne, seega, saksa, vene ja Tartu teadlased võivad olla ,,unustatud".) Seedefüsioloogia alal märgitakse I. Pavlovi töid, kes avas nii mõnegi probleemi seedetrakti esiosa füsioloogias, uitnärvi rolli selles jne
eluaastast alates). Lisaks sellele õppisid poisid muusikat ja tantsu. Ka tüdrukud õppisid tantsu ja koorilaulu ning tegelesid ke- halise treeninguga, muu (kooli)haridus jäi neile kättesaamatuks. Juba Kreeka-Mükeene perioodist on pärit mitmeid lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest. Kujunes mitu teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu. 8.-7. saj. eKr vormiti Trooja-pärimuse põhjal hulk terviklikke kangelaseeposi. Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimedat laulikut Home- rost, kellele omistati eelkõige kaks kõige kuulsamat eepost ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlemad pärinevad pi- kemast Trooja sõja eeposte tsüklist, kumbki keskendub selle raames ühele olulisele lõigule. ,,Ilias" kirjeldab kreeklaste vägevaima kangelase Achilleuse ja ülemjuhataja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast ning on suu- rel määral Achilleuse raevu ja selle karmide tagajärgede lugu. Ka ,,Odüsseia" jutustab ühe kangelase
Matemaatikat edendas eriti 6.sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli tegelikult tuntud juba Mesopotaamias, kuid kreeklased olid esimesed kellele matemaatika polnud lihtsalt praktikas vajalik vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks peetakse 5.-4.sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Määrav olevat nelja ihumahla vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Selles teoses on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos 5.sajandi keskpaiku. Tema teos ,,Historia" keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab pika ja põhjaliku eelloo
Filosoofia alguses käsitles see vaid maailmakorraldust ja loodust, kuid hiljem oli see iseseisvatele teadusharudele. Matemaatika: Kreeklased võtsid eeskuju Idamaate teadusest, eriti Mesopotaamiast. Nad kirjutasid ning tõestasid praktiliste ülesannete õigsust teoreemide abil. Nii kujunes matemaatikast tõestatud väidete loogiline süsteem. Enim edendas seda Pythagoras, kes sõnastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin: Kreeka arstid olid laialdaselt tuntud, isegi Pärsias. Kuulsaimaks neist sai Hippokrates, keda peeti teadusliku käsiraamatu autoriks. Ta väitis, et haiguste põhjustajateks on loodusjõud, mitte jumalad. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjanduse algus: Kreeka minevikust teame palju tänu kangelaseepikale. Neist hakati aja jooksul kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos oli üks neist,
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse
- alused geomeetriale ja arvuteooriale Hippokrates 5. 4.saj. eKr - kreeka arst - arstiteaduse arsti kutse-eetika rajaja - materialist - kogumik Corpus Hippocraticum - eristas kehaehituse ja hingetlaadi põhitüübid Hippokratese vanne on eetikavanne, mille annavad arstid ja kus on arstiteaduse peamised nõuded. (12. sajandi käsikiri oli ristikujuline, et vannet visuaalselt kristlike ideedega seostada.) Herodotos 5.saj. eKr - ajaloo isa - teos ,,Historia" -> sai nimeks ,,Muusad" jutustab Kreeka-Pärsia sõdadest Archimedes 3.saj
annaabi.ee 
