Pilt 2: Naftapuurtorn Allikas: Postimees võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota. 4. Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina Joonis 1: Saudi Araabia ekspordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA Joonis 2: Saudi Araabia impordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA 5. Kuidas võivad hinnamuutused maailmaturul mõjutada läbi ekspordi ja impordi Sinu riigi majandust? Saudi Araabia majandust võib hinnamuutused mõjutada kõige enam ekspordi näol, sest väga suur osa riigi eksporditavast tootest on toornafta. Nafta hinnad on aga viimasel ajal väga kõikuvad ning mida kõrgemad on meie bensiinijaamades hinnad, seda kõrgemad on ka nafta barreli hind maailmaturul. Kõrgem nafta hind maailmaturul tähendab ka rohkem tulu ekspordist riigile, sealjuures ka Saudi Araabiale
tooteid arendavad tugevaid müüjabrände Hinnatõusu mõju kanali liikmete käitumisele tasub prognoosida. Hinnaotsuste mõjurid Hinnakujunduslikud otsused vormivad firma tegevuse edukuse. Hinnaotsustest olenevad: firma ja toote kuvand toote käive ning tooteühiku kulud turundusmeetmestiku teiste osade kasutamine firma rentaablus ja maksetingimused Hinna kujundamise alginfo Kogutakse teavet: turul olevad tooteanaloogid konkurentide hinnad varasemad hinnamuutused ostjate võimalikud reaktsioonid hinnavariantidele müügipersonali ja vahendajate hinnareageeringud hinnamuudatuste mõju firma teistele toodetele eelneva perioodi läbimüük Hinnakujunduse etapid Müügieesmärgid Müügieesmärgid on seotud käibe ja turuosaga. Käibe absoluutsuuruse säilitamine või suurendamine Edasikestmiseks vajaliku miinimumkäibe taotlemine Turuosa säilitamine ja kasvatamine Kuvandieesmärgid Stabiilsus ja hea maine. Stabiilne turuosa ja müügimaht, head
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Toornafta hinna reguleerimine maailmaturul Loodi 1960. aastal Bagdadis Alzeeria Angola Araabia Ühendemiraadid Ecuador Iraak Iraan Katar Kuveit Liibüa Nigeeria Saudi Araabia Venezuela http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:OPEC.svg 1014 september 1960 Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Venezuela 60ndadloomisaastad 70ndadesiplaanile tõus, 1973kriis 80ndadsuured hinnamuutused kolmas kriis, keskkonna probleemid 90ndadneljas kriis, kliimamuutused Arvestatav majandus ja poliitjõud ¾ maailma naftavarudest ½ maailma naftaekspordist Kriitika barreli kõrge hind, majandus http://www.swaberita.com/wpcontent/uploads/2008/12/opec01.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_ASEAN.svg The Association of Southeast Asian Nations KaguAasia Maade Assotsiatsioon KaguAasia maade majandusliku, sotsiaalse ja
10. Selgita globaliseerumise positiivseid ja negatiivseid külgi nii kõrgelt arenenud riikidele kui arengumaadele. Positiivsed: Tööstuse saab viia teistesse vähem arenenud riikidesse,kus on odavam tööjõud ja väiksemad keskkonnakaitse normid. Kokkuvõttes tuleb tootmine odavam. Negatiivsed: Kuna kõik n.ö. mustad ja lihtsamad tööd on viidud vähem arenenud riikidesse, siis võib oma riigis tekkida tööpuudus vähem kvalifitseeritud inimeste seas. 11. Kuidas mõjutavad eri kaupade hinnamuutused maailmaturul ekspordi ja impordi kaudu arenenud ja arengumaade majandust? 12. Millega tegelevad WTO, IMF, NAFTA, OPEC, EL, ASEAN? WTO Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IMF Rahvusvaheline valuutafond tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiliseerimisega Prioriteediks on jätkusuutlikstabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. NAFTA Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid
001 ≈ 0.03 10) 2014 aasta augustis oli Merko Ehituse aktsiaga sooritatud 77 tehingut 18 päeva jooksul. Müüdud aktsiaid oli 22353 ning käive moodustas 159 526.00€. Börsikuul sooritati päevas keskmiselt 4 börsitehingut, müüdi umbes 1242 aktsiat ning saadi 8863.00€ ühe börsipäeva kohta. Vaadeldava kuu keskmiseks aktsia hinnaks oli 7.15€. Aktsiate hinnad varieerusid vahemikus 7.10€ - 7.20€. Börsikuu keskmiste hindade keskmine kasvutempo oli ligikaudu 1.000, sest hinnamuutused olid minimaalsed. Kõige suurem hinna juurdekasv toimus 8.08.2014 ja 29.08.2014, mis moodustas 0.8% ning kõige kõrgem aktsia hind on fikseeritud 4.08.2014, mis oli 7.20€. Kõige suurem hinna langus toimus 6.08.2014, kui hind langes päevaga 0.9%, mis moodustas ka börsikuu kõige madalama aktsiahinna 7.10€. Dispersiooni väärtuseks on 0.001 ning standardhälve 0.03.
vajakajäämise ennetamisel, kuna jooksev ülevaade on täpsem. Esimene süsteem on töömahukam kuna iga varude muutuse korral tuleb kontrollida tellimisvajadust. Tuleb määrata kui palju korraga ja kui sageli tellida. Igale tootele määratakse maksimumkogus laos. Laovaru suuruse määravad kolm motiivi: 1. Tootmis- ja müügivajadus. 2. Turvamotiiv. 3. Spekulatiivne motiiv (hinnamuutused mis võimaldavad järgmist partiid odavamalt/kallimalt osta/müüa. Üldised reeglid kaupade varumise kohta: Kaubad, millel on ühtlane nõudlus, vajavad väiksemat laoseisu. Kaubad, mille nõudlus varieerub, vajavad suuremat laoseisu. Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget hankekindlust. Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega.
................................................................................ 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid........................................................................................................................... 8 Hinnamuutused maailmaturul..................................................................................................... 9 Väliskaubanduse maht, inimeste heaolu................................................................................... 10 RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS...............................................................................10 Loomulik iive............................................................................................................................11
55. kvantiteet- koguseline ulatus, kogu 56. käibeartikkel- annab suure osa alarühma käibest. On tihti tarbijale indikaator, mille järgi osutatakse kogu hinnataseme ja selle sooduse üle M 57. manuaalne- käeline, kätega tehtav 58. mini laod- poolautomaatne laosüsteem, mille puhul siirdakse automaatselt töötava riiulilifti abil plastikust konteinereid või kartongist karpe peenkaubariiulikohtadele ja tagasi. 59. muutuvkulud- on tarnijate valik, hinnamuutused, vargused, reklaamikuulutused, transpordikulud. Olenavad otseseltr müügimahust 60. müügiaruanne- iga pave aasta jooksul arvatakse eelarvest maha teostatud sisseost 61. müügijuht- kes juhib kaupluse müügiüksuse tööd 62. müügikoht- koht, kus kauplejaq vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust 63. müüja- kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik 64. müük- müügile või müüki lastud väärtpaberid. Müügile või müüki tulek,
- Tulud, kulud ja invest planeeritakse per, mil nad peaksid tekkima sõltumata sellest, millal nende eest raha laekus/tasuti; sis ka kulud, millega ei kaasne rah väljaminekuid. TOOTEPÕHINE EELARVEST-arvestatakse kulud-tulud iga toote jaoks. E koostatakse lähtuvalt tooteplaanist. PER EELARVEST-staatiline mudel. Jätkuv eelarvest- dünaamiline, orgaaniline mudel. KULUPÕHISE E. e AEGREA MEETOD- vanim. Alus: eelmiste a vastava artikli kulud, tuleva a makoökonoomilise arengu indikaatorid, hinnamuutused, palganõudmised. SKP DEFLAATOR- kajastub kodumaine toodang. Hinnataseme muutus. Jooksva per kaubakogust kasutatakse. Deflaator on hinnaindeks, mõõdab hindade muutmise tempot e inflatsiooni. jagada tuleb sama aasta nom ja reaalne SKP Kulupõhise eelarve põhijooned. Ressursid jagatakse iga kuluobj maksumusele. Kuluobj liigitatakse iseloomu järgi. E koostatakse kulude kasvu% ja kulunorm põhimõttel. Vaadatakse eelarve sisendit, keskendutakse %le, mitte tulemusele
töökohti; uued töökohad, tulu riigist välja, keskkond reostatud. 21. Miks on globaliseerumisvastased meeleolud tekkinud majanduslikult kõrgelt arenenud riikides? Sest nad ei taha et liiga palju arenguriigi inimesi tuleks nende maale, sest see tekitaks töökoha puudusi, konkurentsi. 22. Nimetage kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist. KOF-i indeks, välisinvesteeringute maht. 23. Kuidas mõjutavad eri kaupade hinnamuutused maailmaturul ekspordi ja impordi kaudu arenenud ja arengumaade majandust? Kui arengumaades on hinnad madalamad, siis kõrgelt arenenud riigid ostavad sealt enda asju, mis tekitab konkurentsi teiste kõrgelt arenenud riikides. kes müüvad seda sama asja kallimalt. Hinna muutused mängivad seda rolli, kus parajasti ja kes madalamat hinda pakub, see saab rohkem eksportida ja kellel on rohkem raha, see saab rohkem importida. 24. Millised oleksid arenenud riigile/arengumaale omased
Väär Tagasiside Lõpptoodang on see aasta jooksul toodetu, mis läheb lõpptarbimisse (ringlusest välja), ostetakse ja tarbitakse ära. Küsimus 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning 3 reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju ellimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades (s.t vaadeldava aaasta hindades), reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Küsimus 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside SKP (tootmise meetod)
2004-2008 %-des algaasta suhtes Sõidukid Kasvanud 2,6% Jaapan masinad Vähenenud 0,6% USA Elektroonika Vähenenud 0,5% Hiina Impordis on tähtsal kohal autod,masinad,nafta ja maagaas. 4. Eksport ja importpartnerid 5. Kuidas võivad hinnamuutused maailmaturul mõjutada läbi ekspordi ja impordi Sinu riigi majandust? See võib mõjutada vägagi palju, sest Argentiina majandus sõltub kaupade ekspordist ja impordist väga palju. 6. Kuna Argentiinas toodetakse põhiliselt põllumajandussaadusi ja sellega seonduvat, siis elektroonika ja muude vajalike kaupade import on inimestele vajalik. Argentiina transport 1. Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi
Küll aga koos muude arengut näitavate teguritega saab arutada arengu üle, kuid mitte ühe teguriga nii nagu ma peaksin seda praegu tegema. Arengust saaks ka rääkida, kui ma teaksin, et ta näiteks ennem eksportis vähem vms, aga ka need andmed puuduvad võrdluseks. c. kas riigi impordis on valdavad valmistooted või tooraine – Valdavalt valmistoode. Mida järeldad? (areng!) - Ei saa järeldada ühe teguriga mingit arengut. d. kuidas võivad hinnamuutused maailmaturul mõjutada läbi ekspordi ja impordi riigi majandust? Eksporditavate ja imporditavate kaupade sisse või väljatoomis mahtu. Kui millegi impordi hind tõuseb, aga raha on sama palju, kui ennem siis saab seda kaupa tuua vähem sisse. e. kas riik omab majanduslikult kasutatavaid energiavarasid, milliseid - Jah- süsi, petroolium ja looduslik gaas. f
· Kütuse kindlustus _ töötajate koolitusse ja haridusse · Kütuse kogus _ organisatsiooni struktuuri ja protseduuridesse · Kütuse ostmise lepingute pikkus Investeeringuid võib jaotada olenevalt valiku võimalustest: · Üldised hinnamuutused maailmaturgudel · sundinvesteeringud (investeeringust ei ole võimalik loobuda, näiteks · Riiklik juhtimine (maksude tase ja rakendamine) vananenud seadmete asendamine, normettekirjutiste täitmine, elektrivarustuse Hoolde- ja käidukulud (operation and maintenance costs) on tüüpilised kompleksed kindlustamine jms)
(kaablid, generaatorid jms). Kogu import tuleb peamiselt arenenud riikidest, sest imporditavad tooted võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga ,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota. 4. Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina Joonis : Saudi Araabia ekspordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA Joonis : Saudi Araabia impordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA Saudi Araabia majandust võib hinnamuutused mõjutada kõige enam ekspordi näol, sest väga suur osa riigi eksporditavast tootest on toornafta. Nafta hinnad on aga viimasel ajal väga kõikuvad ning mida kõrgemad on meie bensiinijaamades hinnad, seda kõrgemad on ka nafta barreli hind maailmaturul. Kõrgem nafta hind maailmaturul tähendab ka rohkem tulu ekspordist riigile, sealjuures ka Saudi Araabiale. Madalseisus on riigil raskem müüa, riigil rohkem tulu saamata, aga samas jääb rohkem jääb omatarbimiseks.
elektroonikaseadmete impordil(kaablid, generaatorid jms). Kogu import tuleb peamiselt arenenud riikidest, sest imporditavad tooted võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota. Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina Saudi Araabia majandust võib hinnamuutused mõjutada kõige enam ekspordi näol, sest väga suur osa riigi eksporditavast tootest on toornafta. Nafta hinnad on aga viimasel ajal väga kõikuvad ning mida kõrgemad on meie bensiinijaamades hinnad, seda kõrgemad on ka nafta barreli hind maailmaturul. Kõrgem nafta hind maailmaturul tähendab ka rohkem tulu ekspordist riigile, sealjuures ka Saudi Araabiale. Madalseisus on riigil raskem müüa, riigil rohkem tulu saamata, aga samas jääb rohkem jääb omatarbimiseks. Transport Raudteed
kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused,teelagunemised - Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. - Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. - Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud. Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol Põhieesmärk – tagada institutsioonide õigeaegne varustamine nende funktsioneerimiseks vajaliku tooraine, kaupade ja teenustega. Osaeesmärgid kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine optimaalsete veotingimuste tagamine kaupade säilivuse kindlustamine. Kaupadele sobiva juurdeveosageduse kindlustamine: _ Veograafikust kinnipidamine
mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud. · Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol: · Põhieesmärk kaubaveol tagada institutsioonide õigeaegne varustamine nende funktsioneerimiseks vajaliku tooraine, kaupade ja teenustega. · Osaeesmärgid: kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine: Veograafikust kinnipidamine, Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine, Veolepingute korrektne realiseerimine,
ostuhinnad ja tingimused on allüksustes erinevad; standardiseerimine on raskesti teostatav; hankimise kogukuusid on raske jälgida ja mõjutada; ei saa globaalselt hankida, põhiraskus kohalikel tarnijatel Millal tsentraliseerida? Kui on ettevõttel palju sarnaseid ostuvajadusi; allüksused paikenvad geograafiliselt lähestikku ja on hästi ühendatud; tarnijal on läbirääkimistel tugev positsioon; mastaabiefektil on suur mõju ostutingimustele; hinnamuutused ja hinnatundlikkus on suured Millal detsentraliseerida? klientidel on suur mõju ettevõtte hankeotsustele; allüksuste vajadused on väga erinevad; geograafiliselt paikevad kaugel; allüksused suured; hinnatasemed tarnijaturgudel on stabiilsed. Kategooriajuhtimine: toodete jaotamine oluliste tunnuste alusel gruppidesse ehk kategooriatesse ja nendele erinevate juhtimisvõtete rakendamine Eesmärk on kulusid vähendada, efektiivsuse ja ettevõtte kasumi suurendamine. Peamiselt jaekaubanduses.
a mineraalsed kütused ehk nafta (tabel 5). USA impordinimistu on palju kirjum, viidates jällegi langevale tööstuslikule potentsiaalile, kuna impordiga nähakse rohkem vaeva ja kulutatakse rohkem. Joonis 7: USA tähtsamad ekspordipartnerid Joonis 8: USA tähtsamad impordipartnerid Arvestades, et USA kliimas saab kasvatada peaaegu kõike ja ka maavarasid on laias valikus, ei peaks hinnamuutused maailmaturul USA majandust palju mõjutama. Välismajanduse mõju inimeste üldisele heaolule kujuneb peamiselt elukalliduse muutumise ja kallimate import-toodete kättesaadavuse kaudu. Energiamajandus USA-s leidub traditsioonilistest energiavaradest maagaasi, naftat, kivisütt jt. USA-l on suurimad kivisöe varud maailmas. Kivisöe- ja naftavarude paiknemist iseloomustavad joonised 1 ja 2.
Tulemused on erinevad, sest esimesel juhul andsime hinnangu elastsusel vahemikus ja ei täpsustanud, kas hind langeb või tõuseb. Teisel juhul elastsust arvutades lähtusime hinnatõusmisest tasemelt 14 tasemele 16. Teisel juhul on meil tegemist konkreetse hinnatõusuga ja vastav elastsus iseloomustabki just sellise hinnatõusu mõju nõutavale kogusele. Enamasti on sobivam siiski kasutada keskpunkti meetodi, sest kui hinnamuutused on küllaltki suured (nagu meie ülesannetes enamasti), siis annab keskpunkti meetod parema tulemuse. Käesolevas ülesandes on mõlemat arvutamise meetodi kasutades nõudmise hinnaelastsuse absoluutväärtus suurem ühest: | | ning | | Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks, siis on tegemist elastse nõudlusega. Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Seega tooks näiteks
Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator
- Elastsus mõõdab tarbijate kauba hinnale reageerimise tundlikkust ehk on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt NÄIDE: – Kui homme supermarketites kogu Tallinnas piima või leiva hind alaneb 5 %, ei muutu sellest oluliselt piima või leiva nõudlus, kasv on minimaalne. – Kui aga jäätise hind alaneb 5 %, järgneb sellele oluliselt suurem jäätise nõudluse kasv. – Tekib küsimus, miks hinnamuutused tekitavad mõnikord ainult väikest efekti, aga teisel juhul on väga suure mõjuga. – Vastuse sellele annab nõudluse ja pakkumise kõvera kuju. Jäätise, mille nõudlus on palju tundlikum hinnamuutusele, nõudluskõver on oluliselt lamedam kui piima nõudluskõver. – Miks see nii on, sõltub sellest kas kaup on asendatav või mitte Nõudluse hinnaelastsus - Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse
võttis ka Silvano koos kogu maailma ja Tallinna börsiga suuna allapoole. Kuna ettevõte oli jätkuvalt väga kasumlik ning väljavaade tuleviku suhtes positiivne ning kuna nende tegevus oli seotud eelkõige Venemaa, mitte Lõuna-Euroopaga, siis vihastas Silvano poolne kogu Tallinna börsi ja Euroopa aktsiaturgude tegevuse jäljendamine mind küllaltki palju. Isiklikult arvan, et Silvanole võiks omanda märksa suuremat mõju Venemaa aktsiaturgudel toimuv ja nafta hinnamuutused, mis omavad otsest mõju Venemaa klientuurile. Augusti põhjaks jäi Silvanol 2,7/aktsia kohta. Graafik : August 2011 Silvao ja OMXT indeks Allikas: Tallinna börs, autori töötlus 08.08.2011 Tuli SFG välja 2011 2 kvartali tulemustega Nagu ka eelnevast graafikust 5 näha, siis oli Silvano hinna reageering 9. augustil eelmisel päeval tulnud tugevatele tulemustele makromajanduse tõttu omapärane. Siiski päev oli oluline ning ettevõte näitas märkimisväärset käivet
p elastsusest. Elastsus on nii n kui p muutussuhetes hinnamuutusega. Nõudluse muutust põhjustavad ostjate arvu muutumine, muutused tarbijate sissetulekutes ja ostuvõimes, muutus maitseeelistustes, muutused teiste kaupade hindades, tarbijate ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes. Pakkumise muutused võivas olla tingitud järgmistest teguritest; keskmisest erinevad tk tingimused, muutused tmt tehnoloogias, ressursside hinnamuutused teiste kaupade hinnamuutus, institutsiooniliste piirangute tühistamine. Et pt toodangu nõudlus on ebaelastne puudub stiimul kogutoodangu suurendamiseks. Pikemas ajalises perspektiivis jõuavad tootjate turumajandusmahtude muutuste tagajärjed läbi hinnasüsteemi tootjani tagasi. Pm saaduste puhul viib iga pakkumise ja nõudmise muutus vahetule hinnamuutusele. 55. hindade kujunemise teoreetilised alused: tsülkid ja sesoonsed kõikumised, konkurentsisituatsioonid. Põllumaj
USAs on lubatud hinnamuutuste üle läbi rääkida, kasutades sõltumatut meediat või pressiteateid). Hinnaliidri ühepoolselt ette võetud hinnamuutuse juures on muidugi risk, et konkurendid ei järgne talle ja ta ise peab oma hinna nn "tagasi kohendama". Hinnaliidrid on tavaliselt: -suure turuosaga, - hästi väljakujunenud positsiooniga turul, - lugupeetavad. Hinnaliidri strateegia eelisteks on hindade stabiilsus tootmisharus; hinnamuutused võetakse ette vaid muutunud turutingimustes; enamus firmasid (st järgijad) ei pea tegelema turukonjunktuuri analüüsiga. Puudusteks peetakse asjaolu, et hinnaliider ei saa alati kindel olla järgijate kaasatulekus, järgijad aga ei saa arvestada oma unikaalsete asjaoludega (kulude struktuur, lojaalsed kliendid jne). 24. Hinnakonkurentsi strateegiad ja taktikad, hinnaalane ja hinnaväline konkurents Mõningad võimalikud konkurentsist lähtuvad hinnastrateegiad on järgmised:
tehnilisest analüüsist. Kogu informatsioon, mida fundamentaalanalüüsi (finantsaruannete põhjal tehtav analüüs) ja tehnilise analüüsi teel saadakse kajastub juba aktsia hindades. Kui tuleb positiivne info, siis aktsia hind koheselt tõuseb. Ei toimu aeglast ja sujuvat reageeringut, ega ka ülereageeringut, mille korral oleks võimalik teenida lisakasumit. Fama leidis 1991 tehtud uurimuses, et arenenud finantsturge võib pidada efektiivseks ka pooltugevas vormis, kuna hinnamuutused leiavad aset 1 päeva jooksul. Seega avaliku info põhjal ei ole võimalik süstemaatiliselt lisakasumit teenida võetava süstemaatilise riski suhtes. Efektiivse turu tugev vorm selle vormi kohane turu efektiivsus tähendab seda, et turg kohandub koheselt ka avalikkusele mitteteadaoleva informatsiooniga. Ehk siis turuhindades kohandub koheselt ka konfidentsiaalne informatsioon. Tugevas vormis efektiivsel turul ei ole mingil viisil
Käesolevas õpikus käsitleme lihtsuse huvides neist vaid esimest. Sisemajanduse koguprodukt (SKP), inglise keeles Gross Domestic Product (GDP) on mingis riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. SKP arvutamisel võib lähtuda kolmest erinevast vaatenurgast, nii toodangust, tuludest kui ka kuludest. Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Selle eksitava mõju vältimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades. Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste hindasid võrreldavates (baasaasta) püsivhindades. Kui näiteks kõikide kaupade hinnad kallinevad kaks korda, aga toodangumaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb samaks. Nominaalset SKP-d võib oluliselt mõjutada inflatsioon
Kui neil jääb puudu omafinantseeringust ning ostetava vara väärtus ületab sissetulekul põhinevaid ostuvõimalusi, on sellised turuosalised aktiivsed nii kaua kuni ostetav vara on 28 aktsepteeritav tagatisena. Vara väärtus tuleneb kõrgeimast pakkumisest, mille ostja on valmis tegema. (Herring, Wachter 2002: 4) Kinnisvaraturul toimuvad muudatused on ootustel ja ratsionaalsetel alustel põhinevad. Ootustel põhinevad hinnamuutused ja investeerimisstrateegiad viivad enamasti mullide tekkeni, samas kui ratsionaalsetel alustel põhinevad muutused on selgitatavad varade fundamentaalse väärtuse muutusega. Nii kaua, kuni turul on osalisi, kes ei tee oma otsuseid ratsionaalselt, on võimalused mulli tekkeks ja kasvamiseks olemas. Kinnisvaramulli olemasolu Eestis on empiiriliselt testinud Cocconcelli ja Medda (2013: 392-393). Spekulatiivse mulli tekke põhjusteks on üldiselt finantsvabaduse suurenemine
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Esiteks, on selge, et kui tarbijate sissetulek kasvab, siis kasvab ka nende ostujõud ning hakatakse peaaegu kõiki kaupu rohkem tarbima. Teiseks, kuna tarbijad teevad valikuid erinevate kaupade vahel, lähtudes muuhulgas ka nende hindadest, on loogiline, et ka teiste kaupade hinnamuutused võivad kauba nõudlust oluliselt mõjutada. Kolmandaks kujundab inimeste tarbimisotsuseid ootused. Kui nt oodatakse, et kauba hind lähitulevikus tõuseb, võib osutuda otstarbekaks kaup enne hinnatõusu ära osta, seega hetkeline nõudlus kauba järele kasvab. Neljandaks, kuna turunõudlus moodustub üksikindiviidide individuaalsete nõudluste summast, siis kui nt tarbijate arv väheneb, väheneb ka turunõudlus
13 Ka 1970ndate aastate energiakriis tõstis uuesti teema päevakorda. Tõdeti, et toodang on üldiselt väga energiamahukas. Toonase energia hinnatõusu põhjused olid tegelikult küll poliitilised, mitte varude nappusest tulenevad. Ometi hakati hinnatõusu mõjul tegelema energiakokkuhoiuga. 1990ndate lõpus aga oli energia reaalhind langenud 1970ndate eelsele tasemele. Pikaajalised hinnamuutused Mitmete loodusvaradega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel ning HIND väljendab ootusi ja arvamusi tulevase puuduse või külluse suhtes. Seepärast on ökonomistid uurinud ennekõike pikaajalist hindade muutust (minevikus). Tegelikult ei ole pikaajalist hinnatõusu märgata. Pigem näitab reaalhindade ajalugu langust, vaatamata väga suurele rahvastiku kasvule. Mõnedel juhtudel esineb ajutisi hinnatõuse, kuid pikaajaline trend on langev
Tulemus võib osutuda ainult halvemaks sellest, mida normaaltingimustes oodatakse või millega otsuse tegemisel arvestatakse (võimalikud õnnetused, maksete laekumisrisk jne). Spekulatiivne risk (teoreetiline risk). Selle puhul võib tegemist olla nii võiduga kui ka kaotusega. See tähendab, et võib saada nii kasumit kui kahjumit. Tulemus võib osutuda ka paremaks sellest, millega otsuse tegemisel arvestatakse (võimalikud hinnamuutused jne). Puhast riski püütakse viia miinimumini, seevastu spekulatiivne risk on võimaliku tulu tõttu üsna ahvatlev. Teiseks võib riske jaotada staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatiline risk. Seda ei mõjuta majanduse, tarbija käitumise, tehnoloogia ja muude seesu- guste tegurite põhjustatud muutused. Võimalus kaotada jääb kogu aeg konstantseks. Dünaamiline risk
annaabi.ee 
