Ehted ja käekella võtab patsient ära. Kuuldeaparaat võib jääda, samuti võivad tuimastusega operatsioonil jääda hambaproteesid. Prillid võetakse operatsioonisaali kaasa, kui patsient ilma nendeta hakkama ei saa. 1.4. Operatsioonisaali viimine Eelnarkoosis patsient viiakse operatsioonisaali voodis, muidu võib ta kõndida (voodi kaasa). 2. Postoperatiivne õendushooldus Eesmärgiks on patsiendi narkoosist või lokaalsest tuimastusest toibumine, vereringe soodustamine ja hingamisfunktsiooni kindlustamine. 2.1. Jälgimine Operatsioonijärgselt jälgitakse patsiendi teadvust (unisus, segasus, rahutus), hingamist (hingamissagedus, õhupuudus), iivelduse või oksendamise esinemist, valulikkuse ja valu paiknemist, naha niiskust, värvust, temperatuuri, haavapiirkonda (voolus, punetus, turse, valu), eritiste hulka, iseloomu ja välimust, eritamist (urineerimine, roojamine,oksendamine, higistamine), opereeritud jäseme värvust, turset, asendit ja liikuvust.
nakkushaigused VIBRATSIOON KAHJULIKU TOIME VÄLTIMINE Tehnilise protsessi parandamine Individuaalsed kaitsevahendid Meditsiinilised ennetavad abinõud Tervisliku eluviisi propageerimine Organisatsioonilised abinõud HELI JA VIBRATSIOON KASULIK TOIME ORGANISMILE erineva kõrgusega heli stimuleeriv toime erinevatele organitele - muusikateraapia heli sagedusega 500-8000 Hz 115 dB 30’ jooksul soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku tarbimist, intensiivistab hingamist vibratsioon stimuleerib bakterite & pärmiseente kultuuri kasvu ultraheli 350 kHz 1-3’ tõstab kartuli saagikust vibroteraapia kui profülaktika vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator vibratsioon 70 Hz 30’ tõstab valgusünteesi luuüdis vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao
valvearstiga. Vererõhk Vajalik teada mõlemal käel väärtusi haiglasse saabumisel (individuaalsus). Pärast arterite operatsiooni ei tohi RR ületada 160 mm Hg ja olla alla 80 mm Hg Väga madal rõhk hüpertoonikul võib häirida neeru funktsiooni ja põhjustada ajuinfarkti, südameisheemiat. Valu tõstab RR ja epiduraalne valutustamine võib langetada RR Liiga madala või kõrge RR põhjus jääb arusaamatuks siis pea nõu valvearstiga. Hingamisfunktsiooni hindamine Kroonilisel kopsuhaigel on tavapäraselt hingamisfunktsiooni näitajad ebanormaalsed ja nende hindamiseks vajame patsiendi kohta infot varasemast perioodist. Hingamise sagedus ja huulte värvus esmased seisundi hindamisel. SpO2 usaldusväärse vastuse saame normaalse verevarustusega jäsemelt. ASTRUP arterist või veenist annab objektiivse Kliinilise vere analüüs Hgb ja Hk annab informatsiooni hapniku kandjate
2008). Operatsiooni järgne taastusravi peab olema aktiivne ja mobilisatsioon kiire. Sellega vähendatakse trombemboolilisi komplikatsioone, lihasjõu vähenemist, liigeste jäigastumist, lamatiste teket ja ennekõike haige psüühilist ning sotsiaalset allakäiku. (Roberts jt 2007.) POSTOPERATIIVNE PERIOOD Varajase operatsiooni järgse ravi eesmärk on patsiendi narkoosist toibumine, vereringe soodustamine ja hingamisfunktsiooni kindlustamine (Mustajoki jt 2001). Jälgimine: o Teadvus - kas esineb unisust, segasust, rahutust o Hingamine hingamissagedus, kas esineb õhupuudust o Kas esineb oksendamist, iiveldust o Valu intensiivsus ja paiknemine o Nahk naha niiskus, värv ja temperatuur o Haava piirkond kas esineb voolust, turset, punetust, valu o Kateetrite, infusioonide funktsioneerimine ja paigalpüsimine
radikaalselt lahendada, jääb patsient oma probleemiga üksi. Eriarstid suunavad teda ringiratast üksteise juurde konsultatsioonile, tihtipeale saab ta suure hulga tõendamata toimega ravimeid või toidulisandeid. Ravipakett lastele - Ravipakett sisaldab protseduure ülemiste hingamisteede haiguste profülaktikaks, lapse närvi- ja immuunsüsteemi tugevdamiseks ning kasvava organismi kaitsevõime tõhustamiseks. Samuti sisaldab ravipakett spetsiaalset lastemassaazi, protseduure hingamisfunktsiooni parandamiseks (inhalatsioon, soolakamber) ja veel palju muud! Pakett "Meeste tervis" Pakett sisaldab: * relax massaaz (40 min) või massaz bambusepulkadega (40 min) * klassikaline massaaz (20 min) 2 protseduuri * raviduss ehk Charcot´duss - 2 protseduuri või veeprotseduur seedritünnis - 1 protseduur * eesnäärme funktsioonide laboratoorsed analüüsid * eesnäärme seemnepõiekeste ja kusepõie ultraheliuuringud * liikumisravi basseinis / saalis või kepikõnd - 3 protseduuri
Röntgenuuring kopsudest pole ägeda bronhiidi puhul tingimata vajalik, tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast põletikust tingitud hingamisteede muutusi. Kroonilise bronhiidi puhul võib lisaks eelnevale vajalikuks osutuda ka röga uurimine bakterite suhtes, bronhoskoopia - bronhide sisevaatlus spetsiaalse "toruga" või "sondiga", ning hingamisfunktsiooni uurimine spetsiaalse seadeldise, spirograafi, abil, mis võimaldab väljahingatud õhu koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida bronhide ahenemisele viitavaid muutusi. RAVIVÕIMALUSED Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine
lümf – on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. lümfisõlm – lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. hingamine – gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. kops - üks kahest rindkeres asuvast elundist, mis tagavad gaaside vahetuse hingamisfunktsiooni kaudu. nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus. hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi.
9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilisfunktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet gaasivahetust. Funktsioon Gaasivahetus 7. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsudesse venoosne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (s.o. suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest
Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ??Nimetage kopsude pinnad ja neil asuvad moodustised Roidmine pind( roided) vahelihasmeline, keskseinandmine. Funktsioon - peamine ülesanne gaasivahetus 14. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Stesiifilist hingamisfunktsiooni täidab kopsus väike vereringe. Koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsu venoosne veri mis kopsus annab ära CO2 ja küllastub hapnikuga , kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Üldise ainevahetuse kopsukoes eneses tagab suur vereringe, mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu varustatakse kops hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega välja jääkproduktid. 15
erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8; hobusel 7-12.; kanal 2,5-3,2 8. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 9. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk...hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 10. Hematokrit iseloomustab punaliblede arvu määramist. Erütrotsüütide arv ühes mm3(ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni . 11. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on mehel-158g/l, naisel- 140 g/l hemoglobiini. 12. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 13. Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000.; hobusel 8000-11000; kanal 20000- 30000.; koeral 9000-13000 mikroliitrit. 14. Leukotsüütide alaliigid on:
· Ole valmis patsiendi seisundi halvenemiseks 15. Olulised tähelepanekud krambihoo ajal Pane tähele: Hoo alguse kellaaeg ja koht Kas keegi oli alguse juures tunnistajaks Kuidas hoog algas Hoo kulg Patsiendi üldseisund hoo ajal Manustatud ravimid Hoo lõppemise kellaaeg Patsiendi seisund hoo järgselt 16. Õendusprobleemid generaliseeritud krambihoo ajal Hingamisega seotud komplikatsioonid · Asfüksia hingamislihaste krambi tõttu · Kudede hapnikupuudus häiritud hingamisfunktsiooni tõttu · Eritiste aspiratsiooni oht krambihoo ajal · Toidu ja joogi aspiratsiooni oht krambihoo ajal · Potentsiaalne aspiratsioonipneumoonia oht Häired teadvuse seisundis · Eluohtliku teadvusehäire teke akuutse ajukahjustuse tõttu Turvalise keskkonna säilitamine · Vigastuse oht tingituna kukkumisest teadvusekao ja intensiivsete lihastõmbluste tõttu krambihoo ajal · Vigastuste oht tingituna ümbritsevas keskkonnas esinevatest ohuteguritest
valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid, bronhioolid, lümfisooned ja rohkesti elastseid kiude sisaldavat sidekude. Õhusisalduse tõttu on kopsu erikaal alla ühe ( 0,34 ), mistõttu jäävad kopsukoe tükid vee pinnale ujuma. Loote kopsud ei sisalda õhku ja vajuvad põhja. Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsudesse venoosne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (s.o. suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Bronhiaalarterite kaudu saabuva
registreerimine (spirograafia). (KOK 1997) Juhul kui kaebused ei ole vastavuses spirograafia tulemustega tehakse ka füüsilise koormuse test. (Inimene.ee) 1.7. Ennetamine Haiguse ennetamiseks tuleks eelkõige loobuda suitsetamisest. Haigetel, kel on KOK juba välja kujunenud, aitab suitsetamisest loobumine aeglustada kopsufunktsiooni halvenemist. Suitsetamise jätkamise korral pole tänapäevaste teadmiste kohaselt ühtegi ravimit, millega saaks aeglustada hingamisfunktsiooni halvenemist. Saab vaid kergendada ängistustunnet ja leevendada subjektiivseid tundeid haiguse ägenemise perioodil. (Õe käsiraamat 2001) Ennetavaks abinõuks oleks õhu saastatuse vähendamine. Töötajate kaitsmine maskide ja sobiva töösiseseadme abil on ärritava tolmu ja suitsu esinemisel hädavajalik. Lisaks on võimalik vaktsineerida ennast pneumoonia ja gripi vastu, kuid praegu pole veel piisavalt informatsiooni selle üldiseks soovitamiseks KOK haigetel. (KOK 1997)
Hinnatakse, kas nahk on roosa, kahvatu, tsüanootiline, akrotsüanoos (perifeerne) või marmoreeritud. (Vt ptk 3. Nahk, naha derivaadid ja lümfisõlmed). 2 Rindkere kuju on imikul silinderjas (ringikujuline ristilõige), vanematel lastel koonjas (ellipsitaoline ristilõige). Patoloogilised muutused vt ptk 4. Luud, liigesed ja lihasd. Patoloogilised rindkere kuju muutused võivad häirida hingamisfunktsiooni. Patoloogia Vaadikujuline ehk emfüsematoosne rindkere. Kanarind (ettevõlvunud rinnak, kaasasündinud või rahhiitiline). Lehterrind (sissetõmbunud rinnaku alaosas rahhiitiline või kaasasündinud). Hingamissagedust hinnatakse ühe minuti vältel ja lugeda tuleb kas väljahingamised või sissehingamised. Loetakse korduvalt nii ärkvelolekul kui magades, jälgides rindkere või kõhu liikumist või kuulatledes stetofonendoskoobiga nina ees või parema kopsu
ebakindlust. Abista patsient mugavasse asendisse. Tagab patsiendile heaolutunde. Kontrolli patsiendi enesetunnet. Võimaldab varakult avastada muutused. Tagab patsiendile turvatunde. Lõpetamine · Tee käte antiseptika, vajadusel kätehügieen. · Dokumenteeri o mõõtmisekellaaeg, o patsiendi hingamissagedus, o teised mõõdetud hingamisfunktsiooni iseloomustavad näitajad (kiirus, rütm, sügavus jne). Kasutatud kirjandus Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Potter, P. A., Perry, A. G. (1997). Fundamentals of Nursing. Mosby Year Book. St. Missouri. Potter, P. A., Perry, A. G. (2002). ClinicalNursing Skills & Techniques, Mosby - Year Book. St. Missouri. Taylor, C., Lillis, C., LeMone, P. (1989). Fundamentals of Nursing. Philadelphia: J. B. Lippincott Company.
hingamisteed ja tekitab haigele hüpoksiat. Varajases postoperatiivsese perioodis võib tekkida hingamistakistus ka sekreedi kogunemisest hingamisteedesse, keele tahalangemisest, larüngospasmist või ka kõritursest. Oluline on jälgida haige hindamissagedust, hingamisrütmi, hingamissügavust ja vaadelda naha värvi või kasutata pulssoksümeertia andmeid. Haige võib halvenenud hingamisfunktsiooni tõttu muutuda tsüanootiliseks, ahmida õhku, muuta hingamissagedust, olla rahutu või ärev, võivad muutuda vererõhk ja pulsisagedus ( kiirenenud pulss) Vajaliku ventilatsiooni tagamiseks ja haige hapnikuga varustamiseks antakse talle lisahapnikku hingata maski või hapnikusondiga, tõstetakse peaalust ja vajadusel aspireeritakse hingamisteid. 2. Potentsiaalne oht hüpostaatilise pneumoonia tekkeks. Oluline on viia patsiendiga
Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute indikaatoriks. [3] 1.5.3. Pleura paksenemine Kui asbestikiud satuvad kopsu, võivad nad põhjustada pleura aeglaselt kulgeva põletiku, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja 8 kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse röntgen-, ultraheli- või kompuutertomograafilise uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu asbestoos, mesotelioom või asbestist põhjustatud kopsuvähk, eelsümptomiks. [3] 1.5.4. Asbestoos
Käte ja õlavöötme väsimine- töövõime langus Kapillaaride ahenemine Vibratsioontõbi II staadium Valud õlavöötmes, käte sinakus, higistamine, jahtumine KNS nähud Südame- veresoonkonna häired Vegetatiivse närvisüsteemi häired Vibratsioonitõbi III staadium Tugev valu kätes Veresoonte spasm Lihaste krambid kätel Südame- veresoonkonna kahjustus Kilpnääre Ainevahetuse häired Heli ja vibratsiooni kasulik toime organismile Muusikateraapia Soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni ja ainevahetuse kiirenemist Muusikavoodi- heli+ vibratsioon Madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku tarbimist, intensiivistab hingamist Vibromassaaz- bioloogiliste funktsioonide stimulaator Kasulik toime organismile Kohalik vibratsioon- soodustab haavade paranemist Tõstab lihaskoe fermentatiivset aktiivsust Tõstab valgusünteesi luuüdis Elektromagnetväli Väli, mille tekitavad elektrilaengud ja mis omakorda mõjutab elektrilaenguid
kergejõustik-heitealad, atleetvõimlemine, sõudmine, aerutamine jt> 110 > 180 Raske hüpertensioon 100-109 /160-179 Mõõdukas hüpertensioon 90-99 /140-159 Kerge hüpertensioon85-89/ 130-139 Kõrge normaalne 80-84 /120-129 Norm. vererõhk < 80 < 120 Optim. Vererõhk Kõrgenenud vererõhu korral teostatavad täiendavad uuringud. vererõhu 24 tunni monitooring, koormustest, vere ja uriini analüüsid, vajadusel neerude uuring Hingamiselundkond. Lapse- ja noorukiea hingamisfunktsiooni iseärasused. Lapseeas on hingamisfunktsioon oluliselt ebaökonoomsem kui täiskasvanutel. Põhjused:1. Väiksem hingamismaht 2. Kiirenenud hingamine. Noorukieas säilib sageli ebaökonoomne hingamistüüp – 1. Oskamatus kasutada hingamismahu suurendamiseks diafragmat 2. Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6
· Infovahetus sise- ja väliskeskkonna vahel · Liikvel olek · Kasvamine · Küpsemine · Elu jätkamine endasuguste tootmine Elu eeltingimused: · Toitained energia saamiseks ja rakkude ülesehitamise toormaterjaliks · Hapnik energia ja toitainete kättesaamiseks toidust · Vesi (60-80% kehakaalust) elupuhuste keemiliste reaktsioonide tagamiseks organismi sisekeskkonnas · Püsiv kehatemperatuur, ligikaudu 37°C · Atmosfääri õhk hingamisfunktsiooni ja sealtkaudu ainevahetuse tagamiseks Homeostaasi kriisi sattumisel kujuneb ajutine või püsiv patoloogiline protsess, koekahjustus või haigusseisund, mis võib lõppeda ka surmaga. Tagasisidesilmuste toimimisprintsiip organismisiseste sündmuste ahel, mille käigus regulatsioonialust muutujat jälgitakse, pidevalt hinnatakse, muudetakse, vaadatakse üle, hinnatakse üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja
neurohormonaalsed haigused nakkushaigused KAHJULIKU TOIME VÄLTIMINE Tehnilise protsessi parandamine Individuaalsed kaitsevahendid Meditsiinilised ennetavad abinõud Tervisliku eluviisi propageerimine Organisatsioonilised abinõud KASULIK TOIME ORGANISMILE erineva kõrgusega heli stimuleeriv toime erinevatele organitele - muusikateraapia heli sagedusega 500-8000 Hz 115 dB 30’ jooksul soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku tarbimist, intensiivistab hingamist vibratsioon stimuleerib bakterite & pärmiseente kultuuri kasvu ultraheli 350 kHz 1-3’ tõstab kartuli saagikust vibroteraapia kui profülaktika vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator vibratsioon 70 Hz 30’tõstab valgusünteesi luuüdis vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao koliinesteraasi aktiivsust
Kardiopulmonaarne koormustest uuritakse lisaks südame tööle ka hapniku tarbimise võimet. Spordimeditsiiniline terviseuuring: · Eluohtlike haiguste diagnoosimine ja ravi organiseerimine · Sportimist limiteerivate haiguste ja vigastuste väljaselgitamine · Ületreeningu ennetamine · Kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine · Koormustesti tulemuste alusel üldise töövõime, südameveresoonkonna ja hingamisfunktsiooni kohanemisprotsesside hindamine · Kokkuvõtete tegemine ja nõustamine treeningkoormuste, päevareziimi ja toitumise kohta.a Milleks just biokeemiline kontroll ehk monitoorig? Esiteks tervislikku seisundit (vaadata asjale meditsiini aspektist, saab hinnata toitumise adekvaatsust · Sportlase toitumine - NB! Hinnata valkude ja SV saamise koguseid · Hinnata tervislikku seisundit
lestmest koosneva pleurakoti. Jaguneb sisemiseks e vistseraalseks lesteks ja välimiseks ehk seinapidiseks lestmeks ... kopsu kattev kelme 3) Trahhea bifurgatsioon - hingetoru jagunemine kaheks peabronhiks 4) Bronhiaalpuu - bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks; kujult viinamarjakobara sarnane; gaasivahetus Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: 1) Veresoonte süsteem teostab kopsude spetsiifilist hingamisfunktsiooni 2) Vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe) UROGENITAALSÜSTEEM (kuse-suguelundkond) Hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni: Naistel tekivad ja valmivad naissugurakud (munarakud) ning areneb loode, mis raseduse lõpul väljutatakse; ka naissuguhormoonide tootmine Mehel toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos
olemuselt mittespetsiifilised: imiku alakaalulisus, mida soodustavad mitmed faktorid: enneaegne sünnitus ja platsenta varane irdumine, kõrgem perinataalne (enne ja pärast sündi) suremus, haigestumine ja imikute äkksurm (hällisurm). Vastsündinul esineda võivad häired: · kesknärvisüsteemi erutusseisund · veresoonkonna funktsioonide häired · ainevahetuslikud häired · hingamisfunktsiooni häired · seedeelundite talitluse häired FAS-sündroom alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Tekib raseduse ajal alkoholi tarvitanud emade lastel. Laps on sündides alakaaluline, väikese peaga, tema nina on ülespoole suunatud, silmad iseäraliku lõikega, ülahuul on kitsas, lõug täielikult välja arenemata, madalad vaimsed võimed, keskendumisprobleemid jne FAS - fetal alcohol syndrome * närvisüsteemi kahjustus (IQ alla 70ne)
alveooli. Alveooli läbimõõt on 5-6 korda väiksem kui täiskasvanul. Seega üldine gaasivahetuse pind on umbes 20 korda väiksem kui täiskasvanul. Hingamismahu suurendamine füüsilise koormuse korral on lastel piiratud, tingituna roiete horisontaalsest asendist ja diafragma kõrgseisust. Minuti ventilatsiooni tõstmine vajadusel toimub väikelastel põhiliselt hingamissageduse tõusuga. Pikka aega kestev hingeldus nõuab suurt energiakulu ja viib kiiresti hingamisfunktsiooni häirumiseni. Tingituna hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest, avalduvad paljud haiguslikud seisundid lastel just üle hingamissüsteemi olles seda väljendunumad, mida väiksem on laps. 41 2. Füüsilisest koormusest: Füüsiline koormus HM H FR H MM Lamav 350 ml 12 4,2 l
arenevad lihasatroofia ning liigesejäikus, pikaajalisi vaevusi põhjustavad lamatised. Juba varases immobiilsatsiooni järgus tekib rida ebasoodsaid ainevahetuslikke muutusi: väheneb glükoosidolerantsus (võime hoida veresuhkru taset normaalsena), häirub organismi lämmastiku ja kaltsiumitasakaal, väheneb ringleva vere hulk ja organism muutub ravimite kõrvaltoimeile vastuvõtlikumaks. Soolte ja kusepõie funktsiooni häired põhjustavad obstipatsiooni ning kuseteede infektsioone. Hingamisfunktsiooni halvenemisest suureneb oluliselt risk haigestuda pseumooniasse. Kopsupõletik ongi akuutsete tromboempooliate kõrval peamiseks voodihaigete vanurite surma põhjuseks. Peamised iatrogeensed probleemid vanurite ravis on alljärgnevad: · Hüperdiagnostika, sellega kaasnevad tarbetud sõeluuringud · Ülemäärane ravi, kus püütakse ravida kõrvalisi nähte · Diagnoosida kaasnev häbimärgistumine (dementsuse ja inkontinentsuse puhul)
kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemia võib olla mitmete haiguste sümptomiks. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütidi kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab
ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Vere vormelementide arvu määratakse kambrimeetodil visuaalse loendamisega mikroskoobi abil. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütide kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport)
Süsinik* - Organismide keskne element. Kõik organismid koosnevad orgaanilistest süsinikuühenditest. 1. Annab püsivaid keemilisi sidemeid. 2. Süsinik võib moodustada mitmesuguse kujuga ühendeid(sirged, hargnevad ja tsüklilised) 3. Organismid suudavad süsinikuühendeid ise sünteesida ja lagundada. Organism tarbib : a) anorgaanilisi süsinikuühendeid (taimed vajavad süsihappegaasi fotosünteesiks ja tagab loomadel hingamisfunktsiooni). b) Orgaanilisi süsinikuühendeid (loomad söövad). Vesinik* - Organismis on vesinikul 2 ülesannet : 1) vesinik osaleb vesinik- sidemete(nõrgad sidemed) moodustamisel. (vesiniksidemed on H ja O ja H ja N vahel). VESINIKSIDEMED STABILISEERIVD BIOMOLEKULE. 2) Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku, seda rohkem ta lõhustumusel energiat annab. (rasv(1g) - 1 Kcal, süsivesikud - 4 kcal, Alkohol - 7 Kcal)
ziim, läbipõetud haigused jm 3) töövõimet ja selle dünaamikat a. arvestatakse noorsportlase kehalist arengut b. hinnatakse igal koormusastmel saavutatud töövõime näitajat eraldi või esitatakse koondotsus erinevate näitajate alusel 4) südame-vereringe ja hingamisfunktsiooni kohanemisreaktsioone koormustesti ajal ja taastumisperioodil 44 SPORDI ÜLDAINED I TASE a. varjatud haiguste avastamiseks südamehaigused, vererõhu tõusuga kaasnevad haigused, koormusastma jm NB! b. stardieelsete seisundite eristamiseks stardieelses seisundis taanduvad kergemad sü-
mõni võõrkeha või on sellel muu põhjus. Sissehingatud võõrkehad tuleb võimaluse korral kohe eemaldada (→ peatükk „Hingamishäired – düspnoe“, „Vabade hingamisteede tagamine“). Kui ebaefektiivne hingamine pole põhjustatud võõrkehast, tuleb patsienti intubeerida või luua kirurgilisel teel juurdepääs trahheale(→ peatükk „Hingamishäired – düspnoe“, „Vabade hingamisteede tagamine“). Kui on tagatud vabad hingamisteed, tuleb hinnata hingamisfunktsiooni. Kui tõdetakse hingamise seiskumist, tuleb teha kunstlikku hingamist hingamiskoti ja maski abil (→ peatükk „Vabade hingamisteede tagamine“) ja siis on enamikul juhtudel vajalik endotrahheaalne intubatsioon. Seejärel tuleb kontrollida südame-vereringe funktsiooni ning südame seiskuse korral alustada kaudse südamemassaažiga (→ peatükk „Taaselustamine kliinilisest surmast“). Anamnees ja uuring Kindlasuunaline anamnees
annaabi.ee 
