HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu
2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine 4. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes 4. Mida mõistetakse koehingamise all? gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine 5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8
· Suursarvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. Seega moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest suursarvik, mis ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel. 84. Loetle hingamisteed. Hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. · Joonis lk 120 + tv joonis 13 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus. · Ninaõõs külgmisel seinal on kolm luulist ninakambrikut: ülemine, keskne ja alumine. · Nina kõrvalurked luuline toestus · Neel seintes luud · Kõri seintes on kõhred · Hingetoru seintes kõhred · Bronhid kõhreline toestus 86
34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli
paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees - Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga
Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, suurrasvik asub mao taga ja on sagarikuline elund, mida läbib juha, mis suubub 12sõrmikusse Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid, kõhukelmeõõs, toodab seroosset antibakteriaalset vedelikku, mis võiab
30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE VILJASTUMINE- ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL.
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga
Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal
Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u
Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on
- plica sublingualis - aluseks suupõhjalihased: geniogyoideus + mylohyoideus + digastricus - siseõõnt täidab pulp ehk hambasäsi veresooned, närvid, sidekude - hambajuur kinnitub alveooli tappühendiga rippuvas asendis - juurt ühendavad alveooli seinaga radiaalsed ja tangentsiaalsed kollageenikiudude kimbud desmodontium HAMBAD DENTES - Hamba hoideaparaadi (parodontium) desmodont, alveooli sein, tsement ja
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Lõpuks ongi rakust suurem osa täidetud rasvaga. Rasvkudet on palju naha aluskoes. Rasvkoe ülesandeks on: akumuleerida endasse varutoitaineid (rasv), olles niimoodi organismi toiduvaru depooks; anda kehale kuju; kaitsta keha löökide, mehaaniliste põrutuste ja külma eest. Kõhrkude asetseb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid elastsem kui luu. Rakuvaheaine kõhrkoes on pooltahke, vetruv ja väga tihe. Kõhrkude asub peamiselt liigespindadel, lülisamba lülide vahel, hingetoru ja bronhide seintes. Roided liituvad rinnakuluuga samuti kõhrkoe abil. Luukoe rakuvaheaine on kõva, suure survekindlusega, ühtlasi veidi elastne. Luukude sisaldab nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad peamiselt kaltsiumi (Ca2+) sooladena - soolad tingivadki luukoe kõvaduse. Näiteks hambakrooni katvas emailis on soolasid u. 97%. Hambaemail ongi organismi kõige tugevam kude. Rakud moodustavad luukoest väikese osa. Luurakud on piklikud, haralised rakud
rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Ninaõõs ja neelul toestuseks luud, kõrill, hingetorul ja bronhide seintes on kõhreline toestus. 87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises osas paikned rõngakujuline sõrmuskõhr, selle kohal kilpkõhr, mis on sidekoe abil
kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga
Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid
Lümfijuhad-parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela, pea paremalt poolelt, paremast ülajäsemest, suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest, suubub vasakusse veeninurka. Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid. Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast. Hingamisteed-ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks
Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. 62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12)
lümfisõlmed, mandlid) seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab valgevererakke, kaitseb haiguste eest Hingamiselundite süsteem Kopsud ja hingamisteed Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur
Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim
See on sisesekretoorne nääre, mis ainult topograafiliselt on neerudega ühenduses, funktsionaalselt aga ei ole neil kuseelunditega midagi ühist. http://www.faqs.org/health/images/uchr_02_img0199.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Kuseelundite süsteemi kuuluvad järgmised elundid: neerud renes kusejuha ureter kusepõis vesica urinaria kusiti urethra Neerud renes neer ren Neerud on punakaspruunid oakujulised paariselundid kaaluga ~150- 200 g, mis asetsevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas
Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND – elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse.
Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda
Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud.
Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis 1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed 2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre on osad sellest süsteemist. 5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud, süda, maks) ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 2 6) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks
Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks. Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum. 11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga.