romaani stiili näide Eestis. St. Michaeli kirik. 1010-1033. Hildesheim, Saksamaa. St. Michaeli kirik Hildesheimis. 1010-1033. Varase romaani stiili - nn. ottooni stiili näide. Aadam ja Eeva paradiisiaias. Piiskop Bernwardi pronksist 10. saj. Hildesheimi St. uksed. Michaeli kirik.. 10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kirik. Paradiisist väljaajamine. Kristuse sünd. 10. saj. Hildesheimi St. Michaeli Kain tapab Aabeli. 10. saj. Hildesheimi St. Michaeli
Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi.Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. 10.sajandi lõpul valmis puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.sajandi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri.Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. Tavaline oli relfjeefide paigutamine portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi.
Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV. Laiemaid lööve sai katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI
Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e. traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar. Siiski oli ka ristvõlv väga raske ja võlvide kandmiseks tuli ehitada väga massiivsed seinad ning jämedad piilarid. Seetõttu jäid aknad väikesteks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Hildesheimi toomkirik o Saksamaal o Koor oli nii idas kui läänes [keisrile] Saint-Sernini kirik o Tolouse´is (Lõuna-Prantsusmaal) o Palverändurite kirik o Kesklööv on kaetud silindervõlvidega o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline transept o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn.
9.Romaani kujutav kunst. · Omapärane skulptuur ja maalikunst · Pärast iknoklastide võimuaega oli Bütsantsis taaselustunud maalikunst, mille teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale
* Cluny kloostri kirik ( suurim romaani stiilis kirik sel ajal,basiilika, Tähtis eeskuju Arles ( Marseille´i) lähedal Vincent van Burgundias, (Pr) Gogh -omapära- 2 transepti idaküljel, pühendatud pühakutele -nelitis-kõrgpunkt ida küljes, transepti ja peahoone ristumiskoht või *Paradiisist väljaajamine kõrvaltorn) -fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt 11.saj al. -muidu keelatud, paganatele ustele. *Saint-Sernini kirik Toulouse´is -kesklööv kaetud silindervõlviga, 5 löövi piki, 3 löövi transept, 5 *Ümarskulptuur endiselt keelatud, Reimsi peapiiskopi kabelit-kabelikpärg Cero rist- ümarskulptuur, puust, sisaldab reliikviat, siiani
4. Milline kunstimälestis on säilinud Karl Suure valitsusajast? Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad,
palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tugipiit/tugikaar, 4.kimppiilar e.kimpsammas., 5.kaunistuselemandid- finaal+ ristlill- annab ,,pitsilise" mulje, 6.gooti aken- maasvärk e kivist osa-raam akna ümber. Roosaken. TÄHTSAMAD HOONED: prantsusmaa: Pariisi jumalaema kirik e Norte- Dame. Pariisis chartesi katetraal- kõige suurem prantsusmaal
10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma
Empoorid/Trifoorium võis ka puududa.Kõige raskemaks ül. Sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega.Silindervõlv oli lihtsamaid võlvitüüpe kuid oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume.Ristvõlvidega sai laiemaid lööve katta.Löövid jagunesid võlvikuteks e.traveedeksm,iga sellist ruumiosa kattis ristvõlv. Vöönkaar-traveesid kiriku pikusuunas eraldavad kaared.Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e.triumfikaar. Romaani stiiliga omapäraseid kirikuid.. Saksamaal Hildesheimi toomkirik-koor nii idas kui läänes.Mõeldud keisrile Toulouse'i ehitatud palverändurite kirik Saint-Sernin viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga.Sisemised külgloovid moodustavad jätkudes ümber koori kooriümbriskäigu.5kabelit moodustavad kabelipärja.Lae moodustavad silindervõlvid.Välisvaadet valitseb nelitistorn. Maria Laachi kloostrikirik-selle eeskujuks oli Cluny kiriku arhitektuur(eri kõrgusega tornide hulk)
ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja
) Maria Laacheni kirik 3.) Hildes Hein'i kirik · Põhjamaades on väga palju ka ühelöövilisi kodakirikuid. Nordi puitarhitektuur. o Kujutav kunst- · Ei tunta ühtegi kunstnikku ega ehitajat · Pole iseseisvat tähtsust, kuna on seotud arhitektuuriga · Portaal: Chartes'i katedraali peaportaal · Saksamaal kaunistati ka kirikuuksi: Hildesheimi kiriku pronksuksed. Ustel on kujut. Vana ja Uut Testamenti · Inimfiguure moonutatakse, eesmärk saavutada suuremat emotsionaalsust · Kõik, mis kiriku seintel , oli mõeldud inimese õpetamiseks, et nad õpiksid piiblit. · Miniatuurmaal-pühakirjade kaunistamine · Vitraazid- akendele, kiriku seinu kaunistatakse maalingutega, tänapäevaks vähe säilinud, pinnapealsed · Tekstiilikunst( nii tarbe kui ka kujutav kunst)
Itaalia. Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa. Pilt6. Mainzi toomkirik. Saksamaa. Pilt7. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Saksamaa. Pilt8. Wartburgi linnus Eisenachis. Saksamaa. Pilt9. Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon. Prantsusmaa. Pilt10. Notre Dame de la Grande kirik Pointiers's. Prantsusm. Pilt11.Tornlinnus Dinant'is. Prantsusmaa. Pilt12. Toweri kindlus Londonis. Inglismaa. Pilt13. Viimne kohtupäev Vezelay kloosterkiriku portaal. Pilt14. Kristuse sünd. Hildesheimi St. Micheali kiriku pronksuksed. Pilt15. Eeva paradiisiaias. Pilt16. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Pilt17. Naine ja deemon Vezelay kloosterkiriku kapiteel Pilt18. Krutsifiks Lichtensteini lossist. Pilt19. Laemaaling St. Michaeli kirikus Hildesheimis. 3 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Saksamaa Mainzi toomkirik. 980-1137. Idafassaad Wormsi toomkirik. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Wartburgi linnus Eisenachis. Inglismaa (ka Normannide stiil) Toweri linnus Londonis. Romaani stiilis kujutav kunst Lamereljeef (esines portaalidel, fassaadidel, sambakapiteelil. Temaatika jutustav ja õpetlik, ,,vaeste piibel" Kristuse sünd. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Gislebertus. Viimne kohtupäev. Vezelay kloostrikiriku portaalil. Süzee ähvardav, imede kujutamine (nt Viimne kohtupäev). Kujutised ebareaalsed, sümboolsed, tinglikud, figuurid moonutatud. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Eeva paradiisiaias. Saint Lazare katedraal, Autun.
mõttes; selle ülesandeks saab jälle inimfiguuri kujutamine monumentaalses plastilises laadis. Skulptuuri uuestisünd saab teoks Prantsusmaal. Romaani skulptuuri laad on dekoratiivne-selle peamiseks ülesandeks on kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jm. Prantsusmaalt võib nimetada näiteks Notre-Dame-la-Grande´i kiriku Poitiers´s, mille fassaad on kaunistatud inimfiguuride ja ülevoolavalt rikkaliku ornamentigaga. Saksamaal on aga väga tuntud pronksikunsti teos nn Kristuse sammas Hildesheimi toomkirikus-tohutu küünlajalg, mille tüvest ümbritsevad spiraalina 28 kujutist Kristuse elust. Gooti ajastul saavutab võrratu täiuslikkuse prantsuse plastika. Prantsuse katedraalides on skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osade sümboolikaga: idaosas asetsev altar oli pühendatud Kristusele, transepti lõunafassaad Uuele Testamendile, põhjafassaad Vanale Testamendile. Läänes asuvale peafassaadile asetati viimse kohtupäeva teemad.
käik puudus ja seinal oli rida ümarkaarseid nišše (petikuid), siis nimetati seda pseudotrifooriumiks. Peamine probleem oli lagedega. Silindervõlvi puhul sai teha vaid kitsaid lööve. Laiemaid sai luua ristvõlvidega. Need jaotasid löövid võlvikuteks e. traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Ehitusmälestised Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel oli koor mõlemas otsas. Romaani stiil hakkas peamiselt levima 11. saj. Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega.
ümbritsevad ümmargused kaksiktornid ja ruutkeskne torn. Transsepti ristmikul on koonuskujulise katusega lai kuppel. 3. Hildesheimi toomkirik Koor nii idas kui läänes, uksed pronksist. Prantsusmaa 1. Benediktlaste kloostrikirik Cluny Viielöövine pikihoone, millele liitusid ´s kolmelöövine eelkirik ja palju kabeleid. 2
kasutata enam Bü mõjul cloisonnéd, vaid champlevéd. See levis Bü kaudu 10s. Karl Suure kirst 1200-1215 Maarja kirst: 1238 Nicolas de Verdun: Klostenburgi altar 1181. Kolme kuninga kirst 1181-1230. Baas: on välja kujunenud juba. St Denis karikas. Abt Suger, 1081-1151. Piiskop, poliitik, ajalookirjutaja. Louis VI ja VII ajal nende sõber. 1140 tellis peaaltarile karika. Sangadega, peen, filigraan. Võimas organisaator, tõi sinna 7 kullasseppa ja lasi teha suure risti. Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas. Renvi de Huv (???) 1125. Oluline õpetajana. Töötab Liege'is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis. Godefroi de Clavi 12
Skulptuuris eelisstati ähvardavaid süzeesid ning imede kujutusi. Kirikuid kaunistas ornamentika. 14. Täida tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1.Bambergi toomkirik Alustatud romaani stiilis, lõpetatud varagootikas. 2.Hildesheimi toomkirik Koor nii idas kui läänes Prantsusmaa 1.SaintSernin Võimas nelitistorn, palverändurite kirik 2.Poitiers Rikkaliku skulpturaalse kujundusega 3
eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik, Saint-Sernin, Poitiers. 12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid-ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale"vaeste Piibel", tinglikud sümboolsed kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14
. Betoonist võlvi teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid. Ruumi ainuke valgusallikas on laes olev ümar ava. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! 9.- 11. sajand -kirikute ehitamine; romantism; romaani stiili põhitunnused: ümarkaar, basiilika, silindervõlv, ristvõlv ; 3 romaani kirikut: Cluny, Hildesheimi, Püha Markuse Katedraalid:Mainzi, Speyeri, Wormsi 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Gooti stiil-Ristroidvõlv, teravkaar, roosaken, tugikaared katedraali Prantsusmaal: Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres, Reimsi 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9
Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väiksed, kitsad löövid hämarad ja sünged Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud. Lõuna-Prantsusmaa: o Saint-Sernin kirik- palverändurite kirik, pikihoone 5 lööviline, põikihoone 3 lööviline, läänetornid puuduvad, kuid nelitise kohal suur ja võimas torn. Lääne-Prantsusmaal: mõjutusi saadud islami kultuurist.
kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nim. vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e. triumfikaar. Siiski oli ka ristvõlv väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikesks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Bambergi toomkirik, Saksamaa. Wormsi toomkirik, Saksamaa. Notre-Dame-la-Grande kirik, Lääne-Prantsusmaa. Vararomaani e. Ottode ajal (kuni 11.sajand) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi. Benediktlaste kloostrikirik Clunys - omal ajal suurim kristlik pühakoda. Viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirikja arvukalt kabeleid. Cluny kesklööv ja
· Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline
kunstiliselt kujundatud vahelüli. Kapiteeli rikkalikus dekooris avalduvad selgesti stiilide ja stiilijärkude erinevused. Egiptlased kujundasid kapiteeli lootose- ja papüürusemotiividest, kreeklased lõid kohati tänini kasutatavad dooria, joonia ja korintose kapiteeli, bütsantslased leiutasid talumkapiteeli, romaani stiilis eelistati raskepärast kuupkapiteeli, gootikale omane karikkapiteel, mille arengulised erivormid on pungkapiteel ja lehtkapiteel. Nt: kuupkapiteel Hildesheimi Sankt Michaeli kirikus Saksamaal, lehtkapiteel Southwelli katedraal Inglismaal, korintose kapiteel General Post Office New Yorkis. 14) Dooria stiil vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist (ehhiin) ja nelinurksest plaadist (abakus).
Esialgu piirduti lameda puulaega või jäeti lahi üldse väljaehitamata. Oskuste laienemisel püüti lagi võlvida-lihtsamaiks võlvtüübiks oli silindervõlv, kuid sellega sai katta ainult kitsaid ruume. Laiemate ruumide katmiseks kasutati ristvõlvi(iga löövi kattis omaette seisev ristvõlv). Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Kuna ristvõlv oli väga raske, tuli seinad ehitada massiivsed ja sambad jämedad, mistõttu jäid aknad väikseks. Hildesheimi toomkirik Saksamaal on eriline sellepoolest, et tal on koorid nii idas kui läänes ja see kirik oli mõeldud keisrile. Saint-Sernini kirikul on viielööviline pikihoone kolmelöövilise transeptiga. Külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad selle ümber käigu. Koorist ulatuvad välja viis kabelit. Kiriku laeks on silindervõlvid. Väljas on nelitistorn. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj. lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest
Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10.12.saj ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Vararomaani e Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. § 29. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed. Ottode kunst oli piiratud levikuga, kuid 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Mõnikord katsid
o Monumentaalmaal Peamist rolli etendavad Reichenau kloostrid · Nagu tolle aja MINIATUURIS, nii esineb ka siin pidulik, seotud pinnastiil, osaliselt valitsevad Karolingide kunsti maalilis-ruumilised elemendid o Skulptuur Kiviplastika tagaplaanil Domineerib matallplastika · Eelkõige pronksuksed o Hildesheimi toomkiriku uksed XI sajand · Varakristliku ja bütsantsi kunstistiili üle pääsevad valitsema PRANTSUSE mõjud o Hakkab arenema suurplastika Taotleb kehade kujutamist täies ümaruses Kiviplastika · XII saj o Suht tähtsusetu
12.saj. Nicolas Verdunist. Punasest merest Raamatukaas. 12.saj. läbiminek. Email kuldplaadil. 12.saj. Paradiisist väljaajamine. Fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt. 11.saj. GOOTI KUNST Tekkis prantsusmaal. Pariisi ja selle ümbruses. • Varagooti- kuni 12.saj. • Kõrggooti- 12.-14.saj. • Hilisgooti-14.16. saj. Stiili nimetus antud 18.saj. kunsti ajaloolste poolt. Arhidektuuri süsteem Iseloomulikud võtted võeti kasutusele 1144.a. Valminud Saint-Denis' kloostrikiriku ümberehituse juures. (prantsuse kuningate matmispaik)
Koori all oli kabel krüpt ( hauakamber ). Basiilika kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik ( 3- lööviline, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud) . ÜMARKAAR on üks silmapaistvaim romaani stiili tunnus. PIILARID samba taolised, ainult kaunistuselemendina kasutatav. Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega. · Püha Markuse kirik Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik. · Pisa toomkirik - Itaalia · Hildesheimi toomkirik Saksamaa · Saint-Sernin Lõuna-Prantsusmaa palverändurite kirik 5 lööviline, 3 transeptiga. · Poitiers Lääne-Prantsusmaa rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Citeaux tsitertslaste keskus ( Ida-Prantsusmaa) · Clunys benediktlaste keskus-põlluharijad ( Ida-Prantsusmaa) oma aja kõige suurem kloostrikirik; 5-lööviline,mille ees veel 3-lööviline eelkirik · Põhja-Prantsusmaa 2-läänetorniga ja 1 nelitistorniga.
Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest, ka tragöödiatest. Harrastati ka žanrimaali, milles valitses naturalism. Madalpositsioon – joobunud naine istuli uhmriga, veresoonte naturalistlik kujutamine. Kuldesemed: kõrge tase, iseloomulik, et tähtis pole kallis materjal, vaid selle kunstipärane töötlus. Vahel lisati kirjut emaili, vääriskive ja klaasisulatist värvirikkuse tõstmiseks. Hildesheimi leid – 1868.a leidis sõdur Hildesheimi lähedalt Preisimaalt hulga hõbenõusid, seal ka Augustuse ajastu esemed. Muutus müntide valmistamises: kui varem kaunistatud jumalustega, siis nüüd valitsejatega. Kivilõikekunst (glüptika) – nikerdistega kaetud kivi nim gemmiks. Kui kujutis ja reljeefisarnaselt kõrge, siis kamee. Hellenistlikul ajastul muutus tehnika pehmeks ja õrnaks. Läks moodi kameede lõikamine, kasutati neid
kasutatakse tänapäevani kuningalossina Crac des Chevaliers Kõige suurem ja võimsam romaaniajastu kindlus ehitatud Süüriasse Esimese ristisõja järel Seal 7-8 donjoni Asub kõrgel mäetipul Prantsusekeelne nimetus tähendab Kotka Pesa ja tähendas vallutamatust Kujutav kunst: Omapärane skulptuurtöö (ümarstruktuuri meenutab) GERO RIST puidust, kõrgus on umbes 2 meetrit Hoitakse Kölnis Tuntud on ka Saksamaal Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mis on kaunistatud pronksist reljeefidega. Seal on kujutatud suurelt ihualasti ka Aadmat ja Eevat Tarbekunst: BAYEUX VAIP Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m) Kokku loetud sadu inimfiguure, sadu loomi (hobuseid, loomi) Kesksel kohal lahingusündmused (Hastingsi lahing 1066) ja anglosakside kuninga tapmine
võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme · Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja *välisvaadet valitseb võimas nelitistorn · Lääne-Prantsusmaa Poitiers *rikkaliku skulpturaalse kujundusega · Ida-Prantsusmaa Citeaux tsistertslaste emaklooster Clunys benediktlaste kloostrikirik
Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nim vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e triumfikaar. Siiski oli ristvõlv väga raske, võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikeseks ja kitsad löövid müürisammaste vahel hämaraks. Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Vararomaani e Ottode ajal (kuni 11. saj keskpaigani) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel olid koorid nii idas kui läänes, viimane oli mõeldud keisrile. Romaani stiili levik algaski alles 11. saj keskpaigast. Lõuna-Prantsusmaal oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. Sisemised külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad kooriümbriskäigu, sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja.
Paremini on säilinud mitmed lõuna prantsusmaa Arles'i kiriku reljeefid. Marseilles' lähedal. paar sajandit oli arealaadi kuningriigi pealinn. Seintel võib näha küllaltki head romaani stiilis reljeefi. kohmakad ja anatoomiliselt ebatäpsed, kuid võrreldeskarolingide ajastuga toimus kunstis suur edasiminek. Lihtrahva jaoks on olulised reljeefid, mis kujutavad piibli tegelasi ja sündmusi, sest nad ei oska lugeda. rikkamad oskavad juba. "vaeste piibel". Kuulus on põhja saksamaa Hildesheimi Toomkiriku tohutusuured pronksuksed. Valatud on suuri pronksreljeefe. Näha on ka alasti inimfiguure, Aadam ja Eeva paradiisiaias. See oli keelatud teema ja kirikuvõimud lubasid seda avid aadami ja eeva puhul. Nii suuri pronksreljeefe kirikuustele ei ole hiljem ünnestunud teha, vaid itaalias firenzes. 11. sajandil kujuneb euroopas suureks palveränduite paigaks (tähtsuselt kolmas) Santiago de Copostela Asub Hispaanias Galicias. Santiago de compostela kirik on 18. sajandil
Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.) 21.Romaani skulptuur. Skulptuur oli pikka aega väga levinud. 10.sajandil kujutati Kristuse kannatusi ja valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb antiikajast. 10.sajandi kujurit ei huvit anatoomiline ilu vaid kannatuste tundeküllane väljendamine. 11.sajandi alguses valminud Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajand hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Eriti ilmestavad skulptuurid olid Prantsusmaa kirikutes. Vahel võeti eeskujuks rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale, ümarkaasele viiluväljale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi. Reljeefe oli ka siseruumides, kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt
annaabi.ee 
