loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää. · Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta) o Laps ja tuul tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi. o Aasal õitseb mahlakann o Juss päikesele o Manni laul o Kured tulevad o Kevadel o Hällilaul · Killa, kõlla, välja kari
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisuken
Ennemuistsed jutud räägivad kuningapoegadest ja -tütardest, kes linnuks ümber muu- deti ja mõned linnud on ka rääkima õppinud. Meie maa lindudest on sellised kuldnokk ja kaaren. Kuldnokk (rahvakeeli ka rästas) on mõnes paigas niisama armas majalind kui pääsuke. Talle pannakse väikesed kastid puude külge, millel on hommikupoolses küljes väike ümmar- gune auk sees. Kuhu kuldnokk on harjunud tulema, sinna ta tuleb. Kevadel on linnu nokk kol- lane kui kuld, kuid talvel tume, suled mustjassinised, valgete ja kollaste otstega ning läigivad nagu hommikune koidupuna. Vanasõnu kuldnokast: 1. Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas 4. Kui kuldnokal on pojad pesas, siis pida- välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb vat põllumehel külv maas olema. talve ära. 5. Kui sügisel mustad rästad enne ärami- 2
3.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! LISA2 MUTIONU PIDU 1.Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: 2. Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: 4. Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: 5. Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: 5. Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva a'al Pilla-palla pillerkaar. :,: ORAVATE HÜPPEVÕISTLUS 1. Oravatel täna toimub äge hüppamise võistlus, Kaugushüpe, kõrgushüpe, kõige lõpuks kolmikhüpe. 2. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. 3. Oravatel täna toimub, äge hüppamise võistlus. Hüppab ema, hüppab isa, lapsed nende järel reas
terakesi tema nokib seal. Kutsub pojakesi: "Klokk, klokk, klokk, klokk, klokk", oma kullakesi: "Tokk, tokk, tokk, tokk, tokk." Laulu alguses kõnnib "kana" (õpetaja) üksinda hoovil, teises osas kogunevad "pojad". Kana kutsub ja pojad kogunevad tema ümber, toksivad nokaga (sõrmega). 33 Õpetajaraamat Ungari rahvalaul "Linnuke" Tule, väike linnuke, lenda meile aknale. Laula meile veidike! Lendas ära vurr! Lapsed teevad kaasa liigutusi vastavalt tekstile. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 76) Saksa rahvaviis "Jänku" Jänkukene, miks ei hüppa sa? Vara on veel heita magama. Tule, mängi meiega, Siis sa õpid hüppama! Hopp, hopp, hopp, hopp, hopp, hopp! Lapsed seisavad ringis, üks laps (jänku) kükitab keskel ja matkib magamist. Lapsed laulavad, näidates näpuga jänku poole. Sõnade "hopp, hopp" juures hakkab jänku koos kõigi lastega hüppama.
Palub: lahkelt vastu võta nõdra keele sõnakest! Truuist hingest tuleb tema, Eesti meelest, südamest! Ööpik, mine, leia sõbru, Emajõe linnuke! Ja mis südamest tulnd, mingu, jälle mingu südame! 17 Mo isamaa on minu arm Lydia Koidula Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! 18
· Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale . · Õhuta last palli tagasi veeretama. · Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!" · Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/isale! Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. MÄNGIME KLOTSIDEGA · Mängida võib ka poest ostetud klotsidega, kuid palju toredam on klotsid ise valmis meisterdada. · Valmista klotsid näiteks väikestest koorepakkidest. Kleebi neil otsad kinni ja kata kleeppaberiga. · Õhuta last klotse värvipliiatsite või kleepsudega kaunistama.
Tema luuletused on peamiselt inimestest ja nende vahelistest suhetest. Tema luuletustes on palju peidetud sõnumeid, millest ei pruugigi keegi muu aru saada kui ta ise. Talihommik Ma olin ammu unustanud juba, et rahu annab taevaserva hõõg, et talihommik vilistada lubab ja metsahärmas hingab sügav rõõm. Tuul uueks tormiks puhkab laante taga ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm. Silmnäolt käib metsasihis umbne rada, all jalge vajub lume pehme murd. On puhkepäeva rahu kõikjal ringi, ees raiesmiku seisatama jään. Kriiks kostab metsamaja ukselingilt, üks eksind puhang riivab männi pääd.
Ja riideis tuul ning põues tuul - Kauakestvas leinarongis löön ise õõtsuma kui pirk. hädakisad ammu karjut. Ja rannal valge varvas-aid. Silmil vist on surilina; Kolm mütsi, miski mütse all: häälitsed kui võõras lind. sääl kargleb kaarik-kukerpall, Ons see minu oma mina? kui sõidaks võõraid teid ja maid. Ons see minu oma rind? Käin ise võõraid teid ja maid. Millal kõrv mu üle vere Kõik ümber kirev, kuld ja küüt, erksalt kuulatusse vajuks? kui oleks rõõmud pihku püüt, Siis üks algav ootushere mu käsutada jalamaid. aimus tiineid tunde tajuks. Ju hõõgub päikses kõrvalest. Ärkaks jooks mu põlvekedras, Eest pudenenud piir ja perv: kustuks ööde suitsev tukk, lööb vastu laineid süameserv haljalt nagu uba kõdras ja lõokestesse kätetõst. ärkaks süda - kirev kukk!
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varam
PERENAINE (õhates). Kuidas me võtame nõia lapse oma laste hulka! PEREMEES. Nõia või mitte-nõia! Kes meile ütleb kui suur nõid ta oli või ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab saama! JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal. Nägin, kui sinna viidi. Ega neil ju kõhe kirstu ega midagi käepärast olnud. Visati muudkui eest ära sinna! PERENAINE. Vastu ööd veel niisugust asja kõneled! Ei tule või unigi enam silma. JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla! Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse minema. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem
suudled lemmikut tähtede valgel. Annab arm sulle käe ning täis õnne sul uus elu algab. Oma lastega koos jälle vallatled nii nagu enne. Oled kaua veel noor, tunned lastegi lastest kord õnne. Aastad lendavad reas, muutud nukraks, kui juustes näed halli. Elu meeles neid peab, kes ta eest oma verd andnud kallist. Elu, vaimustad mind, sulle tehased laulavad hümni. Elu armastan sind ning ma loodan, et armastad mindki. Ei meelest läe mul iial... Ei meelest läe mul iial Le Havre'i kuumad ööd. Ei meelest läe see piiga, kel silmad justkui söed. Seal rüübatud sai viskit ja muret polnud miskit, sest noor ma olin siis ja veri kuum. Ahhoi, ahhoi, sest noor ma olin siis! Ahhoi, ahhoi ja veri oli kuum! Et oleks rahu ja veidi päikest Mati Nuude Leheke viimne on külmunud puul kui tuli, mil leegi kord kustutab tuul. Laste poolt hüljatud nukk olen ma, ei lahti neist tundeist saa. Näen pilvi, mis tõusnud me kohale nüüd kui hoiatus tuulde neis lindude hüüd.
................................................................................................... 26 KUST SEE HÄÄL TULEB? ............................................................................................... 26 PEITUSELAUL.................................................................................................................. 27 9. KUNI 12.ELUKUU:............................................................................................................ 28 HIIR HÜPPAS ................................................................................................................... 28 3 SEES JA VÄLJAS.............................................................................................................. 28 PUUDUTAMINE................................................................................................................ 29 EHITAME TORNI ...................
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse mul
Eks sa tea ju isegi, abiellumine Märt, vaene ma küll olen, ei ole isal seda seotud tema jõudu, mis sinul – varandusliku MÄRT: MINU MAIEKENE! Sina, minu silmatera ja olukorraga südamerõõm! Sinu RAHA pärast poleks ma mitte ühte sammu teie poole tulnud, sest ma tean küll, et mul ei tule kerge töö isa juures. Sest silmapilgust saadik, kui ma sind kirikus armumine nägin ema kõrval, ei olnud mul rahu ööd ega päeva enam, ja – noh, tead ju isegi, kuidas siis lugu tuli. Ja kui me juba paaris oleme, Maiekene, küll sa näed siis selge silmaga, et veel murdjamaid võib olla maailmas kui mulk! 15 Jah, aga nii kaugele on tööd veel küllalt! Kõigepealt pean ma nüüd Kure vanamehe üles kosja- otsima, see tuleb mulle kuulatajaks ja kombestik: isameheks. Kui SEE asju isa juures toime ei aja, isamees siis ma teist paremat ka ei tea
kätte jõudis jõuluõhtu jänes ostis uued uisud -- istus kuuse alla ta sõitis päeva Hello , armas Jõulutaat, jõuluvana ootama sõitis kaks nii great, et sind jälle näha saab. --- vaatas peeglist Habe on sul tõega cool Mina olen pisi pisi ikka paks ja kingikott fantastic suur. ära minult salmi küsi --- Next year ju tuled jälle here, Näärivana, näärivana, seniks soovin sulle-take care! kus sa panid jõuluvana --- saatsid siberisse vist Anna kink ja mine ära
NÄRVID KORRAS, ODAV KA. 20000912 SULEN SULEN KOHVRI, LÄHEN ÄRA SULEN AKNA, ÄRA LÄEN SULEN SILMAD, VIIMAST KORDA LINGILE KUI PANEN KÄE SULEN UKSE, LÄHEN ÄRA SULEN VÄRAVA JA LÄEN SULEN HINGE – MIS, SEST, ET VARA MÕNI PALJU VAREM LÄEB 2000-09-12 TEE 3 4 KAS TEE ON SEE, MIS KRUUSI SEES? EI, TEE VIIB HOOPIS KAUGUSSE KRUUSATEE, LIIVATEE, ASFALTTEE – VAAT SEE ON TEE HMM! TEE ÄRA VÕI ÄRA TEE, TEGEMISTES ASUB TEE TEE VÕI TEE VÕI HOOPIS TEE? MILLINE ON ÕIGE SEE? KAS TEE ON SEE, MILLEL ME KODU POOLE KÕNNIME KAS TEE ON SEE, MIS AURAB TASSIS? TÄITSA LÕPP, MUL KÕIK ON SASSIS. VÕI SEE ON HOOPIS TEE, KUI MIDAGI ME TEEME VEEL? MIS!!!? VÕI - SEE ON HOOPIS TEE !! VÕI ON HOOPISTÜKIS TEE VÕI ON TEE NÜÜD SELGE SEE 20000912 LAMMAS KISS-KISS-KISS-KISS TIP-TIP-TIP-TIP VISSI-VISSI-VISSI KULU-KULU-KULU
Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima, Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus.Ohkab) Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda. Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad? Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Lydia Koidula Ema süda Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Juhan Liiv Üle vee Üks laevake läeb üle vee, läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, seal
ESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsaks MI; ivad targad ini
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat koos särava päikesega, torm
"Talveunest ärkamine" Lydia Koidula ja Juhan Liivi loodusteemalise luule võrdlus Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõige alust, algust ja tuge. Kevad on aastaaeg, kus loodus ärkab talveunest. Lumi sulab, lilled hakkavad õitsema, mets läheb vaikselt rohelisemaks, lõunast saabuvad linnud. Pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega. Päevad muutuvad pikemaks ja soojemaks. Kevad on küllaltki oluline aastaaeg paljude inimeste jaoks, sest mitmetes tegevusvaldkondades algab uus hooaeg. Talunikel tuleb hakata jälle põllutöödega pihta- vaja on suvivili külvata. Kalurid lasevad paadid vette ja lähevad taas merele. Tänapäevamaailmas tähendab kevad ka paljude võidusõidualade uut hooaega nagu näiteks vormel ja motosport. Õpilastel hakkab kool lõppema, toimuvad eksamid ning
Kuid lõhke süda, suu peab seisma lukus. Ilmuvad HORATIO, MARCELLUS JA BERNARDO. HORATIO: Prints, soovin tervist teie kõrgusele! HAMLET: Ma rõõmustan, et sind näen tervena, Horatio - kui mina olen mina. Suruvad teineteisel kätt. Mis tõi su Wittenbergist siia? - Oo, Marcellus! MARCELLUS: Aulik prints! HAMLET: Rõõm näha teidki. Tere õhtust. Kuid mis sind Wittenbergist siiski siia tõi? Viib HORATIO kõrvale. HORATIO: Ah, tuli tuju pisut logelda. HAMLET: Ei väidaks seda sust ka vaenlane, nii ära puhu mulle ette eiteamida. Ma väga hästi tean, sa pole laisk. Mis tõi su Helsingöri? Õpetame
Nii nagu tavakeele sõnavaras, nii ka kujundkeelses loomes (sh. vanasõnades või mõistatustes) puutume kokku kahe ilminguga need on sünonüümia ja polüseemia. Ühe ja sama asja kohta võib teha mõistatusi mitmeid erinevaid kujundeid kasutades ja üks ja sama mõistatus võib tähendada mitmeid erinevaid asju. On mõistatusi, mis tähendasid üsna eranditult ainult üht kindlat asja: Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli tähendas sukavardaid ja/või -kudumist; Üks hiir, kaks saba pastelt; Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas kana; Lipp lipi peal, lapp lapi peal ilma nõela pistmata tähendas vanemas pruugis pea alati kapsast (lähimineviku lasterepertuaaris küll ka "Kommunaari" kinga või N. linna lapitud asfalti, kuid need uudistähendused on pigem parodeerivad). Teisalt on mõistatusi, mille lahendid hajuvad, vahel üpris suuresti. Mis seda hajumist põhjustas?
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
Üks muugib juuksenõelaga ust ja teine kõrval hädaldab: "No tee ometi kiiremini, kohe hakkab sadama ja meil on autol katus alla lastud". Tüüp võtab telefoni ning helistab teleriparandajale. Parandaja tuleb, vaatab teleka üle ning väidab, et teler on nii heas korras kui võimalik. Natukese aja pärast hakkab omanik sekundeid lugema:"3, 2, 1" ning teler hakkas kärssama. Parandaja küsib:" Kuida krt te..." Mees vastab:"Garantii sai läbi" Puhh ja Notsu jalutasid metsas. Puhh sõi pirukat. "Kuule Puhh, ole hea ja anna mulle ka pirukat," palus Notsu. "See pole pirukas, see on saiake," kostis selle peale Puhh. "Noh hea küll, anna mulle siis saiakest," nurus Notsu edasi. "See pole saiake, see on küpsis." "Ole nii kena Puhh, anna mulle ka küpsist," ei jätnud Notsu nurumist. "No ära mölise paks siga! Sa ei tea ise ka mida sa tahad." I päev. jänes läheb apteeki: palun mulle kilo apelsine apteeker: meil ei ole apelsine II päev
siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda)
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus
mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli
Sellel oli nüüd kuus musta täppi. Lepatriinu tõmbas oma kollased saapad jalga ja otsustas orava-onuga tõrelema minna. Oh, kus häda, tõrvaplekid olid kleidi nii raskeks ja kleepuvaks muutnud, et Triinu ei saanudki õhku tõusta. Tükk aega ronis ta puu otsa, ja kui orava-onu kodu juba paistis, juhtus õnnetus. Orava-onu oli kuus tõrvapotti ukse alla unustanud ja hajameelne Triin komistas kõigi kuue jalakesega tõrva sisse. Ta oli väga õnnetu ja nuttis kolm päeva ja neli ööd jutti. Sellest ajast peale ongi lepatriinu-Triinu jalakesed mustad ja kleidi seljal ilutsevad mustad täpid. Ta jalakesed ja kleit on siiani rasked ja kleepuvad ning sellepärast ta istubki tükk aega su sõrme otsas, enne kui jaksab lendu tõusta. (Voiman A-L. 2011) Jutuke lepatriinust Anna-Liisa Voiman Lendas ................. lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära.
2014. a Tartu NAKi suvepäevadel jõudis huvilisteni isehakanud kirjandusteadlase ja luuleanalüütik Lauriito pedagoogiline loeng “Puud metsa taga ehk seks ja Liiv”. Ette kanti Juhan Liivi luulekatkendeid ning üritati tema loomingut vaadelda kui seksuaaleksperimente ja -perverssusi. Tähelepanu, provokatiivne ja ühekülgne tõlgendus ei sobi banaalse sisu tõttu alaealistele kuulajatele! Loeng on lisatud helifailina: http://www.plaanikomitee.ee/latted2014/029A_140711_1040%20Lauriito%20Merivoo %20ETTEKANNE.MP3 Välja nopitud salmid (koos diagnoosiga): Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus. Ei, mind mitte iganes! Ülestunnistus Oh, sõbrad, ei lase ma öelda, et oleks nii haige ma. Ja et ma terve oleks, ma seda ei ütlegi ka! Ülestunnistus Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa. Ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kodumaa-armastus ...Mina vaatama, vaatma väikest meest: vaata sõbrakest, sõrmepikukest!... Gay Hm, sõber, veid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
