paigutamiseks sobiva koha. Pisikesed kuklikujulised munad on tuhmvalged ning väljutamisehetkel veidi kleepuvad (Viidalepp, 2000). 6 Joonis 2. Mustlaik-apollo (http://nagi.ee/photos/Kessuputukas/20876151) 3. Liigi levik ja arvukus Mustlaik-apollo levikuala ulatub Prantsusmaast Lääne-Siberi steppideni ning üle Ida-Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna- Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna-Kasahstani madalamate mägede Tjan Sani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari mäeahelikeni Kirgiisias ja Tadzikistanis (Viidalepp, 2000). Mustlaik-apollo elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas. 80 ndatel on avastati nende elupaigaks Kagu-eesti, kus nende leviala on aastatega laienenud, lausa 100 isendini. Viidalepa sõnul
saari, kaardistas Austraalia. Krusesten, Lisjanski Eestlased, kordasid aastatel 1803- 1806 Magalhäesi teekonda, peatusid ka Jaapa-ni s. Küsüli s. Hawail. Bellinghausen, Lazarev Eestlased, jõudsid aastatel 1819-1821 Antarktise lõunarannikule. R. Amundsen jõudis 1911. aasta detsembris esimesena lõunapoolusele. R. Scott jõudis 1912. aasta jaanuaris teisena lõunapoolusele. R. Peary jõudis a. 1909 esimesena põhjapoolusele. D. Livingstone, R. Burton uurisid Aafrikat. Tjan-sanski, Prezelvalski, G. Everest, Toll, Middendoff (viimased 2 olid Balti-Sakslased) uurisid Aasiat. Darwin, Humboldt uurisid Lõuna-Ameerikat. J. Davis, Mackenzie uurisid Põhja-Ameerikat. Eyre, Dickens, Burke uurisid Austraaliat. J. Casteau elas 20. Saj., leiutas akvalangi, uuris ookeanit. A. Piccard elas 20. Saj., leiutas batiskaafi, uuris ookeanit.
● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim ● Kasvatatakse lähistroopilises kliimas ● Kiu- ja õlitaim ● Tahab head mulda ● Tuultolmleja ● Keskmiselt 1.5 m pikkune ● Üks tugevamaid kiudaineid ● Kanepivarres on kiudu kuni 25% ● Tehakse laevaköisi, nööre, kotte jne Kanep (Cannabis sativa) Puuvill (Gussypium) ● Troopilisel ja lähistroopilistel aladel ● Suurimad tootjad on Hiina, ● India ja USA.
HIINA Hiina on eksisteerinud ühtset pärandit kandva riigina alates 221. Aastast e.m.a. Praegune Hiina Rahvavabariik kujunes 1949. aastal. Hiina asub euraasia mandri kaguosas, Ida-Aasia maailmajaos. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan–Šani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega- ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia ja
1519-1522 -KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT. 3) 18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE. -KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut. 19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY. -AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ALEXANDER VON HUMBOLDT. KIRDEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER EURAASIA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE ROOTSLANE NORDENSKJÖLD. LOODEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER P-AMEERIKA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE NORRALANE AMUNDSEN. 4) 18-19
Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina, enne seda oli ta lühikest aega ka ajaloo õpetaja, ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Kui Meri oli üliõpilane, siis juba oli tal vaja teenida elatist kirjatööga, sest et tema isa arreteeriti Nõukogude administratsiooni poolt juba kolmendat korda. Lennart Meri käis palju enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus paelusid teda näiteks väikerahvaste
Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Elus eesmärgi püstitamine Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse
oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse
* Franz Josephi maa 2. Tänavate, väljakute, teede, maanteede, puiesteede, turgude jms nimed + liiginimetus LAHKU 3. Kaksikkohanimede kirjutamine 3.1. Ilmakaaretäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Kagu-Aasia, Põhja-Jäämeri, Kirde-Soome 3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus LAHKU Pärnu jõgi, Klooga rand, Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin 4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus KOKKU Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam, Vahemeri, Karujärv, Munamägi 4.3
Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse
Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond elas Siberi õuduse üle ning naasis tagasi Eestisse. Aastal 1953. lõpetas Lennart Tartu ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Enne seda oli ta lühikest aega ajaloo õpetaja.Aastal 1958. võeti ette retk Kesk- Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse. Karumi kõrbes kirjutas ta oma esimese raamatu ,,Kobrade ja karakurtide jälgedes" , mis jutustas reisist. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Meri peeti kinni üliõpilaspõlvel juba kolmandat korda, kus ta lõpuks hakkas koos oma noorema vennaga taksojuhiks, et lõpetada kool ja ema üleval pidada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis
kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid ajaloolasena ei lubatud Meril töötada. Ta leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid
Araali lugu - kunagi oli vesi ... 197 198 200 200 200 3 9 4 8 9 Araal hääbub, sest asub ariidsel alal, kus aurumine ületab sademeid. Järve seni toitnud Amu-Darja ja Sõr-Darja jõed suubuvad kõrbeliiva, kuna nende vett kasutatakse põldude niisutamiseks või tööstuses. Samas väheneb jõgesid toitvate Pamiiri ja Tjan-Sani liustike pindala Arutle, mis looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed kaasnevad? Nimeta veel järvi, mis on sarnases olukorras. http://earthtrends.wri.org/updates/node/264 http://www.opendemocracy.net/article/openeconomy/central-asias-water-problem Veesõjad Egiptuses elab ~80 milj inimest. Iraagi ~30 milj inimesest enamus Enamus on koondunud Niiluse on koondunud Mesopotaamia
........10 Hiina asukoht, lipp, vapp pildi kujul.................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................11 ÜLDANDMED Hiina hõlmab ida Aasias tohutu suure maaala. Ta piirneb 14 riigiga; idas on tal pikk merepiir Vaikse ookeani ääres. Kaks kolmandikku Hiinat on kõrgala. Edelaosa mäestike hulka kuulub Tiibeti kiltmaa. Loodes eraldavad Tjan sani mäed Tarimi ja Dzungaaria nõgu. Kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas. Kommunistliku Rahvavabariigi loomisest saadik (1949) valitses Hiinat Mao Zedong. Mao ajal sai Hiina tööstus ja tuumariigiks, ent koges ka 1950. aastate nn. suure hüppe ja 1960. aastate nn. kultuurirevolutsiooni ebaõnnestumist. Tänapäeva Hiina liigub kiiresti turumajanduse poole. Ent nagu 1989. a. Taevase rahu (Tiananmeni)
Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse
Eestis astus ta Tartu Ülikooli, kus 1953. aastal lõpetas ajaloo eriala cum laude. Nõukogude 2 administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu - "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mille lugejad soojalt vastu võtsid. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas
23. aprillist 6. oktoobrini 1992 oli Lennart Meri Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. Eesti Vabariigi presidendi vande andis riigikogu ees 6. oktoobril 1992. aastal. 20. septembril 1996. aastal valiti valimiskogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri riigijuhiaeg lõppes koos Arnold Rüütli ametivande andmisega riigikogu ees 8. oktoobril 2001. Sellest ajast oli ta pensionär. 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi
dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa Regina Meriga olid tal kaks poega Mart ja Kristjan Meri. Meri naine emigeerus 1987. aastal Kanadasse. Teine abikaasa oli Helle Meri, kellega on tütar Tuule Meri. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema ette võetud retkest aastal 1958 Kesk-Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates
1761,5 1775,9 Kuusik Merilaid Mets Kaivo Mägi Männik Männik Müürs epp Norak Nõmmik Paju Ants Parre Petrov Piirs alu Pulk Aadu Randla Roos Salumets Sirel T oomsalu T ubin Kaivo Arnold Kris tjan Elvi Erki Raili Arnold Ando Selma Meelis Irma Aasa Margus Erno Kristel T iina J uulia tulumaks = 0, kui summa <= maksuvaba tulumaks = tulumaksu_protsent * (summa Nimi Palga aste Tariif Tunde Palk Kuusik Kaivo 8 78 178 13884
aastal, kui ta tuli päriselt Tallinna Eesti Raadio teenistusse, Abikaasa Regina jäi kaheks aastaks Tartusse, et lõpetada õpingud" Kauged maad ja reisimine lummasid Merit üha rohkem. Ühe Karpaatia reisi ajal juhtus midagi sellist, mis tegi Lennart Merist lõplikult uurimisreisil. Mööda mäekülge alla laskudes pidas grupp väikest puhkepausi, kui matkal kaasas olnud tuntud teatrilavastaja Voldemar Panso äkki hüüatas: "Poisid, kui me siit eluga välja tuleme, põrutame sügisel Tjan- sani." Meri on meenutanud, et kõik pidasid Panso hüüatust tühipaljaks naljaks, aga kui sügis tuli, võttis grupp tõesti suuna Tjan-Sanile. Spordiselts "Kalev" oli moodustanud matkagrupi, mis suundus Kesk-Aasia asustamata aladele, ja sellega liitus ka Meri seltskonnaga .Nii algas Meri esimene tõeline ekspeditsioon, mis äratas endisest tugevama huvi uute ja tundmatute paikade vastu. Esimese reisi sihtkohtadeks olid Taskent, Samarkand ja Ashabad. Samarkandil on Meri
”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil” ● Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna; ● Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli. Ema ja isa portreed, 1857. aasta “Itallanna lastega ojal” 1862.aasta Fr.R. Kreutzwald Kodutalu, 1863.aasta Doktor Karell Semjonov Tjan – Šanski Jakov Groti portree Kaarli kiriku apsiidimaal “Tulge minu juurde”, 1872. aasta ● Kingiks tsaar III-le; ● Raami valmistas eestlasest skulptor Amandus Adamson August Weizenber 1837.-1921. aasta ● Sündis Võrumaal; ● 1863.-1865. aasta- Berliini Kunstide Akadeemia ● 1865.-1868. aastal- Peterburi Kunstide Akadeemia ● 1870.-1873. aastal- Müncheni Kunstide Akadeemia Autoportree Ema portree Hamlet Kalevipoeg
üldmaateadus. 18. saj. arenes geograafia tihedas seoses statistikaga ja täiendas oluliselt kirjeldavat riigiteadust. Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika
Vanuselt ei ole teadaolevad vanimad kadakad jäänud palju alla eakamaiks peetud tammedele (arvatakse, et harilik kadakas võib kasvada tuhandeaastaseks): Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti ligi 600-aasta vanuseks (vrd Põhja-Ameerika lääneosas kasvava kaljukadaka J. scopulorum mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad; samuti võivad mõned turkestani kadakad (artsad) J. turkestanica Kesk-Aasias Tjan-Sani ja Pamiiri mäestike artsametsades olla vanusega kuni 3000 aastat). Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa-alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks
Nii anasaretkel kui saigajahil samastub Avdi läbielatu Kristuse läbielatuga. Avdi ise tunneb end aga Kristuse kannatuste vahetu jälgijana. Teose kahes esimeses osas on juttu ka isahunt Akbarast ja emahunt Tastsajnarist, kelle elukeskonda inimese tegevus pidevalt kitsendab. Põgusalt puutuvad hundid kokku ka Avdi Kallistratoviga. Teose kolmandas osa on lugu isahunt Akbara ja emahunt Tastsajnari poegade röövist ja selle tagajärgedest.. Bazarbaj Nojgutov elab Tjan-Sani mägedes ja töötab kohalikus karjakasvatusega tegelevas majandis. Ühel päeval saab ta ülesandeks geoloogidele mägedes teed näidata. Tasuks on nii raha kui ka viinapudel. Tagasiteel koju röövib joobnud majandile müümise eesmärgil Bazarbaj pesast neli hundikutsikat. Ent hundid, isahunt Akbara ja emahunt Tastsajnar, hakkavad teda, tema hobust jälitama. Suurivaevu jõuab Bazarbaj majandi eesrindlase Bostoni majani. Hundikutsikat pannakse ööseks varjule Bostoni lauta
annaabi.ee 
