BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis
hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule pääseda?- NSV-Vägivaldne riigipööre, Itaalia/Saksamaa-Rahva toel, valimised. Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine. Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad diktatuuri NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal.- NSV- Gulage, NEP, kolhoosid, KGB, Juhi kultus. Itaalia-Vägivald, duce, tsensuur, üks partei, kodaniku teenimine. Saksamaa- Gestapo, füürer, juudi viha, Aaria rassi ülistamine, kodanidu teenimine.
Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik Isa Goriot' vastu. 2.Minu arvamus raamatust Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. 3.Tegelaste iseloomustused Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua
Bütsantsi kunst Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini.
Hämmastav, mida kõike ei tehta ja tunta, et oma lapsi aidata. See oli üsna põnevalt kirjutatud. Ma tahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab. Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte
* orjuse likvideerimine ja feodaalsuhete kujunemine * vana-aja lõpp * germaanlaste riikide tekkimine Lääne-Euroopas, mis pani aluse tänapäeva Lääne-Euroopa riikide kujunemisele * germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine * eri hõimude kokkusulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad ja keeled Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste
kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Bütsants Ida-Rooma nimetus keskajal 395-1453; Keisriteks- Justinianus, BasileoisII; Vaenlased: araablased, bulgaarlased, viikingid, türklased jne. Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus)
Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. Suured kaubanduskeskused olid Augusburg(Sinna jõudsid Itaalia ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. Kirik ja vaimuelu 16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid. 1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. 2. Diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades üha uute
klassitsismi ja baroki võrdlus Nimi Kool 2016/2017 Barokk (17. sajand) ● taalias, Hispaania • Riikides, mis olid minetanud oma renessansiaegse hiilguse ja poliitilise tähtsuse • Valitsesid skeptilised, pessimistlikud meeleolud Klassitsism (17. sajand) • Prantsusmaal • Kujunes välja absoluutne monarhia (kardinal Richelieu, Louis XIV), õukonna hiilgeaeg • Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib seda ka kontrollida • Ratsionalistlik filosoofia Barokk -kultuurile iseloomulik • Skeptiline ja pessimistlik • Mänguline ja mitmetähenduslik • Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal)
· Märgitakse, et Nõukogude võim oli Gorbatsovi tuleku ajal sada protsenti kindlustatud välis-ohu ja ka revolutsiooni eest kodumaal. NEGATIIVNE · Pärast Breznevi suurimaid saavutusi (1975. aastal Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) tippkohtumiseks oli NSV Liidu võimsus ja mõju maailmas tõusnud enneolematule tasemele) algas tõeline langus. · Mihhail Gorbatsov hävitas kogu hiilguse oma kiirustavate reformidega viie aastaga. · Vaieldamatu fakt, et NSV Liidu kaotused Suures Isamaasõjas 27 miljonit inimest. · NSV Liidu ja Ida-Euroopa demokratiseerimine, ning impeeriumi lagunemine Gorbatsovi ajal oli negatiivne · NSV Liidu lagunemine on hea näide sellest, kuidas ei ole võimalik "reaalset sotsialismi" demokratiseerida.
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" on 1984-ndal aastal valminud film Wolfgang Amadeus Mozarti elust läbi Antonio Salieri jutustuse. Salieri oli võimas ja austatud heliooja, kuid Mozarti andekuse ja hiilguse kõrval jäi Salieri ainult varjuks. Salieri vihkas Mozarti, kuna ta kadestas ta andekust ja geniaalsust ning ta käitus lapsikult (mitte oma andekuse kohaselt). Selle kadeduse pärast plaanis Salieri teha ka enesetapu. Mozartil oli ebatavaline muusikaline mälu, suurepärane muusikaline kuulamine ja ülekeev loominguline fantaasia. Tema andekus viis ta kuninga õukonda, kus ta oli armastatud ning lisaks kirjutas ta ooperi ,,Võluflööt" rahvateatri jaoks, mis pälvis koheselt rahva heakskiidu
REVOLUTSIOONI TOETASID Revolutsiooni toetasid kõik ühiskonnaklassid peale paadunud monarhistide kunstnik annab seda edasi tänavavõitlejate erinevate mütside abil. VABADUS KANNAB Vabadus kannab früügia mütsi mis oli ka prantsuse revolutsiooni vabadusesümbol. Naised etendasid 1830. aasta revolutsioonis suurt rolli. TRIKOLOOR Trikoloor oli 1789. aasta revolutsiooni sümbol ja kunstnik teadis et see toob meelde Napoleoni impeeriumi algusaastate hiilguse. SUREVAD JA SURNUD LAHINGUOHVRID Kunstnik näitab surnud ja surevaid lahinguohvreid, kelle näod ja kehad tõusevad esile dramaatilises halos. SURMAVALT HAAVATUD Kodanik pingutab oma jõudu kokku võttes, et heita viimane pilk vabadusele. Tema keha on väga oluline kontseptsioonis,Näha on ka trikolooli värve KUNSTNIKU SIGNATUUR KUNSTNIK Prantsuse maalikunsti romantilise liikumise liidri, Baudlaire`i ja Victor Hugo
Bütsantsi arhitektuur Koostas: Triin Kalmus Arhitektuur Suured muutused bütsantsi arhitektuuris toimusid 6. sajandil, kui keisriks oli Justinianus I. Sellel ajal loodi ka bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli tuntud oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. Arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Tavaline oli ristkuppelkirik-selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas või ristharude kohal kerkivad kuplid. Arhitektuur
troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tipp Konstanzi kirikukogu (1414-1418) taastas paavstivõimu ühtsuse Välise hilguse varjus peitusid tõsised probleemid: 1. Elati üpris ilmalikku elu, levisid mitmesugused pahed 2. Suured kulutused enam ei piisanud kirikukümnisest Humanism ja renessanss ajastu vaimse pale mõjutajad Ühtlasi tugevdas humanism rahvuslikku ühtekuuluvust Humanisimi mõju ülikoolile avaldus: 1. Teoloogiakäsitlustel 2
Üks veski seisab vete pääl Hando Runnel Hando Runneli luuletuse ,,Üks veski seisab vete pääl" salmide sisu on enamasti kurvameelne. Luuletuse alguses kirjeldab autor üht vana unustatud veskit ning väsinud veskimeest. Luuletuse arenedes tärkab lootus, et tuleb keegi mees, kes taas veskis elu keema paneb, teeb seal kõik korda ning kaasab endaga palju töökaid inimesi. Veski taastaks taas oma kunagise hiilguse, kuid vaadates selle praegust olukorda sisendub taaskord luuletusse lootusetus, sest veski taas üles ehitamine võib jääda paljalt unistuseks. Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tuleneda tugevast isamaa-armastusest
kirikulhe- kiriku jagunemine igeusu ja katoliku kirikuks +2. Kuidas nimetasid oma riiki btsantslased? Kuidas nimetasid seda lneeurooplased? Miks? Btsantsalsed nimetasid endeid roomlasteks ja oma riiki Rooma riigiks. Lneeurooplased kreeklasteks kuna seal kneldi enamasti kreeka keelt. Sest keiser Theodosius Suur jagas riigi kaheks. +3. Kes oli Jusinianus? Millal ta elas? Milliste oluliste saavutustega lks ta ajalukku? Ta oli keiser, kes taastas Rooma impeeriumi muistse hiilguse. 482-565. Ta tugevdas sjavge ja laevastikku ning vallutas tagasi Phja-Aafrika, Luna-Hispaania ja Itaalia. +4. Miks arenes Btsants varakeskajal kiireminu kui Lne-Euroopa? Sest keisrid korraldasid mber sjave ja riigivalitsemise ning asusid pealetungile. +5. Kirjelda Btsantsi hiskonda. Mis oli seal teisiti kui Lne-Euroopas? Usuti, et hiskonnas peab valitsema kindel kord, milles igal inimesel on oma koht. See koht vis elu jooksul muutuda. -6. Kuidas keiser oma vimu teostas? +7
Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkidest täitus.
Louis XIV aeg hiilgus või viletsus? Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna päike viitas sellele, et kuningas valitses oma õukonnas ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga? Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu
1. Tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Barokkajastul hakati muusikat tegema lihtsalt kuulamiseks. Heliloojad kirjutasid tellimusi, muusika tase tõusis järsult. 3. 1580-1760 e. XVII sajand XVIII sajandi esimene pool. 4. Vastureformatsioonist- katoliku kiriku hiilguse taastamise püüd. · Valitsejad, kes soovisid tähtsustada oma hiilgust(Louis XIV, PeeterI) · Kunstnike soov olla väljendusrikkam · Pärit algsest Itaaliast 5. Tähtsad olid emotsioonid, dramaatilisus, kõik oli liialdatud kuid hästi viimistletud, Virtuoosus. 6. Johann Sebastian Bach: Hästi tempereeritud klaviir, suur polüfooniameister, oli suurepärane oreli virtuoos ja improvisaator. ( mateuse passioon, Johannese passioon,
5. Mida kujutab endast merkantilism miks see kujunes? V. Suur export väike import. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinnad väga kõrgeks. 6. Seleta Prantsusmaa näitel lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina". V. Ta arvas et ta oli saanud oma võimu otse jumalalt ja arvas et võis teha mis tahtis. 7. Miks nimetati Louis XIV ,,Päikesekuningaks"? V. Õukonnaelu keskpunktis asus ta ise keda ta välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. 8.Miks ja kelle vahel toimusid Inglismaal kodusõjad? V. Kuninga ja parlamendi vahel. Sest kuningas ajas parlamendi laiali. 9. Iseloomusta Oliver Cromwelli valitsemis aega Inglismaal. V. Salakaval, kuri. 10. Mis on õiguste deklaratsioon ja milliseid muutusi see tõi Inglismaa ellu? V. Määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimu ja andis välja seadusi. 11. Millised tähtsad sündmused toimusid Rootsi ajal Eesti haridus ja kultuuri elus? V
asjades ja elusolendites, kuna nad ei saanud tihti nendelt abi ning ei hoidnud ära ka õnnetusi. Monoteistlik religioon sai alguse Iisraeli rahva usust. I sajandil pKr juudi soost rändjutustaja Jeesus kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki ning tõlgendas seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu, on jumalariiki pääsemise tingimusteks. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse taastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Mina arvan, et uskuda saab ühte Jumalat ja oma palvetega Jumala poole pöördumisel ei oma mingit tähendust, kas sa oled rikas või vaene ning millist positsiooni sa ühiskonnas omad.
kultuurid omamoodi tervikuks. Nad levitasid oma kombeid ja oskusi. Euroopasse jõudsid Araabia kaudu paljud esemed, mängud, numbrimärgid jne, samuti on palju sõnu võetud üle just araabia keelest. BÜTSANTS Oma hiilgeajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. See tekkis keiser kui Constantinus Suur tõi pealinna üle Konstantinoopoli, kui impeerium jagati kaheks ja keiser Justinianus suutis Ida-Rooma muistse hiilguse taastada ja kultuuri säilitada. VANA-VENE RIIK Vana-Vene riigi teket seostatakse varjaagidega, legendi kohaselt panid riigile aluse kolm venda. Esimene teadaolev vürst valitses küll väikest ala, kuid tema järglased vallutasid palju maid. Vana-Vene riik oli paljurahvuseline, kuid ajapikku sulasid kultuurid ja keeled üheks. Muhamed - moslemite prohvet, islami rajaja Justinianus - Rooma keiser, Bütsantsi riigi rajaja
Hammurapi seadustekogu kõrval on Moosese seadus küige tuntum muistse Lähia-Ida õigusnormide kogum. Moosese seadused oled veidi kergemad. Tulihingeline jutustaja prohvet. Nad olid veendunud, et edastavad jumala sõnumit ja tegid selleks ükskõik mida. Jahve oli nende arust ikkagi ainujumal ja kui nad täitvat prohvetite kohustusi, siis hiljem on neil helgem tulevik. Kunagi sündivat Taavei soost salvitud kuningas messias, kes taastab Iisraeli muistse hiilguse. Siis mõistavad kõik rahvad, et Jahve pole mitte ainult Iisraeli jumal, vaid kõikide rahvaste jumal. Saabub tuhandeaastane rahuriik, kõik rahvad elavad vennalikult. Prohvetite kuulutused messia ja saabuva rahuriigi kohta avaldasid suurt mõju juutide maailmavaatele ja valmistasid pinda kristluse tekkeks.
mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi rahukonverentsil üleolevalt ja seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, hakati kutsuma fasistideks. 1992.a tuli võimule Benito Mussolini, kes lubas taastada kunagise Vana-Rooma riigi hiilguse. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917.a, kui võimule tulid kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin. 1918.a võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus ja riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.a moodustati NSV Liit, mis hõlmas kõiki sotsialistlikke nõukogude liiduvabariike. 1924.a tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks.
5000-mehelist talupoegade - stratiootide maakaitseväge. 1054. aastal toimus kirikulõhe Lääne-Euroopas. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne- Euroopa katoliiklusest jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. 1204. toimus Neljas Ristisõda ning Bütsantsi kultuuriväärtuste häving. 1261. aastal õnnestus riigil liidus Genovaga end taastada. Ligi kaks sajandit valitses riigis Palaiologoste dünastia. Kirjandus ja kunst küll õitsesid, kuid tervikuna oli see kunagise hiilguse hale vari. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga oluline Rooma õiguse süstematiseerumine ja edasiarendamine. Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. Suure populaarsuse võitsid pühakute elulood ehk hagiograafiad. Ajalooteadust esindasid varakeskahal maailmakroonikad ehk kronograafiad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Riigile andis esimese ettekujutus
valitsusametisse nimelt venelasi. Tema võimulolek muutis Vene õukonna intriigipesaks, mida suurelt suunasid välispoliitilised mahhinatsioonid. Jelizaveta taastas senati õigused, kergendas aadlike teenistuskohustusi, mis ka suurendas nende võimu kohalikes asjades. Nüüd oli keisrinna tasakaalustanud riigi siseolud, nind ta ei huvitunud enam valitsemisest, vaid rohkem õukonnaelust, mida sel ajal peeti Peterburis sädeleivamaks. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust. Selletõttu valmisid praegune Talvepalee ja 2 lossi. Asutati ka Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia. Rootsi-Vene 1741-1743 sõja lõpetas Jelizaveta Turku rahuga ja saavutas Rootsilt suure osa Soome territooriumist. Jelizaveta valitsusajal ei olevat Venemaal täide viidud ühtegi hukkamist. Tõenäoliselt selle tõttu, et Jelizaveta oli üliusklik
Põllumajandus: mägi ja steppide põllumajandus, loomade karjatamine ja kalapüük.Teenindus: turism.KLIIMAJaanuari keskmine temperatuur: -12 ° C (2500 m), -13 ° C (at 4200 m).Keskmine juuli temperatuur: +10 ° C (2500 m), -14 º C (at 4200 m).Aasta keskmine sademete hulk: 700-1200 mm (kasvav koos kõrgus). Valitsevate tuulte on lääne eelkõige 4000 m tekkida torm (kuni 15 m / s) ja orkaani (kuni 40 m / s) jõu.Vaatamisväärsused Elbrus; Muuseum sõjalise hiilguse kaitsjate Elbrus ja Kaukaasia möödub Teise maailmasõja ajal (peatus "Vana Horizon", 2970 m); National Park "Elbrus"; Ski Cheget; Blue Lake; Chegem juga; Valley Narzanov;kuni Baksan Valley.
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL · Prantsuse varaklassitsistliku ehk Louis XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Jacques Ange Gabriel ja Jacques Germain Soufflot. JACQUES GERMAIN SOUFFLOT. PARIISI PANTHEON. JACQUES ANGE GABRIEL. VÄIKE-TRIANON, LOSS VERSAILLES PARGIS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL · Klassitsism kujunes õitseajaks vene arhitektuuriks. · Tsaarimonarhia oli hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti. · Peterburis töötas palju arhitekte, enamasti välismaalased. JEAN BATISTE VALLIN DE LA MOTHE, ALEKSANDR KOKORINO. PETERBURI KUNSTIAKADEEMIA ANDREJAN ZAHHAROV. ADMIRALITEEDIHOONE PETERBURIS CARLO ROSSI. PALEEVÄLJAK KOOS ALEKSANDRI SAMBA JA PEASTAABI KAARHOONEGA ANDREI VORONIHHIN. KAASANI PEAKIRIK PETERBURIS. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL
lõpp * germaanlaste riikide tekkimine Lääne-Euroopas, mis pani aluse tänapäeva Lääne-Euroopa riikide kujunemisele * germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine * eri hõimude kokkusulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad ja keeled Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaania b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia). * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused:
järgi, milles asi on. Tänapäeval ei anna keegi enam niiviisi plaati programmi kirjeldusega sulle kaasa, et näe, seal on nüüd raamat peal." Arvutiga arvestamine käis nii, et nad toksisid andmed sisse ja said siis ise vahepeal ringi käia, sest see masin arvutas tükk aega. Ema lisas veel:"Jah, aeglane oli ja ragises nii, mis hirmus!" Kui arvestamine oli valmis, siis sai sealt veel igasugu asju välja trükkida. Teises loos räägib ema rublast oma hiilguse lõpul. Enne Eesti Krooni tulekut 1992. aastal läks rubla väga odavaks. Tänu sellele hakati töötajatele palju palka maksma, kuid alguses jäid kaupade hinnad poodides samaks ning korraks oli elu ikka väga hea, kuna sai endale lubada väga palju. Ema jutustab veel, et kuna rublades oli vaja väga palju palka maksta, siis kõigile ei jätkunudki reaalsel kujul eksisteerivat raha,vaid igaühele anti tsekiraamatud ja kirutati sellega palk välja. Ema ütleb,
pürgimise saladustest. Kuigi Eugéne de Rastignac jättis oma õpingud hooletusse, ihkas saada rahakaks ja kõrgseltskonna liikmeks, jätkus tal siiski inimlikust ja kaastunnet isa Goriot vastu. ,,Isa Goriot" on teos, mis peegeldab hästi 19. sajandi Pariisi seltskonnaelu. Tähtsateks teguriteks olid positsioon, raha ja hea nimi. Abielluti armastuseta, armukeste pidamist peeti normaalseks, välise hiilguse taga peituvaid probleeme ei peetud oluliseks, egoism ja manipuleerimine olid head isikuomadused ning teiste kannatused valmistasid inimestele rõõmu. Selle teose põhjal jääb mulje, et õnn peitub vaid rahas ja sellega kaasnevates hüvedes, kuid tegelikult vajavad inimesed õnneks ka muid asju, nagu näiteks tõeline armastus, perekond, tervis või hoopis vihmasadu palaval suvepäeval. Merit Vislapu 11R
Tähtsaim oli hüve idee. Rajas Ateenasse filosoofiakooli. Aristoteles- vanakreeka filosoof, loogika isa. Pani kirja loogilise mõtlemise reeglid ja uskus, et Maa on kerakujuline. Aleksander Suur- vana makedoonia kuningas ja antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Pani alguse hellenismiperioodile. Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Võitis kodusõja ja kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks. Octavianus Augustus- esimene Rooma keiser. Tõi Rooma riigile rahu ja hiilguse ajastu. Chlodowech- frankide kuningas. Frangi impeeriumi rajaja. Muutis kuningavõimu päritavaks. Karl Suur- frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma keiser alates 800. Terve elu vallutas. Muhamed- islamiusu kuulutaja, kaupmees. Allahi prohvet. Allah- Meka paganlik jumal. Araablaste jumal. Ilmutas end Muhamedile. Dante Alighieri- itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Arendas itaalia keelt. Martin Luther- saksa munk, Ülikoolis õppejõud. Tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon.
Kuningannal Annal ei tulnud poissi kaitsta mitte ainult naiste eest, vaid kahtlustas ka Mazarini. Selleks, et vältida ,,itaalia pattu" lasti kuningal vabalt daamidega suhelda. Viieteistkümne aastane Louis sai armastuse esimese õppetunni neljakümne kahe aastase kuninganna peakammerpreiliga. (Breton, 1972) Naised ei ihanud kuningat mitte ainult tema seisuse tõttu, vaid seetõttu, et ta oskas nende südamed ära võluda. Kuniga kuulsamaid armukesi oli noor preili de La Vallière. Hiilguse allakäik Usuküsimus Henri IV oli vastu võtnud Nantes'i edikti, mille alusel võisid hugenottid pidada oma jumala- teenistusi ja enese kaitseks väesalku ja kindlustusi pidada. Hugenottid, kes olid ka rikkamad, olid aga kuningavõimule ohtlikud. Kui Louis XIII oli andnud täieliku usuvabaduse ning ka Mazarin ei üritanud protestante rünnata, siis Louis XIV ei sallinud teiseusulisi. Tal oli kindel siht: üks kuningas, üks rahvad ja ühel päeval ka üks usk.
Kunst Itaalias 16. sajandil. Leonardo ja Raffael. Kunstielu uus keskus Rooma · kultuurielus pole algul mingit langust eelmiste sajandite vaimsed jõud arenesid iseseisvalt edasi · 16. sajandi algul sai kunstielu keskuseks Rooma · paavstideks mitmed tuntumate suurnikuperekondade esindajad paavstitroon kui au- ja kasuahnete plaanide täitmine hiilguse rõhutamiseks kutsusid väljapaistvamaid vaimuinimesi (kunstnikke) Kõrgrenessanss · 16. sajandi alguse kunsti nimetus · pole ainult vararenessanssi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine; uute eesmärkidega · omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest · erinevus loomise ja lihtsalt tegemise vahel · kunstnik = jumalasarnane looja
Foiniikia Vahemere ja Araabia kõrbe vahel, vanal ajal oli see piirkond Kaanani nime all. Foiniikia- kreeklased-purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-...
Oli ka ääretult palju erinevaid jumalaid. Kunsti tähtsus kunst suurendab vaarao hiilgust ja süvendab jumala kartust. 8. Kirjelda Egiptuse püramiidi (suurus, läbilõige, eesmärk, algne välimus, miks enam ei ehitata)! Algupäraselt olid püramiidid kaetud valge kiviplaadiga ja tipp oli kullatud. Neil olid kolossaalsed mõõtmed. Näiteks Cheopsi püramiid 140 m ja põhjapindala üle 5 ha. Püramiidide eesmärgiks oli vaarao, kelle hauakambrit nad tähistasid, hiilguse ja suuruse näitamine. Nad kuulusid tihtipeale templite juurde. Püramiidide ehitamine lõppes koos dünastiate lõpuga kuna püramiidid ehitati orjade jõul vaaraode auks, siis kui vaaraosid enam ei olnud, ei olnud ka vajadust püramiide ehitada. 9. Kirjelda Egiptuse skulptuuri! Värvitud puust või kivist väärikad skulptuurid. Vaaraod seismas sirgelt, käed kõrval, üks jalg teisest veidi ees
keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina." · Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond · Louis XIV-d hakati tema välise hiilguse ja värvika õukonnaelu järgi kutsuma Päikesekuningaks. · Kuninga käsul asus õukond Pariisi lähedale Vrsailles'sse, see sai kuulsaks üle kogu Euroopa. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. · Louis XIV aegsel Prantsusmaal leiutati jäätis ning hakati valmistama vahuveini. Merkantilistlik majanduspoliitika · Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Jean-Baptiste Colbert. Ta
Bel (Baal), lõpuks Marduk. Surmajärgset elu kujutati kurva ja üksluisena, seepärast tuli kõik saavutada maapealses elus. Väga oluline oli oma saatuse lugemine ja ennustamine taevatähtede järgi. Taevakaar oli jagatud 12 sodiaagi tähtkujuks. Ennustasid erilised preestrid. Rahvas Kaananimaal. Hakkasid kummardama ainujumalat Jahvet. Jumal on maailma looja ning valitseja. Prohvetid kuulutasid ka õige kuninga ehk messiase tulekut, kes tagab juutide riigi hiilguse ning saabub maapealne jumalariik. Juutide usk põhineb käskudest kinnipidamisel, käsud tõi juutidele Mooses. Juudid peavad end seeläbi väljavalitud rahvaks. Juutide käsuõpetuses (Toora) on kokku üle 600 käsu-keelu. Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli
panganduse alal 1935 Prantsusmaa valistus hakkas majandust riiklikult reguleerima- elavnes tootmine ja tarbimine 1933 Saksamaal kehtestati natslik reziim- natsid hakkasid Euroopas "uut korda" looma Fasism Itaalias 1919-1921 kommunistliku revololutsiooni oht. Benito Mussolini -> itaallasest revolutsioonimeelne sotsialist. 1919 asutas uue fasistliku liikumise kasvas välja partei millega lubati * korra majjalöömist * majanduslikkku heaolu * Rooma aegse hiilguse ja prestiizi taassündi. Fasism- fasces (võimusümbol) 1922 Mussolini pooldajate " marss Rooma" -> Vittorio Emmanuel III nimetas ta peaministriks -> mõne aastaga kehtestati piiramatu diktaatorivõim- * mitte fasiistlikud parteid keelati * parlament kaotas mõju * kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle *streigid keelati totalitaristlik riigikord Hitleri võimuletulek- 1924-1929 -> natside populaarsus väike. Hitler lubas oma kõnedes-> *kaotada
jääv. Võimu vormid, mis kaitsevad rahva huvisid traditsionaalselt privilegeeritute eest. Talv Kultuur tardub tsivilisatsiooniks. Lõppeb loomine. Eelnenud vaimupingutused muudetakse standardiseeritud masstoodanguks kogu kultuuripiirkonnas. Kunstist saab ajaviide ja hobi, teadusest tehnika, filosoofiast kabinetitarkus ja religioonist lunastusõpetus kõigile. Pluralistlik -ismide aeg. Poliitilise elu keskmeiks üksikud maailmalinnad. Ümberringi provintsid täis vana hiilguse jälgi. Poliitika peateguriks massid ja nende juhid. Riigielu aina primitiivsem ja võimukultuslikum. Lõpuks sattub vastutava ülemklassi (aadelkond) puudumisel riigimasin seiklejate, küündimatute ja vallutajate kätte. Kaob rafineeritus ja taastuvad kultuurieelsed primitiivsed eluvormid. Aeg tardub.
Hämmastav, mida kõike ei tehta ja tunta, et oma lapsi aidata. See oli üsna põnevalt kirjutatud. Matahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab.Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosestTeos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik needsündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikultraha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmiskõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus jakedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välisehiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte:Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob
Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega. Egiptuse ajaloo põhietapid Vana Riik (u 2650 2100 eKr) - Egiptuse sisemise ühtsuse ja ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Selle etapi kuningate võimsust tõestavad sellel ajal püstitatud Giza püramiidid. Keskmine riik (u 1950 1650 eKr) - Riiki juhtisid sel ajal noomide asehaldurid, egiptusele oli allutatud ka nuubia. Uus Riik (u 1550 1075 eKr) - Egiptuse välise hiilguse hiigeaeg. Ka sõjavägi oli hästi arenenud, eriti kaarikuvägi. Alistati Palestiina ja Süüria. Egiptus oli suurriik. Ühiskond muutus avatumaks. Oluliseks jõuks muutus preesterkond. Egiptuse ühiskonna korraldus Vaarao, kes oli ka kõrgeim preester, vajas võimu teostamiseks ametnikkonda, mis koosnes suursugustest aukandjatest. Vaarao määras ka noomide asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesandeks oli viia ellu Vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja sõjaväge
valitsejatele jäeti suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Alles oma valitsusaja lõpul määras toonane Rooma valitseja Augustus ametisse Juuda asevalitseja - prokuraatori. Kogu sellest Rooma järelandlikkusest hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lootus Taaveti soost messia tulekule, kes pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Moosese seadus ja Jeesus Iisraellased uskusid, et nende ainujumal - Jahve - oli sõlminud nende esiisa Aabrahamiga lepingu, mille kinnitas hiljem Siinai mäel iisraellaste toonase juhi Moosesega. Lepingus kirjeldati, kuidas Jahve lubas iisraellasi edaspidi toetada ja anda neile ka Kaananimaa, nõudes vastutasuks jäägitut kuulekust ja kõikidest teistest jumalatest lahtiütlemist.
Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus
kirikureformide tegemine, ketserluse väljajuurimine). Sinna kutsuti ka Jan Hus ja ta mõisteti surma 1415. hukati tuleriidal. Avaldas ka esimese rahvuskeelse Piibli. Õpetuse põhiseisukohad tsehhi keele kaitsmine, kahtles pühakirja eksimatuses. SAKSAMAA: oli keisririik Euroopa südames, majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. 16. sajand oli kirik oma hiilguse tipul, paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse taga olid tõsised probleemid: paljud vaimulikud elasid üpris ilmalikku elu, suured kulutused. Põhjused kiriku sisemised probleemid, indulgentside müük, humanistide ideede levik. Reformatsiooni tähtsamaks juhiks oli Marthin Luther. Sündmused 31. okt 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. 1520 pandi ta kirikuvande alla ja kuulutati lindpriiks
jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. Merkantilistlik majanduspoliitika Absolutismi majanduslik alus loodi merkantilistliku majanduspoliitikaga. Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust.
Algul tal isegi veab kuid õnn pöördub ja ta jääb võlgadesse. Ta maksab ka isa Gorioti matuste eest ja on üks, kes ka matustel viibib. Sellest teost võib oletada, et ta on hea mees. 5. Kirjutage loetud teose põhjal põhjendatud oma arvamus. Teos enamjaolt meeldis mulle. Sisu oli väga realistlik ja kirjeldas hästi seda ajastut, kus tegevus toimus. Sel ajal oli palju ahneid ja ainult endast lugupidavaid inimesi, sest tollane ühiskond keerles peamiselt ainult raha ja enda hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Sõpru omasid need, kellel oli raha. Paljud inimesed olid võltsid, et saada seda, mida nad tahavad. Isa Goriot oli seevastu minu meelest teisest puust. Ta ei hoolinud ainult endast, vaid ka teistest ja oli valmis teisi abistama nii materiaalselt kui ka
annaabi.ee 
