mees naine uuritava tunnusega isik lastega abielu Järeldus Tunnus avaldus kõigis kolmes põlvkonnas. Kuna tunnus on dominantne (tedretähnid), siis olen mina, töö autor heterosügootne indiviid. Kokkuvõte Genealoogilise meetodi abil uuritavaks tunnuseks oli tedretähnide esinemine näol. Uuriti kolme põlvkonda, kirjutades välja iga põlvkonna fenotüübid ja selle järgi genotüübid. Tunnus esines kõigis kolmes põlvkonnas ja seega võib öelda, et tedretähnide esinemine on siiski dominantne tunnus. Uurimustööd koostades sain teada, et olen vaadeldava tunnuse suhtes heterosügootne.
1. Mendeli esimene (ühetaolisuse) seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine (lahnemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. 2. Alleel- ühe geeni erivorm. Dominantne tunnus- tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus- avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari- aa) korral. Pärilik tunnus- tunnus, mis kandub järglastele edasi (näiteks silmade värv). Homosügootsus- Geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (Näiteks: AA, aa). Heterosügootsus- Geenipaari
Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1 Analüüsiv ristamine: Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga.Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootne. Genealoogiline meetod - indiviidi suguvõsalisse põlvnemisse puutuv, selle uurimine sugupuu koostamise abil. Inimesegeneetikas kasutatakse genealoogilist meetodit tunnuste (defektide, haiguste) päriliku sõltuvuse ja päritavusviisi (auto- või gonosoomsus, dominantsus või retsessiivsus, geneetiline aheldus) ning üksikindiviidide genotüübi selgitamiseks. Dihübriidne ristamine: · vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
aglutinatsioon-punaliblede kokkukleepumine(tekib tromb) suguliitelised geenid-Sugukromosoomides olevad geenid, mis ei määra sugutunnuseid daltonism-rohepunapimedus(4%meestest) polügeensus-Kui tunnus on määratud mitme geeniga suguliitelised haigused-haigused, mis päranevad sugukromosoomide kaudu hemofiilia-vere hüübimatus sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom MENDEL:1.homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimese järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüüilt sarnane dominantsete vanematega 2.lahknemisseadus-heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahkemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilt 1:2:1 3.sõltumatu lahnemise seadus-homosügootsetevanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid F2 põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineerivad vabalt MORGAN:Tunnused, mida määravad geenid asuvad ühes kromosoomis, päranduvad edasi
Geneetika mõisted Alleelsed geenid- sama tunnust määravad geenid. Nt ühe geeni vormid Homosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse ühtemoodi Heterosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse erinevalt Dominantne tunnus- avaldub organismis alati, heterosügootsuse korral surub maha retsessiivsed tunnused Retsessiivne tunnus- Avaldub orgamismis homosügootsuse korral Genotüüp- Ühe organismi geenide kogum Fenotüüp- Ühe organismi välistunnuste kogum, mis avaldub genotüübi ja/või keskkonnatingimuste koostoimel Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnustepaari poolest erinevaid organisme Intermediaansus- Olukord, kus järglased on mõlema vanema tunnuste vahepealne tunnus Mutageenid- tegurid, mis põhjustavad muutuseid DNA-s a) Keemilised mutageenid- ravimid ja tugevad happed b) Bioloogilised mutageenid- viiruste ja bak...
rist.) 2. Polüalleelsus vererühmade puhul 3. Suguliitleline pärilikkus (xy, xx) Analüüsiv ristamine (mono- ja dihuter. rist.) Katseloomade ja taimede homo- või heterosügootsusese kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist. Selleks tuleb ristata dominantse tunnuse kandja retsesiivse isendiga. Kui järglased on kõik dominantse tunnusega, siis lähtevanem on homosügootne. Kui aga tekib lahknemissuhe 1 : 1, e. tõenäosus on 50% 50-le, siis on ta heterosügootne (Aa). Inimetega analüüsivat ristamist ei teostata, pigem kasutatakse sugupuu meetodit, kus vaadeldakse võimaluse korral haiguse levikut, surma põhjust, aga ka mingil alal andekuse päranudmist. Eriti oluline on ühemunamitmikute meetod, sest neil on sarnane genotüüp. Määravaks surmapõhjuseks või haiguse tekkeks on keskonnal nt. toit. Intermediaarsus- Mendeli teisele seadusele on kohandatav lahknemissuhe domineerimise korral 3 : 1
alleel geeni erivorm analüüsiv ristamine kasutatakse katseloomade ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel autosoom kromosoom, mis soost olenemata esineb liigi kõikidel isenditel daltonism punarohepimedus, mille põhjus on tavaliselt geneetiline dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid dominantne alleel surub maha retsessiivse alleeli toime, kui nad on paarilistes kromosoomides genealoogiline meetod nimetatakse indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema sugupuu abil hemofiilia pärilik vere hüübimatus heterosügootne organism tunnus määratud erinevate alleelidega homosügootne organism tunnus määratud ühesuguste alleelidega intermediaarsus nähtust, kus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid Morgani seadus ehk geenide aheldatuse seaduspärasus ,,ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enama...
Hübriid järeltulija Monohübriidne ristamine kui vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest Alleel ühe geeni erivormid Homosügootne organism geenipaari seisundit, mille puhul mõlemad homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterosügootne organism geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhteserinevad alleelid Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus homosügootses olekus avaldub Retsessiivne alleel ei avaldu Mendeli I seadus homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes III seadus homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teine...
Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. 3. Nimeta inimese kolm retsesiivset ja kolm dominantset tunnust. Dominantsed tunnused - tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, Retsessiivsed tunnused - punapäisus, kurtus, normaalne pöial, 4. Sõnasta Mendeli 1 ja 2 seadused. Mendeli esimene seadus homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond genotüübilt heterosügootne ja fenotüübiliselt sarnane dominantsete vanematega. Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahknemine fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 1 : 2 :1 7. Nimeta ristamisülesannete tähised
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Alleel on sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasust...
2005. aasta kiivi tootmine https://en.wikipedia.org/wiki/File:2005kiwi_fruit.PNG https://en.wikipedia.org/wiki/Kiwifruit#/media/File:Kiwifruit_Female_Flowers.JPG http://truecommercial.nzherald.co.nz/media/78012/169-bushmere-rd-gis borne-kiwifruit-orchard.jpg?w=960&h=540&mode=crop Kiivide kasulikkus • Ilus nahk • Parem uni • Südamele hea • Aitab vererõhku alandada • Parandab seedimist Genoomi iseloomustus • Kiivi sort “Hongyang” on heterosügootne ja diploidne • Genoomi pikkus on 616 Mb ja sisaldab 39040 geeni • 2n=2x=58 (29 erinevat kromosoomi) • Korduseid on genoomis 222 Mb (36%) https://www.google.ee/search?q=hongyang+kiwi&espv=2&biw=1280&bih=646&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjQ0Z- IkMDLAhWiDpoKHcE2CMoQ_AUIBigB#imgdii=SVb0JQO3id42GM%3A%3BSVb0JQO3id42GM%3A%3BKw6m8gJ_SNXGVM%3A&imgrc=SVb0JQO3id42GM %3A • Kõige rohkem geneetilisi sarnasusi on
PÄRILIKKUS. 1. Hübriid- on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. 2. Monohübriidne ristamine- korral vanemad erinevad ühe tunnusepaari poolest 3. Alleel- mis tahes geneetiise lookuse teisendusvorm 4. Homosügootne organism- organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome 5. Heterosügootne organism- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega. 6. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub ( täh suure nt A-ga) 7. Retsesiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. 8. Mendel I seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas
2. Geneetiliselt määratakse sugu sugukromosoomide poolt. 3. Lindudel ja imetajatel fikseeritakse sugu viljastamise hetkel. 4. Kõikide organismide diploidses kromosoomistikus esineb 2 sugukromosoomi. KÜSIMUS Geneetika 28 Milliseid alljärgnevaid lauseid kasutaksite Mendeli lahknemisseaduse tsütoloogiliste aluste selgitamiseks? Paigutage sobivad laused loogilisse järjekorda! Heterosügootne isend moodustab erinevate alleelidega sugurakke. Geenid paiknevad lineaarses järjestuses. Diploidse organismi rakkudes on iga geen esindatud kahekordselt. Geenid esinevad alleelsete teisendvormidena. Mõlemad vanemad võtavad võrdselt osa kõigi järglaste genotüübi kujundamisest. Erinevad sugupooled pärandavad geene erinevalt. Sugurakkudes on isendi genotüübi igast geenipaarist 1 geen. Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad koos.
Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb). Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Analüüsiv ristamine · Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga. · Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootne. · Intermediaarsus - Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine' Vererühmade geneetiline alus Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. (9.kromosoomis, 18000 bp) ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale
6. Dominantne alleen (valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A) 7. Retsessiivne alleen (varjatud) - alleel, mille poolt määratud tunnus jääb heterosügootsuse korral varjatuks, avaldub ainult homosügootsuse korral, tähistatakse väikese tähega (a) 8. Genotüüp - organismi geenide kogum, mis saadakse viljastumisel vanematelt, tähistatakse tähtedega (Aa - heterosügootne → pruunid silmad, aa - homosügootne retsessiivne → sinised silmad, AA - homosügootne dominantne → pruunid silmad) 9. Fenotüüp - organismi tunnuste kogum, tähistatakse sõnadega) Mendeli seadused Aedherne sortide ristamised 1. Monohübriidne ristamine - vanemisendid erinevad ühe tunnuse poolest (Mendeli I. ja II. seadus) 2
MÕISTED LK 167 Alleel- ühe geeni erivorm Analüüsiv ristamine ristimine, millega uuritakse katseloomade või taimede genetüüpide homo- ja heterosügootsust Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Daltonism (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadel...
rekombineerumine alleelide tasemel juba. Dominante alleel/geen tunnus avaldub mõlemas punnett'i ruudustik lahknemisseadus- fenotüübiline lahknemine teises põlvkonnas ongi sisuliselt alleelide lahknemine lahknemisprintsiipi kinnitavad tagasiristamised (peab olema kindlasti rets. Homosügoot) SS x SS = 100% dominantsed homosügoodid ss x ss = 100% homosügootsed retsessiivid kuidas määrata, kas dominantse fenotüübiga isend on homo- või heterosügootne? tagasiristamisega: Tuleb alati ristata homosügootse retsessiiviga: SS x ss = 4/4 dominantse fenotüübiga Ss x ss = ½ dominantsed + ½ retsessiivsed kaasaegne sõnastus lahknemis printsiibile: gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti mendeli katsed 2 tunnuse ülekandumises (dihübriidne ristamine): · mendel vaatas kahe erineva tunnuspaari ülekandumist (seemne kuju- sile, kortsuline; seemne värv- kollane, roheline)
14. mRNA molekule sünteesitakse tsütoplasmasse 15. Molekulaargeneetika- uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. 16. Koodon AUG alustab translatsiooni Lk 123 Mõisted 1. Hübriid Olid FI põlvkonnas musta ja pika sabaga. 2. Monohübroodne ristamine - ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid 3. Alleel - ühe geeni erivorm. 4. Homosügootne organism - organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. 5. Heterosügootne organism - kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega. 6. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. 7. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. 8. Mendeli 1. seadus - ehk ühetaolisuse seadus. 9. Mendeli 2. seadus ehk lahknemisseadus 10
PÄRILIKkUS-organismi omdus sarnaneda oma vanematega *pärilikus aine on DNA *DNA sisaldab geene, mis määravad organismi tunnused *Geenide erinevaid vorme nim alleelideks: Dominantne ja retsessiivne *Isendi kõik geenid moodustavad genotüübi *Isendi trunnused kujunevad geenide paasil ja keskkonna tegurite toimel Genotüüp(määrab fen.)-->fenotüüp(isendi om. Tunnused)<--keskkonna tegurid *Dominantsed tunnused määravad dominantsed alleelid *Retsessiivsed tunnused määravad retsesiivsed alleelid Dominatsed tunnused Retsesiivsed tunnused tumedad silmad Heledad silmad Tömp pöial Terav pöial tedretähnid Kõrvanibud kinni Tumedad juuksed Heledad juuksed A ja B veregrupp Rh negatiivne ja 0 veregrupp Rh(reesus) ...
DNA lõik. Dominantne alleel – alleel, mis surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel Dominantne tunnus – dominantse alleeli määratud tunnus Retsessiivne tunnus – retsessiivse alleeli määratud tunnus Homosügootne organism – vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügootne organism – vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Genotüüp – isendile omane geenide ja geenivariantide kogum Fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel Gameet – organismi sugurakk – seemne- või munarakk 8. Milline vahe on mõistetel dominantne alleel ja dominantne tunnus? Alleel määrab tunnused, st dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. 9
mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme (GMO) või on neist tehtud. Geneetiliselt muundatud organismid on igasugused taimed, loomad ja mikroorganismid, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades on sisse viidud geenid, mida neis looduslikul teel esineda ei saa. 11. Mendeli 1. ja 2. seaduse järgi lahendamine - Mendeli esimene seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega. Mendeli teine e. lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F 2 lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 Järglastest genotüübilt 1 osa on dominantseid homosügoote (AA), 2 osa heterosügoote (Aa) ja üks osa retsessiivseid homosügoote (aa). 12. Geeniraviga kaasnevad probleemid - Geeniteraapia eetilised probleemid. Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast
1.hübriid – kahe erineva tunnustega isendi ristand 2.monohübriidne ristamine – ristamine, mille puhul jälgitakse ühe tunnusepaari pärandumist, nt sinised silmad – pruunid silmad, kollane/roheline hernes 3.alleel – ühe ja sama geeni erinevad variandid, erivormid A/B/ - dominantne alleel, selle poolt määratud tunnus avaldub a/b/ - retsessiivne alleel e allasurutud alleel (aa) 4.homosügootne organism – geenivariant AA/aa/BB/bb 5.heterosügootne organism – geenivariant Aa/Bb, üks alleel dominantne, teine retsessiivne 6.dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus 7.retsessiivne alleel – alleel, mis heterosügootses olekus ei avaldu 8.Mendeli I e ühetaolisuse seadus – homosügootsete vanemate ristamisel saame esimeses järglaste põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased isendid/järglased 9.Mendeli II e lahknemisseadus – homosügootsetel vanemate ristamisel toimub teises järglaste põlvkonnas ...
Kehtib ainult siis kui neid määravad geenid paiknevad eri kromosoomides või samas kromosoomis üksteisest suhteliselt kaugel. Ristamist, mille puhul uuritavad vormid erinevad ühe tunnuse poolest, nimetatakse monohübriidseks. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. Homosügootsus vaadeldavate tunnuste suhtes on sama alleel (AA)(aa) Heterosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes on erinevad alleelid(Aa) Analüüsiv ristamine Teada saamaks ka dominantse isend on heterosügootne või homosügootne. Selleks tuleb ristata dominante retsessiivsega, kui kõik järglased on dominantsete tunnustega, siis on uuritav homosügootne, vastupidi heterosügootne. Genealoogiline meetod Indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu abil, sest inimestega me analüüsivat ristamist teostada ei saa. Mis on intermediaarsus? Kui dominantsus puudub ja sellest tulenevalt saadakse vahepealne tunnus. Mis on polüalleelsus?
sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba) antud alleelipaaride suhtes heterosügootne isend toodab võrdse tõenäosusega erinevaid sugurakke (50% retsesiivseid ja 50% dominantseid alleele) antud alleelipaaride suhtes heterosügootsete isendite ristamisel ilmneb järglaspõlvkonnas selle tunnuse osas lahknemine heterosügootsuse aste tõuseb seoses sellega, mida erinevama
sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba) antud alleelipaaride suhtes heterosügootne isend toodab võrdse tõenäosusega erinevaid sugurakke (50% retsesiivseid ja 50% dominantseid alleele) antud alleelipaaride suhtes heterosügootsete isendite ristamisel ilmneb järglaspõlvkonnas selle tunnuse osas lahknemine heterosügootsuse aste tõuseb seoses sellega, mida erinevama
Kui homoloogsete kromosoomide samas lookuses on erinevad dus DNA tasandil (joonis 8). Geen võib olla määratud vaid 1000 aluspaariga, aga alleelid (genotüüp näiteks Aa), nimetatakse isendit heterosügootseks. võib sisaldada ka mitut miljonit aluspaari, seejuures ei ole geen enamasti üks kat- kematu jupp, vaid asub DNA-l mitmeks osaks tükeldatult. Inimesel on 30-40 tuhat Juhul, kui heterosügootne genotüüp (Aa) avaldub samamoodi kui homosügootne geeni. Võrdluseks: ümarussil on geene ~19000, äädikakärbsel ~13600, geneeti- genotüüp (AA), nimetatakse selliselt prevaleerivat alleeli (tunnust) dominantseks. kute poolt enimuuritud taimel, müürloogal ~25500, pärmiseenel 6000 seega ei Dialleelsel juhul tähistatakse dominantset alleeli suure tähega (A). Polüalleelsuse
ühinemisel tekib diploidne organism diploidsest organismist tekib samasugune 1 Üldbioloogia. 1.-2. diploidne organism diploidsest organismist tekib teistsugune diploine organism 2n=1n-1n=2n= Nisu, kukerbuu tsükkel wheat, barberry (rusts) 1 Üldbioloogia. 1.-2. PÄRILIKKUSE SEADUSED Mõisted Alleel Sügoot Homosügootne Heterosügootne Dominantne Retsessiivne Intermediaalsus e. vahepealsus Polüalleelsus Polügeensus Mendeli 1. seadus Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. /dominantsed, intermediaalsed/ Mendeli 2. seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub II hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes
· Tagab stabiilse sisekeskkonna · On joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ehk emakakook Platsentsa kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsentsa ülesanded: · Ainevahetuslik · Platsentaarbarjäär · Loote varustamine antikehadega · Toodab hormoone PÄRILIKKUS · Dominantne- avaldub igaljuhul(A) AA (pruun silmavärv) homosügootne · Retsessiivne- avaldub ainult siis , kui dominantne puudub(a) aa või siis Aa(sinine silmavärv) heterosügootne · Genotüüp- geenide kogum · Fenotüüp- tunnused, mis avalduvad · Intermediaarsus-avaldub kahe tunnuse vahepealne tunnus(ehk siis kui ristame punase maasika ja valge maasika siis saame roosa maasika) · Kodominatsus-mõlemad on dominantsed(ehk valged hiired ja mustad hiired siis saame valgemustakirjud hiired) · P-vanemad, F1- esimene põlvkond F2teine põlvkond Musta hiirt riststakse valgete hiirtega, värvus pärandub kodomiantselt. Milliseid hiiri on
homosügoote vähem, aga dominantsus ära ei kao ka.) 5. Kirjelda Hardy Weinbergi tasakaaluvõrrandi peamiseid kasutusalasid tänapäeval. Milline on üldine empiiriline tähelepanek, mis lubab HW-d kasutada suurte populatsioonide (nagu inimene) struktuuri uurimisel? Mis võiks selle põhjus olla? (Sille) Tohutute andmehulkade juures mida täna produtseeritakse on HWE üks kvaliteedi kontrolli etappe. Kui ikka mingi lookus on 99% heterosügootne, siis on ilmselt tegemist genotüpiseerimise/sekveneerimise veaga. (700 täisgenoomi andmetes: 40 miljonit varieeruvat saiti ja 14 000 neist viskasime HWE testiga välja). Assotsiatsiooni analüüsides, kui küsitakse, kas mõni geneetiline tunnus korreleerub mõne (haiguse) fenotüübiga, on mudeli eelduses HWE (vähemalt kontrollide osas). Haplotüüpide leidmisel kasutatakse EM algoritmi, mis eeldab, et haplotüüp on HWEs. Kohtumeditsiin (DNA profileerimine)
sama alleel (näit. A ja A, B ja B, d ja d jne.), nimetatakse homosügootseteks ja nende genotüüp vastavate lookuste suhtes märgitakse geenvalemiga AA, BB ja dd. Kui homoloogsete kromosoomide samas lookuses on erinevad alleelid, nim. isendit heterosügootseks (näit. Aa, Bb, Cc jne). Homosügootne isend moodustab meioosi tagajärjel selle geeni suhtes ainult ühetüübilisi sugurakke ehk gameete (A ja A, d ja d jne), heterosügootne aga kaht tüüpi gameete (A ja a, B ja b jne.). Heterosügootne isend on oma kummaltki vanemalt saanud erinevad, homosügootne aga ühesugused alleelid. Isendit, kelle teatud geenilookuses on ainult retsessiivsed geenid (aa, bb, jne) nimetatakse homosügootseks retsessiivseks ning isendit kellel on geenilookuses ainult dominantsed geenid (AA, BB, CC jne.) nimetatakse homosügootseks dominantseks. Monohübriidne ristamine Ristamist, kus jälgitakse ainult ühe alleelipaari pärandumist, nimetatakse monohübriidseks
Bio- ja geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Mis on rekombinantne DNA tehnoloogia, selle ajalugu, meetodid ja rakendused. Rekombinantse DNA tehnoloogia on tehnoloogia, mis võimaldab DNA'd sünteesida ja manipuleerida mittelooduslikul teel. Mikroobe on kasutatud toiduproduktide tootmiseks nagu leib, juust ja alkohol. Tuhandeid aastaid on kasutatud selektiivset ristamist nii taimede kui loomade puhul. 20ndal sajandil hakkasid teadlased ära kasutama bakterite loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu ükskõik millisest doonororganismist (nagu nt inimene, taimed või bakterid) ning viia (kloneerida) see peaaegu ükskõik millise teise retsipient organismi genoomi. 1:9-12. 2. Kirjeldage võrdlevalt eu- ja prokarüootset geeni. Prokarüüotsel puuduvad intronid, DNA rõngaskromosoomina ehk plasmiidina, DNA ei ole liitunud valkudega, r...
Sugurakkude moodustumisel loomadel ja õistaimedel isasorganismidel võrdne jagunemine, emasorganismil ebavõrdne. Viljastamisel munarakust võetakse kõik (ka mitokonder), spermatosoidist ainult tuum, muu hävineb. Eosed (see, et meioosi teel tekivad sugurakud on juhus, võivad areneda ka haploidse kromosoomistikuga organismid nt. sammal). Alleel sama geeni erinev vorm. Sügoot viljastunud munarakk. Homosügootne alleelid on sarnased aa, AA. Heterosügootne alleelid on erinevad Aa. Dominantne alleel tunnuse võim paaris teise üle A. Retsessiivne alleel tunnuse varjuvus paaris a. Intermediaalsus ehk vahepealsus lahknemine vahepealsete tunnustega. Polüalleelsus geen esineb mitme vormina, iseloomulik populatsioonile. Polügeensus ... Pärilikkuse seadused: Mendeli 1. seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse 1.põlvkonnas
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
(e) Holliday struktuuri lahenemine. DNA-d võidakse lõigata, nii horisontaal-, kui vertikaal suunas (f) vertikaalsel lõike tulemusena toimub f-f' and F-F' regioonide krossover. Heterodupleks piirkond likvideeritakse DNA reparatsiooni süsteemi poolt. (g) horisontaalse lõike puhul krossoverit ei toimu, kuid võib toimuda geeni konversioon (üks allel läheb kaotsi) Tulemuseks on hübriidse DNA järjestus ehk heterosügootne DNA ehk heterodupleks DNAd. Selle edasine käekäik võib olla kahesugune: Kui kahes DNA ahelas on erinev järjestus, siis järgmise rakujagunemise käigus raku DNA parandussüsteem kas parandab selle või kui metülatsiooni vihje puudub, siis võib DNA parandussüsteem parandada vana ahela uue järgi 15. Mikroobi genoom (tüüp, suurus muud omadused) Puudub tuum, kuid kromosoom siiski pakituna(nukleoidina), haploidne genoom, reeglina
8. Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus, mitmealleelsus. Tooge näide. Igal geenil on kaks alleeli – dominantne ja retsessiivne. Erinevate alleelide kombineerimisel võivad alleelid mõjutada fenotüüpi erinevalt. Semidominantsus – osaliselt dominantne alleel, mis avaldub heterosügootides nõrgemini (nt valged õied – homosügootne retsessiivse alleeli suhtes – ja roosad õied – heterosügootne – kokku panna saame ikka roosad õied. Pigmendi intensiivsus õie kroonlehtedes sõltub geeni doosist: homosügoodis AA on geeni produkti (punast pigmenti) 2x enam kui heterosügoodis Aa. Sellest ka roosad õied). Kodominantsus – alleelid avalduvad teineteisest sõltumatult (üks geen ei domineeri teise üle heterosügoodis). Nt vererakud toodavad 2 erinevat produkti – N ja M antigeen. Alleeli M suhtes homosügoodid toodavad ainult M antigeeni, alleeli N
kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Dialleelsus- geeni esinemine 2 alleelina, diploidne organism. Polüalleelsus- geeni esinemine mitme alleelse vormina, populatsioon. Oma toimelt jagunevad alleelid kaheks: dominantsed alleelid ja retsessiivsed alleelid. Dominantset alleeli tähistatakse tavaliselt suure, retsessiivset väikese tähega. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus (sh defekt, haigus) avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari aa) korral. Retsessiivsus saab avalduda ainult dominantsuse puudumisel. Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid. Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund,
-Võivad esineda insertsioonid, deletsioonid või aluse vahetused -Järjestuse variatsioon võib esineda korduse sees, külgnevas alas või praimeri seondumise saidis -Võib põhjustada PCR ebaõnnestumist, kui polümorfism praimeri saidis - "null alleelid" Null-alleelid: 15 -Alleelid esinevad, kuid ei amplifitseeru nukleotiidi muutuse tõttu praimeri seondumissaidis -Alleelide väljalangemine on probleem, kuna heterosügootne proov määratakse valesti homosüsoodiks (nn valehomosügootsus) -Kaks PCR praimerite komplekti annavad erinevad tulemused -Probleemid andmebaaside kasutamisel -Uute kittide kasutuselevõtule eelnevad ulatuslikud uuringud 5."Stutter" produktid (definitsioon, esinemine, miks probleemsed). -Piigid, mis on peamiselt üks kordus lühemad tõelistest alleelidest (ahela libisemine DNA sünteesil) -"Stutterid" avalduvad vähem suuremate kordusühikute korral (dinukleotiidid > tri- > tetra- > penta-)
3. Missugused olid vääritimõistmised 1950.aastatel loodusliku valiku, varieeruvuse ja geneetilise koormuse suhtes? Vääritimõistmised: Kohasused on eranditult multiplikatiivsed (igal mutatsioonil mingi pisike mõju kohasusele). heterosügootne eelis on ainus mehhanism mis hoiab populatsiooni polümorfsena. Tegelikult selgus, et valik on pigem "pehme" kui "kõva" (see viib geneetilise koormuse ja LV hinna alla) ja erinevate lookuste geenide kohasused ei ole tihti multiplikatiivsed ning heterosügootne eelis ei ole ainuke valik, mis hoiab polümorfismi. Ja üldine heterosügootsus on madalam kui NMET ennustab. 4. Mis vahe on neutraalsel ja pan-neutraalsel molekulaarse evolutsiooni teoorial? Neutraalse teooria järgi on põhiliseks molekulaarse evolutsiooni mehhanismiks triiv. Kohastumiste evolutsioon (adaptive evolution) toimib läbi loodusliku valiku. Suurem osa mutatsioone on kahjulikud. Neutralistid ei välista LV-d kuid ,,kasutavad" seda pea ainult kahjulike
5. Kirjelda Hardy Weinbergi tasakaaluvõrrandi peamiseid kasutusalasid tänapäeval. Milline on üldine empiiriline tähelepanek, mis lubab HW-d kasutada suurte populatsioonide (nagu inimene) struktuuri uurimisel? Mis võiks selle põhjus olla? Kasutusalad tänapäeval: Tohutute andmehulkade juures mida täna produtseeritaks on HWE üks kvaliteedi kontrolli etappe. Kui ikka mingi lookus on 99% heterosügootne, siis on ilmselt tegemist genotüposeerimise/sekveneerimise veaga. Assotsiatsiooni analüüsides, kui küsitakse, kas mõni geneetiline tunnus korreleerub mõne (haiguse) genotüübiga, on mudeli eelduseks HWE (vähemalt kontrollide osas). Haplotüüpide leidmisel kasutatakse EM algoritmi, mis eeldab, et haplotüüp on HWE. Kohtumeditsiin (DNA profileerimine) – võrreldakse kuriteopaigalt leitud ja
ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine) ,3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on AB-vererühm on abielus naisega,kellel on A-rühma veri.millised võivad olla järglased?-a)kui ema on homosügootne A siis on TS 50% Aja 50% AB b)kui ema on heterosügootne A,siis on TS 50% A,25% AB ja 25% B. XI.1.organismide paljunemine.mitoos meioos. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkudevahel võrdselt.Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks
Taimed, mida ta kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilis aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilinud. Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbuskasv); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel. Üldiselt lähtutaksegi sellest, et alleeli tähistus tuleneb retsessiivsest tunnusest.
24 X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik seega on osadel juhtudel inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center)
Õe ja venna paarumisel saadud järglase inbriidingukoefitsient on 0,25. Poolõe-poolvenna paarumisel 0,125. See tähendab, et võrreldes populatsiooni keskmisega on saadud järglasel heterosügootsus vähenenud 12,5% võrra. Näiteks on loomad populatsioonis heterosügootsed 3000 lookuse suhtes 6000-st. Valitud loomarühmades toimub intensiivne inbriiding. Kui pärast seda on ühel loomal inbriidingukoefitsient 0,5 ja teisel 0,3, siis tähendab see seda, et esimene loom on heterosügootne 1500 geenipaari suhtes (50% 3000-st on 1500) ja teine loom 2100 (100-30=70% 70% 3000-st on 2100) geenipaari suhtes. Seega on heterosügootsus vähenenud võrreldes lähtepopulatsiooni keskmisega. Inbriidingukoefitsient või õigemini selle nihe (F) sõltub suurel määral loomade arvust populatsioonis. Piiramatu arvuga panmiktilises populatsioonis F=0. Mida väiksem on populatsioon, seda suuremaks kujuneb F.
RB II – KORDAMISKÜSIMUSED 1 – 7. LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurs...
mutatsioonide esinemine kindlates geenides eelnevalt välja selgitatud. Ristamisse võetav testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Kaks mutatsiooni on sama geeni alleelid, kui hübriidide fenotüüp on mutantne. Metsiktüüpi fenotüübi puhul on mutatsioonid erinevates geenides (ei ole alleelsed) Nt: sabata kassid manni saarelt. Kui mõlemad alleelid on homosügootses olekus siis loomad ei arene välja. Kui on heterosügootne, siis sünnib sabata kass. 10. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja ekspressiivsus. Füüsikaline keskkonna mõju. Keskkonna füüsiline mõju mõjutab geenide avaldumist Temperatuuritundlikud mutatsioonid – äädikakärvse shibire mutantidel. 25 kraadi juures puudub nähtav efekt – siiski surevad raputamisel. 29 kraadi juures paralüseeruvad kärbsed koheselt ilma raputamata.
Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Sümbolid P – parents F – filia, filialis X – ristamine F1, F2, F3 – põlvkonnad Homosügoot – AA, aa Heterosügoot – Aa Ülesandeid 1. Hobuste puhul on punakaspruun karvavärv retsessiivne tähnilise karva suhtes. Kui heterosügootne tähniline isane paaritub punakaspruuni emasega, siis milline on genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine järglastel? 2. Lillhernel domineerib punane õite värvus valgete üle. Missuguste õitega on F1 taimed, mis saadakse sordipuhaste punaste ja valgete lillherneste ristamisel? Milliste taimedega tuleks ristata F1 isendeid, et saada F2 põlvkonnas pooled punased ja pooled valged lillherned? 3. Teatud taimedel lilla x lilla ja lilla
ole dominantse geeni poolt sünteesitud geeniprodukt piisav täielikuks tunnuse avaldumiseks 5. Kodominantsus mõlemad alleelid on heterosügoodil ekspresseeritud; molekulaarselt on geeniproduktid veidi omavahel erinevad ja nad ka funktsioneerivad veidi erinevalt, kuid nad mõjutavad fenotüüpi võrdselt 6. Üledomineerimine evolutsiooniliselt välja kujunenud olukord, kus heterosügootne seisund on kasulikum kui kumbki homosügoot; näiteks heterosügoot resistentne infektsioonile, dimeerne valk aktiivsem, valk töötab laiemates keskkonna tingimustes jne. 7. Mittetäielik penetrantsus geeni olemasolu ei tähenda veel alati tunnuse kujunemist. Sõltub geen-geen interaktsioonist aga samuti keskkonnast 8. Soo poolt mõjutatud tunnused geenid võivad väljenduda dominantselt ühel soopoolel ja teisel retsessiivselt
taset kaks korda. Kui rakus on ka Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu. X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik osadel juhtudel on inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X- inactivation center)
kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilis aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilinud. Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbuskasv); D - dominantne 13 kõrget kasvu määrav alleel
kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilis aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilinud. Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbuskasv); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel. Üldiselt lähtutaksegi sellest, et alleeli tähistus tuleneb retsessiivsest tunnusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
