1) Vaesuse leevendamine 2) Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 3) Aktiivne kodanikuühiskond 4) Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel 5) Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse 6) Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid 7) Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime 8) Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks Heaoluriik ja ühiskond on laialdaselt mõistetavad terminid. Heaoluriigi võib jagada kolme kategooriasse: liberaalne, sotsiaalne ja konservatiivne. Olenevalt inimese maavaatest on aru saam neist erinev. Mina, kui väga sotsiaalsete vaadetega inimene näen, et sotsiaalne heaoluriik on see, mis toimib tõelises heaolus. Ehk sotsiaalne heaoluriik. Kui aga küsida mõnelt liberaalilt, milline on tema jaoks heaolu ühiskonna mudel kirjeldaks ta midagi väga erinevat minu aru saamast.
Kas Eesti on heaoluriik? Kui ütleme heaoluriik, mõtleme sellist riiki, mis garanteerib kodanikele nii poliitilisi, kui ka sotsiaalseid õigusi. Heaoluriik ei mõjuta otseselt turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Eeldame ka rahakoti paksusest sõltumata võrdseid võimalusi osavõtul ühiskonna üldise heaolu saavutamiseks. Lihtsaim arusaam heaoluriigist oleks justkui üksusest, kus on inimestel hea elada. Siit tekib küsimus: ''Kas me saame nimetada Eestit heaoluriigiks?'' Eesti riigis toimib maksusüsteem. Kõik maksavad makse võrdselt ning edasi toimub
1.Sissejuhatus Heaoluriik,on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikas.. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ka inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa saada ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Üks heaoluriiki iseloomustavates tunnustest on igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli
Ühiskonnaõpetuse teemad ja nende vastused. Ecce Erkmann, 12.klass 1.Kas eesti on heaoluriik? Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis tähendab, et me ei või seda juba praegu olla? Kui välja mõeldi auto ei jäädud lihtsalt sõiduki juurde, mis kulgeb edasi aeglasemalt kui hobune vaid leiutist hakati täiendama. Samuti täiendatakse ka riiki, seaduseid, arengut erinevatel aladel. See on progress. Oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi heaoluriik. Muidugi see piir on peenike ja ehk ähmanegi. Tegelikkuses on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks heaolu. Asjatundjad leiavad, et Eesti areneb väga kiiresti. Meie oma spetsialistid käivad mööda ilma näpunäiteid jagamas. Mis on meil viga kiiresti areneda? Meil on lähedal head ja abivalmid näidismaad nagu Soome, Taani ja Saksamaa, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud.
* töötajast endast oleneb sotsiaalhüvitiste suurus * Nõrgad küljed: * Millegi ellu viimiseks peab valitsus saama tööturu osapooltelt toetuse. * naiste diskrimineerimine nähakse naises pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul. * vanurite eest peavad hoolitsema perekonnad või tasulises hooldekodus töötajale lisa kuluks. - Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus, s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi Tugevad küljed: * võrdselt saavad toetust, ka need kel on väike sissetulek.
Paraku seisab eesti selle mudeli rakendamisest veel väga kaugel. HEAOLUÜHISKOND TEKKIMINE: Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse, vallutuste teostamine) kõrvale tekkisid sotisaalpoliit lised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille tulemusena kujunes välja heaoluühiskond , mille riigiks sai heaoluriik, kus hakati rõhutama sotsiaalpoliit kat. Heaoluriik on riigikorraldus , mis: Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu Pakkuda ühishüvesid Kaitsta inimesi tururiskide eest Leevendada loodukatastroo fide kahjusid Korraldada haridust ja tervishoiu Rõhutada sotsiaalset õiglust, õigust Toetada keskklassi kui peamist maksumaksjat Püüab pakkuda soodustusi, toetusi Põhitunnused: Riigieelarve tuludest 40-50% läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Iga heaoluühiksond tugineb mingile ideoloogiale ja rahvuslikele traditsioonide le.
toetused).Et lõhed inimeste võimalustes poleks tööhõive ja motiveerida inimesi,et nad ise otsiksid tööd eriti suured. ja arendaksid oma kutseoskusi. 4.Suurema sissetulekuga inimesed ja firmad 4.Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega peavad maksma kõrgemaid makes, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem astmeline e. Progressiivne maksusüsteem · NB! Nn õhuke riik e liberaalriik: · NB! Nn paks riik e sotsiaalriik: 1)madalad maksud 1)sekkuv riik, sh majandusse sekkuv 2)nn minimaalne riik-riigi vähene sekkumine 2)sotsiaalne õiglus ja võrdsus majadusse
eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest
2) Rõhutas, et traditsioonide tootmisviis arenes solidaarsuse areng väärtusi loob asemele peab jõudamalt nendes 2) Ühiskondlik majanduses asuma kristlikes riikides, kus oli tööjaotus, inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur 3) Turumajandus 2) Kapitalism 3) Uskus, et läbipõimunum toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas
· Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999) · riskiühiskond: leevendada riske · RISK II riske on võimalik reguleerida nt heaoluriigiga Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust Kes? · looduslikud + sotsiaalsed riskid · töötus, haigus, puue, vanadus... · toimetulek ja sissetulek (toimetulek: võime ennast elatada; sotsiaalne risk on seotud sissetulekuga: nt üksikema sõltub kellestki teisest) Sotsiaalne risk: inimene ei julge midagi teha. Riskiühiskond: tekkinud hiljuti ühiskonna pideva muutumise ja moderniseerumise tagajärjel; raske on aru saada, kes on süüdi, et meil on nii palju riske; kes on süüdi et inimesel on raske elada. 1 4
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab heaolutaseme, kuna enamus sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist
1. Konservatiiv-korporatiivne mudel. Ajalooliselt vanim alus pandi Bismarcki Saksamaal. Suunatud palgatöötajatele(mitte ülalpeetavatele või tõrjututele) Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia' 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel. Hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on tagatud kõigile. Heaolu pakkuja on riik. Kõrge maksukoormus. Samas pakutakse toetust kõigile- ka näiteks väga jõukate perede lapsed saavad lastetoetust või vanurid vanaduspensioni. Näide: Skandinaavia maad, Suurbritannia 3. Liberaalne mudel. USA. Riigilt saavad abi vaid vaesed ning pensionärid.
kui konservatiiv näitab üles liberaalset suhtumist küsimustes, mis puudutavad moraali. D. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud. Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Moodne sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine
demokraatlikud valitsemisrziimid ning ka kodanikuühiskonnad. Heaoluriigi kaks põhitunnust on: ressursside ülekandmine, pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Liberaalne heaoluühiskonna mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu. Sotsiaaldemokraatlik heaoluühiskonna mudel seostub tänapäeval eeskätt skandinaaviaga. Selle märksõnaks on solidaarsus ehk sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik, kes kehtestab kõrged maksud. Samuti üritatakse vähendada ka varanduslikke erunevusi. Skandinaaviamaade jõukad inimesed on nõus maksma kõrgemaid makse. Liberaalne heaoluühiskonna mudel nt USA-s. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse
riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus ehk hinda läksid haritud spetsialistid lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust) 1)Tööstusrevolutsioon 2)Kodanlikud revolutsioonid Arenguetapid (lk. 13)- 1880-1887
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui
spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
2) Tööstusühiskond : Tööstus ehk industriaalühiskond ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss raha,masinad - Peamised otsustajad ärimehed - Peamised töötegijad töölised - Peamine töövorm masinatöö - Töögraafik sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis turumajandus - Levinuim riigivorm parlamentaarne monarhia/vabariik - Valitsuse roll riigi julgeolek,sots.hoolekassa - Perevorm väikepere · Demokraatlik ühiskond ühiskond, kus võimuinsitutsioonid annavad regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond ühiskond, kus kasutatakse massiliselt
paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest. HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kogu ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 2) Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist.
von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust
Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge Stratifikatsioon/ Duaalne: turgude Kõrge: staatusest Madal:võrdsusele Kihistumine toetamisele suunatud lähtuvad erinevad suunatud poliitikad poliitikad võimalused Näidisriigid USA, SB; Uus- Saksamaa, Šveits, Rootsi, Soome, Norra Meremaa, Iirimaa Prantsusmaa, Austria Tabel 2 Esping-Andersen + Ferrera HR mudelid
valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu 3. Vähendada klassivastuolusid 4. Tagada õiglus ja võrdväärsus 9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) 1. Juhtmõtteks solidaarsus. 2. Peamine heaolu pakkuja on riik. 3. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. 4. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. 5. Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Skandinaavia Liberaalne (õhuke riik) 2 põhiväärtust: Inimesed on vabad ja võrdsed Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral
Keskerakonna peamised eesmärgid Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks
kaasa parlamendi poliitilise vastutuse oma valijaskonna ees. Selle kõrval on eesmärke ja ülesandeid kui põhiseaduse jõuga printsiipe võimalik rakendada ka põhiseaduslikkuse järelvalves kohtute poolt piiri tõmbamisel individuaalsete õiguste ja vabaduste ning avalike huvide vahele. Tegemist on eelkõige abimeestega põhiseaduse ja teiste õigusaktide tõlgendamisel, kuid vaatluse alla võib tulla ka eesmärgile risti vastukäiva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamine. 3. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted Sotsiaalriigi põhimõte tähendab esmalt, et avaliku võimu ülesanne on soodustada igati seda, et need inimesed, kes suudavad praegu ise toime tulla, suudaksid seda ka edaspidi. Seega tuleks olemasolevate valikuvariantide hulgast valida selline lahendus, mis võimaldaks võimalikult suurel hulgal inimestel ja eriti haavatavatel ühiskonna-gruppidel tulla toime iseseisvalt, ilma riigi abita.
tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud süsteemi, milles igapäevased tarbeesemed ja lastekaubad oleksid väiksema maksumääraga kui luksuskaubad. Baastoiduained peaksid olema maksuvabad. o Meie eesmärgiks on kujundada ühiskond, kus on tagatud sotsiaalne turvalisus kõikidele ühiskonnaliikmetele sõltumata nende sotsiaalsest seisundist või sissetulekust. o Rahvusvahelises koostöös lähtume võrdõiguslikkuse, vastastikuse kasulikkuse, inimlikkuse ja õigluse printsiibist. Eesti taotleb häid suhteid kõigi riikidega, eriti naaberriikidega, ega sõlmi lepinguid kellegi suveräänsuse vastu. Eesti Demokraatlik Partei Maailmavaade: Eurokoostöö Eesti arengujõuks! o Eesti maksud euroopalikult õiglasemaks (Kehvad ja keskmised palgasaajad
*Riigi sekkumise vastu majandusse *eraomandus, mõõdukad maksud. *Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali huve: kaitsetollide ja kvootide pooldamine. *Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. *Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. KRISTLIK DEMOKRAATIA *Heaolu riik ja kodaniku ühiskond *Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas -> eesmärk on sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus üksteisele lähenenud: *rühutatakse aktiivse kodaniku ideaali *suhtumises heaolu riiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele . Uus vasakpoolsus (kolmas tee) leiab, et heaolu riik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidlt suuremat panust. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erinevused on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
