Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Headus ja kurjus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
headus, kurjus, hädas, tegusid, arvavad, aitama, rahutu, kurjust, meediast, eksime, sõjad, terrorism, ehkki, piire, kogemata, levitab, saadavad, taolisi, tavalised, astuma, ahnus, viinud, pettused, koguni, mõrvad, maanteel, taskusse, eksamitel, valel, lühikesed, visata, peast, ütlus, tõsiasi, arukalt, väärtuslik, terved, sõprussuhted, vaimseksHeadus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime
kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri. Eesti kultuuris ja kirjanduses võib kurja kujutada Vanapagana. Tavaliselt peetakse inimese omaduste seas kõige ebasoovitavamaks kurjust ning kõige soovitavamaks headust või armastust. Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu? Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma paremal loomusel, mitte halvemal loomusel, laskuda alla füüsilis-kehalisse, mis sellisena ei saa olla kuri, ja arendada seal taolisi omadusi, mis ei kuulu füüsilis-kehalisse, vaid just nimelt vaimsesse. Miks meie, inimesed, võime kurjad olla? Sest me tohime olla vaimsed olevused. Sest me satume vaimumaailma sisse elades olukorda, kus peame arendama taolisi
Ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste jagamise alusel Puuduliku regulatsiooni täiendamiseks Avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu Eetilised dilemmad (väärtused võivad sattuda konflikti, nt konfidentsiaalsus ja elu, lojaalsus ja ausus) vajadus panna paika reeglid, millest antud elukutse esindaja saaks lähtuda. Avalikkuse teavitamiseks, et saavutada usaldust. 5. Miks on moraali vaja? Mõni olukord, kus moraal ei toimi? Meil on vaja moraali, moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel nind omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe. Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale – need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad – näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8
Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8
Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms) · Õigus (seadused riigisisesed ja rahvusvahelised) · Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil) · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Millest sõltub moraal? Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas on olemas üks ühtne moraal? Vastus sõltub sellest, · kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed · kas moraalinormid on universaalsed või relatiivsed Valge inimene (misjonärid) on püüdnud vägisi muuta Aafrika paganlike rahvaste kombeid:
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha
141. Olen elu kohta kaks sõna selgeks saanud: see jätkub! 142. Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres. 143. Elutee pole alati asfalteeritud. 144. Miks elu on alati seal, kus mind pole? 145. Elu on kui teatrietendus. Alati ootad, et järgmine vaatus oleks parem. 146. Otsime nii innukalt õnne, et tormame sageli sellest mööda. 147. Oled juba teel õnne poole, kui märkad, et ebaõnn on vaid selle üks kurv. 148. Alati pole tarvis oma tegusid põhjendada, neid ei mõista ju isegi. 149. Pessimistil on hea elu: tal on kas õigus või on ta meeldivalt üllatunud. 150. Kui küsid kelleltki teed, vastab ta ilmselt: "Minagi olen siin esimest korda." 151. Keset teed on sageli ohtlik käia. Seal saab ju mõlemalt poolt müksusid. 152. Pooled probleemidest tekivad sellest, et oleme kas liiga vara nõus või ütleme liiga hilja "ei". 153. Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui "vanu häid
...jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
keegi on probleemides kannatanu, sellest ei piisa. Peame veel tõestama, et ohver on kõrge moraaliga armas inimene, kellele on tehtud äärmiselt kahju. Publik ei võta kannatanut vastu, kui ei ole valmis tunnistama ohvrina. Kui kannatanu on kaasvastutav. Kui tunneme, et kannatanu natuke ise süüdi. kikas näitab klippi purjus habememega mehest. Meie auditoorium ei tunne kaasa. Selle konkreetse inimese tööpuudus vaatas meile näkku tööintervjuul vintis peaga. Oli oma hädas süüdi. Meil tavas juba ette alkohoolikuid ja prostituute tembeldada ebamoraalseteks inimesteks. publik ei tunne kannatanule kaasa, kui ohver ise süüdi või kaasvastutav. Siis kui kahju on väike ega siis, kui kannatanu ette projekteeritud halva inimesena. Viimase kohta teavad rääkida, kes seisavad prostituutide huvide eest. Avalikkust raske veenda prostile kaasa tundma, sest eelarvammus juba selline, et prost on ebamoraalne inimene, kes odava raha eest valmis müüma enda keha
Tee, mis on kõige raskem. Tegutse enda nimel. Vaata tõele näkku. # Ma ei räägi enam tunde, et Sulle end selgeks teha. Sa lihtsalt püüad kinni mu pilgu ja hetkega on Sulle kõik selge. Need silmad ei suuda enam iial varjata seda tunnet ja neid emotsioone, mis mu sees end peidavad. Need silmad räägivad ise sulle kõik. Aga vaid sulle, ainult sulle ja nii ongi õige . # Mitmed kuulevad , mõned kuulavad. Paljud vaatavad , vähesed näevad . Kõik arvavad , üksikud mõistavad . ! # Usaldust tunneme me elus vaid ühe korra, kui see purustatakse, ei tunne me seda enam kunagi . # Ei, ära karda - ma ei ole kurb, kui sa korraks lahkud. Aga kui sa enam tagasi ei tule, siis ma vihkan sind . # Sa rääkisid mulle alati ilusaid asju! Tegid oma jutuga kõik ilusaks. Sa ütlesid, et olen parim mis sinuga juhtunud on ja ei taha kedagi teist minu asemele! Sellest kõigest oli ainult paar kuud möödas, me olime õnnelikud. Vähemasti mina arvasin seda
*Ei ole halvemaid,paremaid aegu,on ainult hetk milles viibime praegu. "See, keda elu on raskelt näkku löönud, ei hakka igale tere-tuttavale oma hinge lahti koorima." Me mõtleme harva sellele, mis meil olemas on, alatasa aga selele, mis meil puudub." A. Schopenhauer Tark inimene ei raiska kunagi aega kaotuse üle kurvastamiseks, vaid püüab rõõmsal meelel oma haavad kinni siduda." Shakespeare Pain is just weakness leaving the body" tundmatu auror Tõelist sõpra tuntakse hädas." Cicero Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero Suur leek süttib pisikesest sädemest." Dante Alighieri Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang von Goethe Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Anton Tehhov Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõnda Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegeliku
· maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale. · kõigi sündmuste põhjuslikku ahelat. Stoikud nimetasid apaatiaks · inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust. · inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. · inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna. Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et · jumal ei suuda kurjust likvideerida. · headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta · jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat Stoikute arvates on võimalik · muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on võimalik saavutada ning seda ka saavutada. · muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida soovitakse. · valitseda oma saatuse üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral
seega need, kellel pole elu mõtet, on selle eest ise vastutavad (Sartre) See, kui ma vabandan, et mul pole olnud võimalusi endale hea elu loomiseks, on pelgalt enese petmine(Sartre) 2. Kas on võimalik jumalat defineerida? jumala olemus kristlikus monoteismis. Üldtuntud definitsioon: Igavene teisel pool aega ja ruumi ekisteeriv isikusus, kes lõi maailma ja kelle kolm kõige tähtsamat predikaati on: *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus - Ta on igavene, surematu. - Ta on olend, kelle kohta ei saa küsida, kus ta on. Tal pole ruumilisi koordinaate. Sellepärast on talle tulevikusündmused ette näha - Ei saa küsida, kus ta on praegu, kus ta oli enne. Ta on aja mõttes teisel pool. Ta vaatab aega kõrvalt. Tal pole probleemi teada, mida me teeme pärast(N: 2 aasta pärast), kuigi see on ju meie enda valida, mida me teeme.
naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu ohtlik muljuda kobaraist hellade tunnete, selle "kuritarvitet veini magusat mürki"1. Uus inimene on minu silmis suur sündmus, ta röövib mu une. Sageli olen maalinud endale ette toredaid kujutluspilte inimestest, sisustades nii võluvaid tunde; ent rõõm lõpeb ühes päevaga, see ei kanna vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad. Kujutlusvõime esitab kaunimana kõike talle kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente
D: Ei, need jäävad sinna nagu oleks käsi alles. A: Mis juhtub nendega surmamomendil? D: Enne nööri katkemist hakkavad need tasapisi taanduma. Alguses kätest ja jalga- dest, siis õlgadest ja puusadest, siis maost ja peast ja kõige viimasena südamest. A: Kuhu need lähevad? D: Alguses koonduvad need kanalisse lülisambas ja südames. Sinna jäävad need kolmeks päevaks, seejärel nöör katkeb ja kera võib ära lennata. A: Kas see on tõsi, et inimesed võtavad endaga kaasa oma teod? D: Tegusid mitte. Võimed, kvaliteedid ja puudused jah. A: Kuhu jäävad teod? D: Maatriksisse. Sinna need sattusid kui olid teostatud, sinna ka jäävad. A: Me nimetame seda Akasa Kroonikateks. D: See on Loomise Universaalne Maatriks. A: See meenutab ülisuurt andmepanka, midagi üliarvuti taolist? D: Jah, seda võib nii nimetada. Kuid, arvuti peaks olema kellegi loodud aga Maatriks on olnud alati. See pole loodud. See on unikaalne. A: Kas kutsud seda Jumala Maatriksiks? D: Ei
Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selgusiha vastandumisel, see sõltub samavõrd inimesest kui ka maailmast. Absurd algab inimese tülpimusest ja rutiiniselamisest. 15. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda,
· Eesmärgista liikumine lõppunktist lähtudes vahel ka vahendeid valimata · Abc prioriteedid · Võluvätehnika · 101 lähenemine viid ennast väga täpselt kurssi, mis konkreetset ülesannet puudutab, enese harimine · Vooluga kaasa ära ole väga raamis, lahendus loovalat ja kuidas asjaolud on kujuenud · Taastumine oma hirmude ja piirangutega tegelemine Planeerimine · Kui sa paned ilma plaanita minema, võid olla rohkem hädas kui plaaniga. · Ka unine mõte on hea mõte kui idee turgatab une pealt Planeerimise abc Planeeri päev blokkidena tee ühesugused tegevused korraga, e-mailide lugemine tihemini kui kolm korda päevas ei ole mõistlik. Me oleme endale ise välja mõelnud, et peame olema stand by
Sotsiaalne soodustamine •Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus •enamasti positiivne (sooritus paraneb) • vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele
Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Sõber on isik, kes sind hästi teab ning vaatamata sellele peab sust lugu... ja kes on alati kohal, kui tal sind vaja on. Sõprus on lõng, mis puruneb kergesti, aga tõeline sõprus läbib kõik takistused. Sõbr on sinu jaoks alati olemas, ta on seal - sinu südames. Ole see,kelle kõrval on külmaga soe,kes võib sinu peale loota,et oled teda valmis aitama igas olukorras! Ütle oma sõbrale, kui palju ta sulle tähendab, võib-olla seda ta just ootabki. TUNDED: Võid mu ju unustada, sest kõiki meeles pidada on raske. Tüdruk, kes on juba korra haiget saanud, pole enam endine! Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mida rohkem me räägime oma tunnetest, seda väiksemad need tunduvad. Tunded on need, mis tekivad sel hetkel, kui Sa oled tundetuse äärel.
valida, kas astuda looma kohates talle vastu või mitte, kas põgeneda või võidelda. Lisagem, et teada olevalt ei ole ühelgi loomal loomulikku kalduvust inimest rünnata, välja arvatud juhul, kui ta ennast kaitseb või kui ta on äärmiselt näljane, ning ükski loom ei ilmuta inimeste suhtes seda ägedat antipaatiat, mis muudel juhtudel näib tõendavat, et loodus on määranud ühe liigi teise jahisaagiks. Kahtlemata just neil põhjustel on neegrid ja metslased nii harva hädas metsikute loomadega, keda nad võivad metsas kohata. Näiteks elavad ka Venetsueela kariibid ses suhtes täiesti turvaliselt ja vähimategi ebamugavusteta. Francisco Corr´eal 13 ütleb, et kuigi kariibid on peaaegu alasti, käivad nad kogu aeg julgesti metsas ringi, relvadeks ainult vibu ja nooled; ometi pole kunagi kuuldud, et loomad oleksid kellegi neist nahka pannud. Teised, kardetavamad vaenlased, mille eest inimene end eelmainitud viisil kaitsta ei
Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia
nagu ma arvan, et see tarkusepahe inimlaste seas liiga laialt ei leviks. Näiteks on teada, et cicero poeg oli äbarik ja et tolle targa Sokratese lapsed olid enam ema kui isa sarnased, nagu keegi väga kenasti on kirjutanud, see tähendab rumalad" 22. Platon Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu"
mingi mõte või ei? Kui leitakse, et inimese mõttel on tähendus siis sellest tekib teine küsimus, kust tuleb inimese mõtte tähendus? Religioonifilosoofia keskseks küsimuseks aga loetakse küsimust kas jumal on üldse olemas ja kuidas on tema olemasolu või olematust võimalik tõestada? Leides kinnitust jumala olemasolule tekivad omakorda uued küsimused kes või mis ja miks on maailma loodud kurjus? 2.Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat defineeritakse kristlikus religioonifilosoofias kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust. Jumalat kirjeldatakse inimese sarnase mõtleva organismina, kes teab mida teeb. Jumala sisse on peidetud isiksuse konflikt jumala isa, jumala poja ja pühavaimu vahel. Kuna jumal paikneb väljaspool aega ja ruumi ei saa küsida kus ta on ja millal ta tekkis, kuna ta on ajatu ja ruumitu
kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks varasemaid teadaolevaid vastuväiteid Canterbury Anselmi jumalatõestusele pärineb Anselmi kaasaegselt Gaunilolt. Gaunilo tegi ettepaneku mõelda Jumalast kui suurimast ehk täiuslikemast mõeldavast saarest
Loomingusse sisse igavene harmoonia. Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse. Saadetakse tolle aja kõige hullemasse vanglasse Peeter Pauli kindlusesse. 2 Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd (raudahelates). Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa(ohvrimeelsus, andeksandmine). 1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. 1867 abiellub Anna Snitkiniga. 1877 ostab maja Staraja Rustasse. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale.
18 19 OSVALD: Jah, meil on teater. See ei puutu siia. Ma olen su vihjetest aru saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui ma ei oleks sinu katuse all, siis ma ütleksin väga halvasti. OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt omadega hädas. Aga see on õigus - Laura ei ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat enda omaks pidada. ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei taha nii lolli juttu kuulata. Kas sa annad endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. OSVALD: Kuidas need asjad siis käivad? ROLAND: Ei käigi kuidagi. Ja sellest me rohkem ei räägi. OSVALD: Kuidas ei räägi, me pole kuhugi jõudnud veel.
.. väga halvasti. OSVALD: Aga sellist naist ei ole rohkem. 10 11 OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma OSVALD: Just. Igal asjal on piir. Oota. Ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma tunnistan, et sul on teatav õigus, kuidas ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt öelda, Lauraga ühte kuuluda. Mitte küll omadega hädas. Aga see on õigus – Laura ei juriidiline, aga moraalne küll. Aga see loeb ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi ka. See ei ole küsimus. Ma isegi usun, et sul sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat on mõneti raske Laurast loobuda. Võib-olla enda omaks pidada. väga raske. Laura on seda väärt. Võib-olla ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei jätkuks teil õnne väga pikaks ajaks
kannatlikkust ja püsivust. Sisekaemuslik juht näeb muutustega heitlemisest kaugemale.Kui soovid muutustega hästi toime tulla, pead neile alistuma ja õpid ootamatustega hästi toime tulema. Kui sinu teele satub midagi uut - mõni uus oskus, mis tuleb selgeks õppida või uus väljakutse, millega rinda pista-siis võta see käsile ja ära sokuta teisele. Iga päev samade asjade tegemine uusi tulemusi ei anna. Selleks, et muuta tulemusi, pead muutma tegusid. Pead oma juhtimisviisi ümber kujundama.Einstein:"Tähendusrikkaid probleeme, mis meil teel ees seisavad, ei ole võimalik lahendada samal mõttetasandil, kus olime siis, kui need probleemid tekistasime." (165) Pead mõtlema uutmoodi, kõrgemaid, julgemaid mõtteid, et saada hakkama muutustega, mis segastel ja muutusterohketel aegadel kaela sajavad. Pead õppima taluma ebaselgust ja teadmatust. Pead muutused avasüli vastu võtma.
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
annaabi.ee 
