Mageveekalad Looduskaitse all olevad kalad: säga, tuur, harjus, hink, tõugjas, vingerjas. 1. Haug - Esox lucius 2. Latikas - Abramis brama 3. Koha - Sander lucioperca 4. Roosärg - Scardinius erythrophthalmus 5. Särg - Rutilus rutilus 6. Ahven - Perca fluviatilis 7. Angerjas - Anguilla anguilla 8. Koger - Carassius carassius 9. Luts - Lota lota 10. Linask - Tinca tinca
Kalade, kahepaiksete ja roomajate äratundmine Eesti tähtsamad liigid Kirjutada juurde määramistunnused Perca fluviatilis Carassius carassius Rutilus rutilus Abramis brama Salmo salar Esox lucidus Sander lusioperca Platichtys flesus Sprattus sprattus balticus Clupea harengus membras Lota lota Gadus morhua callaris Anguilla anguilla Lampetra fluviatilis Gasterosteus aculeatus Rana temoraria Rana esculenta Bufo bufo Lissotriton vulgaris Natrix natrix Anguis fragilis Vipera berus Zootoca vivipara
Eesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius
Referaat kalad Haug Haugi ladina keelne nimetus on Esox lucius, kuulub hauglaste sugukonda ja on lõheline. Keskmiselt on 30 80 cm pikkune, kaalub kuni 20 kg (tavaliselt 0,3 2,5 kg). Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Levinud on haug kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia................................................................................................................................
Haug ehk havi ( Esox lucius ) . Haugil on noolias keha, mis on natuke külgedel lamenend. Haugi seljauim on keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Tema suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekassinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka ...
3 Toitumine: Havidel on meie veekogude kõige ahnema röövli kuulsus. Nad haaravad suure aplusega esimest ettejuhtuvat saaki. Haugide toidumenüüsse kuuluvad kõikvõimalike kalaliikide kõrval mitmesugused selgrootud, konnad, veelindude pojad ja väikesed imetajad (nt mügrid). Toidu valik sõltub enamasti saakloomade ohtrusest, nad õgivad ka väiksemaid liigikaaslasid, st esineb kannibalism. Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on Hauglaste sugukonda kuuluvröövkala. 4 Pilte havist 5 Kasutatud allikad: 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Haug 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Brochet_Luc_Viatour_.jpg 3.http://www.kalastusinfo.ee/media/Image/2009_uudised/haug.jpg 4.Väike kalaraamat 5.http://www.e ope.ee/_download/euni_repository/file/244/2009_kalad.zip/2009_kalad/Esox.jpg 6.http://y.delfi.ee/norm/128275/8497939_MBhS6F.jpeg 7
parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis. Koha ( Sander lucioperca) Koha on ahvenaliste sugukonda kuuluv kala. Pikkus 40-50 cm -1,5 m, kaal 19 kg, elab 10-20 aastaseks. Tal on pikk süstjas keha, seljalt rohekashall, külgedel kollakate triipudega. Elab jõgedes, järvedes. Toitub ka väiksematest kaladest. Kasutamine: hea maitsega valge liha, vähe väikseid luid. Rasva on kohas vähe ( 0,5 -2%) kalorid 80-100 küpestamine,praadimine (paneeritult, parim) Haug (Esox lucius) Haug on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haugil nooljas keha, mis külgedelt lamendunud, pardinokka meenutav suu. Pikkus 50 150 cm, 35 kg, elab kuni 30 aastat. Paikneb jõgedes, järvedes, rannikumeres, toitub kaladest, konnadest, pardipoegadest, vesikirpudest, zooplanktonist. Kasutatakse: Haugi liha on rasvavaene 1- 1,5%, kalorsus 80-90 kcal 100g kohta. Liha on eripärase lõhna ja maitsega, natuke kuiv ja tuim. Keskpärane söögikala.
Tornimäe Põhikool Haug Referaat Sven Aruvee 2010 Tornimäe Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks
Havi ehk haug Robin Merelaid Havi Haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus Click to edit Master text styles elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha Second level
Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad, kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et ala asutavad mitmed linnu- ja loomaliigid, jõgi on kalarikas, jõe kohal peavad putukajahti nahkhiired (kõik liigid on looduskaitse all). Narva jõgi 35 kalaliigiga on Euroopa üks rikkamaid. Kõige sagedasemad kalad Narva jões ja ka teises Eesti siseveekogudes on ahven (Perca fluviatilis) ja haug (Esox lucius (L.), kuid jõesilmude (Lampetra) poolest on Narva jõgi kõigist teistest Eesti ja Euroopa jõgedest tugevasti üle.
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab
Kalastik Kirjandusallikates on teateid 22 kalaliigi kohta- jõeforell (Salmo trutta morpha fario), vikerforell(Oncorhynchus mykiss), Pilt 6. Tippviidikas harjus (Thymallus thymallus), haug (Esox lucius), angerjas (Anguilla anguilla), särg (Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus) säinas (Leuciscus idus), lepamaim Pilt 4. Vaade paisjärvele (Phoxinus phoxinus), roosärg (Scardinius
Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. Liiginimi eesti Haug keeles Liiginimi ladina Esox lucius (L.) keeles Rahvapäraseid Havi, aavi, avi, purikas, purik. nimesid Kehamõõtmed Keskmine pikkus 30...80 cm, emased on suuremad kui isased. Eestis on pikim püütud haug 122 cm. Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 0,3...2,5 kg, suurimad isendid võivad olla isegi 20 kg. Levik Levinud kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea
.............................5 Kasutamine..............................................................................................................5 Lisad........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................7 2 Sissejuhatus HAUG (Esox lucius) on hauglaste (Esocidae; 5 liiki) sugukonda kuuluv lõheline. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. Rahvapäraselt kutsutakse haugi ka vetehundiks. Liigi kirjeldus Haugi keha on omapärase kujuga kere on pikalt ühekõrgune ja ka ühelaiune, pea suhteliselt pikk, pardinokataoliselt lapergune. Haugi suu paljudel luudel on teravad hambad,mis saavad
liisitud naftaplatformil Deepwater Horizon 20. aprillil toimunud plahvatus ning järgnenud tulekahju Mehhiko lahel, Macondo nafta- ja gaasileiukohas. Teadlaste andmetel on tegemist ajaloo suurima õnnetusest tingitud naftalekkega merekeskkonda. Augusti alguseks oli teadlaste hinnangul lekkinud ligi viis miljonit barrelit naftat. Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda. 2. Raskemetallid Joonis 5. Väärarenguga haug Esox lucius Raskemetallid võivad merre sattuda: · äravooluga maismaalt; · sademetest; · laevavrakkidelt Raskemetallid tekitavad erinevaid mutatsioone ja vääraerenguid. 3 Joonis 6. DDT liikumine toiduahelas 3. Pestitsiidid Kloreeritud süsivesinikud, polüaromaatsed süsivesinikud, pestitsiidid, kloreeritud süsivesinik DDT.
Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku on registreeritud 23 liiki: haug (Esox lucius), lepamaim (Phoxinus phoxinus), angerjas (Anguilla anguilla), vingerjas (Misgurnus fossilis), särg (Rutilus rutilus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), ojasilm (Lampetra planeri), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), harjus (Thymallus thymallus), rünt (Gobio gobio), nurg (Blicca bjoerkna), latikas (Abramis brama), koger (Carassius carassius), trulling
maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae) karpkala (Cyprinus carpio) karpkala (Cypriunus) karpkalalased (Cyprinidae) tursk, atlandi tursk (Gadus tursk (Gadus) tursklased (Gadidae) morhua), alamliik tursk, läänemere tursk (Gadus morhua callarias) latikas (Abramis) latikas (Abramis) karpkalalased (Cyprinidae) särg (Rutilus rutilus) särg (Rutilus) karpkalalased (Cyprinidae)
3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine); 4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kalastikule võimaluse ränneteks ning vabalr valda neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku). 3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), lepamaim(Phoxinus phoxinus), linask(Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas(Alburnus alburnus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas(Abramis brama), koger(Carassius carassius), trulling(Barbatula barbatula), hink (Cobitis taenia),
haug Esox lucius. Lõheliste seltsi kuuluv haug ehk havi, KeskEestis jm ka purikas on hästi tuntud röövkala ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii MandriEesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide koh...
8. Vikerforell, Oncorhynchus mykiss (Walbaum) 9. Rääbis, Coregonus albula (L.) 10. Peled, Coregonus peled (Gmelin) 11. Merisiig, Coregonus lavaretus lavaretus (L.) 11a. Peipsi siig, Coregonus lavaretus maraenoides Poljakow 12. Harjus, Thymallus thymallus (L.) 5. sugukond: Tintlased, Osmeridae 13. Meritint, Osmerus eperlanus eperlanus (L.) 13a. Peipsi tint, Osmerus eperlanus eprlanus morpha spirinchus(Pallas) 6. sugukond: Hauglased, Esocidae 14. Haug, Esox lucius L. V selts: ANGERJALISED , ANGUILLIFORMES 7. sugukond: Angerlased, Anguillidae 15. Angerjas, Anguilla anguillia (L.) VI selts: KARPKALALISED, CYPRINIFORMES 8. sugukond: Karpkalalased, Cyprinidae 16. Särg, Rutilus rutilus rutilus(L.) 17. Teib, Leuciscus leuciscus (L.) 18. Turb, Leuciscus cephalus cephalus (L.) 19. Säinas, Leuciscus idus idus (L.) 20. Lepamaim, Phoxinus phoxinus phoxinus (L.) 21. Roosärg, Scardinius eruthrophthalmus (L.) 22. Tõugjas, Aspius aspius aspius (L.) 23
Haugi lümfosakroomi iseloomustab hallikasroosade, osaliselt punaste kasvajaliste vohandite esinemine kala kerel,peas ja uimedel. Kujult on need enamasti ovaalsed ja võivad kasvada kuni 5 x 10 cm suurusteks, neid võib olla üks või mitu(foto9). Lümfosarkoomi on leitud kolmeaastastel ja vanematel haugidel. Eesti vetes on lümfosarkoomi sageduseks selle haiguse esinemise kõrgaegadel hinnatud 1..6 % , tugevasti reostatud piirkondades enamgi. Histoloogiliselt eristatakse haugil (Esox lucius) vaadeldava patoloogia raamides kolme tüüpi lümfoomi, millest kahe puhul on kirjeldatud infiltreerumist skeletilihastesse, kus ta põhjustab lihaskiudude degeneratsiooni. Lümfosarkoom haarab ka siseelundeid ning haigus ning haigus lõpeb enamasti kala surmaga. Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks. On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus
R. acus on tavaline riimveeline Euroopas, Ameerikas ja Aasias laialtlevinud soole parasiit. Kirjanduse põhjal on seda liiki leitud paljude sugukondade kaladel kuid andmetest ei tule välja kas kõik kalad on päriselt lôpp-peremehed, vôimaldades emastel nematoodidel suguküpseks saada ja mune produtseerida, vôi on vaid säilitusperemehed, kelles parasiidid suguküpseks saavad aga mune ei produtseeri. Euroopas on tema peamised lôpp-peremehed haug (Esox lucius) ja forell (Salmo trutta). Täiskasvanud isendeid on leitud ka veel angerjal (Anguilla, anguilla), lutsul (Lota lota), ahvenal (Perca fluviatilis) jt. Larve on leitud väga paljudel kala liikidel, kes toimivad kas vahe- või säilitusperemeestena. Parasiidi munad vabanevad lõpp-peremehe ekskrementidega väliskeskkonda, kus nende areng jätkub. Munad on väliskeskkonnas väga vastupidavad ja nende areng sõltub eelkõige vee temperatuurist
Haugi lümfosakroomi iseloomustab hallikasroosade, osaliselt punaste kasvajaliste vohandite esinemine kala kerel,peas ja uimedel. Kujult on need enamasti ovaalsed ja võivad kasvada kuni 5 x 10 cm suurusteks, neid võib olla üks või mitu(foto9). Lümfosarkoomi on leitud kolmeaastastel ja vanematel haugidel. Eesti vetes on lümfosarkoomi sageduseks selle haiguse esinemise kõrgaegadel hinnatud 1..6 % , tugevasti reostatud piirkondades enamgi. Histoloogiliselt eristatakse haugil (Esox lucius) vaadeldava patoloogia raamides kolme tüüpi lümfoomi, millest kahe puhul on kirjeldatud infiltreerumist skeletilihastesse, kus ta põhjustab lihaskiudude degeneratsiooni. Lümfosarkoom haarab ka siseelundeid ning haigus ning haigus lõpeb enamasti kala surmaga. Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks. On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus.
annaabi.ee 
