Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Harilik Pihlakas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pihl, pihlak, pihlaka, pihlakas, pihlapuu, viljad, linnud, uulu, pärnumaal, pihelgas, õunad, pooppuu, omaette, rootsu, õied, sügisene, marjakobarPIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus.................................................................................................
toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandleid ja viiuleid. Kuusepuidust tehakse nii uksi ja aknaid, kui põrandaid ja lagesid ning majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Kuusepuust valmistatakse ka paberit
kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu
Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta
................................................................................8 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis)..........................................................................8 4.2. Kibuvits (Rosa)..............................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana)...............................................................................12 4.6. Toominga (Prunus padus).............................................................................................12 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides)..................................................................................13 4
arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea
Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust 35- 500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 15. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele
.................................................................. 18 Iseloomustus..........................................................................................................................18 Kahjurid................................................................................................................................ 19 Kasutamine............................................................................................................................19 HARILIK PIHLAKAS (Sorbus aucuparia).............................................................................. 20 Iseloomustus..........................................................................................................................20 Kasutamine............................................................................................................................21 HARILIK KUUSK (Picea abies).............................................................................................
saab musta tamme. Siseveepaadid / ruhi-ühest tüvest õõnestatud paat. Kaksikruhi on kahest kokku pandud. Vene/haabjas ka ühest tüvest aga laiaks painutatud läbi hautamise nö haab ja pärn. Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed Lehise püstpakkudest. Lisaks on veel kasutatud samamoodi tamme. Masinad: Veskid,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad, hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda)
.................................................................................................68 Elujõulisuse suurendamine.........................................................................................................68 5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.............................................................................
...........................................20 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh.............................................................................20 10.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................20 10.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................21 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas..............................................................................................22 11.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................22 11.2Kasutamine..............................................................................................................................23 12. Sorbus intermedia - pooppuu...............................................................................
mis on nõrgalt väljapoole hoiduv. · Võrsed on jämedad ja kaetud (tihedalt) roostepruunide (ruskete) karvadega · Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad (burundukk, orav, soobel jt) ning linnud (seedrimänsak ja metsis). · Väärtuslik on ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem, pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit.
Preussen Saksamaa, 1915 Väga maitsvad, Väga kõrge, annab vastupidav haigustele vähe juurevõsusid, pole saagikas Tomo Eesti, 1964 Saagikas(keskmiselt Annab rohkesti 5,9 tha),ogade juurevõsusid, viljad vähesus, pole vajavad sagedast nõudlik kasvuolude korjet suhtes Helkal Eesti, 1964 Kollane, suur vili, Ei sobi varisemiskindel külmutamiseks Herbert Kanada, 1887 Saagikas(5,3 tha), Ogade rohkus segab
Mägiebaküpress: Chamaecyparis pisifera Pärit jaapanist. Eestis kasvab kõrge põõsa või madala puuna. Kõrgus 20-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, ei talu väga madalaid temperatuure. Lehed soomusjad, pealt helerohelised valgete laikudega, mis moodustavad liblikatiibade kuju. Käbid ümarad, alla 1 cm. Kasutatakse haljastuses. 19. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas: Igihaljad ühe- või kahekojalised puud või põõsad. Lehed kas okka- või soomusekujulised. Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat. Puit pruun, tugev ja sitke, aromaatne. Ei sisalda vaigukäike. Perekonnas 50 liiki (harilik, sabiina). Levinud Euraasias ja Põhja- Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks, marju meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. Harilik kadakas: Juniperus communis Areaal väga suur, Euraasia kesk- ja põhjaosas ning Põhja-Ameerikas. Kodumaine liik
Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2. Pihlakas ( Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi. Krimmis kasvab pihlakaliik, mille viljad sisaldavad 14% suhkrut. Need viljad on suured, kuni 3,5 cm läbimõõduga, kaaluvad kuni 20 g ning on ilusad ja maitsvad.
puul 5...7 aastat. Käbid: noorelt violetsed või rohekad, valminult punakas- või helepruunid, rippuvad 8...15 cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus. Seemnesoomused rombjad või äraspidimunajad, kattesoomused väikesed ja pole nähtavad. Harilik kuusk on pindmise juurestikuga, põua-, tormi- ja hiliskülma kartlik puuliik. Meie puudest saavutab harilik kuusk suurimad mõõtmed, näiteks Järvseljal on hariliku kuuse kõrguseks mõõdetud 43,8 m ja suurimaks diameetriks Pärnumaal kasvaval kuusel 1,0 m kõrguselt 137 cm (Relve, 2000). Harilik kuusk on linnaoludes üsna vastuvõtlik saastunud õhule ja okkad kipuvad kuivama. Varjutaluva liigina saab teda kasvatada teiste puude all ja vähese valgusega kohtades. Nõudlik mulla viljakuse suhtes, eelistades kasvada samades tingimustes nagu enamik lehtpuid. Ei talu seisvat vett ja kuivab sellistes tingimustes kiiresti. Talub suurepäraselt pügamist, seetõttu hea hekipuu. 5. Kanada ja must kuusk
Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb puudel üsna ebakorrapäraseks, vanemas eas külmakindlus suureneb. On kasvamas mitmetes vanades mõisaparkides üksikpuuna või väiksemate gruppidena. Suuri puid kasvab Viljandimaal, Polli pargis, Salla pargis, Lääne-Virumaal [8 puud, hmax = 23,5 m, dmax = 42 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [ h = 20 m , d = 36 cm (Kasesalu, 1999)], Vana- Varbla pargis Pärnumaal [ hmax = 22,0 m, dmax = 56 cm (Roht, 1986)], Tartus, Luual jm. Liik on väga valgusnõudlik. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. Sortidid: 'Argentea' - kuni 10 m kõrgune hõbedaste okastega püramiidjas puu; 'Aurea', 'Archer's Dwarf'; 'Brevifolia'; 'Candicans'; 'Compacta' ('Glauca Compacta'); 'Conica', 'Gable's Weeping'; 'Globosa'; 'Pendula'; 'Piggelmee'; 'Violacea'; 'Wintergold' 4
Nad on pruunid, 1,5–3,5 cm pikad ja asuvad rohelises hoidikus, mis neid kinni hoiab, kuid katab ainult umbes veerandi ulatuses. Tõru on pika, 3–8 cm pikkuse varre otsas. Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja tõrudes. Tõrud moodustavad väärtusliku toiduallika pisiimetajatele ja lindudele, kes talveks tõrusid endale tagavaraks korjavad. Eriti tuntud on selle poolest oravad ja pasknäärid. Loomad ja linnud matavad tõrusid vigastamatul kujul maha ja need lähevad sageli kasvama. Seetõttu enne seda, kui inimesed tammesid istutama hakkasid, oli pasknäär põhiline tamme levitaja. Kasutamine Foto 10 Tamme puit Maailmas on rajatud tammeistandusi. Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³ Vanimad ja suurimad puud
Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes.
Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida,
hulk kasvukohal on alati piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades puude vahel terav konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Mingile maa- alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist satuvad tingimustesse, kus puuduvad võimalused idanemiseks, palju seemneid hävib külma, põua jm. tõttu, neid hävitavad putukad, linnud, närilised või teised loomad või hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi. Tõusmeid ja noori puittaimi lämmatavad sageli rohttaimed või kiiremini kasvavad puuliigid. Allesjäänud hakkavad omavahel konkureerima valguse, toitainete ja vee pärast. Konkurentsis ei ole kõik
osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle
6. Puude diferentseerumine ja metsa puudel. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. isehõrenemine, kasvuklassid. 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni Metsa moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud -35 0 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, ja on ühevanuselised, kasvavad erinevalt. nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. Erinevused ilmnevad puude kõrguses, tüve 4. fotosünteesi kestusest mida kauem jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu.
seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja
Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37. Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38. Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun)
Teises rindes kasvavad lisaks 20-30 m kõrgustele kuuskedele mõned pärnad, alusmetsas on aga rohkesti pihlakat. Eelmise sajandi keskpaigas kasvas Kilingi-Nõmme kandis ka 53 m kõrgune kuusk, mis langetati 1948. aastal, vrd. Euroopa kõrgeim puu 64,7 m kõrgune harilik kuusk kasvab Sudeedi mägedes Tsehhis. Meie jämedaima kuuse tiitlile pretendeerivad võrdselt ligi 4,3 m tüveümbermõõduga (1 m kõrguselt) Kuuskede kuningas Pärnumaal ja Tsuura kuusk Valgamaal. Kuuskede kuningas kasvab Surju vallas Lambakülas Raja talu põllu servas (Kilingi metskonna kvartalil nr. 63). 33,5 m kõrguse puu tüvi haruneb 140 cm kõrgusel kaheks haruks (harud 275 ja 243 cm). Tsuura kuusk asub Lükardi külas Tsuura talu lähedal mäeveerul. Jõgevamaal Roela Suurmetsas kasvasid sadakond aastat tagasi Leivakuused tüve rinnasümbermõõduga 4,5 m. Vrd Soomes on jämedaima kuuse tüve © Ivar Sibul 2007 2012.
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik
......................................................................26 Ploomipuu .......................................................................................................................30 Toomingas .......................................................................................................................33 Sorbus aucuparia ...................................................................................................................... 34 Harilik pihlakas................................................................................................................34 Taxus baccota ........................................................................................................................... 35 Jugapuu ............................................................................................................................35 Thuja................................................................................................
kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud. b) Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad: Mitmekesised puistud – Klindimetsad
SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42 IMETAJAD..........................................................................................................................................................46 SELGROOTUD...................................................................................................................................................48
Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria – seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). Sessoonsus Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Õite liigutused Õite liigutused e nastid
Vasikate osakaal populatsioonis: 25-30% Tiinus kestab 8 kuud. Suremus Põdral võib tekkida kuumastress. Ohustavad suurkiskjad. Upuvad kraavidesse, liiklusõnnetused. Toitumine Tendrofaag – sööb puulehti, -võrseid, -pungi ja –koort Suvel mingil määral rohttaimi, aga neid on tal raske kätte saada. Sööb suuremaid rohttaimi, näiteks põdrakanep. Kõige rohkem toitu saab kasest ja pajust. Kõige maitsvam puuliik on pihlakas, paakspuu, mõned pajud, kask kaa, aga vähem. Ei söö leppa, kuid mis on toitainete- ja valgurikas. Talvel sööb põhiliselt mändi. Koorib noored haavad ära. Kõige kahjulikum metsale on kuuse koorimine, sest siis satuvad kuuse sisse kuuseseened ja tüvi hakkab mädanema. Koorimine toimub kevadel ja sügisel, kui on leebe talv, siis ka talvel. Arvukuse kindlaks tegemine Loendada kevadel (mai alguses) lume sulamisel põdra pabulaid
annaabi.ee 
