1. RIIGI RAHVASTIK Uuritakse, kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, vanuselist koosseisu, inimeste haridustaset, tervislikku seisundit. Riigi rahvastikku teades saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandusliku ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1.1. Riigi rahvaarv Mina valisin oma uuritavaks riigiks Kameruni. Kameruni populatsioon 2016. a juuli seisuga on 33,655,786. Kamerun on maailma suhtes väikeriik, järjekorras 53. Sarnase rahvaarvuga riigid on veel Põhja-Koera (25,115,311), Madagaskar (24,430,325), Taiwan (23,464,787), Austraalia (22,992,654) (1). 1.2. Rahvaarvu kasv
ESSEE Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. (tarkinvestor.ee) Minu osa Eesti tulevases majanduskasvus on väike, kuid ka väike asi teeb head. Kaudselt saan kaasa aidata majanduskasvule õppides. Ka teised peaksid samamoodi mõtlema. Haridustase suurendab ka tööviljakust, mis mõjutab majandusarengut. Kahjuks aga ei arva kõik nii nagu mina. Leidub palju inimesi, kellel pole võimalik ülikoolis
Kommunistlik Venemaa XI klass Lagedi Kool 2017/18 Partei ideoloogia • Kommunistlik patrtei (Lenini juhtimisel) • Kehtestati üheparteisüsteem • Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine • Talupoegadele kehtestati töökohustus • Tegutses GULAG- sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan • Vangid tegid tööd Siberis ja polaaraledel • Värviliste metallide kaevandamine • Metsatööstus • Kivisöe varumine • Vangid surid ebainimlike elamistingimuste tõttu Sõjaks valmistumine • 1930 a.
Töökuulutuste analüüs Kuulutuses on firma info välja toodud. Ametinimetus on olemas aga töö täpne kirjeldus puudub. Nõudmised kandidaadile on üldised ja lugedes töö kuulutust, siis pole välja toodud, mis haridustaset ja töö kogemusi on vaja. Ettevõte pakub üldist infot, mis paljudeski kuulutustes on, midagi konkreetset pole kirjas. Välja on toodud lisainfo ja kontaktinfo. Kuulutus on erinev paljudest teistest, kuna sellel on värvi ja on kutsuv Kuulutuses on firma info välja toodud. Ametinimetus on olemas aga töö täne kirjeldus puudub. Nõudmised kandidaadile otseselt puuduvad ning haridustaseme ja töö kogemuse info puudub. Välja on toodud kontaktinfo. Kuulutust lugedes on
Töökuulutuste analüüs Kuulutuses on firma info välja toodud. Ametinimetus on olemas aga töö täpne kirjeldus puudub. Nõudmised kandidaadile on üldised ja lugedes töö kuulutust, siis pole välja toodud, mis haridustaset ja töö kogemusi on vaja. Ettevõte pakub üldist infot, mis paljudeski kuulutustes on, midagi konkreetset pole kirjas. Välja on toodud lisainfo ja kontaktinfo. Kuulutus on erinev paljudest teistest, kuna sellel on värvi ja on kutsuv Kuulutuses on firma info välja toodud. Ametinimetus on olemas aga töö täne kirjeldus puudub. Nõudmised kandidaadile otseselt puuduvad ning haridustaseme ja töö kogemuse info puudub. Välja on toodud kontaktinfo. Kuulutust lugedes on
ö. tööpuudust eksportiva riigi majandusele. Suuremad šansid vastuabinõudest pääseda on maksebilansi ülejäägiga väikeriikidel, kuna nende poolt tekitatava kahju ulatus on suhteliselt väike. 1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: a) maksimeeritud toodangut, mis tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga b) töötajate tervislikku seisundit c) töötajate haridustaset d) töötajate tööprotsessis omandatavaid oskusi ning vilumust 2. Töö(jõu) efektiivsuskordaja: a) võrdub töö(jõu) piirprodukt b) on töötajate kasvumäär c) sisaldab teadmisi, vilumusi, haridustaset ning töötajate tervislikku seisundit d) võrdub toodanguga töötaja kohta 3. Töötajate efektiivne hulk võtab ühelt poolt arvesse töötajate tegelikku arvu ja teiselt poolt: a) kapitali kogust töötaja kohta b) töötajate hulga kasvu c) iga töötaja efektiivsust
Aafrikast tulevad inimesed Euroopasse paremat elu otsima, kuid kuna nemad ei ole nii haritud on neil ehk raske selle eluga kohaneda ning neist saab madalam ühiskonnakiht. Eestlased rändavad Eestist näiteks Soome parema palga või elukaaslase juurde. Samuti rännatakse Eestist välismaale õppima mis on hea, sest kui õppijad naasevad eestisse ja neist saavad arstid, juristid või muud targad tegelased tõstab see eestlaste haridustaset ja riik ei pea nende inimeste hariduse eest maksma. Vastupidine ränne sellele on see, mida nimetatakse ,,ajude äravooluks" , kui noored, kes on eestist hariduse saanud riigi raha eest ning seejärel lähevad eestist välja tööle parema palga pärast.
Magdeburgi toomkooli ning seejärel Eisenachis Erfurdi ülikoolis. 1507. aastal pühetseti saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja Martin Luther preestriks, kus talle anti ülesandeks õppida teoloogiat. 1512. aastal saigi temast teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Üks Martin Lutheri õpetuse keskseid ideid oli, et inimesel peab olema võimalik lugeda pühakirja ja usu põhitõdesid oma emakeeles. Läkitustes soovitaski Martin Luther asutada kristlikke koole, mille tagajärjel asutatigi nii linnakoole, kui kasutati ka koduõpet. Poisslapsi soovitas ta õpetada vähemalt 2 tundi päevas, tütarlapsi vähemalt 1 tund päevas. Tänu sellele, et Lutheri teese levitati, arenas ka trükikunst
Sisutühi blogi või Facebooki leht, äri kohta kirjutatud halvamaigulised postitused ja kommentaarid võivad brändi nime rikkuda. Seega tuleb ettevõtte mainet kahjustavaid postitusi pidevalt otsida ja nendega tegeleda, sest saadav kahju võib aja möödudes kogu aeg kasvada. Vastavalt tulemustele saab iga sotsiaalmeedia kanali kasutamise vajadust põhjalikumalt kaaluda. 3. Kuidas saab iga võimaluse ära kasutada? Oluline on teada oma klientide vanust, elujärge, haridustaset ja muid andmeid, millest lähtuvalt kirjutada just neid kõnetavaid postitusi. Kui sinu ettevõtte sihtgruppi kuulub suur osa keskealisi ja vanemaid inimesi, siis nemad ei pruugi praegu ega ka tulevikus sotsiaalvõrgustiku süsteeme kasutada. Sellisel juhul tuleb tagada info ja abi kättesaadavus kindlasti ka muude kanalite kaudu. Hea reklaam ja sõnumi haarav edasikandmine. 4. Kuidas saab olla iga ohu eest kaitstud? - Tuleks jälgida, mida teised su firma kohta
2015 Väljaränne Eestist Eestist lahkub igal aastal oluliselt rohkem inimesi kui tuleb sisse. Välismaale läheb nii Eesti arste, ehitajaid, koristajaid kui ka teisi elukutset esindajaid. Miks lähevad inimesed välismaale ning kuhu riiki nad põhiliselt suunduvad? Väljarände põhjuseid on palju. Minnakse otsima helgemat tulevikku välismaale, soovitakse paremat palka mis tihitpeale ka leitakse, soovitakse paremat haridustaset mida Eestis ei ole võimalik omandada või loodetakse lihtsalt, et välismaal on parem. Statistika kohaselt lahkub Eestist kõige enam inimesi Soome kus igal aastal leiab uue kodu enale rohekem kui 5000 eestlast. Väga palju lahkutakse Eestist ka Suurbritanniasse ning Sakamaale, samuti ka Rootsi ning Norra. Nendesse riikidesse lahkutakse enim, sest palgatase on kordades kõrgem kui Eestis ning tihtipeale ongi just see väljarände põhjustajaks. Soome, Rootsi ning Norra minevad Eestlased
Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu. Kreekas on kõik eelmainitud omadused üsna kõrged, seega ongi Kreeka siit kõrgeima inimarenguindeksiga. Arengumaades on aga Eestile üsnagi vastupidiselt kõrgem iive, eluiga ning sissetulek, kuid seevastu madalam haridustase. Viimane väljendub eriti Nigeri ja ka Pakistani puhul. Joonis 3. Eesti ja Hiina linnastumise kiirus
vigu. Vigade tegemise põhjuseid tuleks otsida minevikust. Kasvatussotsioloogia uurib mikrotasandil väikeseid sotsiaalseid rühmi. Sel tasandil on uurimus suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasandil on seisukoht, et koolitus on sotsiaalne institutsioon, mille aluseks on selle ühiskondlikud ülesanded, sel tasandil on uurimused suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Näide: Uuritakse ühe kooliklassi haridustaset ja seda, kuidas erinevad õpilased klassis sama informatsiooni omandavad. Hariduse majandamise teadus paikneb kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialal. Näeb koolituses investeeringut, mis nõuab kulutusi, kuid toodab hiljem kasumit. Uurib koolitusega seotud kulutusi ning koolitusest saadavat kasu organisatsioonide ning indiviidi seisukohast. Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale
Kaks 8,4% 13,4% last Kolm 2,2% 1,9% last Neli last 0,2% 0,5% Kõrghariduse omandanud elanikel on peres rohkem lapsi kui põhihariduse ja keskharidusega kokku liidetud elanike peres. Järelikult elanikud, kes omandavad kõrgharidust mõtlevad ennekõike sellele, et millises keskkonnas ta peab oma lapse üles kasvatama ja lapsel oleks kõik vajalik edukaks eluks olemas. · Kolmandaks koostati tabeli, mis näitab haridustaset ja ametit. Kas ennekõike kõrgharidust elanikud omavad kõrgemaid ametikohti või ei oma haridus mingit tähtsust? ( Tabel nr. 3) Tabel nr. 3 Vastajate ametid Põhiharidus+ Kõrgharidus keskharidus Asutuse/ettevõtte tippjuht 0,9% 3,3% Keskastme juht 3,8% 9,0% Tippspetsialist 0,7% 16,3%
- majanduslikud raskused - pidev defitsiit kaubapuudus (talongid) - demograafiline probleem eestlased hakkasid vähemusse jääma. - NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.) - sotsiaalne pessimism käega löömine (alkoholism, enesetapud) · 1980-ndate teine pool ja 90-ndate algus Eesti taasiseseisvumine · 1991... Taasiseseisvunud Eesti. + eestlaste haridustaset tõsteti ; Eestil võrreldes teiste NSV riikidega oli suurem kontakt välismaailmaga; Helsingi-Tallinna laevaliin; rahva kultuuriaktiivsus. - piirati eesti keele kasutamist ja kirjanike kirjutamist; Eesti ei saanud ise enda riigi tulevikku reguleerida, vaid selle otsustas kõrgem võim; Eestile omapärase kultuuri hääbumine ja asendamine vene kultuuriga; maakultuuri hääbumine; elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine teisejärguline. · Vastupanu vormid - 1940
ettevõtlust pakkudes abirahasid. See näitab seda, et Eestis toetatakse aktiivset kodanikuühiskonda ning riik hoolib oma inimestest. Samuti toetavad ettevõtlust ka investorid, kes investeerivad ettevõttesse lootes sealt kasu saada. Tavaliselt arvatakse, et inimene jääb ettevõtte tegemisel hätta ka oma teadmistega selles vallas. Kiputakse mõtlema, et äri loomine on nagu geenitehnoloogia või ulmeteadus, mis nõuab kõrget haridustaset ning intelligentsi. Arvan, et just siin eksitakse kõige rängemalt. Põhjenduseks tooksin lihtsa väite- kõik on õpitav. Teadmised, millega ettevõtja algusaastatel kokku puutub ei ole keeruline selgeks saada. Kuid loomulikult on nendel inimestel lihtsam, kes on juba ettevõtlusega varem kokku puutunud. Kuid ma arvan siiski, et teadmiste ebakülluses ei tohiks alla anda, pigem tasub seda võtta kui eneseületamist.
Eestlased said kogemusi koostöö vallas, suuresti tänu üldlaulupeo korraldamisele. Ärkamisajal said eestlased tunde et nad ei ole kehvemad kui teised rahvad ning suudavad iseenda eest vastutada ja enda elu organiseerida. Suur alus pandi ka Eesti riigi tekkele, seda läbi eneseteadlikusele. Rahvuslik ärkamisaeg tekitas eestlastes ühtekuuluvustunde, andis kogemusi juhtimis vallas, suurendas eneseaustust ja suurendas eestlaste haridustaset ning pani aluse eestikeele arendamisele. Võib öelda, et ärkamisaja õnnestumisi oli tunduvalt rohkem kui ebaõnnestumis, mis ei lasknud eesti keelel ja kultuuril kaduda. Leemet Käär 11.b 2010
kiirest. Ettevõtetel on kergem ja odavam lõpetada töösuhe alluvatega, kel tähtajaline leping ja väike palk. 2008. aastal kerkis noorte tööpuudus Hispaanias 22,3 protsendini ja 2010. aasta suvel oli see juba 42 protsenti. Kolme aastaga on terves Euroopa Liidus kadunud 2,5 miljonit alla 25-aastastele kuulunud töökohta, järsult on vähenenud ka laste sündimus. Küsimus on lausa noorte ellujäämises. Noored, kellel on mitu kõrgharidust ja magistrikraadid peavad oma haridustaset varjama, et lihttööle saada. Haridustee pooleli jätnud noored püüavad rakendust leida poolelijäänud õpingute lõpetamisel. Küsin endalt, kelle süü tõttu selline olukord tekkinud on? Üheks põhuseks on 25 aasta tagune beebibuum. Tol ajal valistes Hispaanias majanduse õitseng. Hispaania ajaloo kõige kõrgemalt haritud põlvkond on teismelisena tekkinud lootustest-ootustest loobunud. Lepitakse ükskõik millistel tingimustel pakutava tööga või emigreerutakse
julgeolekuorganisatsioon, mis pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. NGO Valitsustevälised organisatsioonid. Non Governmental Organization. G77 Lõuna riikide majandusprobleeme käsitlev organisatisioon. SKT on rahvamajanduse kogutoodangu osa mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil toodetud kaupade ja teenuste kogumahtu rahalises väljenduses. IAI inimarengu indeks. ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, keskmist eluiga, SKT-d ühe inimese kohta. Kõrgeltarenenud riigid asuvad peamiselt põhjapoolsemates osades peaaegu kõik Euroopa riigid, Austraalia, Iisrael Jaapan, Kanada, USA ja Uu-Meremaa. Vähem arenenud riikides on SKT ühe inimese kohta vaid kuini mõni tuhat dollarit. Lõuna riigid/ Kolmas Maailm, Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika. Naftat eksportivad riigid on suurte naftavarudega Lõuna riigid ja nad teenivad toornafta müügilt. Ka istandusriigid kuuluvad Lõuna riikide hulka
tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Saksamaal oli selleks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSV Liidus aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Mõnikord jagtakse diktatuurid autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarses riigis kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. rahval ei ole mingit võimalust oseldada riigi juhtimises.Totalitaaset diktatuuri
venelastel oli ainult üks juht vastavalt siis Hitler ja Stalin. Juht toetus ainult ühele parteile, kas siis mis oli ainukesena lubatud või mis oli tol hetkel juhtivpartei (Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei). Partei ridadesse võeti väga väheseid, enne pidi tõestama oma ustavust valitsejatele. Riikide juhte ülistati igat moodi ja nad olid väga populaarsed lihtrahva seas. Alati rõhutati juhi päritolule ja õigustati madalat haridustaset ("sündis tavalises perekonnas", "varakult tuli hakata leivaraha teenima, jättes õpingud pooleli"). Rõhutati ka kangelaslikke tegusi nt "noorene osales ilmasõjas ja sai haavata", "lõi kaasa põrandaaluses võitluses, mille eest istus vangis". Rahvast hirmutati pidevalt vaenlastega, allutamaks nad oma tahtele hoolimata sellest, kas oht tegelikult eksisteeris. Mõlemas riigis kiusati teistest rahvustest elanikke (juudid, mustlased, slaavid jne). Valitseva korra vastupanu maha
Andmete analüüsiks kasutasin erinevaid Exceli funktsioone. 4 ESMAANALÜÜS Analüüsis olevad andmed 2009 aasta kohta, kokku oli sündinud 15 763 last, nendest 10 807 (69%) linnas ja 4956 (31%) maal. Vaatasin ka eraldi Ema vanuse ja haridustaseme järgi. Vanuserühmad olid jagatud 5 aasta kaupa (kuni 20, 20-24, 25-29, 30-34, 35-39 ning 40 ja vanem), kokku 6 rühma. Haridustaset oli 3 rühma: Põhi- või madalam, Kesk- ja Kõrgharidus. Rohkem oli sündinud lapsi emadel, kes elavad linnas, kellel on kesharidus ja kelle vanus on vahemikus 25-29 aastat. Tabel 1. Elussündinud Ema vanuse, haridustasemi ja asutusüksuse liigi järgi. Põhiharidus või Kokku Keskharidus Kõrgharidus madalam Vanuserühmad
Kõrgema haridustasemega ja erialaste oskustega inimesed otsivad tööd intensiivsemalt, on tööandjale atraktiivsemad ning leiavad sobiva töökoha kiiremini. Majanduskriisi tingimustes venivad aga tööotsingud sobivate töökohtade vähesuse tõttu pikemaks ka kõrgema haridustasemega inimestel, ehkki võrreldes madalama haridustasemega töötutega on nende olukord tööturul tunduvalt parem. Võrreldes töötajate ning lühi- ja pikaajaliste töötute haridustaset kriisieelsel (2008) ja kriisiaastal (2009), 3 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 4 Sotsiaalministeerium (2006). Tööturu riskirühmad: pikaajalised töötud. võib märgata mitut erinevust.5 2008. aastal oli nii hõivatute kui ka töötute seas suhteliselt rohkem madalama haridustasemega inimesi. Tööjõupuudus oli suur ning töökoha saamiseks piisas sageli ka ainult põhiharidusest. Võrreldes töötajatega on pikaajaliste töötute seas põhiharidusega
põlluharimine, loomade kodustamine. Hilisagraarne = taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Industriaalne = kiire tootmine, palju, uued tehnoloogiad ja hea haridus. 5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks . (Millistest näitajatest koosneb, kuhu kuulub Eesti?) ÜRO poolt arvutatav heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, keskmist eluiga ja SKT-d 1 inimese kohta. Eesti on 41. 7. Kuidas jaotatakse majandussüsteeme? Iseloomusta neid. Käsu-, sega-, tava- ja turumajandus. 8. Majandusvabaduse indeks? Millel tugineb? Mitmendal kohal Eesti? Rootsi? Leedu? Arv, mis iseloomustab majanduse vabadust e seda, kui vähe riigiorganid segavad ettevõtluse arengusse. 9. Kuidas jagunevad riigid suuruse järgi? (Näited) majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus. 10. Tuumarelvad.
Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes (näit.1980.a. sügisel). Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri, lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a. 29,4% töötavast rahvastikust. Haridustaset Eesti NSV-s mõjutas ka suur rahvastikuränne. Reelika Roost, 12A
Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Tänu sündimusele toimub pidevalt rahvastiku taastumine. Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu sotsioloogia, demograafia, inimgeograafia ja statistika. Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib statistilisi andmeid rahvastiku arvu, paiknemise, soolise koostise ja arengu kohta. Lisaks ka rahvastiku haridustaset, religioone ja rahvuseid. Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050
vanasõna. See tähendab seda, et kui inimene tahab õnnelik olla tuleb ka vaeva näha. Inimene ei saa loota, et õnn talle ühel päeval lihtsalt sülle sajab. Selleks, et õnn ta leiaks on vaja vaeva näha. Näiteks noored inimesed, kes on äsja näiteks põhikooli lõpetanud, ei saa loota, et neid premeeritakse kohe unistuste töökohaga. Selleks, et unistuste töökohta omandada, tuleb saada keskharidus või selleks vaja minevat haridustaset omandada. Tuleb käia praktikatel ja vaeva näha sellel erialal, mille inimene on valinud. Samuti tuleb ennast täiendada pidevalt teadmiste uuendamisega. Mõni inimene ei pruugi kunagi aru saada, millise õnnega ta koos on. Näiteks inimene, kes ei pea raha pärast tegema iga päev ületunde, ta tuleb koju ja saab oma lapsega koos olla. Sellest tuleb ka inimeste vaheline erinev arusaam õnnest. Paljude inimeste arvamusel on õnn see, kui tal on palju raha, uhke maja, vägev auto
mis on elatusmajandus-. traditsioonilist tootmisviisi rakendatakse elatusmajanduse puhul, kus olulised hüved toodetakse üksnes või valdavalt oma kogukonna tarbeks, tööjaotust ei esine või esineb vähesel määral.industraalse tootmisviisi olemus a)varaindustraalne tootmisviis. b)industraalne tootmisviis c)postindustraalne tootmisviis. industraalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja ühiskonna sellist riiklikku korraldust, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümber korraldada tootmist.Varaindustraalne tootmisviis peamised tunnused on tehnoloogia suhteliselt kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõigis majandusharudes. Need piirkonnad, mis ei suutnud kaasa minna euroopast alguse saanud iseseisva industraliseerimisega, sunniti sõltuvindustraliseerimise poole.Industraalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd
Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas ka läbirääkimisi. Riigipäeval esitatud 28 artiklist koosnev dokument ehk Augsburgi usutunnistus. Toomas Müntzer arvas, et ristida tuleb täiskasvanuid mitte lapsi
Kodune töö nr 2 – artikli kokkuvõte: „The new covenant of employability” Antud artikkel räägib tööandjatest ja töösuhetest ning sellest, kui tähtsaks on muuutunud karjäär ja organisatsiooni edu. Enam ei mõelda niivõrd töötajate peale, mistõttu tuleb teha pidevalt tööd ja vastutada tehtud töö eest. Üha enam nõutakse töötajatelt lojaalsust ja kõrget haridustaset. Väga tähtis on töötajate koolitamine ja edasi arenemine. Sellega nad aitavad töötajaid, muutes tööd üha ergonoomiliseks, mistõttu on ettevõte üha edukam, sest on tagatud töötajate heaolu. On oluline, et inimesele sobib see töö, mida ta teeb või tegema hakkab, kuid see sõltub ka kindlasti majanduslikust olukorrast. Paljud organisatsioonid on seetõttu muutunud paindlikkumaks ja kohanemisvõimelisemaks.
Venekeel oli peamiselt igalpool ja ilma selleta oli raske hakkama saada. Kuid nüüd on paljud riigid oma iseseisvuse saavutanud selle hulgas ka Eesti .Venekeel on jäänud osalt püsima teistes riikides mis olid endised NSV liidu riigid. Näiteks Eestis on selline linn nagu Narva kus peamiselt iga teine inimene räägib venekeelt. Kuid kahju on sellest ,et paljud eestis elavad venelased ei oska hästi eesti keelt ,mis on meie kodumaa keel. Keelteoskus näitab inimeste haridustaset. Keelte teadmine annab võimalust suhelda teiste riikide kodanikega, leida töökohti välisriikides. Kuid kõige tähtsam keel on siiski emakeel, mida inimene omadab lapseeas matkimise ja harjutamisega, ilma teadmisteta , mis on keel. Emakeele omandamine sujub paremini kui teiste keelte õppimine. On teada , et võõrkeele omandamine sujub hästi lapseeas, täiskasvanuna on rakse selgeks õppida võõrkeelt. Enamasti läheb laps kooli juba emakeele hea oskajana. Laps õpib koolis ja
Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus. See mõjutas positiivelt hariduse arengut ning Piibli lugemist. Kuid probleemiks olid: *koolide vähesus *koolides puudusid õpetajad, köstreid oli
Maailmas on kokku 195 riiki, millest viimati iseseisvusid Kosova, Serbia, Monte Negro ja Ida- Timor. RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengutaseme näitajad, mille alusel saab riike jagada rikasteks ja vaeseteks. 1) SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG inimese kohta ehk SKT majandusarengun äitaja. Riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht väljenduded rahas(dollar). 2) INIMARENGUINDEKS ühiskonna heaolu näitaja. Arvestab haridustaset, tervishoiusüsteemi olukorda riigis ja keskmist eluiga 3) keskmine eluiga, sündiumse, suremuse ja imikusuremuse näitajad. 4) Energia tootmine ja tarbimine inimese kohta 5) väliskaubandusbilanss 6) rahvatulu KÕRGE SKT'GA SKT DOLLARITES MADALA SKT'GA SKT DOLLARITES RIIGID RIIGID Luksemburg 96961 Sierra Leone 561
III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond, mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud, jäävad paratamatult arengus maha. Digitaalne lõhe on kujunemas uueks sotsiaalseks lõheks. Nn. infovaesed on vaesemad ka sissetulekute, oskuste, suhtlusvõimaluste ja ühiskonnaellu kaasatuse poolest. Eesti kuulub selles valdkonnas maailma edukamate riikide hulka. IT areng võimaldab tõsta üldist haridustaset, maj. konkurentsivõimet, valitsemise efektiivsust, tagab ettevõtlikkuse, tõstab riskivalmidust, uute ideede teket. Samas toob see kaasa uut tüüpi kuritegevuse ning tõstatab probleeme inimõiguste valdkonnas. I 1970.-80.aastatel seostati globaliseerumist eelkõige majandusega ning Lääne tsivilisatsiooniga. Lääne firmad laiendasid tegevust vähemarenenud maadesse ning ühes sellega levis läänelik tarbimiskultuur, elustiil, väärtused, keskkonnaprobleemid. Lääne
Kolm last 2 11 11 Neli last 0 1 3 Kõrgharitud inimestel on peres rohkem lapsi kui põhiharidust omandavate inimeste peres. Järelikult inimesed, kes omandavad kõrgharidust mõtlevad ennekõike sellele, et millises keskkonnas ta peab oma lapse üles kasvatama ja lapsel oleks kõik vajalik edukaks eluks olemas. · Kolmandaks koostasime tabeli, mis näitab haridustaset ja ametit. Kas ennekõike kõrgharidusega inimesed omavad kõrgemaid ametikohti või ei oma haridus mingit tähtsust ? ( Tabel nr. 4) Tabel nr. 4 Vastajate ametid Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus Asutuse/ettevõtte tippjuht 0 5 19 Keskastme juht 0 22 52 Tippspetsialist 0 4 94
ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme, lüh. UNDP) on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud võrgustik, mille eesmärgiks on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, kusjuures tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad. Arenguprogramme realiseerivad riiklikud ja valitsusvälised organisatsioonid. ÜRO Inimarengu indeks ( edaspidi IAI ) on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates 1993. aastast ÜRO Arenguprogrammi poolt igaastase inimarenguindeksi koostamisel. Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes:
luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse. Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule
Iga piirkond elas omaette, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga . Keerulisem masintöö nõudis kõrgemat haridustaset. Veonduse areng tegi võimalikuks kaugemad veod. Kujunes geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmisele milleks olid neil parimad eeldused. Infoajastu: Peamine tegevusala informatsiooni kiirem hankimine ja selle töötlemine, äriteenuste tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikoolide olulisus, kuna vajati väga hea ettevalmistusega tööjõudu. 3. Seleta rändkarjanduse ja alepõllunduse olemust:
geograafiline tööjaotus- tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingi tööstus- või põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel. rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb mitmes riigis. SKT- rahvamajanduse kogutoodangu osa, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses. inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, kaskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. majanduse struktuur- majandusharude erinev vahekord. Primaarne-majandustegevuse sektor, mis hõlmab põllu-ja metsamajandust ja kalandust. Sekundaarne-töötlev tööstus, ehitus. Tsertsiaarne teenindussfäär (kaubandus,pangandusjne) Kvaternaarne- -..- sümboliseerib postindustriaalne tootmisviis ja infoühiskond, kõrgtehnogloogia. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik
Pääseb sinna laevade, lennukite ja autodega. Hispaanias on mitu suurt maanteed. Madridist läheb 6 suuremat maanteed Baskimaale, Katalooniasse, Valenciasse, Andaluusiasse, Extremadurasse ja Galiciasse. Lisaks on kiirteed mööda Atlandi Kantaabria ja Vahemere rannikut. Hispaania omab kõige laiemat kiirraudteevõrgustikku Euroopas. Riigi arengutaseme iseloomustus: Inimarengu indeks Hispaanias on 0,938. Inimarengu indeks on riigi heaolutaseme näitaja mis arvestab rahva haridustaset, keskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. Hispaania SKT ühe elaniku kohta on 20 1500 (USD). Meeste keskmine eluiga on 75,6 ning naistel 82,6. Mobiiltelefone 1 000 elaniku kohta on 734 ning interneti kasutajaid 1 000 elaniku kohta on 183 ( 2003 aasta seisuga). Hispaania on arengutasemelt arenenud riik. Hispaania on arenenud riikides 12 kohal.
Järgnevalt uurisin milline soo esindaja vaatab rohkem televiisorit ning kuulab raadiot. TV Raadio Mees 16 20,5 Naine 13 27,5 Tabeli põhjal selgub, et minu tutvusringkonnas televiisori vaatamist harrastavad rohkem mehed kui naised. Raadiot meeldib aga kuulata rohkem naistel. Seejärel tahtsin selgusele jõuda, milline haridustase sageneb rohkem. Lõppu lisasin tabeli põhjal koostatud tulpdiagrammi, mis näitab piltlikult haridustaset küsitletavate seas Inimeste Haridustase arv Keskharidus 4 Kesk-eri 3 Rakend.Kõrg 1 Kõrgharidus 2 Kokku 10 Kõige rohkem on esindatud keskharidus ja seda neljal korral, samuti kesk-eri haridus. Kõige vähem on esindatud rakenduslikku kõrgharidust. 4. Kokkuvõte
rahul sellega, et habemeajamine habemenoaga rongis reisides on väga ebamugav. Ta töötas pikalt erinevate materjalide ja tootmisvõtetega kuni jõudis toimiva žiletiterani, mille kolme- või neljateralisi edasiarendusi me tänapäevalgi kasutame. Ränk töö viis sihini! "Kaine analüüs" - head äriideed on võimalik ka tuletada analüüsides ja võrreldes erinevaid statistilisi andmeid - elanikkonna vanust, haridust, autode hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne. Näiteks autode hulka, nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade hulka omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal panna püsti autohooldusettevõtte. "Vajadus kasvada" - juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks vajadus kasvada. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud turul võib uute
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed)
96 21.81 2.35 % 4 4 Andmete koondtabel Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Kuid ometi ei arvesta see riigi majandusarengu kõiki näitajaid, nagu haridustaset, sündimust/suremust ja pole seega alati parim arengutaseme näitaja. Graafikult võib välja lugeda, et kõrgeim SKT on Kuveidil, talle järgneb Rootsi, Itaalia ja Eesti. Väga madal SKT on Sierra Leonel, tegu on ka vähearenenud riigiga. Kuveiti kõrge SKT on tingitud nafta ekspordist. 80 Rahvastiku hõivatus majanduses (%) 70 60 50 Protsent
Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7. Vaimuelu Eesti- ja Liivimaal Poola ja Rootsi ajal (sh jesuiidid, talurahvaharidus, Tartu Ülikool jne) Poola ajal olid jesuiidid, 1583 jesuiitide gümnaasium. Rootsi ajal: Luteri kirik – reorganiseeriti luteri kiriku struktuur, parandati kiriku materiaalset taset, Parandati kirikuõpetajate haridustaset, nõiaprotsessid, talupoegade kaasamine (vöörmünder). Talurahvaharidus – probleemid (vähe koole maal, vähe õpikuid, õpetajatel kehv haridus), 1684-88 Forseliuse seminar (õpetajate õpetamine), hakkas kujunema talurahva koolide võrk. 1637 1.eesti keele grammatika koostamine (Stahl), 1686-67 nn piiblikonverentsid (keel), 1693 uus eesti keele grammatika (Hornung), 1686 Uus Testament 8. Põhjasõda. Millal? Miks? Tähtsamad osapooled (4)
Luther põletas selle bulla, järgnes uus, mis panigi Lutheri kirikuvande alla. 1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele. * Wartburgi lossis olles asus Luther tõlkima Piiblit saksa keelde. Uus testament ilmus 1522, kogu piibel ilmus 1534.a. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ja andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Luther soovitas maarahva laste õpetamiseks: Iga poeglaps õppigu päevas vähemalt 2 tundi, tütarlaps 1 tund. Majandus Saksamaa majanduse iseloomulikumaks osaks oli kapitalistlike suhete kiire areng 15. saj lõpul 16 saj algul. Eriti märgatav oli see mäetööstuses (Saksa Tüüringi piirkonnas). Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid.
internet, televiisorid, hoiustehulk pangas 2. Sotsiaaldemograafilised näitajad · Iive, rahvaarvu kasv, kirjaoskus, keskmine eluiga, linnarahvastiku osatähtusus, imikusuremus jt · Inimarengu indeks (HDI) a)oodatav keskmine eluiga b) haridustasekirjaoskus, koolis käidud aastad c) sissetulekud nt SKT Inimarengu indeks ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset,keskmist eluiga ning sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. · Istandus, rantzo, ekstensiivne teraviljatalu, loomavabrik Istandus tavaliselt troopikas asuv taimekasvatusmajand, kus tegeldakse teepõõsa, kohvi ja kakaopuu, banaanide jms peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Rantzo suur loomakasvatusmajand, kus loomi( eelkõige lihaveised, lambad) söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel
vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik, seda suurem on hõive põllumajanduses. Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Väljendatakse tavaliselt USA dollarites (siis võimalik eri riike võrrelda). Eesti SKT umbes 13 000 USD-I Inimarengu indeks (HDI)- rahva heaolu mõõt, mis arvestab: · Rahva haridustaset: kirjaoskus 15 aastaste ja vanemate hulgas, koolis käidud aastate arvu 27 aastaste ja vanemate hulgas. · Keskmist eluiga. · Sisemajanduse kogutoodangut ehk SKT-d. Kõikide ÜRO liikmesriikide inimarengu indeks avaldatakse ÜRO iga-aastases inimarengu aruandes. Kõrgeim võimalik inimarenguindeks saab olla 1,000 ja madalaim 0,000. 2005. aasta inimarengu aruandes oli Eesti 38
kordamine. Lasteaiast kuni keskkooli lõpuni on tüdrukute lugemistesti tulemused keskmiselt .15 standardhälbe võrra kõrgemad kui poistel. Pärast kolmandat klassi matemaatika kontrolltöödes poiste skoor on keskmiselt aga .20 standardhälbe võrra kõrgemad kui tüdrukutel. Kõrgeid tulemusi seostatakse koduse kasvatuse tavadega, mis toetavad kognitiivset ja kõlbelist arengut. Testi tulemused ennustavad laste tulevast haridustaset. Poisid ja tüdrukud on tavaliselt kasvatatud sarnastest tingimustes ja sarnaste reeglitega, kuid siiski mõned uurijad arvavad, et karm distsipliin, isa puudumine või üleüldine ebastabiilsus peres mõjub poiste kognitiivsele arengule negatiivsemalt kui tüdrukutele. Seetõttu on poiste puhul märgata probleemset käitumist juba varakult. See mõjutab nende motivatsiooni koolis käia, häid tulemusi saada ja ka edasist kooliteed (gümnaasium, ülikool).
juurima hiinlaste iidsed traditsioonid NSVL- kokkuvarisemine 1991, sest pidev sõjaline valvelolek ja võidurelvastumine oli suurriikidele äärmiselt kulukas. USA president Reagan lubas kommunismi ajaloo prügikasti visata, Gorbatsov hakkas nõukogude ühiskonda ja majandust moderniseerima. Riigi arengutaseme näitajad: 1. SKT- riigi aastatoodang 1 in. kohta (eest 10 000 USD), 2. energia tootmine, tarbimine 1 in. kohta, 3. inimarenguindeks iseloomustab rahva haridustaset, tervist, 4.majanduse struktuur-kui palju in. töötab põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, 5. elatustase mobiiltelefonide, internetiüh arv 1000 in kohta Riikide grupid: põhi-euroopa, põhja-am, venemaa, ida-aasia, austraalia lõuna-ladina-am, aafrika,lõuna- aasia. PÕHI-kõrge majanduse arengutase, postindrustriaalne tv, SKT>20 000 USD, valitseb ja kontrollib maailma majandust, heaoluühiskond. Majanduslikud raskused seoses üleminekuga turumajandusele. LÕUNA-SKT 1000-2000 USD,
Keinsistlik majanduspoliitika Keinsistid arvavad, et tüüpiline tööhõive suurus ei ole ideaalne, Riik peab rakendama aktiivset stabiliseerumispoliitikat, mis vähendab äritsükli poolt tekitatud kogumajanduse kõikumist. Näide: Riik peaks suurendama rahapakkumist kui tööpuudus on liiga suur. Majanduskasvu põhjused Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. Lafferi kõverjoon Majandusteadlane Arthur Lafferi teooria, et maksude suurenemise kasv ei ole proportsionaalne eelarve tulude kasvuga Philipsi kõverjoon Väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Avaturu operatsioonid Avaturu operatsioonid seisnevad keskpanga poolt varade ostsmises (nt
annaabi.ee 
