PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 10c klass Moonika Ajalik DEBORA VAARANDI Luuletaja Referaat Juhendaja: õpetaja Merle Pintson Põlva 2007 SISUKORD ,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2. LUULEVAATED.............................................................................................................7 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA..............................................................................8 4. ,,ÖÖVIIUL".......................................................................................................................9 5. KOKKUVÕTE....
Tähtkuju kaksikud Erki Varandi Romet Müürisepp 10.b klass Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail
192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last.
Erki Varandi 11.b Kunstigalerii ,,Romanovid - ajastute tunnusfiguurid" analüüs Toimumiskoht: US Art kunstigalerii.Tallinn , Roseni 8, II korrus , Harjumaa Toimumisaeg:31.10.2012 30.11.2012, teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 17611917. Dünastiale pani aluse
Tallinna 21. Kool Vepsa keel referaat Erki Varandi 9. a klass Tallinn 2010 Sisukord: Sisukord...............................................2 Sissejuhatus.........................................3 Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus.....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9
Millises riigis tahan elada? Riik on ühiskond, mis põhineb kolmel põhilisel tunnusel: ühtsel territooriumil, rahvusel ja iseseisval avalikul võimul. Mina arvan, et igal inimesel võib olla erinev mõtteviisriigist, kus tema elada tahab. Mina tahan elada demokraatlikus riigis. Demokraatia tähendab ladiana keeles rahva võim ning demokraatlik riik just sellele toetubki. Kõik inimesed on seaduse ees ühtmoodi võrdsed ning inimese eraelu ja vara on seadusega kaitstud. Rahva võim, inimeste vabadus ja kodanike võrdsus on see, mis teeb demokraatlikust riigist sellise riigi, kus mina tahaksin elada. Demokraatlikus riigis pole inimestel keelatud teha oma valikuid enda tahtel. Erinevaid võimalusi on võimalik teha erinevates valdkondades.Võimalused on näiteks elukoha valimine, koolis käimine, töökoha valimine ja suhtlemine. Valikuid piiravad ainult iseenda materiaalsed võimalused. Demokraatlikus riigis o...
Erki Varandi 9.a klass Eesti majandus ja ressursside kasutamisvõimalused Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida.
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 19.11.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 12 B OT: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö teoreetilised alused.
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 8.10.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 18 OT: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused.
.." (Martin Lutheri sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, Tallinna Kaarlisse, kus ta aastaid ka orelikunstnikuna ja oreliõpetajana töötas. Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003. aastal Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule. 4 HARIDUS Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi koguduse orelimängija Juho Varandi juures. Tänu kellele läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda. Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonna lõpetas 1939. aastal. Oreli mängimist õppis Harri Kõrvits Hugo Lepnurme juures. Tuudur Vettiku ja Otto Rootsi juures õppis koori- ja orkestrijuhtimist. 1935. aastal sooritas ta konsistooriumi juures köster-orelikunstniku eksami ja töötas Koeru koguduses köster-orelimängija. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika .......................................................................................................... 5 2 Uurimuse tulemused............................................................................................................ 5 2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?............................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimus...
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
Mati Karelson Akad.tee 15 - 215 620 2814 Mati Väljas V 404 620 3056 Medhat Hussainov Akad.tee 15A-201 620 4084 Meeme Põldme Akad.tee 15 - 416 620 2815 Merike Kelve Akad.tee 15-218 620 4432 Merike Sõmera Akad.tee 15-220 620 4421 Merike Vaher Akad.tee 15-329 620 4325 Merje Varandi Akad.tee 15 - 415 620 2811 Merle Uudsemaa Akad.tee 15 - 418 620 2811 Merlis Pahtma Akad.tee 15-311 620 4447 Mihhail Klopov II 123 620 3007 Mihkel Kaljurand Akad.tee 15 - 323 620 4320 Mihkel Koel Akad.tee 15 - 322 620 4326 Monika Drews Akad.tee 15 - 131A 620 4339 Nigulas Samel Akad.tee 15 - 315 620 4376 Oleg Kulinkovich Akad
Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta saadetakse uuesti Sveitsi, paratamatu idiootsuse ravimiseks. Pilet nr 10 Juhan Liiv 1864-1913 "Liivi" nimelise preemia on saanud : *Beti Alver "Tähetund" ja "Hinge maania" *Toris Kareva "Pühitsus" *Debora Varandi *Kalju Lepik "Valusad viisid" ainuke väliseestlane, kes on saanud sellise preemia *Paul-Erik Rummo "Ikka Liivist mõteldes" Juhan Liiv sündis Alatskivil, tema suguvõsa juured ulatuvad Saaremaale. Vanemad olid usklikud, kuulusid vennastekogukonda ja kultuuri lembelised, majandus seis oli kehv. Peres oli 8 last, neist ellu jäid 5. Juhan oli neist noorim, lapsest saadik nõrga tervisega. Kirjutas palju luulet oma kodu kohta, meeldis metsas üksinda seigelda.
tee 15 - 224 Mati Käärik Akad.tee 15 - 062 620 4158 Mati Karelson Akad.tee 15 - 215 620 2814 Mati Väljas V 404 620 3056 Medhat Hussainov Akad.tee 15A-201 620 4084 Meeme Põldme Akad.tee 15 - 416 620 2815 Merike Kelve Akad.tee 15-218 620 4432 Merike Sõmera Akad.tee 15-220 620 4421 Merike Vaher Akad.tee 15-329 620 4325 Merje Varandi Akad.tee 15 - 415 620 2811 Merle Uudsemaa Akad.tee 15 - 418 620 2811 Merlis Pahtma Akad.tee 15-311 620 4447 Mihhail Klopov II 123 620 3007 Mihkel Kaljurand Akad.tee 15 - 323 620 4320 Mihkel Koel Akad.tee 15 - 322 620 4326 Monika Drews Akad.tee 15 - 131A 620 4339 Nigulas Samel Akad.tee 15 - 315 620 4376 Oleg Kulinkovich Akad.tee 15-421A 620 2818 Olga Bragina Akad