Väliselt vägagi sarnase veiseparmu ja sudeediparmu, kes on Eestis kõige suuremad parmuliigid, kehapikkus ulatub kuni kahe ja poole sentimeetrini (26mm). Parmud on tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad kes hammustavad väga valusasti. Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki. Parmud kuuluvad koos mitmesuguste teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi. (Luig 2006) Kehaehitus Parme on eestist leitud enam kui kolmkümmend liiki, kes on keskmise suurusega kuni suured ehk 6-26 millimeetrise kehapikkusega, neil on läbipaistvad või hallikad tiivad ning nad on kahetiivalised kärbsed. (Looduskalender 2014) Nad meenutavad väliselt suurepealisi jässaka kehaga kärbseis. Nendele üheks iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad. (Vikipeedia 2015) Kõige tavalisemalt kohatud parmuliigid Eestis saab jagada kolme rühma meelespidamimseks
• Alalõuad meenutavad renne, mille kaudu parm oma sülge verre nõrestab, et veri ei hüübiks • Putukate sülg on põhjus, miks nende hammustused sügelevad • Leiavad ohvrid peamiselt liikumise järgi, eriti hästi panevad tähele tumedamaid objekte • Rolli mängib ka saaklooma lõhn ning süsihappegaasi kontsentratsioon • Üksikud liigid nt pimeparmud ründavad jahedama ilmaga ning õhtu poole Kasutatud kirjandus • 1. Luig, J. Sumisev parmupäev. 2006. Ajakiri Loodusesõber. Kättesaadav: http://ilm.ee/?42827 (külastatud 02.04.2015). •2. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased (külastatud 02.04.2015). •3. Luik, A. Kuumad küsimused: miks see kuumus küll parmude tiibu ei kärbi? 2014. Tartu Postimees. Ajaleht küsib. Kättesaadav: http://tartu.postimees.ee/2871369/kuumad-kusimused-miks-see-kuumus-kull-parmude- tiibu-ei-karbi (külastatud 02.04.2015). •4. Kalapeedia. Kättesaadav: http://www
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika .........................................................................................................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ........
Kirjandusteose analüüs Koostaja:Linda Luig 5.jaanuar 2010 1.Teose sisu lühikokkuvõte Ameerika Ühendriikidest on saanud Gileadi Vabariik. Kõik teistkordsed abielud ja abieluvälised suhted kuulutati uue reziimi kehtestamisel abielurikkumisteks. Naistest, keda nüüd peeti abielurikkujateks, loodi reserv, kus nad pandi elama ühe katuse alla ja neid hakati ümber kasvatama
DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA Tradits io o niline põ lvko ndade vahe ldumine De mo g raafilis e üle mine ku 1.e tapp: de mo g raafiline plahvatus De mo g raafilis e üle mine ku 2. e tapp Kaas ae g ne rahvas tiku vanane mine 26 1.Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Is e lo o mulik ag raarühis ko nnale Kõ rg e s ündimus 40-45 o /o o Kõ rg e s ure mus 30-35 o /o o Ke s kmine e luig a o n 40-45 aas tat Madal võ i ne g atiivne lo o mulik iive Kõ ig e pikaajalis e m e tapp Aafrika, Ladina-Ame e rika, Oke aania piirko ndade s e lavad hõ imud 27 2. Demograafilise ülemineku 1.etapp Alg as Euro o pas 18.s ajandil Eluting imus te , to itumis e ja ars tiabi parane mine Elue a pike ne mine , s ure mus e vähe ne mine , s ündimus o n tradits io o nilis e lt kõ rg e
http://www.birdingintaiwan.com/ring-neckedpheasant.htm. (22.03.2017) 2. Eek, L., Kukk, T. (2013). Maismaa võõrliikide käsiraamat. Keskkonnaministeerium. 79 lk. 3. IUCN, HarperCollins Publishers. (2011). Punane raamat: 365 ohustatud liiki. Tänapäev. 400 lk 4. Jonsson, L. (1992). Euroopa linnud: Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 560 lk 5. Kangur, M., Kotta, J., Kukk, T., Kull, T., Lilleleht, V., Luig, J., Ojaveer, H., Paater, T., Vetemaa, M. (2005). Invasiivsed võõrliigid Eestis. Tallinn. 72 lk 6. Kaur, K., Laansoo, U., Puusepp, T. (2010). Mürgised taimed õues ja toas. Tallinn: Varrak. 219 lk 7. Keskkonnaamet. Võõrliigid. [WWW-materjal]. http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/voorliigid/ (21.03.2017) 8. Keskkonnainfo. (2013). Looduslik mitmekesisus. 26lk
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter Juhendajad: PhD Siiri Silm PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ..................................................................................
annaabi.ee 
