Tutti-Frutti 1891 a. asutas William Wrigley jr. Wrigley närimiskummi firma, mis on tänapäevalgi tegev ja mis sai tuntuks nii, et pakkus 2 pakki tasuta nätsu koos küpsetuspulbriga 1928 a. Fleeri firma raamatupidaja Walter Diemer katsetas uue kummitoote tegemist, kuid leiutas kogemata algse valemi järgi mullinätsu, mis ei olnud kleepuv 1950 a. Lõi hambaarst Dr. Petrulius suhkruvaba närimiskummi mis sisaldas ammoniaaki, et neutraliseerida hapet, mis tekitab hambakaariest Koostis Kummialus (sünteetilised kummid nagu butadieen-stüreen, polüetüleen ja polüvinüülatsetaat) Suhkur Maisisiirup Pehmendid Lõhna- ja maitseained (töödeldakse taimedest nt piparmündist) Suhkruvaba närimiskumm sisaldab suhkru asemel aspartaami, mannitooli, sorbitooli ning ksülitooli Valmistamine Kummialus sulatatakse 115 °C juures Saadud vedel kummialus surutakse läbi mitmete filtrite, tsentri-
nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut “Punane Kompu" ja “Kalev" – vaid ühe häälega jäi peale nimi “Kalev". Šokolaad Mis on šokolaad? ● aastatuhandeid vana maiustus ● kakaooad,kakaovõi,suhkur Tüübid: ● Tume ● Piimašokolaad ● Valge Šokolaadi kasulikkus 1. ei tõsta vere kolesteroolitaset(steariinhape) 2. ergutav mõju(teobromiin) 3. toitained: Fe, Zn, K, Ca, Mg, Cu, B- vitamiin 4. ei tekita aknet ega hambakaariest Kasutatud allikad http://www.kalev.ee/ettevote/kalevi-ajalugu http://kalev.ee/magusamaailm/mis-on-sokolaad/mille-poolest-on-sokolaad-kasulik
julgelt 200-300g šokolaadi, tekitamata kahju südamele ja veresoonkonnale. Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp- polüfenoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada mälukaotuse, kasvajate, silmakahjustuste, Alzheimeri tõve, parkinsonismi ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu. Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest. Šokolaadis on leitud meeleolutõstjat türosiini, mis alandab vererõhku, stabiliseerib veresuhkru taset ning aktiviseerib kilpnääret, kiirendades nõnda ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks „õnnehormooni” ehk serotoniini tekkimisele organismis (serotoniin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu kõikumisi, kontrollib söömisel õigeaegselt küllustunde tekkimist ja teeb reipamaks).
Möödukas sahharoosi tarbimine ei suurenda südamehaiguste riski. Erandiks on fruktoos ehk puuviljasuhkur, mida toodetakse sünteetiliselt. Fruktoosi kasutatakse näiteks karastusjookide magustamiseks ja ka dieettoodetes (ta on üle pooleteise korra magusam kui suhkur ja imendub aeglaselt). Maks aga sünteesib fruktoosist eelisjärjekorras lipiide. Seetõttu tõstab fruktoosirikas dieet veres lipiidide sisaldust ja seega ka südamehaiguste riski. Suhkur põhjustab hambakaariest Hambakaaries võib tekkida juba kahe aasta vanuselt. Seda põhjustavad suus elavad bakterid, mis kasutavad toidus suhkrut ja moodustavad hambaemailide peale kolooniaid. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liiga suurtes kogustes, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. Kaariest tekitab ka paljudes toiduainetes sisalduv tärklis, mis suus lõhustub suhkruks ja kasutatakse bakterite poolt
kõrvalt emam toota piisavalt veresuhkru taset hoidvat insuliini. See on tõsine haigus, sest insuliinipuudulikus paneb seda süstima. Suhkrurikkad toitained mesi, puuvili, peedid, porgandid. Osa süsivesikuid muutub organismis reservrasvaks. Süsivesikute liigtarbimine võib viia rasvumiseni. Piirduma peaks päevas umbes 2500 - 2800 kcal-iga. Üks gramm süsivesikuid annab meile umbes 4,1 kcal-it ( 17,2 kJ ). Siin ei maksa unustada, et süsivesikud tekitavad ka hambakaariest. Näiteks hammasetele on ,,sõbralikum" sokolaad, kuna selles leiduv kakao ei soodusta kaariest. Teine süsivesikute liik tärklis ei lahustu vees. Tärklis peab seedeelundites olema eelnevalt suhkruks lõhustunud, vastasel juhul ta ei imendu verre. Kuna toit läheb maost sooltesse vähehaaval, tärklis aga seedib peamiselt sooltes, varustab tärklis organismi energiaga pikemat aega kui suhkur. Rakukest inimese seedeorganites ei omastu, sellepärast ei ole kestainel suurt
3. Sokolaad sisaldab olulisi toitaineid: rauda, tsinki, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning B-vitamiini. 4. Sokolaad tekitab heaolutunde, kuna selle maiuse söömisel vallanduvad ,,õnnehormoonid" endorfiinid. 5. Sokolaadil on kergelt ergutav mõju tänu selles leiduvale teobromiinile. 6. Sokolaadis sisalduv serotoniin on looduslik "antidepressant". 7. Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et sokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest. 8. Sokolaad ei põhjusta lastel tähelepanupuudulikkusega seotud hüperaktiivset käitumist ehk hüperaktiivsust. Selleteemalisest teaduskirjandusest selgub, et ükski lastega seotud uurimus ei näita seost hüperaktiivse käitumise ja sokolaadi tarbimise vahel.
SORBITOOL (E 240) saadakse taimsest toorainest; 1 gramm annab 4 kcal energiat. Kuumutamisel magus maitse säilib. Lubatud kasutada vaid kompenseeritud diabeedi puhul, rohkel kasutamisel võib põhjustada iiveldust ja kõhulahtisust. KSÜLITOOL (E 967*) tuntud looduslik suhkruasendaja, mille 1 gramm annab 4 kcal energiat; on suhkrust 1,5 korda magusam. Võib põhjustada kõhulahtisust. Kuumutamisel magus maitse kaob. Ksülitoolil on hambakaariest vältiv toime. Sünteetilised suhkruasendajad (E 950 - E 954) Leidub karastusjookides, närimiskummides, mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur - nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. VERESUHKRUT TÕSTVAD MAGUSTUSAINED: suhkur mesi siirupid fruktoos sorbitool ksülitool maltitool
Suhkrud kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik. Kuid neid on tarvis vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Piirata tuleb eelkõige just lisatavate suhkrute hulka, kuna neid sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti ,,tühja energiat" - annavad küll palju energiat, kuid sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on palju suhkrut sisaldavad tooted ka rasvarikkad. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrutega liialdamine on ka üheks võimalikuks ülekaalu tekke põhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ning diabeeti haigestumise riski. 6). Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada:
Energiat sisaldavad suhkruasendajad: Sorbitool on polüalkaloid, mida saadakse taimsest toorainest; 1 gramm annab 4 kcal energiat. Kuumutamisel magus maitse säilib. Lubatud kasutada vaid kompenseeritud diabeedi puhul, rohkel kasutamisel võib põhjustada iiveldust ja kõhulahtisust. Ksülitool on tuntud suhkruasendaja, mille 1 gramm annab 4 kcal energiat; on suhkrust 1,5 korda magusam. Võib põhjustada kõhulahtisust. Kuumutamisel magus maitse kaob. Ksülitoolil on hambakaariest vältiv toime. Kasutatud allikad: http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1872 (9.09.12) http://raulpage.org/koolitus/diabeet.html (9.09.12) http://allergialaps.kolhoos.ee/stories/storyReader$225 (9.09.12) http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=2024 (9.09.12)
Parim, mida kahjustunud hambaosaga teha saab, on puurimisega karioosse osa eemaldamine ning tekkinud augu täitmine sobiva täiteainega. Hambakariesse vältimiseks peavad inimesed täpselt järgima hammaste ja suu hooldamise režiimi. Regulaarne hammaste hooldamine, hambavahede puhastamine ning piisav hoolikas harjamine aitavad vältida igemehaigusi. Igemete sisselangemine, mis on tavaline vanemas eas inimestel, edendab samuti hambakaariest, desensibiliseerivad hambapastad võimaldavad hambaid ebamugavust tundmata harjata ka siis, kui igemed on valulikud. Ideaalne oleks eemaldada toidujäätmed hammastelt pärast iga söögikorda. Hoolimata kasvavatest teadmistest hambakaariese põhjuste ja vältimise kohta, kasvab kaariese esenemissagedus paljudes maades. Probleemi süvendavad sotsiaalsed muutused, millest tingituna on gaseeritud joogid ja jäätis lastele üldiselt kättesaadavad.
Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. SAHHAROOS Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. GLÜKOOS Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks
· Putuktolmlevate taimede nektar , mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos). Tähtsus · Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks · . Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide · Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises Tähtsus · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne · Enamiku inimeste jaoks oleks ööpäevas sobiv kogus 320-350g Süsivesinike sisaldus 100 juures: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83
väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrud võib jagada looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. · Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. · Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos,
radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada mälukaotuse, kasvajate, silmakahjustuste, Alzheimeri tõve, parkinsonismi ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu. Šokolaad sisaldab mineraalainetest rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning vitamiine A, B1, C, D ja E. Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest. Šokolaadis on leitud ohtralt „ajuvitamiini” ehk meeleolutõstjat türosiini, mis alandab ka vererõhku, stabiliseerib veresuhkru taset ning aktiviseerib kilpnääret, kiirendades nõnda ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks „õnnehormooni” ehk serotoniini tekkimisele organismis (serotoniin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu kõikumisi,
4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest tärklis laguneb ensüümide toimel glükoosiks ning sellest saab energiat pika aja jooksul. Ka tõuseb veres glükoosi tase aeglaselt. 7. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame- veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. 8. Kiudained on taimedes tselluloosina, see on seedumatu polüsahhariid, aitab siduda soolestikus vett ja mürkaineid ning aitab toidumassil sooles edasi liikuda. 9. Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi.
suhkruroo närimisega, tõbe polnud. Sahhariidide tähtsus Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. Kasutatud kirjandus 1. http://www.tarbija24.ee/060607/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/264742.php 2. http://www.postimees.ee/leht/97/11/23/loodus.htm 3. http://www.healthilife.ee/raamat/sysivesikud.html 4. http://www.toidutare.ee/termin.php
kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Palju kolesterooli sisaldavad loomsed rasvad, mistõttu tuleks piirata rasvase liha, juustu, munakollase, subproduktide tarbimist. Süsivesikud: Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikana. Süsivesikuid leidub põhiliselt taimses toidus. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena: glükoos, fruktoos; disahhariididena: sahharoos, laktoos, maltoos ja polüsahhariididena: tärklis, kiudaine. Mono- ja disahhariidid põhjustavad hambakaariest, seepärast on eriti tähtis suuõõne hügieen, ületarbimine põhjustab liigset kehakaalu. Kiudainerikas toit: -tekitab täiskõhu tunde andmata liiga palju toiduenergiat -aitab vältida kõhukinnisust ja mõnda vähivormi -soodustab kolesterooli väljutamist organismist -tõstab glükoosi tolerantsust Päevas peaks inimene saama 20-30 g kiudainet, ületarbimine-üle 30-40 g päevas, eriti nisukliide kujul, on ebasoovitav, kuna tekib oht, et mõned
head sanitaarsed tingimused. Rinnapiim on palju enam kui hulk toitaineid. See on elus aine nagu verigi, sisaldades hormoone, antikehi ja teisi bioaktiivseid aineid ning moodustades ainulaadse kokteili just sellele lapsele, kes seda joob. Seda, et rinnapiima saavad lapsed on kõrgema IQ-ga, et neil on väiksem risk haigestuda ja rasvuda, et nad on tänu füüsilisele lähedusele emaga emotsionaalselt intelligentsemad ning et neil on pisem oht saada näiteks hambakaariest, on üldteada. Natuke vähem räägitakse asjast niipidi, et rinnapiimast ilmajäämise tõttu lapsed surevad, ka heaoluriikides. See ei tähenda, et kõik rinnapiima saavad lapsed on terved, või et kõik kunstpiima saavad lapsed on haiged. Keskajast on dokumenteeritud juhtum, kus üks mees, keda oli beebina toidetud rinnapiima asemel õllega, elas 70aastaseks. Proosit! Erandeid on alati. Üllatavalt vähe teadvustatakse, et rinnaga toitmine on kasulik ka emale. Lisaks faktile, et see aitab
CH2OH - (CHOH)4 -CHO + 2Cu(OH)2 CH2OH - (CHOH)4 -COOH + Cu2O + H2O 2 · Glükoosi saab redutseerida alkoholiks sorbitooliks. Sorbitool on nõrgalt magusa maitsega ja tervisele ohutu. Kasutatakse suhkruhaigete dieettoitude ja maiustuste (eriti nätsu) magustamiseks, sest ta ei kääri piimhappeks ega põhjusta seega hambakaariest. Ka selles reaktsioonis toimub muudatus ainult aldehüüdrühmas CH2OH - (CHOH)4 -CHO + H2 CH2OH - (CHOH)4 -CH2OH 3.) Glükoos käärib, mitmesuguste mikroorganismide ensüümide toimel Pärmiseened põhjustavad alkoholkäärimist 0 -IV +IV C 6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2 Seega glükoos oksüdeerub vaid osaliselt süsihappegaasiks, osaliselt aga redutseerub piirituseks
Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag CH2OH - (CHOH)4 -CHO + 2Cu(OH)2 CH2OH - (CHOH)4 -COOH + Cu2O + H2O Glükoosi saab redutseerida alkoholiks sorbitooliks. Sorbitool on nõrgalt magusa maitsega ja tervisele ohutu. Kasutatakse suhkruhaigete dieettoitude ja maiustuste (eriti nätsu) magustamiseks, sest ta ei kääri piimhappeks ega põhjusta seega hambakaariest. Ka selles reaktsioonis toimub muudatus ainult aldehüüdrühmas CH2OH - (CHOH)4 -CHO + H2 CH2OH - (CHOH)4 -CH2OH 3.) Glükoos käärib, mitmesuguste mikroorganismide ensüümide toimel Pärmiseened põhjustavad alkoholkäärimist 0 -IV +IV C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2 Seega glükoos oksüdeerub vaid osaliselt süsihappegaasiks, osaliselt aga redutseerub piirituseks.
veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada mälukaotuse, kasvajate, silmakahjustuste, Alzheimeri tõve, parkinsonismi ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu · Sokolaad sisaldab rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning vitamiine A, B1, C, D ja E · Viimaste aastate uuringud on tõestanud, et sokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest · Sokolaadi rasvasisaldus ei ole suur, keskmiselt 25% · Energiat annab 100g kaaluv sokolaad keskmiselt 450 kalorit · Kõige puhtamas ja järelikult ka kõige kõrgema kofeiinisisaldusega keedusokolaadi 100g on vaid sama palju kofeiini kui ühes tassis (1,25dl) keskmise kangusega kohvis · Sokolaadis on leitud ohtralt ,,ajuvitamiini" ehk meeleolutõstjat türosiini, mis alandab
Kui ei ravita on suremus 20%. Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid) Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps,
seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat – st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. Suhkrud jagunevad looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida
allikas. 16. Kohupiima ja kodujuustu võib hakata pakkuma alles aastavanusele lapsele, sest need tooted sisaldavad imikule liiga suures koguses kõrge bioväärtusega valke. 17. Toiduportsjon peab vastama väikelapse isule ja kaalule. 18. Kuni viienda eluaastani peaks laps jooma 3,5% rasvasisaldusega täispiima, edaspidi piisab 2,5% rasvasisaldusega piimast. 19. Lapsele pole soovitatav ültse maiustusi pakkuda, kuna need rikuvad söögiisu ja tekitavad hambakaariest. 20. Toidupüramiid on tervisliku tasakaalustatud toitumise aluseks alates lapseeast, mil kujunevad välja toitumisharjumused. Süües iga päev püramiidi igast osast valmistatud toiduainetest toitu, saab laps vajaliku koguse toitaineid ja energiat kasvuks ja aktiivsuseks. ERIPSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA TEOREETILISED ALUSED 1.)Millega tegeleb eripsühholoogia? Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega 2
valkudest. Veel süsivesikute tähsusest Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 6. KIUDAINED Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede
Kuigi maksas on palju vitamiine, mineraale, eriti aga rauda, peaks piirduma väikese hulgaga korra nädalas, kuna maksas olev liigne A-vitamiin võib osutuda toksiliseks. Liha asemel võib anda lapsele muna, kuigi esimesel eluaastal vaid munakollast ja hiljem kogu muna. Imiku toidus ei tohiks olla üldse soola, sest oma igapäevase soolavajaduse saab toidust kätte ilma sinna eraldi soola lisamata. Maiustusi ei tohiks lapsele üldiselt pakkuda, kuna need rikuvad söögiisu ning tekitavad hambakaariest (Ibid). Kõige suurem muutus toitumises on teismeliseks saamisel, aga sel ajal peaks olema noore menüü sarnane juba täiskasvanule ning ainuke asi mis muutuma peaks oleks toidu kogus ning soovitatavalt ka toidu kordade arv. Toitumise jälgimine naistel raseduse ja imetamise ajal, on oluline nii tulevase lapse, kui ema seisukohast. Kõik toitained jõuavad lapseni ema organismi kaudu. Kui ema toitub valesti ning ei tarbi piisavalt vajalikke toitained, ei saa ka imik oma vajadusi rahuldatud
hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). 1.5. Tähtsus Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Orgaanilised ühendid Kiudained jagunevad:
hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). 1.5. Tähtsus Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. Orgaanilised ühendid 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad:
hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). 1.5. Tähtsus Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Orgaanilised ühendid Kiudained jagunevad:
(glükoproteiinsed hormoonid). 1.5. Tähtsus Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades
Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O à CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag CH2OH - (CHOH)4 -CHO + 2Cu(OH)2 à CH2OH - (CHOH)4 -COOH + Cu2O + H2O · Glükoosi saab redutseerida alkoholiks sorbitooliks. Sorbitool on nõrgalt magusa maitsega ja tervisele ohutu. Kasutatakse suhkruhaigete dieettoitude ja maiustuste (eriti nätsu) magustamiseks, sest ta ei kääri piimhappeks ega põhjusta seega hambakaariest. Ka selles reaktsioonis toimub muudatus ainult aldehüüdrühmas CH2OH - (CHOH)4 -CHO + H2 à CH2OH - (CHOH)4 -CH2OH 3.) Glükoos käärib, mitmesuguste mikroorganismide ensüümide toimel.Pärmiseened põhjustavad alkoholkäärimist 0 -IV +IV C6H12O6 à 2 CH3CH2OH + 2 CO2
Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag CH2OH - (CHOH)4 -CHO + 2Cu(OH)2 CH2OH - (CHOH)4 -COOH + Cu2O + H2O · Glükoosi saab redutseerida alkoholiks sorbitooliks. Sorbitool on nõrgalt magusa maitsega ja tervisele ohutu. Kasutatakse suhkruhaigete dieettoitude ja maiustuste (eriti nätsu) magustamiseks, sest ta ei kääri piimhappeks ega põhjusta seega hambakaariest. Ka selles reaktsioonis toimub muudatus ainult aldehüüdrühmas CH2OH - (CHOH)4 -CHO + H2 CH2OH - (CHOH)4 -CH2OH 3.) Glükoos käärib, mitmesuguste mikroorganismide ensüümide toimel.Pärmiseened põhjustavad alkoholkäärimist 0 -IV +IV C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2 Seega glükoos oksüdeerub vaid osaliselt süsihappegaasiks, osaliselt aga redutseerub piirituseks
südant ja veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada mälukaotuse, kasvajate, silmakahjustuste, Alzheimeri tõve, parkinsonismi ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu. Sokolaad sisaldab mineraalainetest rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning vitamiine A, B1, C, D ja E. Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et sokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest. Sokolaadis on leitud ohtralt ,,ajuvitamiini" ehk meeleolutõstjat türosiini, mis alandab ka vererõhku, stabiliseerib veresuhkru taset ning aktiviseerib kilpnääret, kiirendades nõnda ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks ,,õnnehormooni" ehk serotoniini tekkimisele organismis (serotoniin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu
Üldist. Heterogeenne grupp. α-hemolüütilised, mittehemolüütilised. Söötmete suhtes nõudlikud. Koloniseerivad suuõõnt, maosooltrakti, sugukuseteid (naha rasvhapped on neile toksilised). epidemioloogia. Koloniseerivad suuõõnt, GItrakti, urogenitaaltrakti; nahka koloniseerivad harva. Virulentsus. • Orofaarünksi epiteelile kinnitumiseks pinnaproteiinid. • S. mutans: tekitab glükoosist dekstraani, võimaldades kinnistumist hamba emailile, alustades hambakaariest. Sahharolüütilised ensüümid põhjustavad pH langust, hambaemaili kahjustust. • S. pneumoniaet vaata sealt, kus tema on. Haigused. • Hambakaaries • Alaäge endokardiit • Septitseemia – neutropeeniaga patsientidel eriti. • Mädased kõhuõõneinfektsioonid • Abtsessid süvakudedes • erinevad grupi liigid põhjustavad erinevaid haigusi. Diagnostika. Ravi ja profülaktika. S. mitise grupp (k.a. S
Siia kuulub terve hulk lestasid (jällegi mitte kalad), kes toituvad inimeselt pudenenud nahatükkidest, karvadest, rasust ja toidujääkidest. Ka selliseid tüüpilisi majakahjurid nagu prussakad ja toakarbsed voib vaadelda kommansaalidena. Kommensaalide neutraalses mõjus on ka mõningaid kahtlusi. Vahel harva võivad kommensaalid muutuda haigustekitajateks. Tuntud näide on bakterist Streptococcus mutans, kes põhjustab oma elutegevusega (mitte siis sihilikult) hambakaariest. Selle bakteri kahjulikkus voi neutraalsus sõltub inimese toitumisest. Suhkrutevaese toidu puhul on tegemist küllaltki kahjutu liigiga. 64. Organismide vastasmõjud: protokooperatsioon Protokooperatsiooni puhul on liikidevaheline suhe ajutine ning vabatahtlik. See annab mõlemale organismile eelise, kuid pole vältimatu. Nt aeroobne heterotroof produtseerib vetika jaoks CO2, saades viimaselt vastu O2. 65. Organismide vastasmõjud: mutualism
Tegemist on olulisema mittehospitaalse (olmelise) kopsupõletiku tekitajaga. Samuti on ta juhtiv keskkõrvapõletiku (otiit) ja sinusiidi põhjustaja nii lastel kui täiskasvanutel. Isoleeritakse tihti > 4-5 aastastel lastel ja täiskasvanutel meningiidi puhul. •Viridans-STREPTOKOKID. Põhjustavad alfa-või γ-hemolüüsi. Tegemist on ülemiste hingamisteede mikrofloorasse kuuluvate streptokokkidega – Streptococcus mutans, S. sanguis, S.mitis, S.salivarius. S.mutans põhjustab hambakaariest. Viridans-streptokokid põhjustavad 50-70% bakteriaalse endokardiidi juhtudest, eriti kui südameklapid on eelnevalt kahjustatud – näiteks reumaatiliselt. Vahel isoleeritakse baktereemia, haavainfektsioonide, hambaabstsesside korral. Streptokokkide samastamine ja eristamine üksteisest toimub biokeemiliste ja /või seroloogiliste ning MALDI-TOF meetodite abil. Uuritav materjal Sõltub haigusprotsessi lokalisatsioonist.
annaabi.ee 
