Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HALLUTSINOGEENID JA NENDE MÕJU ORGANISMILE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
narko, narkoot, narkootikumsinogeenid, narkootikumid, meskaliin, seen, ecstasy, sõltuvus, marihuaana, kaktus, psilotsübiin, amfetamiin, joove, doos, ketamiin, joovet, ravim, addiction, nimetust, kutsuvad, psilocybe, hoffmann, ründeaine, narkomaania, patsient, angel, dust, pulber, narkootiliste, juhendaja, juttu, koolidest, joones, aineteleKanepitooted sisaldavad aineid, millest joobe tekitab peamisele üks aine -9-delta tetrahüdrokannabinool. (D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, mõnikord isegi 30% või rohkem. Hasisi valmistamiseks korjatakse taimedelat nõret tootvad isad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla teraline kui ka ühtlane, kuiv või
meskaliin ja psilotsübiin. Tähtsaimad sünteetilised hallutsinogeenid on: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid), DOM (dimetoksimetüülamfetamiin), kasutusel ka nimetus STP, DOB (dimetoksibromoamfetamiin), ka nimetus Broom-STP, MDA (metüleendioksiamfetamiin), MDMA (metüleendioksimetüülamfetamiin), TMA (trimetoksiamfetamiin), Fentsüklidiin (PCP), millele on inglise keeles antud ka nimetus angel dust, eesti keeles inglitolm, Ketamiin Meskaliin Peyotl on kaktus,kasvab Mehhikos ning USA edelaosas. Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks, sest nad sisaldavad hallutsinogeenset uimastit meskaliini. Ameerika indiaanikirikus on lubatud peyotl-kaktust kasutada jumalateenistuse ajal vaimudega ühenduse saamiseks. Psilotsübiin Paljud seened, muu hulgas Psilocybe, Panaeoluse ja Stropharia sugukonnast, sisaldavad hallutsinogeenseid aineid psilotsübiini ja psilotsiini. Läänemaailmas on psilotsübiiniseent aeg-ajalt
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP...........................................................................................................
muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik ohtlikud ja sõltuvustpõhjustavad. Seepärast ei loe seadusandlus alati uimastava toimega aineid narkootikumiteks, isegi kui see mõju neil ilmselgelt olemas. See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed
..................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................................................................................................................22 · LSD ehk LÜSERGIID...............................................................................................23
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mõningaid narkootilisi aineid
pärast ja kestab ööpäeva. http://www.narko.ee/opioidid/ Enam levinud stimulandid ja hallutsinogeenid. Nende lühi- ja pikaajaline toime, tarbimisviis ning välimus. Amfetamiinitüüpi stimulandid Amfetamiinitüüpi stimulandid on kesknärvisüsteemi ergutavad ained. Siia rühma kuuluvad amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy. Kõigi nende ainete lühi- ja pikaajaline toime on sarnane. Ecstasyt tarvitatakse peaaegu alati sotsiaalses kontekstis, seetõttu erineb selle tarvitajaskond muude uimastite tarvitajatest.
Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis
seas: 2004 -2,3 % ; 2006 - 6,8% (Laansoo, 2006) o internetisõltuvuse levik (teoreetiline sõltuvus) o Mürasõltuvus 2. Uimasti psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist Narkootikum osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Psüühiline sõltuvus vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seaotud uimasti ning subjektiivselt meeldiva toimega mida isik tahab teadlikult, sagedamini alateadlikult korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Füüsiline sõltuvus organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna............................................................... Kasutatud kirjandus.................
Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest. Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi. Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks. Seesugusel kujul on kanep tüüpiline niiöelda piibutubakas, millest muuseas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID? Kahjustavad hingamisteid (hasis, marihuaana, crack). Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid). Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb Su enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus, unehäired... Mõjutavad närvisüsteemi
MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber. Müüdav
2. Narkootikumide jagunemine 2.1 Psühhostimulaatorid 2.1.1 Ecstasy Ajalugu Avastati 1912. aastal ja seda kasutati söögiisu alandajana. 1980. keskel ta keelustati (Ganeri 2000: 42). Välimus Harilikult esineb ecstasy pruunikate või valgete tabletide või värviliste kapslite kujul. Tablette on eri suuruse ja kujuga. Tihtipeale on neid solgid ja sinna teisi narkootikume (nt. heroiini) lisatud (Ganeri 2000: 42). Tarvitamine Tablett või kapsel neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitmeid tunde (Narko: 2008). Mõju Peletab une ja teravdab meeli. Ecstasy mõjul kaovad piirid ja liigne enesekontroll. Tunded teiste inimeste vastu muutuvad
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
kaudsetel agonistidel, vastupidine antagonistidel · Mittesuitsetajad ei taju nikotiini efekte meeldivatena Kofeiinimürgistus DSM-IV järgi: viis alljärgnevat ilmingut pärast vähemalt 2-3 tassi kohvi joomist · Rahutus · Närvilisus · Erutatus · Unetus · Kõhulahtisus · Meeleolu Kõikumine · Depressioon · Näopunetus · Sage urineerimine · Seedekulgla Vaevused · Lihastõmblused · Mõttemaru, tormakas kõne · Võimetus paigal Püsida 8. närviergutid ecstasy ja MDMA (metüleendioksümetamfetamiin) Meskaliin on looduses esinev hallutsinogeen, millel on väga pikk kasutamise ajalugu. Kõige rohkem esineb meskaliini uimakaktuses, mis kasvab enamjaolt Mehhikos. Vähemal määral leidub seda ka San Pedro kaktuses. Siiani on liigitatud meskaliini kui (A klassi) narkootikumi, mis põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone. Meskaliin, nagu LSD-gi, põhjustab mitte füüsilise sõltuvuse, vaid psüühilise sõltuvuse teket.
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
lahendada. Leidub ikka suurel hulgal inimesi, kes narkootikume tarbivad ja tootmisega tegelevad ning kahjuks neid inimesi tuleb meie ühiskonda aina juurde ja juurde. On paratamatu, et inimestes tekib huvi ja uudishimu proovida mõnuaineid, see siiski ei kehti kõikide inimeste kohta kuid enamik noorukeid moodustavad selle suure osa protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest. Räägitud, kui halb ja mida halba võivad narkootikumid tekitada ühiskonnale, endale, lähedastele, tervisele, kuid siiski on tahe proovida kõik see ära- mis tunde need ained meie kehas tekitavad. Tulenevas uurimustöös saame teada mis on narkomaania, mida teevad narkootikumid inimesega, mis on narkootikumide põhiliigid, millised on psüühilised, füüsilised kahjustused, sotsiaalne mõju inimkehale. Miks hakkavad noored narkootikume tarbima või sunnitakse neid seda tegema. Lühike ülevaade ka karistustest, mis määratakse, kui on
kontsentreerumises. Kasutajal on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine. Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika, kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasis on iseloomuliku imalmagusa lõhnaga, sõltuvalt kasvualast kas helepruun, rohekaspruun, pruun või isegi must
käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitava aine koguseid ja tarvitamise kestvust · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus tugev soov sõltuvusainet tarvitada · Füüsiline sõltuvus sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud Slaid 4: ALKOHOL Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi tarbimine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on seega narkootoline aine, mis on siiski enamikes riikides legaalne täisealistele.
LSD on kõige tugevam hallutsinogeenne narkoo- tikum mis üldse olemas on. Selle mõju sõltub sellest, kuidas tarvitaja end tunneb, kus ta on ja kellega ta on. Näiteks kui sa oled tüdinenud või veidi närvis ja ei tunne end ümbrus- konnas ega seltskonns mugavalt, on tõenäoline, et sul tuleb halb ,,trip", millega kaasnevad masendus, paanika segadus ja peapööritus. 2.5 Hallutsinogeensed seened Kõige sagedamini kasutatav seen on Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutuseks kuivatada. Hallutsinogeensed seened sisaldavad kemikaale psilotsiini või psülotsübiini, mis mõlemad sisaldavad hallutsinat- sioone. Nad mõjuvad nagu väike toos LSD-d. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos muudab inimese õnnelikuks ja endassetõmbunuks. Suur doos põhjustab
mõnutunnet ja joovastust (eufooriat), teised peale selle veel ümbritseva maailma tajumise moondumist ja hallutsinatsioone. Pärast narkootikumide tarvitamist tekib peaaegu alati depressioon, mis kestab päeva või paar. Selle aja vältel tunneb inimene end väga halvasti: süda klopib, vaevab iiveldus, söögiisu pole, pea valutab, tekib psüühiliselt rõhutud olek. Sellest ülesaamiseks on kõige lihtsam tarvitada uuesti mõnuaineid ja seda sageli tehaksegi. Nii hakkabki arenema narkomaania. Narkootikumid on morfiin, heroiin, kokaiin, hasis ehk marihuaana, LSD, ecstasy, kanep jne. Hasisi ehk marihuaanat lisatakse sigarettidele, seda saadakse india kanepi õitest. Põhiliseks toimeaineks on tetrahüdrokannabinool, mis tekib alles hasisi kuivatamisel ja suitsetamisel. LSD (lahtiseletatult lüsergiinhappe dietüülamiid) on poolsünteetiline aine, millel on tugev hallutsinogeenne toime (hakatakse nägema helisid ja kuulma värve)
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest..........................
· Teises järjekorras kasutatavad teise põlvkonna AP: klosapiin Teise põlvkonna psühhoosiravimitel arvatakse olevat eelistoime meso-kortikaalsetele-mesolimbilistele DA- närviteedele. Nn depolarisatsiooniblokaad - pikaajalise haloperidooli manustamise efekt dopamiinineuronite aktiivsusele mustolluses (A9, heledam joon) & ventraalses tegmentumis (A10, tumedam joon). Skisofreenia puhul esinevad ka spetsiifilised kognitiivsed kõrvalekalded. Ravimata patsientidel töömälu sõltuvus D1 retseptorite tihedusest dorsolateraalses prefrontaalses ajukoores. Skisofreenia nn negatiivne sümptomaatika20 võib põhineda ajukoe degeneratsioonil · Graanulrakkude kihi õhenemine hippokampuse hammaskäärus - neuronite juurdekasvu peetumine? · Närvi- & gliiarakkude tiheduse eripärad prefrontaalse & motoorse korteksi ning vöökääru mõnedes rakukihtides · Parahippokampaalkääru välimiste kihtide eripärad, mis osutavad neuronite migratsioonihäiretele arenguperioodil
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2.2. Amfetamiin 9-10 3.2.3
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14
..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin.............................................................................................................................6 Heroiin....................................................................................................
kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et
Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju uimasteid. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju uimasteid seepärast, et ei teata, kui puhas või kange tarvitatav aine on. Illegaalsete uimastite tootmist ja puhtust ei kontrolli keegi ning üsna lihtne on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kanep • Kanepitooted on marihuaana, hašiš ja hašišiõli. 420 • Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis. • Umbes 10% kõigist kanepi proovijatest jõuavad kanepisõltuvuse faasi. • Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele. Kanep (Cannabis sativa, Cannabis indica) on laialt levinud üheaastane 2–3 meetri kõrgune põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses kui ka
.......................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol
annaabi.ee 
