Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu ...
16.03.2010 HALDUSÕIGUS PÕHIMÕISTED ja TOIMINGUD Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" põhjal Lorenz von Stein: Nii on riigi töö mõiste iseenesest valitsemise mõiste ja üksikosade arengu tingimuste loomus muutub riigivalitsusfunktsioonide õiguseks haldusõiguseks. "Põhiseadus ja riigivalitsemine", "Avaliku halduse alused 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 2 Mõiste · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostatavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide real...
organisatsiooni üldises toimimises. Selliste tõrkeolukordade likvideerimine ja ideaalis nende ennetamine ongi infotehnoloogia esmaülesanne. Nii nagu elusorganism on pidevas muutumises ja arengus, muutub ja areneb ka infotehnoloogiline infrastruktuur. Infotehnoloogia teiseks ülesandeks on planeerida ja kindlustada süsteemi kui terviku areng. Kokkuvõtlikult öeldes IT-asjatundjad sooritavad väga erinevaid ülesandeid, mis ulatuvad andmebaaside haldusest kuni keeruliste arvutivõrkude projekteerimiseni. IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mille sidetehnologiaga moodustab koos infotehnoloogia) sektor moodustab ainult 4%-5% Eesti majandusest, hõlmates enda alla kontorimasinate ja arvutite, raadio-, TV ja sideseadmete, meditsiinitehnika ning optikariistade tootmise, posti- ja telekommunikatsiooniteenused. Eesti peaks panema rõhku IT avalike pakkumise tõhustamisele. Eesti Infotehnoloogial on suur potentsiaal, isegi 2009. aastal kiitis
dokumendihaldus, mis vastavab kehtivatele dokumendihalduse normatiividele ning võimaldab neid organiseeritult, vastavalt seaduses ettenähtule, säilitada. Säärane haldus tagab asutuse tegevusprotsesside korrektse kajastatuse ning selle läbipaistvuse, kaitseb teaberessursse ning maandab ka tegevusega seotud riske. Kindlasti on vajalik arusaam, millised dokumendid on aktiivsed ning millised mitteaktiivsed ja tuleks suunata arhiveerimisele. Korrektsest haldusest tulenevalt kujutavad dokumendid endast taasesitatavat infoallikat, mida on võimalik igal ajahetkel välja võtta, et teostada eriilmelist aruandlust, analüüsi või juriidiliste konfliktide korral rakendada tõenditena. Ilma säärase korraldatuseta on äärmiselt keeruline ettevõtte äritegevust analüüsida eelarvete tegemisel või igapäevaste komplikatsioonide lahendamisel, rääkimata arengusuundade planeerimisest. Samuti on ka kaadri vahetusel võimalik teostada korrektne
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus
ESSEE HEA HALDUSE TAVA RAKENDAMINE- MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Eestis räägitakse heast haldusest eelkõige seaduslikkuse või eetika kontekstis. Hea halduse mõistet kasutatakse vähe, kuigi paljud Euroopa ombudsmani koodeksis leiduvad põhimõtted on Eesti õiguskorras kajastatud seadustes. Hea halduse tava peamiseks väljundiks on kvaliteetne teenus, mis on loodud kliendi ehk kodaniku ning riigi aktiivse dialoogi tulemusena. Antud teenus peab vastama nii kodaniku kui ka riigi ootustele ja nõudmistele, sest siis on avalik haldus efektiivne. Mina lähenen hea halduse tava rakendamise
kaudu on jäetud vähe otsustusruumi 2) nõrgalt seotud seadusandja on määratletud tegevusvaldkonna ja sisustatud eesmärgi e kuhu me tahame jõuda, see kuidas eesmärgini jõudtakse, säilitatakse halduse enese poolt (justiitsminister) 3) sidumata ehk seadusvaba haldus õigust ei looda, ei muutu (nt. reaaltoimingud) Iseloomu järgi saab jagada haldust kaheks : 1) edendav haldus tulevikku suunatud osa haldusest (planeerimised, tulevikku suunatud tegevused, prognoosimised), keskkonnakaitset ja sotsiaariigi põhimõtet realiseeritakse enamati sellisel viisil 2) korrastav haldus igapäevane ellurakendamine, ja juba rakendatud valdkondade tegevuse kontrolliline, käitumisreeglite kehtestamised, eeskirjad, juhendid, haldussuunad HALDUSE TOIMINGUD õigustoimingud reaaltoimingud
· Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma · Pidevaid tülisi mõisnikuga, sest mõisnik hiilis kõrvale oma kohustustest
d) Avalik-õiguslik sihtasutus (Kultuurkapital) e) Osalise õigusvõimega haldusüksused f) Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar, kohtutäitur, EE) 15.03.2010 Avaliku halduse liigid a) halduse objekti järgi (turismihaldus, sotshaldus) b) halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus, soodustav haldus, suunav haldus (ei ole väga selgelt korraldavast ja soodustavast haldusest eristuv, maksuhaldus ja varustav haldus c) õigusliku toime järgi koormav ja soodustav Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 2 15.03.2010 ... liigid (2) d) Halduse õigusliku vormi järgi
Eesti- ja Liivimaal hakkasid esimesena nõudma talupoegade olukorra parandamist balti-saksa haritlased. Nad püüdsid tegeleda talurahva valgustamisega (nt toetati rahvahariduse edendamist; jutlustel anti talupoegadele kasulikke näpunäiteid) Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819): 1. Andis välja saksakeelse kogumiku „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, faunast, floorast. 2. Koos Põltsamaa arsti Peter Ernst Wilde’ga andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3. Koostas eesti keele sõnaraamatu. 4. Kogus eesti rahvaluulet, saatis avaldamiseks Saksamaale. 5. Organiseeris lugemisseltse, et talupoegadele lugemist õpetada. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18
c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi; d) määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu. Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast. 2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18. sajandil võistlesid luteri kirikus 2 religioosset suundumust
Formaalsed tingimused: küsida saab ja/või küsima peab "liikmesriigi kohus" eristatakse fakultatiivset ja obligatoorset eelotsuse küsimist: eelotsuse küsimise õigus (vabatahtlikkus) kohustus (kohustuslikkus) nõuded eelotsuse küsimise vormistamisele. 2.1. Kes saab küsida? eelotsust saab küsida liikmesriigi kohus menetluse käigus teatud juhtudel võib eelotsust küsiv organ olla ka osa haldusest (ametiasutus), kuid peab siiski olema "iseseisev", peab olema õiguslik alus, garantii. Oluliseks võib pidada ka seda, et 4 kui sellise vaidlusi lahendava organi otsuste peale ei saa edasi kaevata, sel juhul võtab Euroopa Kohus küsimuse vastu 2.2. Kes ei saa küsida? liikmesriigi kohus küsimustes, mille sisuks ei ole õigusemõistmine (nt registrisse kandmise funktsiooni täites) liikmesriigi kohtumenetluse pooled ise
tingimuste loomine. Üldfunktsioonid on: 1) prognoosimine ja planeerimine; 2) täitmine; 3) kontroll. Avaliku halduse seotus seadusega Haldus on seadusele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendubki halduse legaalsus. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn. diskretsionaarsest ehk suvahaldusest, põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust. Seadusevabast haldusest saab siiski räkida üksnes tinglikult ja seda selles tähenduses, et vastavad toimingud ei ole konkreetse seaduse poolt determineeritud. Puhast õigusvaba haldust meie õiguskord ette ei näe! 2. Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulkka, vastandub eraõigusele. Haldusõiguse allikad haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne
11 määrustega. Dekreedid olid võimalikud ainult kaitseseisukorras, mis tähtajaliselt kuulutati välja vastavate seaduste alusel Riigikogu kinnitamisel. Seoses õigusriigi põhimõttega Ps rõhutas riigivõimu käsitsemisel kohturiigi printsiipe. Ps-e järgi Eesti vabariik ei ole ainult õigusriik, vaid eeskätt just kohturiik. Kohturiigi põhimõte väljendub kohtuorganisatsiooni eraldamises haldusest ja seadusandlusest, õigusemõistmise rajamises sõltumatuse ja monopoolsuse printsiipidele ning kõrgema kohtuvõimu käsitsemises kõrgema kohtuinstantsi enese kaudu autonoomsuse põhimõttel. Selliselt korraldatud kohtute olemasolus sisaldub kindel tagatis Põhiseaduse normistikele. Kui kohus ei oleks rajatud sõltumatusele, oleks Ps valitsuse ja seadusandja silmis tühiseks deklaratiivseks dokumendiks.
EL on keeruka struktuuriga organisatsioon, mille põhiline täitevorgan on Euroopa Komisjon. EL tegutseb ka oma muude ametite kaudu. Eristatakse otsest EL-i haldust ja kaudset EL-i haldust: Otsene EL-i halduson EL õiguse vahetu elluviimine EL-i kui haldusekandja poolt, see jaguneb omakorda: EL-i sisemiseks halduseks ; EL-i halduseks liikmesriikides. Kaudne EL-i halduson liikmesriikide haldusekandjate ja nende organite poolt EL-i õiguse elluviimine. Selles vormis toimub valdav osa EL-i haldusest. Jaguneb samuti otseseks ja kaudseks halduseks sõltuvalt sellest, kas rakendatakse vahetult EL-i õigust (peamiselt määrused) või siseriiklike õigusaktidega üle võetud EL-i õigust (direktiivid). Haldusorgan ja organikandja Haldusorganon seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganid jagatakse asutusteks, kogudeks ja isikuteks(HMS § 8 lg 1).
4. Eesti riigipead läbi aegade..............................................15 Kasutatud kirjandus .................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on
huvigruppide populaarsus muutub. Vastus teisele olulisele küsimusele ,, Kuidas valitsetakse?'' on enamvähem püsiv, sest valitsemise põhimõtted määratakse valitsemisvormi ehk reziimiga. Kolmandaks seondub valitsemisega probleem ,,Mida otsustatakse?''. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Poliitilise protsessi teisel etapil saavad põhitegijateks haldusinstitutsioonid ja ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. 2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatia kui piiratud valitsemine Seadused, eriti põhiseadus ehk konstitutsioon, mängivad demokraatlikus valitsemises esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil
Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene raamat räägib Eestimaa haldusest, rahavastikust, seisuskorraldusest, rahvakommetest, floorast ja faunast. Andmete saamiseks pöördus Hupel pastorite, koduõpetajate ja tuttavate aadlike poole. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos kohaliku arsti Peter Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus...". J. G. Eisen: Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717 1779) sündis pastori pojana
isikud (TÜ) aga ka eraisikud (notar9 kui nad täidavad avalikke ülesandeid) Haldusõigus Haldusmenetlus on tegevus mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega st üksikisikut puudutavad tegevusvormid. Haldusmenetluse reguleerimise eesmärk on kodanike kaitsmine riigi omavoli eest Haldusmenetlus ei asutusesisene asjaajamine Arhusi konventsiooniga seotud rakenduslikke probleeme Kaalutlusõigust tuleb eristada nn seotud haldusest. Õigusnormid koosnevad enamasti kahest osast · abstraktsest faktilisest koosseisust KUI ,,A" · ja sellega seotud õiguslikust tagajärjest SIIS ,,B" Nn. seotud halduse korral on tagajärg ,,B" haldusorganustele täpselt ette kirjutatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise
Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 42. Avaliku halduse organisatsioon. 43. Avaliku halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. Halduskandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik(haldus) = erinevate organisatsioonide ja subjektide(haldus kandjate) kogusumma Halduskandjate funktsioon haldusülesannete täitmine. 44. Tsiviilõiguse süsteem. Ajalooliselt eristatakse kahte tsiviilõiguse süsteemi:
. Suurriik tähistab riike, kelle majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid paratamatult arvestama nende riikide huvide, ambitsioonide ja poliitikaga. Milliseid ülesandeid täidab ideaaltüübiline euroopalik ja skandinaavialik heaoluriik? Milliseid nendest ülesannetest täidab ideaaltüübiline neoliberaalne minimaalne riik? 4. Loeng: ideoloogiad, Eesti erakondade nägemus avalikust haldusest Tutvu Riigikogus esindatud erakondade programmidega (vt erakondade veebilehed) ning analüüsi millised on erakondade vaadete sarnasused ja erinevused avaliku halduse põhiküsimustes (nt riigi rolli lahtimõtestamine era ja kolmanda sektori kõrval, riigi ülesannete ulatus, riigi roll ühiskonnaelu reguleerimisel/suunamisel jne.) 5. Loeng: bürokraatia Max Weber, 'Legaalne domineerimine koos bürokraatliku administratiivpersonaliga', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus.
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus.
SLA - service level agreement - teenusetaseme kokkulepe - leping teenusepakkuja ja kasutaja vahel, kus on kirjas lepingu vältel oodatav teenuse kvaliteet. OGC - Office Of Government Commerce VBF - Vital Business Function - äriprotsessi funktsioon, mis on äri edukuse suhtes otsustav. Olulised ärijätkuvuse halduse, IT teenuste talituspidevuse halduse ja käideldavushalduse jaoks. BIA - Business Impact Analysis - Osa äri talituspidevuse haldusest, mis määratleb elutähtsad ärifunktsioonid ja nende sõltuvused (tarnijad, inimesed, äriprotsessid, IT teenused) Määratleb IT teenuste taastamise nõuded (taastamisaeg, taastamiskoht ja minimaalne teenustase) FSC - Forward Schedule of Change - kinnitatud/eelseisvate muudatuste ajakava 5) Kuidas on arenenud andmesalvestustehnoloogiad? Andmemahu kasv tingib vajaduse andmin. efektiivse tõusu järele, mis viib tehnoloogiate arenguni. Samuti
Halb näide: Hea näide sama asja kohta ilma kommentaarideta: Muutuja nimed on muudetud arusaadavaks. Halb asi on ka koodi välja kommenteerimine. Kui mingit meetodit ei ole enam vaja, siis kustutada see meetod ära. Kui tulevikus läheb seda meetodit uuesti vaja, siis leiab selle versiooni haldusest. WHEN ARE COMMENTS OK? Osadel juhtudel me ei pääse kommentaaridest. “The proper use of comments is to compensate for our failure to express ourselves in code.” • Legal comments nt litsentide kohta 93 • Warning of consequences vahel on oluline panna kommentaar, et miks midagi on tehtud.
- Sotsiaalõigus - Kultuuri- ja teadushaldusõigus - Eelarve- ja finantsõigus - Andmekaitseõigus jm. 5) Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. Halduskandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik(haldus) = erinevate organisatsioonide ja subjektide(haldus kandjate) kogusumma Halduskandjate funktsioon – haldusülesannete täitmine. 6) Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja
mida tehakse, muutujad ja funktsioonid on hästi nimetatud ja kommentaaridel ei olegi mõtet. Tüüpiliselt saab lihtsalt meetodit ümber nimetada ja kommentaari eemaldada. Kommentaar võib ka paigast ära minna. Koodi/muutujate ümbertõstmisel jäävad kommentaarid paika ja ei ole enam arusaadav, mille kohta see käis. Kommentaarid ei anna midagi juurde. Kui meetodit enam ei ole vaja, siis kustutage ta ära. Koodi osa välja kommenteerimine on halb! Seda meetodit võib hiljem versiooni haldusest üles otsida. Tõde on ainult koodis! On üksikud situatsioonid, kus me ei pääse kommentaarideta. Näiteks mingid litsensi kommentaarid. Mõnikord on oluline koodiga kaasa öelda, miks see on tehtud. Kui tehakse workaround, mis ei ole omaette mõistlik, siis tuleks sinna kommentaari juurde panna. Mõnikord on rõhutamine, mis puudutab mitmes lõimes kasutamist või kui mingi asi on väga resurssi mahukas, siis see on asi, mida tuleks kommenteerida
o Planeerimine ei ole ainult kuupäevad, millal asi peab valmis olema o Nõuete olemasolu/puudumine annab plaanidele uue mõõtme o Resursside olemasolu/puudumine o Plaane tuleb ümber vaadata ja muuta vastavalt olukorrale o Plaan on realistlik kuni 2 nädalat ette o Vahendid: Paber, pliiats, whiteboard Excel MS Project JIRA, Pivotal Tracker o HEA VAHEND ON OSA NÕUETE HALDUSEST Arendusvahendid o Notepad o Vi/vim o Eclipse o NetBeand o IntelliJ IDEA o XCode o AppCode o Visual Studio o +100 muud vahendit lisaks o Õigesti valitud vahend võib tõsta arendaja produktiivsust väga palju o Õpi oma vahendit kasutama ja tunne selle võimalusi o Kasuta shortcute o Ära aja pilti liiga suureks Versioonihaldus o Ajalugu. Seotus nõuetehaldusega
Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne
Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne
Kolmandaks seondub valitsemisega probleem „Mida otsustatakse?”. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsustel on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Poliitikasse jõuavad paraku vaid need huvid, mida kannavad mõjukad erakonnad või survegrupid. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisuks. Poliitilise protsessi teisel etapil saavad põhitegijateks haldusinstitutsioonid ja ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Headest seadustest on vähe kasu, kui puuduvad nende rakendusjuhised või kui pole asjatundlikke ja ausaid ametnikke. Viimastel aastakümnetel pälvib just demokraatia halduslik aspekt suuremat tähelepanu. 4 Valitsemine ja avalik haldus 1. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 1.1 Demokraatia kui piiratud valitsemine
8. august – 4. Punaväelaste pommitusretked Saaremaalt Berliini kohale. september 28. august Sakslased vallutasid Tallinna. 8. september – 3. Sõjategevus Lääne-Eesti saartel. detsember 15. Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada september Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe. Hitleri käsu kohaselt läks Eesti armeegrupi Nord tagalaülema haldusest 5. detsember riigikomissariaati Ostland; Eesti kindralkomissariks määrati SA Obergruppenführer Karl-Siegmund Litzmann. 1942 Algas õppetöö gümnaasiumides, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Riiklikus jaanuar Ülikoolis (esialgu avati arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond). 2. veebruar Saksa keel kuulutati kõigis okupeeritud idapiirkondades riigikeeleks.
kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku halduse kandjad, haldusorganid ja muud avalikku haldust teostavad institutsioonid. Avalikku haldust ei teosta üksnes Vabariigi Valitsus ja teised riigiorganid (ministeeriumid, inspektsioonid jne), vaid küllaltki suurt osa haldusest teostavad ka teised avaliku halduse kandjad (Avalik-õiguslikud jur. Isikud). Näiteks KOV üksused. Avalikku haldust teostatakse üksnes avaliku halduse kandjate kaudu. Avalik haldus materiaalses mõttes (sisulises mõttes) – avaliku võimu tegevuse liik, mille esemeks on haldusülesannete täitmine. o Negatiivne meetod – riigi või muu avaliku võimu kandja tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine (ega valitsemine).
5.2. Halduseeskirjade õiguslik olemus. 43 On esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile. Samas ei välista akti halduseeskirjadena kvalifitseerimine, et sätestatu avaldab mõju ka haldusevälistele isikutele nende suhetes avaliku võimuga. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Alustes sätestatu omandab haldusest väljapoole suunatud tähenduse ravi rahastamise lepingu sõlmimist taotlevate isikute suhtes, kelle vastavust hinnatakse ravikindlustuse seaduse ja Aluste pinnalt ning otsustatakse nendega lepingu sõlmimine või mittesõlmimine IV. HALDUSMENETLUS 1. Haldusmenetlus 1.1. Haldusmenetluse mõiste. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu
formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole. P-S ajal oli valitsussüsteem tsentralisseeritud, aga võimu teostas mitu inimest, mitte üks valitseja. Areng toimus kiiresti ja huvitavalt, palju uusi asju tuli sisse. P-S ajal sõja ja raha asjad haldusest lahus, kuid nüüd L-S ajal astuti samm suurema tsentraliseerimise poole. Arvatavasti keiser ise oli selle poolt, et saaks parema kontrolli olukorra üle. Alguses kui L-S algas, siis ikkagi endiselt oli grupp ministreid, kes tegeles seaduseloomega, aga alates 1139. aastast oli määratud juhtivminister, kes hakkas ainuisikuliselt vastutama asjade eest. Keiser oli küll see kes otsustas, aga täitevvõim peaministril. Sõja alustamine või rahu alustamine oli lihtsam autoritaarsema valitsusega.
annaabi.ee 
