Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal
närvide kaudu laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid. · Enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega on peaaju seotud seljaaju kaudu · Viis erinevat osa, suurim on suuraju o Seal asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus · Väikeaju o Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Seljaaju · Paikneb selgrookanalis · Nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis. · 31 paari seljaajunärve
ilmselt puuduseks, eksisteerib Jumal vaid mõistusliku loomusena, sest ainult nii saab ta olla täiuslik. Väidetavalt polegi teda seetõttu võimalik näha. 5. Paljud inimesed ei suuda uskuda Jumala olemasolu ja tunnetada hinge, sest nad mõtlevad ainult materiaalsetest asjadest. Kõik, mis näib kujutletav on nende jaoks mittemõistetav. See, mida inimene ei oska tunnetada, see ei jõua ka ta mõstuseni. Seetõttu nad ei suudagi tunnetada hinge. Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele.
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost
Kodutolmulest Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel Kõige intensiivsem paljunemisperiood kestab augustist oktoobrini, osalt isegi maikuuni eelistavad paljuneda niiskes kliimas
suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus: suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ning liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. väikeaju - reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi. keskaju - vastutab keskaju lihaste pigeseisundi säilitamise eest . vaheaju - reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist, keha temperatuuri. piklikaju - reguleerib elundite, nt. hingamise ja südametegevust. Peaaju talitus: juhib inimorganismi.
Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga. Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja põdral on võimu talle vastu hakkata. Põder ise on vaenlane paljudele loomadele, just sellepoolest, et ta on meie metsade suurim loom. Põtrade nägemine ei ole hea nad näevad samamoodi kui inimesed, kuid nende haistmis meel on tugev. Ohtudest nad saavadki teada just haistmise kaudu. Põder paaritub ainult ühel kindlal päeval kui ta on valmis viljastuma. Pärast pulmi jätab põdra kuningas oma sarved maha. Ning asub punti teise enda väljavalitud põdraga. Põdrate jaoks on nende pulm aasta tähtsaim sündmus. Kõige ohtlikumad on põdrad just siis kui neil on pulmad, siis oleks targem hoida neist eemale. Põdra ema kannab vasikat 8 kuud ja
Ajataju on kõikidel loomadel olemas. Raisakotkas lendab laienevas spiraalis. Spermatosoidid otsivad gradienti? Latentne e.edasilükatud tiinus. Suremise olukorras käitumine - sprite'i reklaam (janu võidab) To play opossum - teeselda, petta, omakasupüüdlikult. 2.LOENG: Haug riivvees - metabolism muutub. Reostus - silm paneb vastu(suurepärane immuunsus). Nahk hakkab kannatama. Keha peal suured klombid, limakamakad. Haava peale tekib soomuskate. Keemiline meel: haistmis ja maitsemeel. (põlenud kuusk) Valkude moodustised munahambad on kõvad. Munakoor on valgulise koostisega, kaitseb muna sisu. Mida kõrgem temp, seda vähem on vaja aega. Haistmismälu pilt on mitmekesine. Maks on vanem kui kopsud. Kõik gripid on kunagi olnud linnugripid. Koer magusat maitset praktiliselt ei tunne. Semioos on improviseeriv. Mimikri - matkimine Putukas oma liitsilmadega näeb hämmastavalt.
valgeainet. Üldse lähtub peaajus 12 paari peaaju närve. Suur aju on kõige suurem peaaju osa Suuraju nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis omavahel närvidega ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad
Suuraju on jaotunud kaheks pooleks paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Need on närvidega ühendatud. Ajukoor on ligikaudu 3mm paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Seal kujunevad tunded. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. SELJAAJU see on nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis. Seal on see välismõjude eest kaitstud. Seljaaju koosneb valge- ja hallainest, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke
Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas.Ta on tegelikult suuteline jalgadele püsti tõusma, ent kuna tal peaaegu puuduvad arenenud lihased, roomab ta vaid pikkamööda, end küüniste abil edasi tõmmates. Laisikud on ööloomad. Päeval nad magavad, öösiti söövad. Magades paneb unau pea rinnale, seetõttu näeb magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma hästiarenenud haistmis- ja kompimismeelele. Nägemise ja kuulmisega on asjalood halvemad, kuigi arvatakse, et nad kuulevad kõrgeid toone . Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele. Nende magu on kohastunud tahke toidu seedimiseks.Täis magu moodustab kolmandiku laisiku kaalust,toidu minek läbi seedeelundkonna võib kesta kuni kuu aega. Paljunemine:Pole teada, kuidas toimub emas- ja isasloomade vaheline kurameerimine
koore raskused. pingeseisun ed,mis sõita,nõela niidile eripiitkondad di ehk reguleerivad taha ajada,mis es asuvad nt: toonuse meie tahtele salvestuvad kuulmis,mait säilimise allumatut automaatselt smis ja eest elundite väikeajju. haistmis tegevust,nt juhib hingamist ja südametege vust. Seljaaju vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel,info liigub mööda seljaaju valgeainet peaajju ja tagasi
võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja ja lihas tundlikkuse.Kõrgem närvitalitlus. Vaheaju: reguleerib ainevahetust,paljunemist,keha temp. Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklik aju: reguleerib tahtele allumatuid tegevusi(hingam,südameteg) Keskaju: närviimpuls-de liikumine pea-jaseljaaju vahel ning tagab lihase toonuse e pingeseis. Sünaps- närvirakkusevaheline ühendus.mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele. 1)Elektriline sünaps- laeng kandub edasi.
äratab tähelepanu hea või halva lõhna olemasolust, mille korral on võimalik avastada näiteks tulekaju kohtadest, mis ei ole koheselt silmaga nähtavad või siis lihtsalt vaateväljat väljaspool. Hea lõna korral võib muutuda inimese meeleolu. Nt. hea toidu lõhna korral tunneb inimene joovastust suurepärasest aroomist ning tühja kõhu korral tungivat söögisu suurenemist. Maitsmis meelega saab eristada head toitu halvast ning ka söödavat ja söödamatut. Samuti saab nii haistmis- kui ka maitsmis aistingu abil avastada riknenud toitu. Kokkuvõttes on aistingud vajalikud inimese ellu jäämiseks ning selleks vajalike toimingute elluviimimiseks. 2. Iseloomusta tahtliku ja tahtmatu tähelepanu seisukohalt reklaami ja kuulutusi? Reklaamid seonduvad tahtmatu tähelepanuga. Tähelepanu köitmine sõltub suurenisti reklaami atraktiivsusest, on see siis teles, raadios või ajakirjades-ajalehtedes.
Ei ole mõttetult elatud aegu Suur hulk inimesi ei ole aru saanud, et iga elatud hetk on suure väärtusega ning iga hetkega me õpime midagi uut võttes vastu infot kas siis läbi nägemis-, haistmis-, maitse- või mõne teise meele. Tunded mängivad inimese elus suurt rolli ning paljud peavad mõttetuks meenutada halbu või ebamugavaid mälestusi või läbielamisi. Miks on kogu elatud ajal tegelikult alati mingi mõte olemas? Sellele küsimusele on tegelikult lihtne vastata. Tuleb lihtsalt tagasi mõelda neile alguses tunduvatele mõttetutele aegadele ning järeldusi teha mida neist õpitud on. Tehes järeldusi
reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus tunnet. Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes · Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem · Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes · Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes · Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem · Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem · Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem · Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem
Maitseainete säilitamiseks ei sobi läbipaistvad klaasist nõud. Valgus pleegitab neid ja kaob aroom. Ideaalne koht vürtside ja ürtide hoidmiseks on õhukindlalt suletud, külm ja kuiv Vürtse ja maitseained tuleb hoida eraldi nõudes, sest aroom lahtub ja võõrad lõhnad hakkavad kiiresti külge ROOGADE MAITSESTAMINE Roogade maitsestamisel läheb tarvis täpsust, intuitsiiooni, mõõdutunnet ning head haistmis- ja maitsmismeelt Maitse üle ei tasu vaielda, kuna erilisi ja üllatavaid maitsete kombinatsioone tasub ilma eelarvamusteta proovida Kui palju ja milliseid maitseaineid kasutatakse, selle määrab retsept ja kokk. Maitseainetega saad toitudele soodsat vaheldust, kuna maitseainete kogus toidu kogukuludest on ainult 1 %. ROOGADE MAITSESTAMINE Maitse tugevus sõltub kogusest sama maitseainega võid maitsestada nii tugevalt kui kergelt.
on reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus tunnet. Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui
Kehaga seotud meeltega,nelja alumise meelega,inimene tajub ennast,oma keha. Meeled on lasteeas lapse elus väga tähtsad.Lapsed kasvatavad oma keha,kõik käib kehast läbi.Tema tunnete poole ei saa nii pöörduda,et ei puudutaks tema keha.Oluline on mõista lapse arengut.Kõik mis mõjub,mõjub lapse kehale.Kui laps on ehitamises,siis kõik puudutab tema organeid.See jääb eluks ajaks sisse. On alumised meeled (kompimis-,elu-,liikumis-ja tasakaalumeel),keskmised meeled (maitsmis-,haistmis-,soojus- ja maitsmismeel) ning ülemised meeled (kuulmis-,sõna-,mõtte-ja minameel).Alumised ja keskmised meeled on omavahel seotud.Minameel ma mõistan sind,ma saan aru mida sina mõtled.See on üks eesmärk,millele me tahame lapsi suunata.Suudab ennast väljendada.Peame arendama alumisi meeli,et areneksid ülemised meeled. Kompimismeele organiks on naha pind.Sünd on kompimiselamus.Kompimismeel vahendab piiri,kus algan mina ja kus lõpeb maailm.Vaatamata tugevale kogemusele,algab
organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest,
matemaatiliste võimetega) · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks umbes 3mm paksune ja moodustub mitmetest närvirakkude kihist. Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus. · Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu. 2)VAHEAJU · Reguleerib ainevahetust, eritamist, sigimist ning kehatemperatuuri. 3)KESKAJU · Reguleerib lihaste toonust · Edastab infot suurajust seljaajju. 4)VÄIKEAJU
ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU TÖÖTLEB MEELTE KAUDU SAADUD INFOT PÕHJALIKUMALT. KUULMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA TEAD KUULMISEST KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? KÕRVALEST SUUNAB SINNA SATTUNUD HELILAINED KUULMEKÄIKU. KUULMEKÄIK LÕPPEB TRUMMIKILEGA, MIS HAKKAB HELILAINETE TOIMEL VÕNKUMA
projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot Silma osadeks valguskiire läbimise järjekorras on: ·Sarvkest ·Silma sisevedelik ·Lääts ·Pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ·Klaaskeha ·Võrkkest
ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU TÖÖTLEB MEELTE KAUDU SAADUD INFOT PÕHJALIKUMALT. KUULMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA TEAD KUULMISEST KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? KÕRVALEST SUUNAB SINNA SATTUNUD HELILAINED KUULMEKÄIKU. KUULMEKÄIK LÕPPEB TRUMMIKILEGA, MIS HAKKAB HELILAINETE TOIMEL VÕNKUMA. SEEJÄREL
Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine on üle maailma keelatud. Amfetamiin Amfetamiini kutsutakse rahvakeeli antsuks, see on sünteetiline stimulant. Varem on amfetamiini ravimina kasutatud narkolepsia, aktiivsus - ja tähelepanuhäire raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks. Seda kasutatakse ka mõnuainena ning dopinguna Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi Kanep Kanepitooted on marihuaana, hasis ja hasisiõli. Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis. Umbes 10% kõigist kanepi proovijatest jõuavad kanepisõltuvuse faasi. Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele. LSD LSD muudab oluliselt ümbritseva keskkonna
10. Milleks on vaja kõrvalesta? Millisel loomarühmal on kõrvalest? Et heli jõuaks kõrva, imetajatel. 11. Miks on kuulmine vahel tähtsam kui nägemine? Näited! Kui pimedas ei näe siis tuleb liigelda kas kompimise või hääle abil, nt oled keldris kus pole tuld. 12. Millega loomad kombivad? Näited! Kombitsatega, vurrudega, tundlad. Nt, putukas katsub maad või midagi muud tundlatega. 13. Miks vajavad loomad haistmis- maitsmismeelt? H- muidu nad ei tea kust toitu otsida, nt lõvi looduses; M- aitab kindlaks teha kas objekt on söödav. 14. Mida ja kuidas tunnetab kala küljejoonega? Tunneb ümbritseva vee liikumist. 15. Kuidas ja milleks kasutab kala ujupõit? See läheb õhku täis siis kui kala tõuseb pinnale ja tühjaks kui ta laskub sügavamale. 16. Kuidas ja milleks kasutab kala lõpusekaant? Väljapoole lahti ja vastu pead uuesti kinni, kasutab hingamiseks. 17
Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11. Haistmis ehk lõhnaaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninõõne haistmispiirkonda 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisraku karvakesi , põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse 3. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda kus lõhn kindlaks tehakse. 12. Maitseaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1
kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9. Millised on meie 5 peamist meelt ja millised meeleelundid nendega seonduvad? nägemismeel (silmad); kuulmismeel (kõrvad); haistmismeel (nina); maitsmismeel (keel); kompimismeel (käed) 10. Kuidas jaotatakse sensoreid ärritaja iseloomu järgi? fotoretseptorid (valgus), mehhanoretseptorid (kuulmis, tasakaal, kompimis), baroretseptorid (rõhk), termoretseptorid (nahas, limaskestas), kemoretseptorid (haistmis, maitsmis, siseelundites), osmoretseptorid(koevedelike rõhk) 11.Millise kahe väärtusega on ruumis määratud objekti asukoht? Objekti suuna ja suhtelise kaugusega. 12. Mille poolest erinevad nägemistelg ja optiline telg? Kui fikseerime objekti foveaga, on see esmane nägemisjoon ehk nägemistelg. Optiline telg läheb läbi silma pöörlemispunkti. 13. Kirjelda erinevaid nägemisjooni! Kust algavad, kuhu lähevad.
Mida suurem on pindala seda rohkem on seal närvirakke ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Paremajupoolkera määrab muusikalised, kunstilised võimed ja kujutlusvõime. Vasak pool aga on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimest tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näit. kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, ja haistmis- ning kõnelemis keskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid - nt kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, tänu sellele saame sõita
võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib
7. Närvisüsteem jaguneb kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju toimub informatsiooni töötlemine. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpsudesse ühinenud dendriidid ja neuroiidid. Selliseid kimpe nim. närvideks. 8. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundeid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks 9. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja muidugi sigimist. Ajuripats ja kõhunääre. II Inimene kui tervikorganism. 1. Energiat saame toit ainete söömise kaudu, mida me kasutame organismi töös hoidmiseks. 2
paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin. 2a) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2b) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 3a) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse. 3b) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 4) Descartes usub, et inimesele on midagi kõrgemalt poolt antud, mille üle mõtelda ja teooriaid luua. 5) Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele. 6) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted: Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises. Jumal täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Tõelisus kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited ja kriitika:
Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted
eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Hallutsinogeenid: Ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. 10. Virgatsained Atsetüülkoliin lihaste kokkutõmme, liigutuste juhtimine (Alzheimeri tõbi) Dopomiin liigutused, tähelepanu õppimine (Parkinsoni tõbi) Serotoniin uni, meeleolu, isu regulaator, tavaliselt pidurdav toime
Siia rühma kuuluvad amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy. Kõigi nende ainete lühi- ja pikaajaline toime on sarnane. Ecstasyt tarvitatakse peaaegu alati sotsiaalses kontekstis, seetõttu erineb selle tarvitajaskond muude uimastite tarvitajatest. Toime järgi Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. Toime järgi Kanep ,,Selle, mis hasis ühe käega annab, võtab ta teisega tagasi; võiks ütelda, et ta annab kujutlusvõime, kuid ei lase sellest saada mingit kasu." C
Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnad Mädamuna Teravad lõhnad Äädikas adaptatsioon 3-15 minuti jooksul. Lõhnatundlikkus on parim 37...38 ° juures. 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism Ageusia (maitsmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine maitsmis-ärritaja suhtes, maitsmisvõimetus võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Anosmia (haistmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine haistmis-ärritaja suhtes, haistmisärritaja võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Daltonism- võimetus eristada värve või üksikuid värvitoone. 19. Nimetada nägemishäireid · Kaugelenägevus; · Lühinägevus; · Düskromatopsia- osaline värvipimedus; · Täielik punasepimedus/rohelispimedus; · Täielik värvipimedus (alla 0,01% inimestest). 20. Selgitada: adaptatsioon
618). Elastse koe jäigastumise tõttu ei suuda silmaläts enam kuju muuta ja see kahjustab fokuseerimisvõimet.(Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.) Lugemisprille vajatakse tavaliselt umbes 45- aastaselt, kui "kätest enam ei piisa" (hoidmaks raamatut silmadest piisavalt kaugel). Kuulmine nõrgeneb peamiselt kuulmistee neuronite degeneratsiooni ja hävimise tõttu. Kõige enam häirub kõrgete helide kuulmine, madalaid kuuldakse nagu varemgi. Sageli nüristuvad haistmis- ja maitsmismeel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618). 3 Vanuritel on rohkem haigusi kui noortel. Vaevalt on keegi kuuekümneselt enam täiesti terve. Vanadus iseenesest ei tähenda haigust. Mõned pikaajalised, aegamisi arenevad haigused ei jõua nooruses tekkida või neid ei arvesta sel ajal.( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618)
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka
Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson (mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja) ja mitu lühikest dendriiti (neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulssid närviraku kehasse). Enamik närvirakke paikneb kesknärvisüsteemis, kuid osa moodustab kehas väikeseid kogumikke ning osa asub meeleelundites. AJU Ajukoore eri piirkondades asuvad nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmis-, kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtuv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm), mõtted ja mälu. Suuraju - seotud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegeist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säolitada keha tasakaalu. Piklikaju ühendab pea seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis
ka nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Asuvad rindmikujalgade alusel ja on rindmikku katva kilbi serva poolt varjatud. Siseehitus Esineb vaid 2 tänku (suuremat närvirakkude kogumit). Üks peas, teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud. Peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). Väga lühikesed tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele elunditena. Neil on liitsilmad, mis koosnevad osasilmadest. Nad näevad objekti kuju, kuid mosaiikselt. Eristavad vaid lähedal asuvaid esemeid, seetõttu kasutavad nad vees oma toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks haistmist, kompimist ja keemilisi signaale. Siseehitus Suurte sõrgadega suunab toidu suuava juurde, lõugadega peenestab toidu osaliselt. Mao seintes võivad asuda kitiinainest hambakesed, mis jätkavad toidu peenestamist
närvirakkude kihist Välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist
piirkondadega. Peaaju juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused.
lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi;
Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid haistmis-, tugi- ja basaalrakud haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna. Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2, koeral 150 Lõhna tundmiseks on inimesel vajalik vähemalt miljon lõhnamolekuli. Haistmisepiteeli paiknemine ja pindala erinevus koeral ning inimesel http://www.argosymedical
Kesta sisse ladestuvad ained annavad sageli osa ka putuka värvist. Närvisüsteemi põhiosa moodustab neelu ümber asuv närvirakkude kogumik ehk peaaju, millest saab alguse rindmikus ja tagakehas kulgev kõhtmine närvikett. Sellest suunduvad närvid kõikide kehaosade ja meeleelundite juurde. Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill. Neid paikneb igal pool üle putuka keha, näiteks ainuüksi mesilase tundlal on neid kuni 15000. Kõige tähtsamad on haistmis-maitsmis ning kompimissensillid. Maitsmiskarvakesed tunnevad ära vedelikes lahustunud aineid. Putukate maitsmiselundid võivad paikneda suu ümber ja kobijatel, liblikatel ning kärbestel ka käppade alaküljel. Liblikad tunnevad jalgadega vees 2000 korda väiksemat suhkrukontsentratsiooni kui see, mille juures inimene magusat kõrvalmaitset tajuma hakkab. Haistmine on putukatel palju parem kui inimesel. Nad kasutavad haistmismeelt toidu ja pesa leidmisel ning üksteisega suhtlemisel
sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6
3) allub suures osas tahtele 19.Kolm uimastigruppi, oska tuua igasse gruppi kuuluvaid aineid( 2 tk näidetest) Depressandid( alkohol, rahustid, opiaadid: oopium, morfiin ) Stimulandid( kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiinid:ectasy, MDMA) Hallutsinogeenid( marihuaana, meskaliin LSD) 20.Aistingute liigid ja tekkimine ( tabel vihikus !!)( tulebki tabelina , tüüpi pole vaja , on antud üks , teised täita) Välisaistingud- nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-,kompimis-, ja temperatuuriaisting Siseaistingud: Tasakaalu, valu, orgaanilised(iiveldus, nälg, janu) aistingud 21.Aistingu allumine, ülemine ja eristuslävi( antud ülesanne, otsusta kas ülemine, alumine või eristuslävi) Tundlikuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne tugevus, mingi aistingu tekkeks Tundlikuse ülemine absoluutne lävi-ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab
annaabi.ee 
