Entsefaliit Elisabeth Laanemets Doris Remmet 10.B Mis see on? Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Tekkepõhjused Entsefaliiti põhjustab sagedamini ajukoesse levinud viirus, enamasti herpes-, arbo(putukatega levivad viirused)- ning samuti ka leetrite ning mumpsi viirus. Näiteks herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustel aktiveerub ja põhjustab haiguse (nn
7. Vananemine on normaalne bioloogiline protsess, mis seisneb organismi kõikide kudede, organite ja organsüsteemide degeneratiivsetes muutustes. Inimestel kaasnevad vananemisega olulised muutused ka vaimses sfääris ning psühhikas. Vananemine toob kaasa nii füüsilise kui ka vaimse töövõime languse, suurema haigestumise, mälu nõrgenemise, nägemise ja kuulmise halvenemise. Vananemismuutused koetasandil: kuivamine, rasvumine, hüübumine ja jäigastumine. 8. Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustavad kas viirutste otsene tungimine ajju või viirustest põhjustatud ülitundikkusreaktsioon. Entsefaliidi iseloomuik äge algus on kõrge palavik ning peavalu. Lisanduda võivad krambid ning teadvus häire, mis võib süvendada koomani. 9. HIV on viirus, mis ründab inimese immuunsüsteemi, põhjustades kroonilise ning progresseeruva haiguse ja muutes inimese vastuvõtlikuks nakkushaigustele ning vähile
kasutamist ja suhkurtõbe.Haigestumise tõus on tihedalt seotud ühiskonnas toimunud sotsiaal- majanduslike muutustega. Valdavalt haigestuvad materiaalselt vähekindlustatud inimesed, töötud ja kodutud. Probleemi halvendab kõrge ravimresistentsete haigusjuhtude esinemissagedus - kuni 20%, mis on maailma kõrgemaid näitajaid. Tuberkuloos on üks olulisemaid AIDS-i komplikatsioone ning HIV epideemia võib Eestis tuberkuloosi probleemi veelgi süvendada. ENTSEFALIIT Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda. Märtsis läbi viidud uuringu kohaselt on Eesti elanikest 84% teadlikud puukide vahendusel levivatest haigustest, samas on vaid 14% inimestest end puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Tervelt 72% ei plaani ennast aga selle tõsise haiguse vastu üldse vaktsineerida. Eesti kuulub koos teiste Balti riikidega puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu ja
munandid paisuda meestel, kes olen jõudnud puberteeti. Orhiit on valus, aga see harva viib steriilsus - võimetus eostamist. •Pankreas. Sümptomeid see tingimus, mida tuntakse pankreatiit, sisaldavad valu ülakõhus, iiveldus ja oksendamine. •Munasarjad ja rinnad. Naised, kes olen jõudnud puberteet võib olla põletik munasarjades (oophoritis) või rinnad (mastiidi). Viljakus on harva mõjutanud. •Aju. Viirusinfektsioon, nagu mumpsi, võib põhjustada põletik aju (entsefaliit). Entsefaliit võib põhjustada neuroloogilisi probleeme ja muutuda eluohtlikuks. •Membraanid ja vedeliku ümber aju ja seljaaju. See seisund, mida tuntakse meningiit, võib juhtuda, kui mumpsi viirus levib vereringesse nakatada oma kesknärvisüsteemi. Muud probleemid •Kuulmise kaotus. Harvadel juhtudel, mumps võib põhjustada kuulmiskadu tavaliselt püsiv, kui ühes või mõlemas kõrvas. •Nurisünnitus. Ehkki see ei ole tõendatud, tellija mumps, kui oled rase, eriti
Mida võib ette võtta arst? Mumps ehk epideemiline parotiit on laste äge Peiteperiood on 14- 21 päeva. Nakkavus Last uurides määrab arst diagnoosi. Tugevate nakkushaigus, mille kõige iseloomulikumaks algab 1-2 päeva enne lööbe tekkimist ja peavaludega laps hospitaliseeritakse, et tunnuseks on kõrvasüljenäärmete turse.[1] kestab nädal aega. Haigus algab palavikuga, selgitada välja võimalik entsefaliit või Haigustekitajaks on Paramüksoviirus.[6] millele võib järgneda valulik neelamine ja meningiit.[3] turse süljenäärmete piirkonnas.[5] Kes põevad mumpsi? Haigus levib piisknakkusena.[6] Mumpsi prognoos: See nakkushaigus ohustab peamiselt üle 2- Lapsed paranevad üldiselt 10 päevaga aastaseid lapsi
ja punetusena ning võib tüsistuda ajukelmed, munandid, kõhunääre või sigimatusega. süda. Põletik võib olla nii ühe kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Tüsistused Mumpsi tüsistusena võib tekkida Raskemaks tüsistuseks on meningoentsefaliit ehk peaaju entsefaliit ehk peaaju põletik, kestade põletik, mis avaldub millest võib jääda püsiv kahjustus, peavalu, halva enesetunde ja surevus on 2%. Mumpsiga võib oksendamisena. Sümptomid kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme algavad 210 päeva peale või rinnanäärme põletik. Kui süljenäärme põletikku ja kestavad nakatutakse raseduse I 34 päeva. kolmandikul, võib tekkida abort või
Oksendamine, sünnitamine 3. Glükogeen on loomne varusahhariid, koosneb glükoosijääkidest, säilub maksas ja lihastes. 4. Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega Mittepärilikud Downi sündroom Diabeet, rasvtõbi Emakakaela kasvaja Diabeet Alkoholism, lühinägelikkus Herpes, entsefaliit Hemofiilia Hüpertoonia, hüpotoonia Meningiit, sügelised, gripp Daltonism Ateroskleroos Sooleparasiidid Pärilik kurtus Alzheimer, Parkinson Maohaavandid lühinägelikkus Epilepsia Tuulerõuged, aneemia
Durbanis on ka kõik võimalused aktiivseks rannapuhkuseks. Durban on kõige soojema kliimaga piirkond Lõuna- Aafrikas ja asub India ookeani kaldal. Vaktsineerimissoovitus Rühm Rühm II Rühm III Rühm IV Haigus I Kollapalavik A-hepatiit X X X X Meningokokknakkus A+C Meningokokknakkus A+C+W135+Y Kõhutüüfus X B-hepatiit X X Jaapani entsefaliit Puukentsefaliit Marutõbi X Tuberkuloos X Poliomüeliit Eestis pakuvad reise Lõuna- Aafrika Vabariiki Resiekspert Horizon Travel Eksootikareisid Go Adventure Baltic Tours Wris reisibüroo Hotellid: Garden Court Sandton 3* Tulip Inn 2* MAURITIUS Pealinn: Port Louis Rahvaarv: 1 288 tuh. Riigikeel: inglise Naaberriigid: Madagaskar Rahaühik: Mauritiuse ruupia
Laps peaks olema kodus kuni kõikide lööbeelementide kuivamiseni ja koorikuga kattumiseni. Nõrgenenud immuunsüsteemiga haigele tuleks anda suukaudseid viirusvastaseid preparaate. Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev entsefaliit ehk ajupõletik. Ennetamine Haiguse vältimiseks on olemas nõrgestatud elusvaktsiin, mis paljudes riikides kuulub plaanilisse immuniseerimisskeemi. Lapsi vaktsineeritakse 12. elukuul. Kuni 12-aastaste vaktsineerimisel on piisav üks vaktsiinidoos, vanematele lastele soovitatakse teha kaks doosi 4–8-nädalase vahega. Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi
Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus dementsus Alzheimeri tõbi Parkinsoni tõbi epilepsia PNS-i haigused: Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse kontroll glükogeeni säilitamine Neerude ülesanded: a a Südame tööd kiirendab jooksmine, vererõhk, süsihappegaas, adrenaliin Hingamisliigutuste kiirust ajas mõjutab süsihappegaasi sisaldus veres, piimhappe sisaldus veres ning
· Vereanalüüs · Liikvori uuring ( seljaaju vedeliku uuring) · Seroloogiline uuring Ravivõimalused · Haigust ravida ei saa · Leevendatakse haiguse sümptoome ( valuvaigisti,palaviku alandavad ravimid (ibuprofeen,paracetamol)) · Mumps paraneb iseeneslikult 1-2 nädalaga Prognoos · Kui ei teki tüsistusi on prognoos hea · Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 2% meestest steriilsus ( viljatus ) · Entsefaliit võib jätta püsiva neuroloogilise kahjustuse Ennetamine · Vaktsineerimine · Hoiduda kokkupuutest nakatunuga
1.viirusosake peab tungima organismi (oluline nakatumise toos). 2. viirusosake peab kinnituma peremeesraku pinnale (retseptorid). 3. viirus tungib peremeesrakku 4. nukleiinhappe vabanemine (DNA seostub otse peremeesraku geenidega, RNA muundub ensüümide abil esmalt DNA-ks) 4. viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 5. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus). 2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ). II jaotus :
Haigus avaldub erinevat. See sõltub vastsete hulgast, enamus nakatumisi haigusnähte ei põhjusta. Täiskavanud ussid võivad tekitada kergeid seedetrakti vaevusi, nagu kõhuvalu, kõhulahtistust või kinnisust, iiveldust ja oksendamist. Kui vastsed on sattunud organismi, siis nad hakkavad liikuma umbes nädal pärast nakatumist ja sel ajal tekivad sageli üldreaktsioonid: palavik, lihasvalud, silmaümbruse turse jne. Mõnikord võib tekkida müokardiit ehk südamelihase põletik või entsefaliit ehk ajupõletik. Viimane juht põhjustab üldiselt surma. Hiljem sümptomid muutuvad: tekib lihasnõrkus ja valu. Ajaga haigusnähud kaovad.
VIIRUSHAIGUSED Karolin Luik Sille Liik Koevedelikega (B-hepatiit, AIDS) Piisknakkusega (gripp) Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit
Neelamine on valulik ja eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis avaldub peavalu, halva enesetunde ja oksendamisena. Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletikku ja kestavad 3-4 päeva. Raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2%. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse I kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus. Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptome kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga.
vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine), tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit. Kui tahad vältida nakatumist nakkushaigustesse, siis pese tihti käsi, lase ennast regulaarselt vaktsineerida, hoidu haigetest inimestest kaugemale, söö kasulikke vitamiine(nt c-vitamiin) ning ära lase mustusel haava sisse sattuda.
4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära
Viirushaiguste levik Pille-Riin Kärner L2E Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse: Piisknakkusega - gripp Toitude ja jookidega A-hepatiit, kollatõbi Haigete loomadega entsefaliit, marutaud Koevedelikega AIDS, B hepatiit Gripp Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik
ilmnemist ja kestab 4-5 päeva pärast lööbe avaldumist Inkubatsiooni aeg on 10-28 ööpäeva Katarraalne periood Temperatuuri tõus Makulopapuloosne lööve, millest tekivad villid (1-6 ööpäeva) Korraga võib olla erinevas staadiumis ville ( Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha Lööve on sügelev sekundaarne bakteriaalne infektsioon kopsupõletik (pneumonia) entsefaliit hemorraagilised tuulerõuged Tüsistuste poolt on ohustatud rasedad, vastsündinud, immuunpuudulikkusega inimesed Tuulerõugete põdemise järel jääb viirus alati latentselt organismi Tuulutada ja koristada niiskelt ruume, kus haige viibib Jälgida õhutemperatuuri ruumis (et laps ei higistaks) Hoida patsiendi nahk puhas, abistada last hügieenitoimingutes Abistada patsienti villide peitsimisel antiseptilise preparaatidega
Koerte katk – ümbrisega morbilliviirus. Ka lõvidel. Väga varieeruva kliinilise pildiga. 2-tipuline palavik: 1. tipu juures leukopeenia, 2 tipu juures tüüpilised kliinilised nähud. * nohu, köha, isutus, oksendamine, kopsupõletik, konjunktiviit, jõuetus – letargia, nahal pustulid – haavandid, sekundaarne bakteriaalne infektsioon, närvinähud, ninapeegli ja käpapadjandil sarvestumine, kutsikatel muutub hambaemail tumedamaks. Vanadel koertel entsefaliit – pea vajub külje peale, ringliikumine, kerghalvatus. Verist kõhulahtisust pole! Koer võib esialgu terveks saada, kuid vanemas eas võib tekkida entsefaliit (pärast akuutset faas), sest viirus jäi närvirakkudesse. Kui vanemas eas toodetakse vigast viirust, siis tekibki fataalne entsefaliit. Akuutses faasis ei ole närvinähte, alles u 2 kuu pärast. Vaid akuutses faasis levitatakse viirust, närvivormi puhul enam mitte.
AIDS-iga kaasnevad haigused 1) kaposi sarkoom-nahavhk, siirded tungivad kikidesse elunditesse 2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik:
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited
) RNA-viirused(punetised,lastehalvatus jm.) DNA- ja RNA viirused(HIV,B-hepatiit jt.) Viirushaigus-viiruse poolt põhjustatud haigus. Viiruste paljunemine:viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva. Vaktsiin-olemas. B ja C hepatiit: Levik-seksuaalkontakt, veri, kehavedelik. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused. Peiteperiood-kuni pool aastat. Vaktsiin-vaktsineeritakse plaaniliselt(B-hepatiit).
Marutaud veistel Peamine kahjustuspiirkond • Kesknärvisüsteem Post mortem leiud Seedetrakti limaskesta põletik Ülitäitunud naha- ja nahaalused veresooned Veri tume ning halvasti hüübinud Magu tühi või mittesöödavate esemetega täitunud (oksad, kivid) Maks, neerud ja põrn liigveresed Post mortem leiud Kusepõis ületäitunud Peaaju veresooned liigtäitunud Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus Botulism Võõrkeha suus Mürgistused (näiteks raskemetallid)
takistab nende murdumise ja veritsemise teket Toidulisand L-lüsiin (aminohape) võib samuti villide teket vähendada. Kuna meditsiiniliselt pole seda tõestatud, võib sellist meetodit rakendada vaid arsti soovitusel. Ravimtaimed - salvei ja teepuuõli - võivad samuti villide teket vähendada, kuid neid tuleb kasutada vaid arsti ettekirjutusel Nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tõsiseid haigusi (nt: entsefaliit) http://www.aids- info.ch/files/faltblatt/sexuell_uebertragbar_ est.pdf http://www.hambaarst.ee/artikkel.php? id=296 http://www.inimene.ee/index.php? disease=g&sisu=disease&did=76&idr=h5s v6-Yhryz3sb0PRVZCRfysvW2 www.wikipedia.org
o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline:
o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline:
viib peremeesrakku transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks. Viirushaigused Nakkuste teed: 1.piisknakkusega(gripp) 2.toidu,joogiga(a-hepatiit, kollatõbi) 3.koevedelikega(AIDS, b-hepatiit) 4.haigete loomadega(marutaud, entsefaliit) Ägedad nakkused: *viiruse kiire paljunemine rakkudes *lüütiline tsükkel(peremeesrakkude häving) *selle vastu toimub intensiivne antikehade ja T-lümfotsüütide süntees=eluaegne immuunsus *nt:tuulerõuged, punetised, leetrid, mumps Peidetud nakkused: *viirus lüsogeenses tsüklis *nt:herpes,ohatis Viirushaiguste vastu on võimalik vaktsineerida. Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. Organism toodab viiruste vastu antikehi.
Bakterite ehitustüübid.Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) gripp levib läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS). 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit), 5) toit ja vesi - enteroviirused(kõhugripp). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad).NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit. HINGAMISTEED - adenoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), SISEELUNDID - hepatiit(maks), SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral. c) vaktsineerimine. 3. õgirakud e fagotsüüdid - hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke. Õgirakud
" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp
sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1.Pesta käsi. 2.Köhimisel, aevastamisel katad suu. 3.Nuuskamisel kasutatud paberrätikud viskan minema. 4.Vaktsineerimine, mis peaks toimuma 1-2 kuud enne haigust. 5.Seksimisel kastutage kaitsevahendit. 6.Ühekordseid süstlaid kasutangi ainult ühe korra! 7.Võõra vere kokkupuutumisel kasutatakse kummikindlaid.
tõhusa mehaanilise käise, mikroobid jäävad kinni, hävivad mao happelises keskkonnas. 2)esmasne immuunvastus e kaasasünd immuunsus- valged vererakud-õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immunvastus- põletik, kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. 3)Lümfotsüüdid- peavad olema võimelised eristama ja ära tundma sissetungijad, toodab spetsiaalseid valke, antikehasid. Tingitud haigused: 1)Entsefaliit-ajupõletik, peavalu, uimasus, väsimus, oksendamine, mäluhäired. 2)Lastehalvatus-viirushaigus, mõjutab liigutus keskuse neuroneid, vaktsiin olemas. 3)Dementsus- vaimsete võimete vähenemine ja hävimine, põhjus-ajurakkude hävimine. 4)Epilepsia- põhjus geenihäires, nakkushai, trauma, hapnikupuudus. Teadvuskadu, krambid. Haiguslood,mille korral ajurakud üle töötand.
Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas. Ravi Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev entsefaliit ehk ajupõletik. Palaviku alandamiseks kasutatakse tavalisi palavikualandajaid nagu paratsetamool või ibuprofeen. Sügeluse vähendamiseks kasutatakse antihistamiinikumeehk allergiaravimeid, näiteks tavegüül, dimedrool. Lööbe infitseerumise korral on vajalik antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid. Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus, leukeemia tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt
kõrge (39-40C) Kõrvasüljenäärmete valulikkus ja turse ehk parotiit, mis võib olla ühe- või mõlemapoolne Valulikkus neelamisel Haigus kestab tavaliselt 3-10 ööpäeva Kõrvasüljenäärmete turse (parotiit) Tüsistused Munandipõletik ehk orhiit postpuberteediealistel noorukitel (ca 25% patsientidest), võib põhjustada sigimatust Meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik (5-20% patsientidest) Entsefaliit ehk peaaju põletik (0,1-0,01% patsientidest) Raseduse esimesel kolmandikul põetud haigus võib põhjustada abordi või lootekahjustuse. Tüsistused Kõhunäärme-, kilpnäärme-, piimanäärme-, munasarja-, südamelihasepõletik. Kuulmiskahjustus. Diagnoosimine Kliinilise pildi alusel Seroloogiline uuring (kaitsekehad veres) Ravimine Spetsiifiline ravi puudub Sümptomaatiline ravi valuvaigistite ja palavikku
Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu ja soolete limaskestale, mistõttu võib valus süüa olla. Kuidas tuulerõugeid ravida? Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasnevad teised haigused nagu kopsupõletik entsefaliit ehk ajupõletik. Palaviku alandamiseks kasutatakse tavaliselt paratsetamooli või ibuprofeeni. Sügeluse vähendamiseks kasutatakse allergiaravimeid. Lööbe süvenemise korral on vajalik antibiootikumravi. Mida teha, et mitte haigestuda tuulerõugetesse? On olemas tuulerõugete vastane vaktsiin aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vaktsiin on vajalik immuunpuudulikkusega inimestele ja leukeemiahaigetele
b) Vältida mutageene c) Teha sünnieelne diagnostika 12. Pärilike haiguste ravi 4 võimalust on: a) Asendusravi b) Dieetravi c) Kirurgiline ravi d) Geeniteraapia 13. Liigita antud haigused 3 rühma vastavalt nende tekkele: Koosta tabel! gripp, borrelioos, mumps, botulism, tuulerõuged, kõrgvererõhutõbi, lastehalvatus ehk poliomüeliit, salmonelloos, koolera, süüfilis, alkoholism, punetis, ohatis, leetrid, soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku eelsoodumusega haigused Borrelioos, botulism, Gripp, mumps, tuulerõuged, Kõrgvererõhutõbi, salmonelloos, alkoholism,
retsessiivsed alleelid, mis 2) Haigustekitajatest tingitud tundlikkust teatud määravad päriliku haiguse BAKTERID salmonelloos, keskkonnategurite suhtes. avaldumise, kusjuures vanem ei teetanus, borrelioos, süüfilis. pruugi haigust põdeda, vaid võib VIIRUSED nohu [-> sinusiid], Pärilik rasvtõbi, olla haiguskandja. Sellist tüüpi entsefaliit ABC hepatiit, HIV-nakkus. alkoholism, haigus avaldub alati. PARASIITUSSID solge, laiuss, kõrgvererõhktõbi ehk paeluss. hüpertoonia, II tüüpi Näiteks daltonism, hemofiilia, ALGLOOMAD toksoplasmoos, suhkruhaigus, kopsuvähk. pärilik kurtus, albinism, lühi- malaaria. nägelikkus. 3) Loote väärarengud TERATOGEENID(tubakas, alkohol,
objektid. Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Haigus võib esineda puhangutena lasteaedades ning
tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Ravivõimalused: Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk nakkuslik põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev entsefaliit ehk ajupõletik. Palaviku alandamiseks kasutatakse tavalisi palavikualandajaid nagu paratsetamool või ibuprofeen. Sügeluse vähendamiseks kasutatakse antihistamiinikume ehk allergiaravimeid, näiteks tavegüül, dimedrool. Lööbe infitseerumise korral on vajalik 14 antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid. Teisiti ravitakse haigeid, kes oma
Viirused... Klassifikatsioon: tõvestava objekti alusel bakteriviirus e. faag taimeviirus loomaviirus inimeseviirus Nakatumine: seeneviirus piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) Viirused... Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus Peremeesrakk puruneb Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke Viirused... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused
13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15. Pahaloomulise kasvaja tunnused tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab metastaase, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile on tugev. 16. Ikterus kollasus 17. Rekonvalestsents periood paranemisperiood 18. Prodromaalperiood eelnähtude periood 19. Metaplaasia koeteisumus. 20. Entsefaliit peaaju põletik 21. Haiguse kulu 4 etappi: 1) Latents- e. Peiteperiood 2) Prodromaal- e. Eelnähtude periood 3) Manifestne e. Põdemisperiood 4) Rekonvalestsents- e. Paranemisperiood. 22. Hüperteermia kuumakoormus on nii suur, et organism ei suuda liigset soojust ära anda. 23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida
GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündroomiga lapsed VIIRUSHAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTAVAD VIIRUSED, KES ON NUKLEIINHAPPEST JA VALKUDEST KOOSNEVAD RAKULISE EHITUSETA BIOLOOGILISED OBJEKTID. GRIPIVIIRU S VIIRUSHAIGUSTESSE NAKATUMINE: PIISKNAKKUS (nt gripp) SÖÖGI VÕI JOOGIGA (nt kollatõbi) KOEVEDELIKEGA (nt AIDS) HAIGETE LOOMADE (nt marutõbi, entsefaliit) KÕIGE TÕSISEMAKS VIIRUSHAIGUSI TÕRJUVAKS VAHENDIKS ON ORGANISMI ENDA IMMUUNSÜSTEEM. IMMUUNSÜSTEEM EHK IMMUUNSUSSÜSTEEM ON ORGANISMI KAITSESÜSTEEM VÕÕRVALKUDE VASTU. IMMUUNSUS ON ORGANISMI VÕIME TÕRJUDA MITMESUGUSEID HAIGUSTEKITAJAID. IMMUUNSUSE 2 LIIKI: KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS OMANDATUD IMMUUNSUS IMMUUNSUS OMANDATUD KAASASÜNDINUD Pärandub vanematelt
....................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid............................................................................................................................14 CHIKUNGUNYA VIIRUSHAIGUS........................................................................................15 KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILINE PALAVIK.............................................................16 MENINGOKOKKNAKKUS.....................
viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik AIDS, B hepatiit. Siirutajatega entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik, oksendamine, kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt
Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine
2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7
· Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus · Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) · Entsefaliit puukides Kõnehäired · Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult
Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine
NT: kssikisa fenotüübis. Hagused: sündroom, Martin Belis tõbi. sirprakuline aneemia Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Paika panevad geenid, nt:juukse värvus, karva jämedus. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Geenide ja keskkonna mõju nt: kehakaal. NIMETA. Mittepärilikud haigused, mis võivad viia looteväärarenguni on punetised, toksoplasmoos. Mittepärilikud haigused: BAKTERID-salmonellos,teetanud,borrelioos,süüfilis.VIIRUSED- nohu, entsefaliit, hepatiit,HIV-nakkus. PRASIITUSSID-solge, laiuuss, paeluss.ALGLOOMAD-toksoplasmoos,malaaria. Päriliku eelsoodumusega haigused: rasvtõbi, alkoholism,kõrgevererõhutõbi, teisttüüpi suhkruhaigus. Pärilikud haigused: Daltonism, hemofiilia, pärilik kurtus, albinism, lühinägelikkus, Martin Belli tõbi, kassikisa sündroom. .
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt
annaabi.ee 
