Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks
· DNAviirused(herpes,adeno,papilloon jt ) · RNAvuursed(punetis,puukentsefaliit,lastehalvatus jt) DNA ja RNA viirused(HIV,Bhepatiit jt) V. 1.kinnitub fibrillidega rakumembraanile(viirusosake) 2.osake vabaneb ümbirsest ja lagundab rakumembraani. 3.viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku. 4.viirusosake vabaneb kapsiidist VI. Nakatumine : piisnakkusega(gripp),toiduga ja joogiga(Ahepatiit/kollatõbi),koevedelik (AIDS,B hepatiit),haigete loomadega(puukentsefaliit,marutaud) AHepatiit ehk kollatõbi B ja Chepatiit AIDS LEVIK: Saastunudtoit,jook,kontaktnakkus Seksuaalkontakt,veri,kehavedeli Seksuaalkontakt,veri,rinnapii HAIGUSNÄ Nahk,silmavalgedkollased, k m maksatalitlushäired
DNA-viirused(herpes,adeus,papilloon jne.) RNA-viirused(punetised,lastehalvatus jm.) DNA- ja RNA viirused(HIV,B-hepatiit jt.) Viirushaigus-viiruse poolt põhjustatud haigus. Viiruste paljunemine:viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva. Vaktsiin-olemas. B ja C hepatiit: Levik-seksuaalkontakt, veri, kehavedelik. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused. Peiteperiood-kuni pool aastat. Vaktsiin-vaktsineeritakse plaaniliselt(B-hepatiit).
Kollatõbi Mida kujutavad endast hepatiitidid ning kuidas nad levivad? Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega.
arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Haigus võib esineda puhangutena lasteaedades ning teistes kollektiivides. Ahepatiit paraneb alati hästi ning jääkprobleeme ei esine. KUIDAS HAIGUS LEVIB?
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine
B-hepatiit Oliver,Lasse Mis on B-hepatiit B-hepatiit on kollatõbi ehk maksapõletik,mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks mis võib viia maksavähi tekkele Mida noorem on nakatunud inimene,seda suurem on tõenäosus et haigus muutub krooniliseks Tekkepõhjused B-hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu Haigus levib ka viirust kandvalt emalt
Viirushaigused Nakatumine viirushaigustesse Piisknakkusega(gripp) Toiduga ja joogiga(kollatõbi/A hepatiit) Koevedelikega(B hepatiit/ Aids) Haigete Leetrid Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peitub kehas 10-15 päeva ja peale seda tekib 3-4 päeva kestev palavik. Lööve algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav. Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged
B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb umbes 500000 inimest sellega seotud haigustesse. Referaat on ülesehitatud järgnevalt: alguses tutvustades hepatiitviirust, siis selle levikut, erinevate viiruste sümptomeid ning kuidas kaitsta ennast. 3 1. Mis on hepatiit? Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad viirused – A, B, C, D ja E hepatiidid. Need erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Kergeks peetakse sellist vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raskete juhtude korral võtab paranemine aega paar kuud. Krooniline haigus aga kestab elu lõpuni, haigusnähud tekivad ning kaovad hooti. (http://vaktsiin
omadus kollatõbi salmonelloos Haiguse Iiveldus, palavik, valud Iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, tunnused kõhulahtisus, palavik Haiguse tüüp Viirus Tervisehäire Kuidas Toidu ja joogiga Toitumise teel, joomise teel... kehasse jõuab? Sümptomid 3-6 nädalat Paari tunni pärast, peale sisse söömist avalduvad... Mis põhjustab Mao (magu) bakterist Mikrooborganism salmonella haigestumist? Hulleim Surm Surm tagajärg Kuidas Vaktsineerimine p.m. polegi aga saab ennetada. Mitte süüa kaitsta? teadmatust. Kas haigus Jah, A, B, C, D, E ...
Viirushaiguste levik Pille-Riin Kärner L2E Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse: Piisknakkusega - gripp Toitude ja jookidega A-hepatiit, kollatõbi Haigete loomadega entsefaliit, marutaud Koevedelikega AIDS, B hepatiit Gripp Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus
B-hepatiit Kristin Kaskema B-hepatiit Teine viirustüüp Kahjustab maksa Peiteperiood kuni aasta Võib muutuda eluagseks krooniliseks maksahaiguseks (mida noorem, seda suurem tõenäosus) Diagnoositakse vereanalüüsi põhjal, kroonilist biopsiaga ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Tunnused Isutus Iiveldus ja oksendamine Väsimus Liiges- ja lihasvalud Maksapõletiku korral: 1. nahk ja silmavalged kollaseks, 2. uriin muutub tumedaks 3. väljaheide heledaks, 4. võib tekkida kogu keha sügelus Salapärane nakatumine Otsese kontaktiga nakatunud verega Kehavedelikega 1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4. Tupevedelik . Sünnituse käigus
v Tormid v Liustiku sulamine Magevee vähenemine v Immigratsioon v Sademetemustri muutumine v Muutused loomade elus Tagajärjed inimestele: Näljahädad Soojenemine süvendab allergiaid Troopilisteviiruste levik( malaaria, kollatõbi) Majanduslik langus ( põllumaa vähenemine) Tagajärjed loodusele: Jää sulamine poolustel Ø Veetaseme tõus Ø Saared ja madalikud üleujutatud Kliimavöötmete muutumine Ekstreemsed ilmastiku tingimused Ø Põuad Ø Tsunamid ja orkaanid Ø Üleujutused Võimalikud lahendused: Heitgaaside vähendamine ü Kasutada ühistransporti
A-Hepatiit A-hepatiidist · A-hepatiiti e. · A-hepatiit on väga nakkuslikku kollatõbe nakkav. Igal aastal põhjustab A-hepatiidi haigestub ülemaailmselt viirus (HAV) 1,4 miljonit inimest. See on kõige sagedasem A-hepatiidi viiruse vaktsineerimisega tagajärjel tekib ennetatav haigus maksapõletik reisijate seas. (kollatõbi). A-hepatiit kui viirus · A-hepatiidi viiruse · Üldiselt on hepatiit A puhul on tegu nn suhteliselt ohutu ja ei mustade käte ole surmaga lõppev haigusega, sest viirus haigus, aga haiguse eritub organismist kulg võib olla roojaga ning kandub komplitseeritud ja viia edasi otsese kontakti, pikaleveninud pesemata käte, haiglaravile. saastunud vee ja toiduga. Kuidas nakatutakse
Bhepatiit Hendrik Künnapuu 9a. kl Mis on Bhepatiit ? Bhepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Umbes 10%l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksavähi tekkele. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Tekkepõhjused B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt
TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · Igikeltsi sulamine · Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TAGAJÄRJED INIMESTELE: Näljahädad · Soojenemine süvendab allergiaid · Troopiliste viiruste levik (malaaria, · kollatõbi) Majanduslik langus (põllumaa · vähenemine) TAGAJÄRJED EESTIS! Põhiline temperatuuritõus leiab · aset talvel või varakevadel, mitte suvel. · Lüheneb või kaob hoopis lumekate. Suureneb talviste tormide ja · udude sagedus. Seoses veetaseme tõusuga · ujutakse osa maismaa-alasid üle. Osad liigid võivad välja surra. · SUUREMAD TAGAJÄRJED! Arktika merejää sulab (umbes · kümne aasta pärast). Gröönimaa jääkilp kaob (umbes ·
seente kulinaarse töötluse ega hoidistamise viisil. Peiteaeg on 8–24 tundi, harva 6, vahel isegi kuni 40 tundi. Mürgistus ilmneb kahes järgus: esmaste seedetrakti häirete järel haige enesetunne vahepeal paraneb; sümptomite pikk peiteaeg ja vahepealne näiv paranemine muudab mürgistuse äärmiselt ohtlikuks, suremus on kuni 60%. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine; maksakahjustused, kollatõbi, verehüübivushäired, veritsus, neerupuudulikkus, kusiveresus, teadvushäired, kooma, järgneb surm. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Valge_k%C3%A4rbseseen https://www.loodusmuuseum.ee/k%C3%A4rbseseened http://ceened.pbworks.com/w/page/9256099/valge%20k%C3%A4rbseseen https://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loodus/3seened.htm
neerude- ja maksakahjustus. Ülevaade Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb kergelt, gripisarnaste nähtudega, kuid raskel juhul võib lõppeda surmaga. 9. Mis on B-hepatiit, kuidas see levib? ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Selgitus Viirushepatiit B ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Ülevaade Praegu tuntakse viite tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas on tõsiseks probleemiks. Suur oht nakatuda on ka meditsiini ja päästeameti töötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel.
Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkonnas, lihasvalu, lümfisõlmede turse, villid nakatumise kohal Ohtlik lootele! Levib: otsese kontakti teel või vanematelt vere kaudu
toiduaineta ja vee valud maos kraanivett. kaudu. Kampülo- Haigus levib toidu ja Kõhulahtisus, Nakkuse võib saada bakterioos vee kaudu. iiveldus, palavik lihast, piimast, veest (eriti reisidel). A-hepatiit ehk Haigust põhjustav Nõrkus, naha Korralikult käsi ja kollatõbi viirus võib levida kollasus, tume aedvilju pesta. mustade käte või uriin toiduga. MIKROORGANISMIDE PÕHJUSTATUD TOIDUMÜRGITUSED Botulism Bakter eraldab Oksendamine, Ohtlikud on kodus mürki botuliini, nägemis ja valmistatud liha-, kala- bakterid ei hävine rääkimishäired, ja kaunviljakonservid. 100 C juures
7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne: 1) Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! 18.Viirushaiguste nakatumisviisid o piisknakkusega (gripp) o toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) o koevedelikega (AIDS, B hepatiit) o haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) 19. Viirushaigused, nende vastu vaktsineerimine o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub
7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne: 1) Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! 18.Viirushaiguste nakatumisviisid o piisknakkusega (gripp) o toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) o koevedelikega (AIDS, B hepatiit) o haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) 19. Viirushaigused, nende vastu vaktsineerimine o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub
*teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks *geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks. Viirushaigused Nakkuste teed: 1.piisknakkusega(gripp) 2.toidu,joogiga(a-hepatiit, kollatõbi) 3.koevedelikega(AIDS, b-hepatiit) 4.haigete loomadega(marutaud, entsefaliit) Ägedad nakkused: *viiruse kiire paljunemine rakkudes *lüütiline tsükkel(peremeesrakkude häving) *selle vastu toimub intensiivne antikehade ja T-lümfotsüütide süntees=eluaegne immuunsus *nt:tuulerõuged, punetised, leetrid, mumps Peidetud nakkused: *viirus lüsogeenses tsüklis *nt:herpes,ohatis Viirushaiguste vastu on võimalik vaktsineerida. Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused.
· Vit C defitsiidi kiire teke, vit A tundlik mikrotsütaarne aneemia Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi, artriit, stenokardia, diabeet, katarakt, hemofiilia, osteomalaatsia Toksilisus: Steroidhormoonide laadne toimemehhanism! POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud · Iiveldus oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus, neutropeenia, naha pigmenteerumine jne.
hoidumiseks. Tänu vaktsineerimisele on kadunud inimkonda sajandeid räsinud katku ja rõugeepideemiad.difteeria,lastehalvatus,läkaköha,teetanus need tõved on tänaseks peaaegu unustatud just tänu vaktsineerimisele. Tänapäeval on aga üles kerkinud uued probleemid (näitekas emakakaelavähk) ja erinevad müüdid. Reisides võib nakatuda erinevatesse haigustesse nagu näiteks hepatiit e,kollatõbi,düsteeria,malaaria jms. HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised.Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus difteeriateetanusläkaköha) vaktsiin. Siis ka MMR (measles, mumps, rubella leetridmumpspunetised). Samas ka mõne vaktsiini teatud partiid on tunduvalt ohtlikumad kui sama vaktsiini teised partiid. Vaktsiinide poot esile kutsutud haigused
Kuuluvad protistide hulka. Vetikate paljunemine Suguta paljunemine Suguline paljunemine · Ainuraksed poolduvad. · Hulkraksed moodustavad eoseid. · Moodustuvad sugurakud. Kuju Munakujuline (koppvetikas) Keraja kujuga (klorella) Ümar (pleurokokk). Ehitus Viirused Viirused Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Rakuline ehitus puudub. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirustesse nakatumise viisid Piisknakkusega (gripp) Toiduga ja joogiga (A-hepatiit/kollatõbi) Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda
Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus Viirused... Klassifikatsioon: tõvestava objekti alusel bakteriviirus e. faag taimeviirus loomaviirus inimeseviirus Nakatumine: seeneviirus piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) Viirused... Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus Peremeesrakk puruneb Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke Viirused... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini
Hepatiidi liigid "Kollatõbi", maksapõletik ehk hepatiit, on tuntud aastakümneid. Praeguseks on teada viite liiki hepatiiti: 1. Ahepatiit (epideemiline hepatiit) 2. Bhepatiit (inokulatsioonihepatiit) 3. Chepatiit 4. Ehepatiit 5. nona, nonB, nonC, nonEhepatiidid Dhepatiit lisandub alati Bhepatiidile ja vaktsineerides Bhepatiidi vastu on olema skaitse ka dheptiidi vastu. Kõikide haiguspilt varjeerub asümptomaatilisest (sümptomid puuduvad) eluohtlikuni, kuigi Bhepatiidi korral on surmaoht tunduvalt suurem kui näiteks Ahepatiidi korral. Oluline erinevus A, B, Chepatiidi vahel on see, et Ahepatiit ei muutu krooniliseks. Ahepatiit Ahepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või mujal. Viirusliku Ahepatiidiga pu...
suri AIDSi 3,0 milj. Ja nii igal aastal edasi 2006 elas HIV-iga 39,5 milj sh 2,3 milj last suri AIDSi 2.9 milj Vaata http://www.searo.who.int/EN/Section10/Section18/Section348.htm EESTI http://www.tervisekaitse.ee/?page=102 Eestison 1988-2008 kokku avastatud: 6838 HIV-positiivset 2008 jaan-nov: 474 HIV-nakatunut: 275 meest ja 199 naist sh 198 Tallinnas AIDSi-haigeid on 247 (2008 nov), AIDSI surnuid on üle 20 inimese Hepatiit A-hepatiit ehk kollatõbi B-hepatiit levib 100 palavik, seedehäired korda kergemini kui (70-80% nahk kollane) HIV Levib elukondlikult Hepatiit B-hepatiit levib: Vere kaudu (nt. narkootikumide süstimine veeni) Kaitsevahenditeta seks Kehavedelikega (ka sülg ja pisarad) Sümptomid: Väsimus, ebamäärane kõhuvalu Maksavähk või tsirroos surm (1%haigestunutest) Hepatiidi poolt põhjustatud maksakahjustus HERPES
- maia, majja Sõnaraamatute liigid ja liigistamine: Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet kirjeldus pakub). Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski:
Söömishäirega naiste füüsilise ja emotsionaalse tervise tõttu ohustavad neid rasestudes suurema tõenäosusega mõni järgmistest komplikatsioonidest - enneaegne sünnitus - surnultsünd või iseeneslik abort - suurenenud keisrilõikega sünnituse oht - loote kasvupeetus - komplikatsioonid sünnitusel - depressioon - preeklampsia ehk rasedusaegne hüpertensioon - loote väärarengud (näiteks suulaelõhe) - kollatõbi - lootevee vähesus - enneaegne platsenta eraldumine - suurenenud neeru- ja südamekahjustuse risk - imetamisprobleemid Ajalugu Nälg või hüsteeria.18. sajandi teises pooles muutus Lääne- Euroopa keskklassi ja aristokraatide hulgas populaarseks ”viktoriaanlik anoreksia”. Inimesed pidid end näljutama, et vastata viktoriaanlikule väljendile „haprus“, mida seostati hingelise puhtuse ja naiselikkusega.
pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündroomiga lapsed VIIRUSHAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTAVAD VIIRUSED, KES ON NUKLEIINHAPPEST JA VALKUDEST KOOSNEVAD RAKULISE EHITUSETA BIOLOOGILISED OBJEKTID. GRIPIVIIRU S VIIRUSHAIGUSTESSE NAKATUMINE: PIISKNAKKUS (nt gripp) SÖÖGI VÕI JOOGIGA (nt kollatõbi) KOEVEDELIKEGA (nt AIDS) HAIGETE LOOMADE (nt marutõbi, entsefaliit) KÕIGE TÕSISEMAKS VIIRUSHAIGUSI TÕRJUVAKS VAHENDIKS ON ORGANISMI ENDA IMMUUNSÜSTEEM. IMMUUNSÜSTEEM EHK IMMUUNSUSSÜSTEEM ON ORGANISMI KAITSESÜSTEEM VÕÕRVALKUDE VASTU. IMMUUNSUS ON ORGANISMI VÕIME TÕRJUDA MITMESUGUSEID HAIGUSTEKITAJAID. IMMUUNSUSE 2 LIIKI: KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS OMANDATUD IMMUUNSUS IMMUUNSUS OMANDATUD KAASASÜNDINUD
palavik, vedelikupuudus, lastehalvatus- kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi tunnused: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus, marutõbi- nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik- sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus) 21. Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu vaktsineeritakse Eestis plaaniliselt. B-hepatiit Lastehalvatus Leetrid Mumps Punetised 22
Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine Viirus Leetrid Hingamisteed, nahk Piisknakkus Vaktsineerimine, läbipõdemine Viirus Marutaud Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine
ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d 14. Nimeta viirusi. HIV---AIDS,papilloomviirus,gripp, rotaviirus,puukentsefaliit, hepatiit, kollatõbi, mumps,tuulerõuged,läkaköha,linnugripp,marutaud. 15. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaigustega? Pesta käsi, toituda tervislikult,vaktsineerida. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine Viirus Leetrid Hingamisteed, nahk Piisknakkus Vaktsineerimine, läbipõdemine Viirus Marutaud Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine
kromosoomide ehituses või arvus. Kurttummus, veritsustõbi e. hemofiilia, naha soomustõbi, kõrge kolesteroolitase veres, kõrgvererõhktõbi, skisofreenia, reuma, suhkrutõbi, Downi tõbi, kassikisa sündroom jne. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. Allergia, kasvajad, nohu, herpes, gripp, punetised, tuulerõuged, kollatõbi, akne ehk vistrikud, mädased haavandid, kõhulahtisus, düsenteeria, salmonelloos, angiin, kopsupõletik, tuberkuloos, gonorröa, süüfilis jne. 10.Kuidas uuritakse pärilikke haigusi? (too 2 näidet) abiks Õp. lk 145 Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehitust ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. 11.Kuidas ravitakse pärilikke haigusi? abiks Õp. lk 145
halb enesetunne, gripilaadne haiguspilt, peavalu, kõhuvalu ja düsuuria (urineerimishäired). Kõigi nelja liigi poolt põhjustatud haiguse iseloomulikumaks sümptomiks on perioodiliselt korduvad kõrge kehatemperatuuriga haigushood. Viimased kujutavad endast 6 8 tunniseid kuuma- ja vappekülma ning higistamisega kulgevaid tsüklilisi haigushoogusid. Samuti võib maks olla suurenenud, kaasneb aneemia ja ka kollatõbi. Malaaria ravi koosneb sümptomaatilisest ja spetsiifilisest ravist. Tähtis on kehatemperatuuri langetamine, vedelikukao kompentseerumine ja neerude töö, vere hulga ja glükoosisisalduse korrigeerimine. Aneemia on pahaloomulise malaaria võimalik komplikatsioon. Sellisel juhul võib olla vajalik vereülekanne. Raske Plasmadium falciparum'i malaaria võib olla eluohtlik, seda parasiitide poolt nakatatud
Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel? Need on kaitsevalgud, nad hakkavad hävitama viiruseid inimese organismist 7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida? Siis hakkavad antikehad hävitama viiruseid, inimene ei või haigusesse üldse haigestuda või põeb haigust kergelt. 8. Missuguste haiguste vastu oled sina vaktsineeritud? Puukentsefaliidi, mumps, leetrid, kollatõbi, lastehalvatus 9. Missuguseid viirushaigusi oled põdenud? Gripp, tuulerõuged 10. Kuidas saad hoiduda nakatumast puukentsefaliiti? Peab ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerima, siis hakkavad viirused hävima organismist. Algloomad 1. Miks on algloomad looduses tähtsad? Osalevad aineringes, surnud organismide lagundamise aineks, on toiduks suurematele loomadele, aitavad seedida mäletsejatel tselluloosi 2
nahalööve, palaviku ja lüõmfisõlmede paistetuse. Ilma ravita paranevad needki, kuid mõne aja jooksul võivad korduda. Järgneb tõsisem faas . III faas: mõned aastad peale nakatumist. Siseorganite nakatumine toimub selles faasis. Näiteks seljaaju (kõnnaku häiritus). IV faas: aju nakatub. Tagajärjeks dementsus. Viirus tehakse kindlaks mikroskoopilise uuringuga või süüfilis-testiga, kus kontrollitakse verd. Usaldusväärne vastus 3 nädalat peale nakatumist. HEPATIIT B Kollatõbi. Hepatiitviiruseid on erinevaid, aga B ja C on neist ainsad, mis suguliselt levivad. Haiguse kulg on igal juhul väga erinev. Võib kulgeda ilma komplikatsioonideta, ka samas võib kaasa tuua ägeda maksapõletiku, mis võib lõppeda ka surmaga. Enamsutel areneb hepatiit krooniliseks maksapõletikuks, mis lõppeb tsirroosi või maksavähiga. Hepatiidiga seondub järgnev probleem: paljud kannavad haigust, aga ise ei haigestu,nakatades samas teisi. Lisaks seksile levib ka
Punetised Sümptomid * Nahalööve * Palavik Mumps Sümptomid * Kõrvasüljenäärmete põletik * Palavik Gripp Sümptomid * Sarnaneb külmetusega * Kõrge palavik * Kurguvalu, lihasevalu, äge peavalu * Vappekülm * Nõrkus, jõuetus * Köha Marutõbi Sümptomid * Närvisüsteemihäired * Foobiad * Halvatus Puukentsefaliit Sümptomid * Palavik * Pea- ja lihasvalud * Närvisüsteemi kahjustused Kollatõbi Sümptomid * Nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks * Maksatalitushäired Aids Sümptomid * Palavik * Kurguvalu * Väsimus * Lümfisõlmede suurenemine * Lihas- ja liigesevalud KASUTATUD MATERJAL Bioloogia õpik Ülle Parm, Viia Parv ,,Nakkushaigused" http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:vJL5aWtD2fEJ:www.kliinikum.ee/infektsioonikontrolliteenistus/doc/oppematerjalid/IV/ Rouged.doc+r%C3%B5uged&cd=1&hl=et&ct=clnk http://www.slideshare
hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid. Kuigi mõned inimesed võivad jääda kaebusteta paljudeks aastateks, hakkab HI-viirus samal ajal hävitama inimest nakkuste eest kaitsvat immuunsüsteemi. Nõrgestatud immuunsüsteemi korral kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom - AIDS. Hepatiit Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida võivad põhjustada erinevad viirused, aga ka toksilised ained ja ravimid. Verega levivatest viiruslikest maksapõletikest on enam levinud B- ja C-hepatiit. Hepatiit B viirus on levinud kogu maailmas, mis levib vere kaudu ning kõige sagedamini sugulisel teel. Harvadel juhtudel võib viirus levida ka nakatunud esemetega kokku puutudes, sest kuivanud veretilgas võib viirus olla nädalaid nakkusohtlik.
Inimene 12. klass Inimese süstemaatiline kuuluvus. RIIK loomariik, HÕIMKOND (selgroogsed) keelikloomad, KLASS imetajad, SELTS esikloomalised ehk primaadid, SUGUKOND inimlased, PEREKOND inimene, LIIK homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuril...
alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. aferentne närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi suunas. eferentne närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse. sünaptiline summatsioon närvirakku kandub mitu erutussignaali, signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi.
Võitlus kahjuritega · Booraks 1. Kärbsed · Ruumide õhutamine 15 · · Kahjuritõrjeplaan on enesekontrolli- plaani üks osa 3. Närilised (kõhutüüfus, nakuslik kollatõbi) · Aukude kinnipaikamine · Ventilatsiooniavade ja külmkambrite ventilatsioonide kanalite sulgemine metallvõrguga · Mehaanilised lõksud · Keemilised mürgid · Kassi ei tohi pidada poes ( hügieeni-nõuete rikkumine) · Spetsiaalsed firmad ( Terv isekaitse- inspektsioonid, Tervisekaitselaborid) 16
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks.
järgsete tüsistuste tõttu, mis kahjuks ei pruugi enam ravitavad olla. On oluline teada, et vaatamata haigustunnuste puudumisele tekivad sugulisel teel levivate haiguste tõttu tüsistused (lastetus nii meestel kui ka naistel, krooniline valu) ja inimene on nakkav oma seksuaalpartnerile/tele. Sugulisel teel ülekantavad papilloomiviirused põhjustavad emakakaela vähki. Sugulisel teel levivad haigused võivad põhjustada püsivaid ja tõsiseid tervisehäireid (hepatiit ehk nakkuslik kollatõbi) või isegi lõppeda surmaga (AIDS). HIV-NAKKUS JA AIDS KAEBUSED Esimesed nähtused on tavaliselt kõhnumine , väsimus, nahalööbed, pikajaline palavik ja kõhulahtisus, mis tekivad enamasti alles aastaid pärast nakatumist. Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust teadmatult teistele edasi anda. UURIMINE Nakkust saab kindlaks teha veeniver uurimisega, kuid mitte enne 2-3 kuud pärast nakatumist. RAVI
ohurühma ohutegurid 1.) põhjustavad inimese rasket haigestumist (sh ka surma); 2.) ohustavad tõsiselt töötaja tervist; 3.) nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus; 4.) tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus- ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus) 4 3. Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest Hepatiit ehk kollatõbi ehk maksapõletik võib olla põhjustatud väga paljude erinevate mõjurite poolt, k.a näiteks narkootikumid, alkohol ja mitmed kemikaalid -- so mittenakkuslik hepatiit. Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nime `hepatiidiviirused' alla. A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee