foobiate all. Nüktofoobia: Selle foobia all kannatajatel on ebanormaalne ja alaline kartus pimeduse ees, ehkki nad teavad ja võivad aru saada pimeduse kahjutusest, ei suuda nad pimeduse korral olla normaalsed.Nüktofoobia esineb kõige enam lastel. Arahnofoobia: on haiglaslik hirm ämblike ees. Seda loetakse maailma kõige enam esinevaks foobiaks.Arvatakse, et selle all kannatavad ligi pooled naistest ning neljandik meestest Ameerika Ühendriikides. Afefoobia ehk hafefoobia on haiglane hirm (foobia) kehalise kokkupuute ees teiste inimestega.Kokkupuudet ka tuttavate inimestega tajutakse määrdumise või sissetungi ohtu tekitavana.Mõnikord kardetakse ainult kokkupuudet vastassoost inimestega. Naiste puhul kaasneb see sageli hirmuga seksuaalse ahistamise ees. Poisid, keda on seksuaalset kuritarvitatud, on kirjeldanud puudutust põletavana.Afefoobia esineb harva Aerofoobia on hirm õhuvoolu (tõmbetuule), ka lendamise ees, kartuses midagi kahjulikku sisse
suvi+la=suvila *Nulltuletus e konversioon-uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel kamm+ma=kammima *Liitmine e kompositsioon- 2 sõna pannakse kokku jalg+ratas=jalgratas *Lühendamine- sõnatüvi läheb lühemaks trollibuss=troll laboratoorium = labor Liitefunktsioon *Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. Must+kas=mustikas *Liite abil saame täpsustada tuletuse aluseks margitud tähendust. Laul +ja / +janna / +tar Laud+ke = lauake Haige+lane= haiglane *Liide võimaldab muuta tuletuse aluse sõna liiki Om. arukas Nim. arukus Määr. arukalt Tuletuse tähendus sõltub: 1. tuletustüve tähendusest 2. teksti kontrastist 3. tavast ja kokkulepest Nimisõna tuletus: Umbes 50 liidet *tuletised võimaldavad nim. asju ja nähtusi neile iseloomulikku tunnuse järgi *märkida kogu *väljendada naissugu *väljendada suhtumist ja hinnangut ning suurust
Kaassõltuvuses abikaasa teeb meeleheitlikke pingutusi, et alkohoolikut muuta. Armastusest ajendatuna ähvardab naine meest, kuid mees joob ikka edasi. Ta peidab mehe pudeleid, kuid mees ostab uued. Ta võtab talt raha ära, kuid mees laenab sõbra käest. Ta püüab äratada mehes armastust perekonna, elu, isegi Jumala vastu, kuid asjatult. Mida rohkem naine üritab, seda sügavamale alkoholimülkasse terve pere vajub. Alkoholism on midagi enamat kui lihtsalt purjusolek. See on krooniline, haiglane vajadus alkoholi järele ning selle ohjeldamatu tarbimine. Kuigi enamik spetsialiste on ühel meelel, et alkoholismi pole võimalik ravida, saab seda kontrolli all hoida, kui alkoholist alatiseks loobuda Alkoholism on midagi enamat kui lihtsalt purjusolek. See on krooniline, haiglane vajadus alkoholi järele ning selle ohjeldamatu tarbimine. Kuigi enamik spetsialiste on ühel meelel, et alkoholismi pole võimalik ravida, saab seda kontrolli all hoida, kui alkoholist alatiseks loobuda
Iga inimese keha mõjutavad selles ühiskonnas kehtivad väärtused, normid ja sotsiaalsed tegurid Keha, tervis ja sotsiaalne elu on omavahel tihedalt seotud Kehasotsioloogia on väga uus valdkond sotsioloogias Tervise sotsiaalne alus: Nakkushaiguste kadumine kaasaegsetes ühiskondades Kõrged tervisenormid hügieen Sotsioloogide huvi: kuidas sotsiaalne keskkond ja klass mõjutavad inimese tervist, tervisekäitumist ning haiguseid. Tervis, haigus ja haiglane enesetunne erinevates ühiskondades Tervis füüsiline ja vaimne seisund, mis võimaldab indiviidil normaalselt igapäevaelu rutiiniga toime tulla Haigus viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos Haiglane enesetunne subjektiivne hinnang oma kehalisele enesetundele. Võib olla olukord, kus me tunneme end haiglaselt ilma, et oleks haige ning vastupidi. Tervise ja haiguse erinevad mustrid
Ta arvestab teiste inimestega ega suru end peale, samas suudab ka avaldada arvamust ja seista enda eest. Vajadusel oskab öelda ,,ei". Agressiivne enesekehtestaja alandab teisi ning peab iseend kõige olulisemaks. Ta ei suuda teisi mõista ega end nende olukorda panna. Alistuv kehtestamine tähendab manipuleerimist. See võib avalduda eri rollidena: 1) märter enesehaletseja, kes kasutab tihti sõnu ,,kõik", ,,alati", ,,mitte kunagi", ,,mitte keegi". 2) Nõrguke füüsiliselt haiglane isik. 3) Erak. 4) Paipoiss annab pidevalt lubadusi, mida ei täida.
Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik
Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakeskene, sünge, meeleheitlik, vähe illusioone, palju viirastusi, surma, luukeresid, palju boheemlikust. Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria- väljatõugatud inimesed, üle haudade- mõtleb neile, kes on maetud, oli sügis- kõrtsist tulek , laip rannal-raibe, vabanemine- surm
August Gailit "Purpurne surm" Sisukokkuvõte Joonas Moor kirjeldab elu Varria saarel. Keskseteks tegelasteks on tema ise ja tema isa Toomas Moor, saare valitseja. Juba varakult tuleb Joonasel hakata aru saama talle üle jõu käivate mõistete maailmas: patt, surm, Jumal, naine. Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised.
Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega
too on juba kuulsaks saanud Lizzie Connolly Konservitehase töötaja Armub Edenisse juba enne tema kuulsust Karmikäelisem kui Ruth Ei hooli Martin Edeni rahast Joe Dawson Pesumaja juhataja , pesumaja saab kingituseks Martin Edenilt Martin Edeni ülemus Vaimustuses nimitegelase töövõimest Tahab ka end harida, kuid ta ei suuda end kokku võtta Iidoliks on Martin Eden Russ Br issenden Kirjanik Martin Edeni haiglane kolleeg Pühendunud sotsialist Julgustab Martinit loobuma kirjanikukarjäärist ja naasma tagasi merele AITÄH KUULAMAST JA VAATAMAST
Pearinglus Kehakaalu langust Tasakaaluhäired Kõhulahtisus Enesehinnangu probleemid Haiguse eitamine Välimuse häbenemine Tegu on ilmselgelt psühholoogilise häirega, kus inimene lihtsalt krutib või tõmbab endal juukseid peast. See haigus esineb tavaliselt koos Rapuntsli sündroomiga (Rapuntseli sündroom ehk trihhofaagia on haiglane kirg oma juukseid süüa). Need seisundid võivad esineda ka eraldi, kuid pahatihti on nad koos. Mõnikord ei piirduta ainult juustega, vaid kisutakse välja ka ripsmeid, kulme, käe- ja jalakarvu, kubemekarvu, kaenlaaluse karvu jne. Karvad tõmmatakse välja koos karvasibulaga. Piirkond, kust juuksed on välja tõmmatud, on ebamäärase kujuga. Kuidas ravida ? Nii Rapuntseli sündroom kui trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mida saab ravida
Palavikku, vappekülma ja iiveldust esineb harva. Krooniline põiepõletik on sageli asümptomaatiline. Kui esinevad palavik ning külje- ja seljavalud, siis võib olla tegemist ka neeruvaagnapõletikuga (püelonefriidiga). Vastsündinud- palavik või kehatemperatuuri alanemine, isutus, rinnapiimast või lutipudeliga saadavast toidukorrast keeldumine, naha kollakus Väikelapsed- oksendamine, kõhulahtisus, isutus, haiglane olek, lapseliku sära kadumine Lapsed- ärrituvus, isutus, seletamatu visa palavik, soole pidamatus, urineerimise sageduse muutus. Lapsed nutavad ja kardavad ning võivad suure hirmu tõttu nuttes pissimist mitu tundi edasi lükata. 4. Kasutatud kirjandus 1) Inimene.ee terviseportaal. http://inimene.ee/t/tsustiit (14.10.2015) 2) Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehe infoleht. http://www.itk.ee/uudised/koik- uudised/2014/10/tuutu-ja-valus-kulaline-poiepoleti k (14.10.2015)
2.stseen Isebeli ema oli jutukas juudi naine, kes üritas kõigile selgeks teha , et ta on tegelikult Prantsuse päritoluga. Ta oli kirjutusmaterjalide kaupluse omanik. Ta armastus oli domineeriv, haiglane, possessiivnne ja egoistlik. Ta ei tatnud, et Isebel armastaks kedagi teist peale tema. Ema lubas Isebelil konservatooriumis käia, aga ta ei lubanud tal oma annet edasi arendada ja kasutada kõiki võimalusi selleks. Ta kartis, et sellisel juhul läheb Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli
Pilet nr.4 Tennesee Williams 1911-1983 Tema päris nimi on Thomas Lanier Williams,kirjaniku nime võttis esivanemate järgi.Isa oli prooviesineja ja oli enamasti kodust ära.Ema oli kodune,katoliiklane ja sügavalt usklik. Õde oli hingesugulane.Lapsena oli ta haiglane,tal oli pärilik südamerike,asmaatik,õppis mitmes ülikoolis. Perekonna suureks shokiks saab see kui isa jääb paikseks see toob kaasa pidevad tülid kodus.Tennesee peab minema tööle kingavabrikusse.Kuna kodune õhkkond on pidevalt pingeline siis tema õde ei kannata seda ja ta pannakse hullumaja. Tennesee saab stipendiumi ja lahkub kodust koos ema poolse vanaisaga.Nad rändavad koos maailmas ringi ja teenivad raha erinevates kohtades luuletusi lugedes.Ta nimetab seda ilusaks ajaks.
sürrealism) Brueghel (hüüdnimega Talupoegade Brueghel) Huvi olustikumaali vastu tekkis tänu talle Teosed: 1)"Jaanuar. Jahimehed lumes". PRANTSUSMAA- Iseloomulikud olid tornid, korstnad, katuseaknad Kuulsamaid ehitisi: 1)Chenonceau´x nagu sild 2)Louvre´i loss kolmnurkne klaaskuppel, suur. Dürer-Oli graafik. RENESANSS EESTIS. Ainuke näide on Mustpeade vennaskonna hoone. MANERISM(maneer-kopeeriti) El Greco-pikaks venitatud näed, haiglane, taeva poole näod. BAROKK. Jaguneb: 1)Pärisbarokk-Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Poolas, Leedus.2)Barokne realism-Hollandis. Iseloomulik oli materjali õige kujutamine, lopsakus, dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, voluudid, stuktekoorid.. Levik 17 saj. PÄRISBAROKK- Sündis Roomas, Itaalias Bernini- Teosed:1)"Apollon ja Daphne"2 jooksevad,üks muutub puuks 2) "Altarikuju Püha Theresa eksaas" kuldvihma all.
1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega.
August Gailit Purpurne surm Peategelane Joonas Moor kirjeldab elu Varria saarel. Keskseteks tegelasteks on tema ise ja tema isa Toomas Moor, saare valitseja. Juba varakult tuleb Joonasel hakata aru saama talle üle jõu käivate mõistete maailmas: patt, surm, Jumal, naine. Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised
Teda huvitas ka laevad ja ta isegi töötas terve nädala Hollandi laevatehases puusepana. Pärast 1700. aastal kaotatud Põhjasõda sundis Peeter I looma uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge. Armeele mundri- ja laevastikule purjeriide valmistamiseks rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi. Mina arvan, et inimesi orjastada on vale ja veel, et neid tööle sundida ja neile selle eest mitte maksta- see on väga haiglane. Kui mina oleksin olnud üks nendest orjadest, siis oleksin mina vastu hakanud isegi siis, kui oleksin saanud karistada selle eest. Aga samas oleks ka Peeter I võinuks palgata töötajad, kes tegeleks riietega. Kuna tol ajal olid orjad siis ehk Peeter I tahtis raha kokku hoida ja kasutada orjastatud talupoegi. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne
Vägivald- kas füüsiline või vaimne. Lauset võib määratleda kui surnud ringi või esitada küsimus: kas vägivald sünnitab vägivalda? Igasugune vägivald siin maailmas on kohutav, kuid tihti me seda ei teadvusta. Me ei arva, et kui filmis halba mänginud osaline sureb piinades, oleks see kuidagi halb. Vastupidi- me tunneme rõõmu kui halb osaline sureb. Me küll kirtsutame nina, kui näeme verd ja purunenud kuid, kui see annab meile ka adrenaliini, mis on tegelikult veidi haiglane. 15.sajandil elanud Henri VIII ajal oli piinamine ja just füüsiline vägivald tavaline ja isegi normaalne osa elust. Seda nähti meelelahutusena ja muid karistusviise ei teatud. Mida aeg edasi, seda rohkem on füüsiline vägivald kolinud filmidesse, muidugi mõndade eranditega, ja asendunud vaimse vägivallaga. Me kõik manipuleerime ning mängime, et saada oma tahtmist, kuid kui manipulatsiooni sihiks saab teistele haiget tegemine, on tegemist vaimse vägivallaga
Kodusünnitus Haigla Laps Rasedus Sünnitamine Tervis Kiirabi Ämmaemand Naistearst Loomulik Kokkuvõte Minu arvates läks kõik suhteliselt hästi. Kõnega oli algul raskusi, kuid pärast ei saanud enam kirjutamisega pidama. See teema on tänapäeval üsna aktuaalne ja sellepärast oli lihtne ka artikleid leida. Sain ise väga palju infot kodusünnitamise kohta ning kinnitust oma soovile sünnitada haiglas. Minu arust on see haiglane, kuidas äärmuslased harrastavad kodusünnitust ehk oma lapse tervisega mängimist. Ühte teist tööd lugedes sain teada, et lapsed on internetiga nii palju seotud. Võib öelda, et nad on internetiajastu järglased ja see pole tegelikult üldsegi hea noortele. Kui peaksin uuesti alustama selle tööga, siis ei oskakski midagi teisti teha.
Ta tunnistas Tallinna suure maffia pealiku vastu. Ja mis see talle kaasa tõi? Ta peksti sõrgkangiga läbi, õnneks ei tabatud mitte midagi eluohtlikku, kuid sellegipoolest oli ta kaks peäva valudega haiglas. On see normaalsus ? Ühiskonnas kehtib kirjutamata seadus, et alluma peab sellele, kes on kõige sõgedam. See tähendab siis seda, et kuuletutakse sellele, kes läheb teise inimese juurde ning täiesti teadlikult ja ilma põhjuseta peksab ta läbi. See on haiglane. Nii uskumatu kui see ka poleks, on väljaspool paljude inimeste roosat vahulossi väga julmad ning kalgid inimesed. See, et inimene isiklikult pole seda kogenud, ei tähenda, et seda ei eksisteeriks.
Teose nimitegelane isa Goriot oli omal ajal olnud edukas nuudlivabrikant, kes aga vanaduspõlves oli kolinud ühte Pariisi odavasse pansioni. Ka tema oli olnud võrdlemisi jõukas mees terve oma elu, kuid see ei olnud talle õnne toonud. Töö kõrvalt jäi vähe aega oma naise ja kahe tütre jaoks ning see mõte kummitas teda läbi kogu teose. Vanaduspõlves hakkas mees hindama väärtusi, mida raha eest osta ei saa. Tal oli isegi veidi haiglane kiindumus oma kahe tütre vastu, kes olid tema jaoks igas olukorras esmatähtsad. Isa Gorioti õnn sõltus täielikult tütarde Delphine ja Anastasie õnnest, kes vahel tema juurde oma probleemidest rääkima ei tulnudki, kuna nad teadsid, kuidas see nende isa mõjutaks. Tütarde peamiseks huviks oma isa juures oli siiski pärandus. Peale oma isa surma hakkasid tütred rohkem mõtlema selle peale, kuidas nad oma vanemat kohelnud olid ja kuidas neil oma käitumise pärast tegelikult häbi on
noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas ta vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end vändra kirikuõpetaja Karl Körberi juures. 1838. Aastast sai Jannsenist vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. Aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase, endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. Detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen, nüüdseks tuntud Lydia Koidula. 1857. Aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Pernu postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma.
See mõjub väga raskelt Natasje psüühikale. Ta on pimestavalt ilus naine hea hariduse, peene mõistuse ja tundliku hingega, kelle võlu kütkesse satub igaüks, kes teda näeb, -ja kes on sügavalt õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. Ta hülgab
· http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD · Saaret. E. http://www.koolielu.ee/files/Syrrealism.ppt. · Kangilaski, J. 2005. ,,Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile" Tallinn: kirjastus Kunst · Kelomees, R. 1993. ,,Sürrealism" Tallinn: kirjastus Kunst · Little, S. 2006. ,,... ismid. Abiks kunsti mõistmisel" ·Ükski kunstnik pole kunagi haiglane. Kustnik võib kõike väljendada. · TÄNAN TÄHELEPANU EEST! · ILUSAT PÄEVA JÄTKU
/on haige/ Este libro es para estudiar. Teresa está enfermo. /mööduv haigus/ Está borracho /on purjus/ Püsivat väärtust või seinundit: Ana está alegre. /on praegu rõõmus/ Juan es bueno/ on hea iseloomuga/ El agua está fria /on praegu külm, see ei ole vee Ana es malo /on halva iseloomuga/ põhiomadus, see võib soojeneda, siis on soe, mis Teresa es enfermo /on invaliid, haiglane/ samuti on ajutine olek/ Es borracho /on joodik/ José es alegre /rõõmsa meelega/ Väljendab aega. ¿A cuantos estamos? Estamos a 24 de enero. Näitab omandit: Estamos a veinticuatro. ?De quién es esto abrigo? Estamos el siglo XXI. Es mío. Estamos en invierno. Väljendab aega: ESTAR+PARTICIPIO /-tud kesksõna/ Son las cinco
Ta kuuleb köögis tülitsevaid vanemaid selle üle, miks jäi isa kauem tööle ning kes ema telefoni pärastlõunal vastu võttis. Väike kodanik saab aru, et tänapäeval on kõik ise enda õiguste ja valikute ees väljas, ta mõistab, et ainus, mis meid edasi viib on nahhaalsus. Sellega, et vanemad lahku elama asuvad, harjub ta ruttu, sest ehk ongi nii õige, ehk selline see maailm ongi. Järgneva elu jooksul peab ta saama vastuse küsimusele, miks see nii juhtus oli see haiglane himu, soov tõusta karjääriredelil või teenida raha. Inimesi on läbi aegade meelitanud kirg olla teistest parem. Parim vahend oma üleolekut demonstreerida on raha. Selle tõttu unustatakse ära suhted ja kohustused. H. Balzaci teoses "Isa Goriot" olid tütred, kes ei hoolinud oma isast. Nad käisid pansionis elavat isa külastamas ainult siis, kui neile oli raha vaja, see jättis teistele elanike väga vale mulje. Nad arvasid, et tütred on lõbutüdrukud, kes
Olen vanem, sest olen mõndagi õppinud. Olen noorem, sest varem koosnesin suuresti sellest, mida vanemad inimesed olid mulle õpetanud. Olin kui king, millel lasus kogu nende iganenud vaadete pori. Olen nüüd saanud uueks kingaks." "Liblikapüüdja" puhul on tegu psühholoogilise õudusromaaniga, kus kirglik liblikakoguja Frederick Glegg kiindub jäägitult kunstitudeng Miranda Greysse, otsustab ta röövida ja sulgeda pimedasse keldrisse. Algab haiglane ühepoolne armastus, mis on romaanis esitatud kahest vaatenurgast nii vangistaja nägemusena kui ka Miranda päevikuna. Tundliku teemakäsitluse puhul on imetabane Fowlesi haruldaselt peen sisseelamine nii vaimuhälbega Gleggi kui ka õrna Miranda rolli. Miranda on Gleggi (keda neiu kutsub Shakespeare'i "Tormi" järgi Calibaniks) kollektsiooni uhkus. Kaunitari ja koletise loos saab üheks olulisimaks osaks kahe erinevat sotsiaalset ja kultuurilist tausta omava
Süütamise erinevused: 1.sihilik süütamine, pole väljunud psüühilisi häireid; 2. Käitumishäiretega noore inimese toimepandud süütamine-kaasneb ka varastamine, popitegemine; 3. Isiksushäirega täiskasvanu toimepandud süütamine;4.Skrisofeenia puhul, süütamise põhjuseks on luulumõtted;5. orgaaniliste psüühikahäirete puhul- juhuslik süütamine, segasusseisundi tõttu. Trihhotillomaania on juuksekiskumismaania Rapuntseli sündroom e trihhofaagia on haiglane kirg oma juukseid süüa. Besoaariks ehk pulstikuks nimetatakse lõhustumatutest ainetest moodustunud konkrementi, mis koosneb allaneelatud võõrast materjalist või mitteseeditavast orgaanilisest ainest, moodustades massi gastrointestinaaltraktis. Trihhobesoaar on juustest moodustunud karvapall maos.Kaebustest võib esineda täiskõhutunne, isutus, kaalukaotus, kõhuvalu. Ravi on sagedasti kirurgiline. Rapuntseli
Ainujumalaks kuulutati Ato. Amenhotep lahkus oma õukonnaga Teebast, et oma võim säilitada ja lõi uue pealinne Ahet-Aton. Atoni Templid Koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid. Jumalakujukesed puudusid. Kui surnute riik asus varem loojangu suunas (Niiluse läänekaldal), siis nüüd tehti kalmistu päikesetõusu suunas (Niiluse idakaldal). Kujutav kunst Vaarao ja tema perekonna kujutamine sai kunstine peaülesandeks. Ehnatoni kujutati: lõdva keha, isegi haiglane poos, rõhutatud näojooned, unelev ja äraolev pilk ja salapärane muie. Pärast Ehnatoni surma taastus polüteism. Võimule sai Ehnatoni väimees Tutanhamon. Pealinnaks sai uuesti Teeba (Ahet-Aton hävitati). Samuti taastus vaaraode kujutamine vanas üldistatud, tardunud laadis. Ehnaton perekonnaringis Ehnaton Nofretete, Ehnatoni abikaasa Tutanhamoni kullast surimask Tutanhamoni sarkofaagi sisemine kest
jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. 16. Ajaluule - väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Tekkis 1920 paiku. Aja- ja nimelt ahistava aja!- kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuste pealkirjades. 17. Dekadents - Tähendab langust ja ning viitab kultuuri allakäigule- haiglane, mandunud, isegi paheline- Heiti Talvik oli haiglane ja joobunud hõnguline- dekadentlik. 18. Marie Underi elulooline ülevaade - 1883- 1980 - Tallinnas sündis, öppis saksa tütarlaste koolis, tekkis huvi kirjanduse vastu, ta esimesed luuletused saksa keelsed. - Enne abiellumist oli lapsehoidja, müüja ja sekretär, alustas saksa kirjanduse tölkimisest.
Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmehe peres. Tema vanemad olid Väike-Maarjasse tulnud Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise valla samanimelisest külast. Georg oli juba lapsena hästi tugev poiss ja väga jõuhimuline. Liigagaruses pingutas ta aga end üle, külmetas seejuures ja haigestus raskelt kopsupõletikku, mis tollal oli üsna eluohtlik haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati kehalise kasvatuse tundidest), kuigi tema tahe tugevaks saada oli säilinud. Mõte spordile pühenduda, hakata elukutseliseks atleediks, tekkis tal tõenäoliselt Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Talle omase südikuse ja visadusega hakkas ta oma kava ellu viima harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15-aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega kahenaelaseid hantleid 4000 korda järjest
Habetunud ja haiglane vana mees lebab Pariisis oma magamistoa voodis. Tema väsinud pilk on muutunud häguseks, kuid kehasse aheldatud mõte töötab siiski. Suure, lausa võimatu pingutusega lausub ta: "Armastada see tähendab tegutseda. See on võitlus, mis kestab päevad ja ööd..." Need olid Victor Hugo viimased sõnad. Noorus Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802 Besançoni väikelinnas Prantsusmaa keskosas. Kuna tema isa oli ohvitser, siis käis ta juba noorena kaasas sõjakäikudel. Näiteks Itaalias ja Hispaanias. Ema, kes kasvatas teda katoliiklikus ja monarhimeelses vaimus, lahkus truudusetu mehe juurest, kui poiss oli 14-aastane. Hugo hakkas juba üsna varakult kirjandusega tegelema. Ta tõlkis Vana-Kreeka luuletajat Vergiliust ja osales väga aktiivselt luule võistlustel. Tema kirjanduslikuks noorusiidolis oli prantsuse romantismi algatajaid, konservatiivne François René de Chateaubriand. 1819. aastal asutab ta koos vendadega ajal...
Hoopis teistsugused on lihtrahva ja loomade skulptuurid. 12. Mis on hieroglüüf? Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. 13. Millised muudatused tegi Egiptuses vaarao Ehnaton? Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Ehnatoni valitsusaeg 14 saj. eKr. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. 14. Mis oli kunstnike peaülesandeks Ehnatoni ajal? Vaarao ja tema perekonna kujutamine sai kunstike peaülesandeks. Ehnatoni kujutati lõdva keha, isegi haiglane poos, rõhutatud näojooned, unelev ja äraolev pilk ja salapärane muie. 15. Kuidas olid omvahel seotud Ehnaton, Nofretete ja Tutanhamon? Nofretete oli Ehnatoni abikaasa ning Tutanhamon nende väimees. 16. Mille poolest oli eriti oluline Tutanhamoni hauakambri leidmine? Millal see toimus? Kus see asus? Matusepaik oli traditsioonilises Kuningate orus, Niiluse läänekalda kõrbes. Tutanhamoni haud
B. Tito iseseisvat sise-ja välispoliitikat. Tal küpses idee luua Doonau riikide föderatsioon, mis oleks nõrgestanud Moskva mõju Ida-Euroopas. Stalin laskis Jugoslaavia sotsialismileerist välja heita. NSV Liit ja Jugoslaavia leppisid alles kaks aastat pärast Stalini surma. Moskva tunnustas Jugoslaavia õigust ise valida oma tee sotsialismile. Jugoslaavia arvati sotsialismimaade hulka tagasi, ent ta säilitas oma poliitilise iseseisvuse. STALINI SURM. Vananev, haiglane ja järjest umbusklikumaks muutuv Stalin plaanitses tõenäoliselt taas suuremat "puhastust" riigis, kui ootamatult 5. III 1953. a. ta suri. Surma täpsemad asjaolud, kas tegemist oli tema lähikondlaste vandenõuga või loomuliku surmaga, on tänaseni jäänud ajaloo saladuseks.
Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must". Draamas ,,Kauka jumal" on loo peategelane Mogri Märt oma elu pühendanud rahale ja selle hankimisele. Mogri Märt peab end jumalaks, kuna tal on raha ja sellega kaasnev mõjuvõim teiste inimeste üle. Armastus raha vastu oli suurem kui ligimeste vastu, mistõttu ütles ta lahti oma lastest. Talle meeldis raha saada, ära andis ta seda suure vastumeelsusega. Märdi haiglane kirg raha vastu sai talle saatuslikuks- rahakurat sai temast võitu ja viis teda hullumiseni. Novelli ,,Kippari unerohi" peategelane Maarja Koit satub raha tõttu keerukatesse suhtekeeristesse. Armastusest Mait Näkissaare vastu hakkab Maarja tegelema enesemüümisega, kuna Mait oli öelnud, et abiellub ainult rikka naisega. Maarja sai vajaliku summa kogumiseks kaks aastat- kui selle aja jooksul raha koos pole, jääb ta mehest ilma.
Lendurid ei kardaks lennuki allakukkumist ja unustaksid ettevaatuse. Kui loomadelt võtta hirmutunne, siis muutuksid nad kindlasti agressiivsemaks. Neil kaoks hirm inimeste ees. Nad ei kardaks endast suuremaid loomi ja satuksid nende ohvriks. Samuti satuksid nad erinevatesse ohtlikesse olukordadesse. Elul ilma hirmuta oleks ka positiivseid külgi. Inimestel puuduksid erinevad foobiad ja tänu sellele paraneks nende elukvaliteet. Foobia- (kr. phobos `hirm`), med. Sundmõtteil rajanev haiglane hirmuseisund. Foobia areneb eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Enamasti kardetakse nakatuda, haigestuda, lämbuda, surra või ka kõrgust, väljakut vm... (ENE 1970 sub foobia). Meditsiinilises mõttes oleks see nendele inimestele suureks abiks, kui nad suudaksid vabaneda oma haiglaslikest hirmudest. Kokkuvõtteks arvan, et inimkond ei jääks ellu ilma hirmudeta. Selle asemel, et võidelda hirmu emotsiooniga, peaksime hoopis õppima sellega elama
Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee
sügisel sündiski tütar, kes sai nimeks Elizabeth. Henry kohtles teda kui oma seaduslikku pärijat aga seda vaid kuni 1537. aastani, mil viimaks sündis tema ainus seaduslik poeg, Edward. Elizabeth saadeti Londonist minema, kuid et ta oli protestant, siis ei saanud temale osaks poolõe Mary saatust, keda pidevalt taga kiusati ning sunniti oma tiitlitest loobuma. Siiski polnud Elizabethi elu turvaline ega igav, sest Edward oli sünnist peale küllaltki haiglane ning Elizabethi võis alati võimaliku troonipärijana arvestada. Enne oma surma määraski Henry ära pärimiskorra, mille kohaselt troon pidi esmalt minema Edwardile, tolle järglasteta surma korral Maryle, seejärel aga Elizabethile. Kui ka Elizabeth oleks järglasteta surnud, läinuks troon Henry õe järeltulijatele. Henry VIII surma järel sai võimule alaealine Edward VI ning ka teismeeas Elizabeth kisti suurde poliitikasse. Regent Edward Seymouri vend Thomas
tagasi pöörduma, et seal koolitöös esiteks isa abiliseks ja pärast tema järeltulijaks saada. See oli Jakobi isa soov ja lootus. Kui aasta möödas oli, läks Jakob Hurt isaga auväärt kreiskooliinspektori dr. Carl Oetteli juurde, et temaga jumalaga jätta ja teda tänada saadud õpetuste eest. Lahkumise soovi ei võetud kuulda. Jakobile öeldi, et ta pidavat tingimata terve selleaegse kaheklassilise kreiskooli läbi tegema. Ehk küll Jakobi isa varandusliku halvas seisukorras ja haiglane oli, käis tema antud hea nõu järele, võttis oma nõrga jõu kokku ning võimaldas pojale veel üheks aastaks kreiskooli jääda. Jakob Hurt õiendas 1855.aasta jaanuaris sisseastumiseksami Tartu gümnaasiumi ja võeti vastu kvartasse. Kool, mis asus Jaani kiriku kõrval, kujutas endast küllaltki tugevat õppeasutust. Poole aasta pärast viidi Hurt tertsiasse. 1856.aasta alguses hakkas Jakob Hurt stipendiumi saama, esialgu pool summat, hiljem täie stipendiumi, 85 rubla aastas
Võib ju loota, et lõpetame kooli teatud erialal ja saamegi sellega kogu elu hakkama, kahjuks või õnneks see ei ole niimoodi. Kõik asjad uuenevad pidevalt ja teadmisi ei ole mitte kunagi liiga palju ja uusi asju on alati väga huvitav õppida. Ja juurde õppides, saab endale rohkem kohustusi mida täita, töö valdkond suureneb. Õppimine on terve elu kestev protsess. Ka välimus on väga tähtis faktor. Näiteks mina ei läheks inimese juurde, kes näeb välja haiglane ja räpane ning äärmiselt ärritunud näoga. Esmamulje on kõige tähtsam, kui see on halb, ei tekita see minus mitte mingit usaldust tema suhtes ja ma parema meelega ei suhtleks temaga üldse. Veel on eemaletõukavaks liigne lobisemine. Olen enam kui kindel, et kõik inimesed on kedagi tagarääkinud ja see on inimlik. Organisatsiooni siseselt tuleks sellest hoiduda, kuid seda siiski on alati. Peab väga hoolikalt valima kellega ja mida rääkida. Selja taga rääkimised viivad sageli
oma tervist alalise õppimise läbi täiesti ei kaotanud. Üheksa aastat vana , mängis ta juba Genua teatris soolo. Muidu oli ta ikka oma üksikus toas kinni ja õppis isa valjul juhatusel väsimata edasi. Välisest ilmast ei teadnud ta suuremat midagi. Viiulimäng sai aga ta seltsimeheks ja trööstijaks rõõmuta lapsepõlves. Kui noor Paganini 12 aastat vana oli, siis viis isa teda selleaegse kuulsa viiulimängija Alessandro Rolla juurde edasi õppima Parma linna. Rolla oli parajasti haiglane voodis. Paganini astus ette tuppa. Siin oli Rolla uuem viiulitükk laual. Isa käskis poega noodist kohe tükki mängida. Imeks pannes kuulis Rolla teisest toast enese uut tükki täiesti puhtalt mängitavat. Vaevalt suutis meister uskuda, et see üks poisike oli, siis ütles ta poisikesele: "Armas väike mees, mina ei oska sulle enam ühtigi õpetada, sa oskad isegi, juba nii palju. Mine ja otsi muusikameister Baér üles. Selle käest võta õpetust." Seda Paganini tegigi.
41. Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine. 42. Insult- verevarustushäire 43. infarkt-vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus 44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele 45. Idiosünkraasia- organismi kõrgenenud tundlikkus mõne ärrituse suhtes.Iseloomulik käitumisviis nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes. 46. Duck (1982) taandareneva suhte faasid: psüühikasisene,diaadiline,sotsiaalne ja matuseriituse faasid. 47. Frenoloogia- õpetus sellest, et isiksuseomadused ja käitumiseelistused sältuvad ajukolju kujust. 48. ID- esindab protsesse, mis on oma loomult bioloogilised.Naudinguprintsiip 49. EGO- ülesanne on tagada isiksuse ja tema psüühika elusolek,turvalisus ja tervis.Reaalsusprintsiip. 50
*) Kaasajal on näha, et naudingute hirarhhia tagurpidi pööramist. * Psühholoogiline egoisim: -) Friedrich Nietzsche: ,,Kõik, kes tunnevad teistele kaasa on tropid." *) Nietzsche kuulutas moraalisõja, mille eesmärgiks oli ümberväärtustada kõik senised moraaliväärtused. Ta ütles, et ta ei ründa moraali, vaid lihtsalt ei võta seda arvesse. *) Tema arust oli moraal ,,dekadentlik idiosünkraasia" ehk haiglane ülitundlikkus. *) Tema peamine ülesanne tema enda arust on inimestele selgeks tegemine, et moraal on vaid religioossete valemõistete kogum, mille mõte on hoida inimkonda kontrolli all ja alavääristada seda ainsat õiget maailma, kus me elame. *) Ta leiab, et inimene tunneb ära vaid endasuguseid. *) Ta peab ennast saatuseks, sest leiab, et tema on see, kes on tulnud inimkonda vabastama. *) Ta ütleb, et on geenius ja esimene immoralist ehk moraali eitaja eitab kritsliku ja
kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd. 2 · Haiglane filosoof kartis, et sureb nagu ta isagi liiga vara. Ta on öelnud: "Olin küll elus, kuid ei näinud kolme jalgagi ettepoole. Sel ajal see oli aastal 1879 ütlesin üles professuuri Baselis ja elasin kui vari St. Moritzis." · Tema kõrgperioodi sisutihedatest teostest sündis esimesena Koidupuna (1881). 3 · Koidupunas algas moraali ja väärtuste halastamatu ümberhindamine, mis on omane kogu tema tipp- perioodi toodangule.
3.1 Võrdle Leenit ja Vidrikut. Ma leian, et tegelikult olid nad üsna sarnased. Mõlemad olid sellised vaiksed ning pidevalt oma unistustes. Mõlemal omad plussid ja omad miinused. 3.2 Kuidas avastas Leena enda jaoks armastuse naisena ja emana. Kogu oma emaliku armastuse ja helluse pühendas ta oma kolmele toomepuu all puhkavale nukule. Enda meelest oli ta nad kõnelema ning kõndima õpetanud, kuid ometi ei astunud nad ühtegi sammu ilma Leenata. Minu meelest oli see Leena haiglane mõtteviis.. 3.3 Too välja unenäolisust. ,,Ülal sinas lõpmatu avarus. Ja selle all võrsuvate võrsuvate väljade keskel astus väike tüdruk, pea täis kibedaid mõtteid." ,,Suureks pidid nad kasvama, kolmeks kuldjuukseliseks kuningatütreks. Nõiutud metsas nad elavad, nõiutud lossis nad magavad sajaaastast und." ,,Kellukesed helisevad kõhus. Ah, kuningapojad sõidavad! Nad kihutavad lossimäele üles, mantlid õlgadel nagu kotkatiivad
Ühtsus loodusega Eneseohjeldamine Instinktide jaatamine Kultuur Vitaalsus Aktiivsus ISANDAMORAAL ORJAMORAAL Teine teos ,,Koidupuna" alustab sõjakäiku moraali vastu; selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Kõike, mis on keelatud, tuleb jaatama hakata. Ütles, et ta ei ründa moraali, vaid ta ei arvesta moraaliga. N annab moraalile huvitava definitsiooni: moraal = dekadentlik idiosünkraasia (haiglane ülitundlikkus). N ütleb, et ,,moraali peamiseks eesmärgiks on dekadentlik idiosünkraasia, mille peamine eesmärk on elule kätte maksta. Seni edukalt!" N leiab, et tema ülesanne on inimkond valmistada ette Suureks Keskpäevaks ajajärk, kui inimesed mõistavad, kust moraal tegelikult pärineb ja heidavad selle kõrvale. Moraal pärineb religioonist. ,,Valemõistete" abil püütakse inimkonda piirata hing, vaim, teispoolsus, vaba tahe, jumal
4 Tunnused Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on iseloomulik vältimiskäitumine, foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult) ning selle tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Haiglane hirm lülitub sisse automaatselt, kui puututakse kokku asja või olukorraga, mis on inimesele tülgastav või ebameeldiv. Osa inimesi kardab ainult ühte kindlat asja või olukorda, teistel võib hirmu tekitamiseks olla mitu stimulaatorit. Hirmu ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks; samas selle hirmu peale mõtlemine või kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu
nagu saaks ta tummaks suure janu pärast. Lk. 114) - Uudishimulik (Olevat inimesi, kel on viisiks kõike lugeda, mis iganes silma puutub, kes ei saa vaguniski akna all muidu istuma, kui peavad vaistlikult lugema möödavilksatavaid poste, numbrilauakesi ja vahimajakesi. Lk 11) - Loodushuviline (Jälgede ajamine oli temale lõbu, peaaegu haiglane lõbu. Oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets- või koduloom, elav olend või surnud sõiduriist Villu vahtis kõiki peaaegu ühesuguse huviga. Lk. 11) - Töökas (Villu tegi tööd, nagu teeks ta seda iseendale ja iseesnda pärast. Ema kartis, et poeg võiks endale liiga teha. Lk 18)
sääl linnapeal on ulal. Mõnel seal pole tuba, mul on, aga mul pole linnaluba. Luuletustes leidub ka mõningaid kõnekujundeid. Epiteete: ,,ma olen aja värdjalik peegelpilt" ,,alkohoolikust askeet, pime kunstnik, skisofreenikust poeet ja hullunud võitleja" Võrdlusi: ,,kuid mõistuse prügimäel see visioon lõksu jääb nagu tarakan kinnisõlmitud koti sees." ,,täna mo värsid on vihased, nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid." Metafoore: ,,see haiglane pilk, mis läbipuurivalt vaatab" ,,sest teistsugune on so hinge torkiv pind" Isikustamisi: ,,sest hing laulab vaikuses, vaikuse helinana" ,,ainult jõud ise teab, milal see lakkab" Peale teose lugemist mõistsin et ühiskonnas nö lihtsalt ,,gängstaräpparina" kes vihkab ,,mente" mainega Beebilõust ei ole ainult seda. Ta on lihtsalt üks kurva saatusega isik kellel on elus erinevaid etappe olnud nagu meil köigil ja nii ongi sündinud tema luuletused ja ka
annaabi.ee 
