Maksimaalse võimsuse kasutusaeg 4000 h/aastas Eriinvesteering 25 kr/W Elektri müügihind 97 s/kWh Kütuse erikulutused 22 s/kWh Hoolde- ja käidu erikulutused 28 s/kWh Elektrijaama eluiga 25 aastat Diskontotegur 8 % Elektrijaama maksumus 100 MW 25 k/W = 2,5 Gkr Elektrijaama aastane tootlus 100 MW 4000 h/a = 400 GWh/a Aastane elektrimüügist saadav tulu 400 GWh/a 0,97 kr/kWh = 388 Mkr/a Aastased kulutused kütusele ja hooldele 400 GWh/a 0,5 kr/kWh = 200 Mkr/a 388 Mkr 1 2 3 4 25 200 Mkr 2,5 Gkr · Lihtsa tasuvusaja meetod (T) T = 13,3 a -2500+188+188+188+188... = 0 · Puhta nüüdisväärtuse meetod (NPV) P = A (P/A,i,n) - 2500 + 188 10,675 = - 493,1
Nii kodumajapidamistes, tööstustes,kui põllumajanduses tekib suurel hulgal jäätmeid, mida oleme seni vedanud prügilatesse. Tegelikult on orgaanilisi jäätmeid võimalik anaeroobselt käidelda ja sel moel toota biogaasi, millest omakorda saab toota elektri- ja soojusenergiat.Teadlased on välja arvutanud, et sõnnikust, reoveemudast, biolagunevatest jäätmetest ning suuremates prügilates tekkivast biogaasist oleks Eestis võimalik toota aastas umbes 336 GWh elektrit ja 354 GWh soojust. Arvestades ühes piirkonnas tekkivate jäätmete hulka, võiks suuremates kogustes biogaasi saada Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, vähem aga Ida-Virumaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Valgamaal. Eestis on juba paiku, kus biogaasi toodetakse ja kasutatakse (Tallinnas Paljassaares veepuhastusjaamas,Valjala vallas Jööri külas farmi biogaasijaamas jm). Ka suletud Pääsküla prügilas kogutakse prügilagaasi, mis surutakse kokku ja suunatakse kahte soojuse ja elektri
Loodaks ka eeldused transpordisüsteemi naftasaadustelt taastuvenergiale üleviimiseks. Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam kui 30%ni. Tänase tehnoloogiataseme juures on Eesti tingimustes ühe hektari päikesepaneelide tootlus 1.6 GWh energiat aastas. Eesti-Vene "kontrolljoone" lähedusse, mis kulgeb Peipsit mööda 124 kilomeetrit, saab püstitada tuuleturbiine rohkem kui poole tänase Eesti elektrivajaduse katmiseks. Peipsi järve ümber on ka head ühendusvõimalused põhivõrku ning Läti ja Vene suunale. Läänemaal, Osmussaare ja Tahkuna neeme vahelisel Angeli madalal, on võimalik kaldast 10 km kaugusele hinnanguliselt 300km2 suuruse avamere-tuulepargi rajamine, mille aastane energiatoodang oleks 15 000 GWh
elektrienergia. Kasutatakse ka vee tõusu ning mõõna energiat. Tallinna tehnikaülikool RESSURSID EESTIS Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta. Palju veejõujaamu, mis on väikesed. Hüdroenergia ressursi potentsiaali tõus Eestis: ühest võimalikest prognoosidest ütleb, et aastaks 2020 on see 34 GWh ja aastaks 2050 38 GWh. Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis on Keila HEJ ja Linnamäe HEJ. Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama. Tallinna tehnikaülikool EELISED Vesi on taastuv loodusvara. Hüdroenergia tootmine on keskkonnasõbralik (nt. ei teki õhusaastet). Hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga
Kuna põlevkivi ei „kasva“ siis tuli kaevandamise jätkudes liikuda aina sügavamale maa alla, see aga muutis kaevandamise järjest kulukamaks. Tänasel päeval on Eesti peamine elektri tootja AS Eesti Energia otsimas lahendusi ja võimalusi väljaspool riigipiire, toormaterjali kaevandamiseks ja importimiseks. Statistikaameti koostatud statistilise ülevaate „Energiabilanss 2007” andmetel toodeti elektrienergiat põlevkivi baasil 11402 GWh, maagaasil 350 GWh, põlevkivigaasil 235 GWh, hüdroenergial 22 GWh, tuuleenergial 91 GWh, muudel taastuvatel 36 GWh, ja turbal 22 GWh (vt joonis 1). Aastal 2007 oli põlevkivist toodetud elektri osakaal 93,6%. Joonis 1. Elektrienergiat toodeti 2007 aastal 12188 GWh15 1.2.Vabaturg 2011 aasta mai kuus saatis Majandusministeerium kooskõlastusele elektrituruseaduse muutmise eelnõu, kus muu hulgas prognoositi, et 2013. aastal tuleb tarbijail silmitsi seista 20 protsendilise hinnatõusuga.
Alternatiivenergia Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. Päiksepaneelid on hooldusvabad. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik
aasta lõpuks oli kogu maailmas installeeritud 47 912 MW võimsuse eest tuulegeneraatoreid. Need andsid küll alla protsendi maailma energiavajadusest, kuid kasv jätkub kiirelt. 2020. aastaks peaks Maailma Tuuleenergia Nõukogu andmeil ulatuma tuuleturbiinide müügimaht 80 miljardi euroni aastas ja samaks ajaks peaks tuuleenergia katma 12 protsenti maailma energiavajadusest. 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus juba 1%. Eesti tootis siis 54 GWh. Eelmisel (2008) aastal tootis Eesti kokku 12 188 GWh elektrienergiat ning tuuleenergiast toodetu moodustas sellest 91 GWh. Kui me ise ei tooda just väga suurt protsenti oma energiast tuuleenergia abil, siis teine jutt on toodetavate tuulegeneraatorite kohta. Praeguseks hetkeks peaks Eestis valmima ca 30% maailmas paigaldatavatest tuulegeneraatoritest. Keskmise tuulegeneraatori võimsus jääb 2 MW kanti ja see peaks rahuldama üle tuhande inimese elektrivajaduse. 2004.
Fifth level Fourth level Fifth level 2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 126 elektrituulikut 2012. aastal tootsid tuulikud 448 GWh energiat, mis on umbes 5,5% kogu elektritarbimisest. Hetkel on ehituse lõpufaasis kolm tuuleparki kolme tuulikuga Ojaküla tuulepark ,kahe tuulikuga Tamba tuulepark ning kolme tuulikuga Mäli tuulepark . 2012. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,1 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 22,5%.
· elektrihind on väike · lihtne rajada Tuuleenergial on ka mõned puudused: · saab eitada vaid alale, kus on pidevalt tuult. · vajavad töötamiseks suurt territooriumi · ehitamine on kallis · tuulevaiksel perioodil ei tööta · lähiümbruses võib esineda müra ja valgussaaste. · ohtlik lindudele Tuuleenergia Eestis · 2011. aasta seisuga töötab Eestis 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. · 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on peaaegu 5% kogu elektritarbimisest. · Eestis puhuvad enamasti lääne- ja edelatuuled. · Aasta keskmine tuulekiirus on 4-5 m/s. · Kõige tuulisem on detsembrikuu, siis on rannikul tuule kiirus umbes 7 m/s. · 2011. Aastal maksti tuuleparkide toetuseks 14,4 miljonit eurot. Joonis 1. Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/Statistics-until- 2011.jpg Joonis 2
Tänapäeval toodetakse peaaegu kogu kasutatav elektrienergia fossiilkütuseid põletavates soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades. 3 Paljudes riikides on loodud ühtne rahvuslik energiasüsteem, mis sageli on ühendatud ka naabeririikide energia süsteemidega. Maailmas 2016. aastal toodeti 24816,4 TWh elektrienergiat. 4 Suurimad elektrienergia tootjad 2016a. olid (GWh) : 5 Maailma soojuselektrijaamade installeeritud kogu võimsus 2016.a. Oli 3486,476 GW Kõige enam soojuselektrijaamu on ehitanud need 5 riiki: USA 936,275 GW Hiina 435,286 GW Jaapan 231,782GW Saksamaa198,56GW India 153,762GW 6 Maailma hüdroelektrijaamade summarne installeeritud võimsus 2016.a. Oli 1265,873 GW Kõige suuremad hüdroelektrijaamade võimsused oli järgmistes riikides:
Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru-Nigula tuulepargi elektrituulikutega võrreldes ning Kamkwamba tuuliku eesmärk/vajadus seisneb selles, et saada põlema 4 lampi ja 2 raadiot, tuulepargi aastane elektritoodang on aga 64,4 GWh. Isegi kui Kamkwamba planeeritav teine tuulik, mida kasutada terve küla niisutusvee pumpamiseks tuleks võimsusega üle 20 vati, oleks see võrreldes suure tuulepargi omaga üsna märkamatu võimsus. Kas nii väikest tuulikut on mõtet ehitada? Nii väikest tuulikut ei ole mõtet ehitada, kuna sellest saadav elektrienergia kogus on väga väike. Minu arvates tasub nii väikene tuulik end minimaalsel juhul ära arengumaades, kus
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal
Eesti on üsna tuuline maa ja perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks on palju. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. 2014. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 138 elektrituulikut koguvõimsusega 302,7 MW. Tuuleenergia kogutoodang aastal 2014 oli 576,0 GWh, mis moodustas veidi üle 6% kogutarbimisest. 5. Biomass Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest. Biomassi varud on Eestis suured ning selle taastumise aeg on võrreldav inimese elueaga. Rohtset biomassi saab energiaks muundada nii toorainet otseselt põletades kui ka biogaasiks kääritades (misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi).
Eestis on suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks: ca 140 km2 on selliseid alasid, kus tuule kiirus on 10 m kõrgusel 6 m/s või isegi enam. Praegu uuritakse ja tehakse ettevalmistustöid tuulikute paigaldamiseks Pakri ja Sõrve poolsaarele. 11. oktoobril 2001 aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark- Virtsu tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut ja nende koguvõimsus on 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada ca 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Rohkesti tahetakse ehitada tuulegeneraatoreid Pärnumaale, sest seal on rohkesti tuult. Tuuleenergia tootmist kipub segama Eestimaa tihe asustus. Euroopas on rusikareegel, et tuulegeneraator peab tugeva mürafooni tõttu asuma lähimatest taludest vähemalt 400 m kaugusel. Pärnumaal on pisut keeruline leida kohta, kus poleks inimesi ega lindude rändealasid.
Iraak on kasutama hakanud ka hüdroelektrijaamu, sest neil on sobiva languga jõgesid, antud energiaallikas on taastuv ning sellega muutsid nad oma energiatoomise mitmekesisemaks ning ka keskkonnasõbralikumaks. Kuidas on elektrienergia tootmise struktuur ja kogus muutunud 1990-2014 ( vt joonist Electricity generation by fuel)? Elektrienergia tootmine on 24 aasta jooksul väga palju kasvanud. 1990. aastal oli elektrienergia tootmine 23 000 GWh, 2014 juba 68 000 GWh. Eriti suured hüpped toimusid 2008.ja 2011. aastal. 2004. a toimus palju muutusi. Nimelt hakati kasutama suures mastaabis hüdroenergiat. See moodustas kogu energiatoomisest 1/6. Küll aga on järgnevate aastate jooksul hüdroenergia osatähtsus vähenenud. Samal aastal suurendati ca 6x gaasi kasutamist. See kõik oli tingitud sellest, et vähendati väga palju nafta kasutamist. Naftakasutamine sai uue hoo sisse 2009.
maja valgustamiseks. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. NASA tuuleturbiinide projektiga ehitati 13 eksperimentaalset turbiini, mis rajasid teed tänapäeval kasutatavale tehnoloogiale. Tuuleenergia Eestis Eesti esimene tuulegeneraator hakkas tööle 1997. aastal Hiiumaal. Kokku töötas tuulegeneraator seitse aastat, neli kuud ja 20 päeva. Selle aja jooksul tootis umbes 2,1 GWh elektrienergiat ning tõestas, et Eestis on mõtet tuulest elektrit toota. Paraku ei ole tuuleenergia ilma abimeetmeteta konkurentsivõimeline. Tuuleenergia maailmas Global Wind Energy Council aprillis avaldatud seitsmenda aastaaruande andmeil oli maailma tuuleelektrijaamade koguvõimsus 2011. aasta lõpus 238 GW. Eelmise aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas järgnesid USA, Saksamaa, Hispaania ja India
tuuleenergia keskus ehk Mojave tuulepark Ameerika Ühendriikides California osariigis üldvõimsusega 1547 MW, plaanis on suurendada seda 3 GW-ni. TUULEPARGID EESTIS Esimene tuulepark Eestis rajati 2002. aasta sügisel Virtsu sadama lähedale.Virtsu I tuulepargi koosseisu kuulus 3 tuulikut võimsusega 0,6 MW. 2018. aasta seisuga oli Eestis üle 20 tuulepargi, kokku 139 tuulikut üldvõimsusega 309,96 MW ning nendega toodeti 591 GWh elektrit. Tabel koos kõikide olemasolevate tuuleparkide ja võimsustega FAKTID... Taastuvenergia esindas 79,1% kõikidest uutest 2014. aastal rajatud elektritootmise võimsustest, kusjuures kütteõlil, kivisöel töötavate – ning tuumajaamade kasvunumbrid jäävad jätkuvalt negatiivseks tänu mullu tegevuse lõpetanud elektrijaamade suuremale osakaalule. Tuulepargid moodustavad 43,7% kõikidest eelmisel
toitmise vältimine ning väikejaama releekaitse jm juhtimisseadmete vastavus võrgu nõuetele. Samas paiknedes hajutatult üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti. Samuti on nad väga hea manööverdamisvõimega, võimaldades luua teatud manöövervõimsuse tuulejaamade võimsuse kõikumiste silumiseks. Tänapäeval töötab Eestis hüdroelektrijaamu koguvõimsusega ligi 3,5 MW keskmise aastase kogutoodanguga ligi 19 GWh, mis moodustaks 2010.a. Eesti tarbimisest 0,20,3%. Arvestades rea firmade ja ettevõtjate tulevikukavasid ja veejõu viimase aja kasutuselevõtu tempot umbes 0,30,4 MW aastas, on lähiaastail oodata rea endiste jaamade ja vesiveskite taastamist koguvõimsusega umbes üle 5 MW keskmise aastase kogutoodanguga umbes 39 GWh, mis moodustaks 2010.astaks Eesti tarbimisest 0,50,7%. Aastaks 2010 oleks reaalne tõsta HEJde koguvõimsus 9...10 MWni ja nende kogutoodang keskmiselt 45...55 GWhni
Kõige suurem potentsiaal juba olemasolevatest ressurssidest on puiduressursil, kuigi suurem osa kütte- ja hakkpuidust on Eestis juba kasutusel soojuse tootmiseks, on praktiliselt kasutamata raiejäätmete ressurss. 8 Eesti Maaülikooli uuringu järgi võiks juurdekasvuga võrdsete raiemahtude korral teoreetiline aastane raiejäätmete kogumaht olla isegi 1,5 milj. tihumeetrit (tm.). Selle koguse primaarenergia on 3012 GWh, millele lisanduvad veel nt. Soomes kütusena kasutuses olevad okaspuude kännud aastase mahuga 0,48 milj. tm (primaarenergia 964GWh) ja 0,5 milj. tm (primaarenergia 1004GWh) puukoort. Turbaressursil on oma roll biomassi energiatootmisel Eesitis. Kui turvast kaevandada sama palju, kui on aastane juurdekasv, siis võib kasutatavat turbaressurssi lugeda taastuvaks energiaallikaks. Eestis on hetkel turba aastane juurdekasv kõigi soode peale kokku 1,4 mln.
- Fossiilkütuste hinnatõus - Fossiilkütustega ebakindel (poliitiline) ja riikide lõikes ebaühtlane varustatus - Uus majandussektor - Energeetika jätkusuutlik ja säästev areng Taastuvate energiaallikate teoreetiline potentsiaal on tunduvalt suurem kui kogu maailma energiakasutus 2008, 10. Biomassi põhised taastuvad energiaallikad Eestis. - Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass) looduslike rohumaade hein ja pilliroog – reaalne lähiajal 150 GWh/a - Põllukultuurid - Põllumajandusjäätmed (loomsed, rohtsed) - Põhk – reaalne 110 GWh/a - Vetikad (veetaimed) - Olme- ja tööstusjäätmete biolagunev osa - Biogaas (prügilagaas, reoveegaas) 11. Biomassi kui biokütuste lähtematerjali peamised kategooriad 1. Puitmaterjal metsast (Forest products): •− Kogupuu (Wood) •− Raiejäätmed (Logging residues) •− Puud, põõsad ja puitjäätmed (Trees, shrubs and wood residues) •− Saepuru, koor jm (Sawdust, bark, etc.) 2
erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad Keila HEJ 0,32 847 Linnamäe HEJ 1,1 7000 Teised hüdroelektrijaamad
Varjutus- tuleb arvestada Linnud- ei ole suurt mõju Eesti tuuleenergia ajalugu Eesti tuuleenergeetika ajalugu sai alguse juba NSV Liidu ajal. 1997. aastast töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 0,15 MW tuuleturbiin. 2002. aastal püstitati järgmine tuuleturbiin Sõrve sääres. 11. oktoober 2002 esimene tuulepark- Virtsu Tuulepark. 2009. aastal avati Eesti suurim tuulepar- Aulepa Tuulepark Virtsu Tuulepark Eesti tuuleenergia statistika 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on umbes 5% kogu elektritarbimisest. 2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. 2011. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 23%. Kasutatud kirjandus http://www.tuuleenergia.ee/ http://copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/ http://www.alternative-energy-news.info/technology/wind-power/wind-turbines/ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2735_2720.html
(hooned olid aegunud) Taastati veski hoone Paigaldati uued hüdroenergia tootmise seaded Kõik HEJ rajatised 2006. aastal avati uus rekontstrueeritud hüdroelektijaam, tõsteti võimsust 365 KWni Projekst läks Eesti Energiale maksma 15 miljonit krooni Linnamäe HEJ Linnamäe HEJ asub Harjumaal, Jägala jõel. See on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille koguvõimsus on 1,1 MW. Suurim aastane toodang 7 GWh aastas. HEJ plussid Eelised Taastuv energia. Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki. Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike. HEJ miinused: Puudused Ehitamine väga kallis. Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi. Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: · hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad; · muutub kohalik ökosüsteem;
Peamine energiakasutaja on töötlev sektor, hankiv ja teenindav sektor kasutavad ära kordades vähem (joonis 4). Joonis 3. Mongoolia energiasüsteem (must kastike tähistab kivisöe kaevandust, punased soojuselektrijaamasid ja tumesinised plaanitavad soojuselektrijaamasid, kaardilt tuleb välja ka Mongoolia energiavarade eksport Hiina ja Venemaaga). Allikas: Mongolian Views Elektrienergia kasutamine (GWh) 330; 9% 40; 1% Tööstus Transport Erakasutus Põllumajandus Muu 908; 24% 2339; 62% 157; 4% Joonis 4. Mongoolia elektrienergia kasutamise struktuur. Allikas: International Energy Agency Riigi osalemine maailmamajanduses
Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud vastavalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusele. Põlevkivi kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks, aga ka toorainena keemiatööstuses. Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust. Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu primaarenergiasisaldus on langenud 1990. aastaga võrreldes 30%. Nii elektrienergia tootmine kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud
Aastas prognoositi toodangut 300 tuhat kWh, mis on Hiiumaa elektritarbimisest alla 1%. Esimesel tööaastal toodeti elektrivõrku 288 MWh elektrit ( Eesti Energia 2007). 2002. aasta 11. oktoobril hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark, mis oli suureks sammuks edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Tuulepargi kolmest tuulikust kaks kuuluvad Saaremaa ettevõttele Roheline Ring ning üks Eesti Energiale, viimane on Eesti Energia esimene Rohelist Energiat tootev tuulik. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit (Eesti Energia 2007).
Eestist. Eesmärk oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark, millega astuti suur samm edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit. Eestit ootab ees energiakriis. On viimane aeg hakata mõtlema üleminekule oma tuumaelektrijaamale. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline
ka varem kasutusel olnud. Esmajoones olgu mainitud paeastangult alla voolavad Põhja-Eesti rannajõed. Riia lahe vesikonnas on suurim potentsiaal Pärnu jõel. Peipsi järve vesikonnas leidub astanguid võimsusega umbes 100 kW paljudel jõgedel. Eesti Entsüklopeedia annab meie jõgede summaarseks teoreetiliseks hüdroenergeetiliseks ressursiks umbes 300 MW. Summaarne tehniliselt rakendatav potentsiaal on erinevatel hinnangutel 30-60 MW. See võimaldaks toota 150-400 GWh elektrienergiat ja katta 2-5% elektritarbimisest. Teoreetilisest ressursist tunduvalt väiksem on tehniliselt kasutatav ressurss, mis on põhiliselt määratud koondatud languste (jõuastmete) olemasoluga ja nende kasutamise võimalustega.
põhinev energiaplokk, ülejäänud on vanemad tolmpõlevkivi põletavad energiaplokid. Elektrienergiaplokk Eesti ja Balti elektrijaamas on kummaski tolmpõlevkivi põletavad energiaplokid. Uutes ehk keevkihtpõletuskateldes põletatakse peenestatud kütus koldesse alt juhitavas õhuvoolus, mis moodustab nii nähtud keevkihi. Keevkihtplokkides põletetatakse koos põlevkiviga ka kuni 10% biokütust. Kahe uue energiaploki taastuvenergia aastatoodang on keskmiselt 260–280 GWh, mis moodustab kogu Eesti aastasest elektritarbimisest ligi 4%. Vanades kateldes ehk tolmpõletuskateldes puhutakse peeneks jahvatatud kütus koos põlemisõhuga koldesse, kus on väga kõrge temperatuur ning kus toimub põlevkivi põletamine. Keevkihtpõletuskatlad Keevkihtpõletustehnoloogia on sobilikum madala kütteväärtusega kütuste või multikütuste põletamiseks, näiteks põletatakse koos põlevkiviga kuni 10% ulatuses biokütust ehk puiduhaket
..500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse (joonis 2) korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km² pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km² (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km² suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %. Tootmiseks
kolmandiku võrra suurem kui 2001 aastal ja prognooside kohaselt kasvab veelgi. Elektrit kasutatavad seadmed lähevad iga aastaga küll järjest säästlikumaks, aga kuna me erinevaid seadmeid järjest rohkem endale soetame siis elektritarbimine ikka kasvab. Eestis prognoositakse elektrienergia kasvu 2-3% aastas, mis on arenevas ühiskonnas kahjuks loomulik. joonis 1. Eesti sisemaine elektrienergia tarbimine ja elektrikaod, GWh allias: elektro.ttu.ee Elektrienergia ülekanne Iga riigi elektrisüsteemis on elektrienergia ülekandmise ja tasakaalushoidmise eest vastutav asutus monopoolses seisundis. Eestis on selleks asutuseks OÜ Põhivõrk, Soomes Fingrid Oyj. OÜ Põhivõrk on energia ülekandega tegelev ettevõte, mis ühendab terviklikuks energiasüsteemiks Eesti suuremad elektrijaamad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad.
Rootsis. Aastal 1700, vesirattad domineerivad täielikult jõuallikas valdkonnas. Kasutades vesirataste võiks siis tegutsevad suured ja rasked masinad, kuid puuduseks oli see, et tekkinud energia ei kavatse vedada rohkem kui vesi ratta telg jõudnud. Tänapäeval Hydropower üks tähtsamaid kodumaiste energiaallikate. Enamik ja peamised elektrijaamad on Ume jõel ja Lule jõel. Rootsi suurimad hüdroelektrijaam GWh / aastas: -Stornorrfors (Ume jõel) 2290 -Harsprånget (Lule jõel) 2240 -Messaure (Lule jõel) 1900 -Letsi (Lule jõel) 1770 -Krångede (Indalsälven) 1650 Hüdroenergia osakaal kogu energiavarustuse Rootsis oli aastal 1994 10%. Aga nüüd on otsustatud, et hüdroenergia Rootsis ei tohi laiendatud võlgnetava summa keskkonda. Väga paljud jõed ja venib jõed on ka seadusega kaitstud tammid. Energiaallikad: Rootsi on esirinnas hüdroenergia kasutamises
hakkama hiljemalt aastal 2015. Selle kinnitusena võttis Leedu Seim (parlament) 28.juunil 2007 vastu tuumajaama seaduse, mille kohaselt kinnitati uue tuumajaama rajamine Leetu ning anti riiklikule energiaettevõttele Lietuvos Energija õigused tegutseda uue tuumajaama projekti riikliku investorina (vastav seadus jõustus sama aasta 4.juulil). · Soome Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised
Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Tuumaenergia kasutamine Eesti lähiriikides Soome Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Tuumaenergia puudused on: Investorite leidmine. On vaja kedagi, kes paneks nii suure raha nii pikaks ajaks elektrivõimsuste alla, omamata garantiid nende tagasiteenimiseks. Rajamine on väga kallis. Nt. Soome tuumajaam (1600 MW) maksab 3 mld eurot. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine, lahendusi töötatakse välja. Inimfaktorist tulenev avariirisk
400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. 1.2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %
Hüdroenergia ressurssidest kasutatakse tänapäeval ära umbes 15% (Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutatakse ära ~60%, Aafrikas ~7% olemasolevast ressursist). Energia mõõtühikud: Energiamõõtmise standardühikuks on 1 dzaul (J) mõõta saab ka ühikuna 1 vatt-tund (Wh) 1 vatt-sekund = 1 dzaul; 1 vatt-tund = 3600 dzauli. Suuremate energiakoguste puhul kasutatakse järgmist lühendatud kirjaviisi: 1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1. Veerikkad või suure languga jõed (vooluhulk, voolukiirus, jõe lang, jõe langus, jõe veereziim). 2. Piisava elektritarbimise olemasolu (suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele transportida; elektrijaam rajatakse energiamahukate ettevõtete lähedusse).
Puiduhakke tootmine ja puidujäätmete varumine kütuseks 1 751 000 tihumeetrit Puitpelletite toodang, hinnanguliselt 170 000 tonni Puitbriketi toodang, hinnanguliselt 40 000 tonni Puitkütuste osatähtsus primaarenergiaga varustatuses 11,2% Puitkütusel töötavaid katlaid 792 Puitkütusel töötavate katelde koguvõimsus 768 MW Puitkütusel töötavate katelde soojustoodang 1 715 449 GWh Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Eestis 26,4% Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Pärnumaal 54,1% Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Tartumaal 42,7% Puitkütuste osatähtsus kodumajapidamiste kütusekasutuses 49,3% Puitkütuste osatähtsus kodumajapidamiste summaarses energiatarbimises
Eestis, lähtudes keskkonnasäästlikest põhimõtetest. [4] 20 Järeldused biokütuste piisavuse kohta Rohtne biokütus: energiakultuurid, looduslike rohumaade hein ja pilliroog teoreetiline saadavus 3,9-7,8 TWh, reaalne lähiajal 1,0-1,5 TWh. [3] Põllumajandusjäätmed: põhk teoreetiline saadavus 2,5 TWh, reaalne 0,8 TWh . Biogaas: prügilagaas 6 suuremat prügilat 210 -250 GWh/a; biogaas -sõnnikust, heitvee mudast ja biolagunevatest jäätmetest 96 mln m3e 576 GWhbiogaasi aastas. Kokku:teoreetiline keskmiselt 8,9 TWh, lähiajal reaalne 2,0 TWh. [3] Puitkütusete puhul tuleks tulevikus rohkem tähelepanu pöörata raiejäätmetele ja ka alternatiivsetele võimalustele puitkütuste tootmisel kändude juurimisele, raiejäätmete kogumisele kraavikallastelt ja elektriliini trassidelt, energiametsade kasvatamisele jne. [3]
mõju inimese elule. Igatahes, need inimesed kes elavad 500 meetrit TEJ kaugusel või rohkem ei pea muretsema ome tervise üle. 5. TUULEENERGIA HETKESEIS 5.1. TUULENEERGIA MUJAL MAAILMAS 2013. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 130 elektrituulikut koguvõimsusega 285,9 MW. 2013. aastal lisandus juurde 10,5 MW (Ojaküla tuulepark Lääne-Virumaal – 6,9 MW; Nasva tuulik II Saaremaal–3,6MW). Meie andmetel aastal 2013 tootsid tuulikud 515 GWh energiat, millest 76% sai taastuvenergia toetust. Hetkel on ehituse lõpufaasis kaks tuuleparki: kahe tuulikuga Tamba tuulepark (6 MW) ja kolme tuulikuga Mäli tuulepark (12 MW) Pärnumaal. Lisaks on installeerimise lõpufaasis Eleoni (3 MW) tuulik Sõrve sääres Saaremaal ning Aburi tuulik (1,8MW) Lääne-Viru maakonnas. 2012. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,1 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 22,5%. Lisatud väiketuulikute
energiat tagasi kätte saada Nafta - 8:1. toornafta ja kivisusi?? Milles seisneb põhimõtteline erinevus kivisöe ja päikesepaneelide EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)? Kivisoe EROEI vaheneb aja jooksul, sest selle maaki jaab aina vahemaks. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Hüdrojaamades 1 GWh elektritootmisel väheneb KHG emissioon ca 480 tonni võrra. Hüdroelektri kasutamine 33% - vältib KHG emissiooni, mis võrdub 4.4 mln brl bensiini põletamisel. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotumine, paisjärvede kalastik väheneb (SEI, sõnaseletusi). Eesti oludes jääb h. osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks
vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare. Hüdroelektrijaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone hüdroturbiinide, generaatorite ja muude vajalike seadmete paigutamiseks, derivatsioonijaama korral ka survetorud või kanal. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust, millest viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Joonis 7.72 Linnamäe hüdroelektrijaam, kolme turbiini koguvõimsus 1,1 MW, toodang 6 7 GWh/a, foto AS Eesti Energia kodulehelt Sõltuvalt survekõrgusest (rõhust) jagatakse hüdrojaamad kõrg- (survekõrgusega üle 2030 m) ja madalsurvejaamadeks (alla 20 m). Sõltuvalt survekõrgusest ja vooluhulgast kasutatakse eri tüüpi hüdroturbiine, millest kaasaja suurtes hüdroelektrijaamades on levinumad (vt joonis 5.12): · pöördlaba e Kaplan`i turbiinid; · radiaal-aksiaalsed e Francis`e turbiinid ja · kopp- e Pelton turbiinid.
broderskabets ånd. Germaani keelte iseloomulikud jooned Esimene häälikunihe (Grimmi seadus) – (Tegelikult tuli selle peale varem Rasmund Rask) Toimus aastal 1000 eKr kui eksisteeris ühisgermaani keel. See häälikunihe eristas germaani keeled indoeuroopa keeltest. Otsene tõendusmaterjal puudub, kuna puuduvad tekstid. Indo-Eu keeled olid rikkad helitute konsonantide poolest, neid oli 4 rühma: helitud (p, t, k, kw), helilised (b, d, g, gw), aspireeritud helilised (bh, dh, gh, gwh) ja aspireeritud helitud klusiilid (ph, th, kh). Nihe- häälikud muutuvad rühmadena. 1) helitud klusiilid muutuvad vastavateks frikatiivideks p>f pienus full t> þ tres three k>h nox,noxtis night, Nacht 2) helilised muutuvad helituks b>p болото pool d>t duo two edō Goth itan/ eat g>k ego OE ic/ I/ ich
Kütuste liigid Looduslikud kütused Maasüsi, maagaas, põlevkivi, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed. Tehiskütused Puidu- ja kivisöekoks, turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus, sõmerdatud kivi- ja puidusüsi. Kütuse põlemisel täpsemalt oksüdeerumisel vaba või seotud hapnikuga vabaneb soojusenergia. Soojusenergia mõõtühikuks on J. Energeetikas kasutatakse ühikuid kJ, MJ, GJ, Ws, kWh, MWh, GWh . Kütuste tähtsaim iseloomustussuurus on kütteväärtus. Kütuste koostis Kütused koosnevad orgaanilisest osast, mineraalosast ja veest. Orgaanilise osa moodustavad vesinikku, süsinikku, väävlit, lämmastikku ja hapnikku sisaldavad ühendid. Vesinikku, süsinikku ja väävlit sisaldavad ained on kütuste põlev osa. Hapnikuühendid ei põle, kuid nad soodustavad põlemist. Kütuste mineraalosa moodustavad savimineraalid, karbonaadid, kvarts, püriidid
siis täpselt see, mida tahaks ja peaks tegema ka Narvas. Sardiinias asub suhteliselt palju rasketööstust, lisaks on saarel ka kulla-, hõbeda- ja söekaevandused. Märkimisväärne on ka Sardiinias installeeritud elektrilised tootmisvõimused 3900 MW, mis on peaaegu 1,5 korda rohkem kui täna Eestis olevad võimsused. Selline võimsus katab selgelt kogu saare vajadused, tegelikult ollakse valmis tootma ka palju rohkem. 2006. a tarbis Sardiinia 12 986 GWh elektrienergiat, tiputarbimine oli 1685 MW detsembrikuus. Tarbitud energiast 5,6% toodeti veest, 2,8% teistest taastuvatest allikatest ning 91,6% soojuselektrijaamades. Installeeritud tootmisvõimused jagunevad eelpool toodust pisut teisti, kusjuures hüdroenergia installeeritud võimused moodustavad 11,7%, taastuvatest energiaallikatest tootmisvõimsused 10,5% ning soojuselektrijaamade võimsused 77,8%. Kokku 3050 MW
laastus 850 , seega iga 350 meetri tagant peaks Elektrilevi OÜ kulutama 850 liinikoridori laiendamisele. Seega, et kogu Saare- ja Hiiumaa 36 meetri laiuselt hooldada, kuluks Elektrilevil OÜl keskpingeliinide hooldamisele umbes 2,4 miljonit eurot. Kui sama teha madalpingeliinidega, siis nende laiendamine maksaks umbes 1,3 miljonit eurot. Kui arvestada, et 2012. aastal müüdi Saare- ja Hiiumaale kokku umbes 209 GWh elektrienergiat ja kui võrguteenuse kõige tavalisem põhitariif ilma käibemaksuta oli 2012. aastal 0,0519 /kWh, siis Elektrilevi OÜ käive jäi 10,9 miljoni euro kanti. Sellest maha arvestades Eleringi OÜ teenuse (36,5 %), püsikulud (19,7 %) ja elektrienergia kao (7,7 %) [6] jääb alles laias laastus 3,9 miljonit eurot, mis Elektrilevi OÜ sõnul investeeritakse tagasi võrku. Minu arvutusi kinnitab ka Kaarel Kutti [7]: ,,Kui eelmisel aastal (2012)
48% Kreeka elektrienergiast toodetakse pruunsöest, mis on mõned protsendid vähem kui eelmistel aastatel. Umbes 12% elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest ja 20% maagaasist. Veidi üle 10% elektrienergiast toodetakse ka naftast. 8% tuleb taastuvatest energiaallikatest (v.a hüdroenergia), millest enamiku moodustavad tuuleenergia ja päikeseenergia, vähesel määral ka bioenergia (joonis 22). Joonis 22: Elektrienergia tootmine gigavatt-tundides (GWh) 1971-2009 21 2009. aastal oli elektrienergia tarbimine inimese kohta 5540 kWh 4 aastas ning see on võrreldes eelneva aastaga langenud ~200 kWh. Kreeka energiatarve on lähedane Ühendkuningriikidele ja Itaaliale, muuhulgas ka Eestile. 7.3. Suuremad elektrijaamad Hüdroelektrijaamad: · Kremasta hüdroelektrijaam asub riigi keskosas
Soojuspumpad Eestis 2004 2005 2006 2007 2008 Paigaldatud soojuspumbad, tk - 680 1083 2333 5076 Installeeritud väljundvõimsused, - kW 5997 9324 17730 35329 Soojusenergia tootmine, GWh 11 17,1 32,7 65,5 60 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 11 Soojuspumba kasutegur Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga (COP) q2 q2 T2 Tü 0 l q2 q1 T2 T1 Tü Ta j0
leidnud hotellikohtade ületootmine. See on viinud ka Mallorca ja Costa del Soli osade hotellide ümberkujundamisele elamuteks. Energia Hispaania on üks maailma juhtivaid riike arengu ja taastuvenergia tootmises. Aastal 2010 sai Hispaaniast päikeseenergia maailma liider, kui ta tabas AmeerikaÜhendriikide massilise elektrijaama taim nimega La Florida läh edal Alvarado,Badajoz. Hispaania on ka Euroopa peamiseks tuuleenergia tootja. Aastal 2010 oma tuulikute genereeritud 42976 GWh, mis moodustas 16,4% kõigistenergiaal likatest toodetud Hispaanias. Immigratsioon Vastavalt Hispaania valitsuse seal oli 4,5 miljonit välisturisti elanike Hispaania 2007;sõltumatute hinnangute panna näitaja 4,8 miljonit inimest ehk 11% kogu elanikkonnast. Vastavalt elamisloa andmed 2005, umbes 500.000 olid Maroko, teine 500.000 olid Ecuadori, enam kui 200.000 olid Rumeenia ja 260.000 olid Colombia.Muud suurt välismaa kogukonnad o
lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada. Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Tuumaenergia Soomes Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised
2012. aastal kasvas nii tuule- kui ka vee-energia toodang 2011. aastaga võrreldes rohkem kui 30%. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on mõnevõrra vähendanud jäätmemahuka põlevkivi osatähtsust elektritootmises. Kui 2008. aastal toodeti põlevkivist 91% elektrist, siis 2011. aastal 84%. Eesti taastuvelektri toodangu osatähtsus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on siiski veel väike. Elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest, 2002–2011 GWh 800 Puitkütus ja biogaas 700 600 500 400 Tuuleenergia 300 200 100 0 Vee-energia 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 44
annaabi.ee 
