50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aappaa
Õppematerjali autor
...................................................................................... 8 2 Sissejuhatus PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus
...........................................................6 1.2 Vesi.............................................................................................................................................7 1.2.1 Jõgede hüdroenergia...........................................................................................................7 1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: ..........................................................7 1.2.2 Loodete energia..................................................................................................................8 1.2.2.1 Loodete energia eelised:.............................................................................................8 1.2.2.2 Loodete energia puudused:.........................................................................................9 1.2.3 Laineenergia............................................................................................
Püünsi kool Referaat Alternatiivenergiad Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis.
PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega energiat kas soojusena või elektrina
Eesti energiamajandus Grete M. Pedak Energialiigid Taastuvad • Hüdroenergia • Tuuleenergia • Päikeseenergia Taastumatud • Biomass • Põlevkivi • Turvas Eesti Energia • Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltikumi, Soome, Rootsi ja Poole elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuse turul. • Eesti Energia saab oma energia peamiselt põlevkivitööstustest, mis asuvad Kirde-Eestis. • Põlevkivist saadud õli müüakse turul erinevatele tarbijatele, näiteks laevakütuse tootjad ja müüjad. • Tootmise kõrvalsaadusena tekib kõrge kütteväärtusega põlevkivigaas, mida kasutame elektri toomiseks. • Protsessi käigus tekkiv tuhk ei sisalda orgaanilisi jääke, on keskkonnale ohutu ja seda saab kasutada toormaterjalina ehitustööstuses või tsemendi tootmiseks.
SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1
• 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad Keila HEJ 0,32 847 Linnamäe HEJ 1,1 7000 Teised hüdroelektrijaamad AS Generaator Leevaku ja Saesaare HEJ 0,105+0,160 1826 Generaator E&K Kotka HEJ 0,1 697 Tuulepark
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid