Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine kuju ahela eri osade vahel) Komplementaarsu A = T ja C G A = U ja C G s
2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat 2)guanosiinfosfaat 2)guanosiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline Komplementaarsus printsiip A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku informatsiooni Päriliku info realiseerimine säilitamine ja ülekanne
Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG
guaniin guaniin tsütosiin tsütosiin tümiin uratsiil b) sahhariidid (suhkur) desoksüriboos riboos c) happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanosiinfosfaat (G) guanosiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) molekuli ruumiline kuju kaheahelaline (biheeliks) üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) komplementaarsus A-T kaksikside, A-U kaksikside, C-G kolmikside C-G kolmikside
Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G
*Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda ‚ Makro - C H N O P S Mikro- Ca Na K Mg Cl Cu I Fe Zn F DNA e
· varuülesanne munavalge valk albumiin varutoiteaine linnu loote arengul, rinnapiimas valk kaseiin HIV selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus (nakatumine tupe või sperma vedelike, rinnapiima või vere kaudu) AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (HIV nakkuse lõppstaadium) 6. Nukleiinhapped kui biopolümeerid · monomeeriks nukleotiidid DNA koostises adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T) DNA - RNA - ribonukleiinhape desoksüribonukleiinhape Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Süsivesik e sahhariid desoksüriboos riboos Lämmastikalused adeniin (A), guaniin (G), adeniin (A), guaniin (G),
Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline biheeliks Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplimentaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G
Lämmastikalused Adeniin(A) Adeniin(A) Guaniin(G) Guaniin(G) Tsütosiin(C) Tsütosiin(C) Tümiin(T) Urasiil(U) Nukleotiidide nimetused Adenosiinfosfaat(A) Adenosiinfosfaat(A) Guanosiinfosfaat(G) Guanosiinfosfaat(G) Tsütidiinfosfaat(C) Tsütidiinfosfaat(C) Tümidiinfosfaat(T) Uridiinfosfaat(U) Sahhariid Desoksüriboos Riboos Anorgaaniline hape Fosforhape Fosforhape Sekundaarstruktuur Kaheahelaline biheeliks Osaline kaheahelaline sama
ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik). Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e
kaitseülesanne(antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud.), regulatoorne ülesanne(valgusisesed hormoonid, näiteks insuliin), transportülesanne(hemoglobiin ja albumiinid transp. veres), retseptorülesanne. Nukleiinhapped- koosnevad nukleotiididest. DNA-info säilitamine ja RNA- info realiseerimine. DNA- desoksüribonukleiinhape. Nukleotiidide nimetused on: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C), tümidiinfosfaat(T). Koostises on 4 lämmastikalust:adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), tümiin(T). Esmane struktuur on ühe ahela nukleotiidi järjestus. Sekundaarstruktuur on kahe ahelaline biheeliks. DNA ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi abil. DNA´l on võime kahekordistuda (replikatsioon). Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas on C. A ja T moodustavad 2 vesiniksidet, G ja C aga 3.
o On biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiid Tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Andeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk Adenosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, Guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, Tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat Uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelalne (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja C=-G A=U ja C=-G
denaturatsioon- kui valk kaotab kõrgemat järku struktuuri. Renaturatsioon- valk võtab suuremat järku strukutuuri. Rakus on suur osa magneesiumi aatomitest seotud nukleiinhapetega DNA ja RNA. DNA tähtsus on päriliku info säilitamine ja selle ülekandmiseks raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid: adeniinfosfaat, guansiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, uridiinfosfaat. DNA lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütodiin(C), tümiin(T). RNA adeniin, guaniin, tsütodiin, uratsiil(U). RNA jaotatakse molekulide funktsioonide
MONOMEERI EHITUS: guaniin guaniin 1) Lämmastikalus tsütosiin tsütosiin 2) Sahhariid (suhkur) tümiin uratsiil 3) Happejääk 2) desoküriboos 2) 3) fosfaatrühm adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) NUKLEOTIIDI NIMETUS guanosiinfosfaat (G) guanosiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) MOLEKULI RUUMILINE kaheahelaline üheahelaline (osaline KUJU paardumine ahela eri osade (biheeliks) vahel) KOMPLEMENTAARSUS A = T ja C = G A = U ja C = G
Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjekorrast ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). (Tabel 4) Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. Kuid desoksüribonukleiinhape molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus
iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) Ehitusliku funktsiooni Transport funktsiooni Retseptor funktsiooni Regulatoorset funktsiooni Kaitse funktsiooni Liikumis- ja energeetilist funktsiooni DNA DNA on elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer. DNA monomeeride nimetused : Adenosiinfosfaat Guanosiinfosfaat Tsütidiinfosfaat Tümidiinfosfaat RNA RNA ehitus on sarnane DNA-ga. Kõige suurem erinevus on see, et RNA-l ei ole kahte ahelatkus on monomeerid ,vaid on üks ahel. Monomeeride nimetused on ka erinevad. RNA ülesanded RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ,et teatud inimese omadused mis DNA näitab on olemas mRNA - Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse tRNA - Geneetilise info lahtimõtestamine
Kontraktisoonivalgud on need valgud, mis muudavad oma struktuuri valkude liikumisfunktsioon (lihased, algloomad). Valkudel on ka energeetiline funktsioon. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ). DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus
Kõige tuntumad lihasvalgud. Nukleiinhapped DNA & RNA Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. o Desoksüribonukleiinhape DNA o Ribonukleiinhape RNA DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleitiidid. Koosneb fosfaatrühmast desoksüriboosist lämmastikalusest Fosfaatrühm: 2. adenosiinfosfaat A T 3. guanosiinfosfaat G C 4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e. komplementaarsusprintsiip nukleotiidide vastavus, mis hoiab kaks ahelat omavahel koos. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Teist järku struktuuris keergub DNA kruvikujulisse biheeliksisse. DNA ülesanded: 1. on kromosoomide põhiline koostisosa enamus DNAst rakutuumas, natukene ka
lip ja sah on otsas.*valgud täidavad organismis ensümaatilist,ehituslikku ,transport, retseptor,regulatoorset,kaitse,liikumis,ja energeerilist funkt.*nuklhap on biopolümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid.2 tüüpi: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape(RNA)*DNA ehitus*dna on biopolumeer,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.*A- adenosiinfosfaatG-guanosiinfosfaat C-tsütidiinfosfaatT-tümidiinfosfaat.*Desoksüribonukleotiid on keeruka strkt ühend,mis on moods 3 mol-lämmastikalus,desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel.*iga düsoksüribonukleotiidi koostises esineb 1 neljast lämalusest:adeniin(A) ,guaniin(G), tümiin(T)tsütosiin(C).*dna monomeeride nim on pandud nende koostises oleva lämmastikaluse järgi*DNA mol strk*desoksüribonukleiinhappe mol koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast
struktuur e. Kvaternaarstruktuur tekib siis kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. 5. Missugune on DNA ehitus? Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eripikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide.Nende omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Mis ülesanne on RNA molekulidel? RNA osaleb pärilikkuse avaldamises. Erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. 1) informatsiooni-RNA (mRNA) 2) transport-RNA (tRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA) Informatsiooni-RNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse.Transport-RNA ülesandeks on
DNA replikatsioon. * toimub enne raku jagunemist raku tuumas, teostajaks DNA-polümeraas * selle käigus lõhutakse DNA-polümeraasiga lämmastikaluste sidemed; vabadest nukleotiididest ehitatakse komplementaarsusprintsiibi (A-T, C-G) alusel uued DNA-ahelad Lämmastikalustel nukleotiididest lähtuvad nimed: adeniin adenosiinfosfaat tümiin tümidiinfosfaat guaniin guanosiinfosfaat tsütosiin tsütidiinfosfaat Transkriptsioon. = mRNA süntees - mRNA (informatsiooni RNA) aitab luua aminohapetest valke; paikneb ribosoomis * toimub raku tuumas, RNA-polümeraasi abil * komplementaarsusprintsiip = (uratsiin) U-A, C-G promootorpiirkond piirkond DNA-l, millega RNA-polümeraas seostub RNA-polümeraas lõhub DNA lämmastikaluste vahelised sidemed; ehitab komplementaarsuse alusel ühele ahelale vastava RNA.
esmane energiaallikas vähene varuaine struktuurne kaitse (tsütoplsama suhkrustumine aitab külma eest) ligimeelitav/paljunemine (õistaimede nektar) NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA e. desoksüribonukleiinhape Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest Adeniin -> adenosiinfosfaat (A) Guaniin -> guanosiinfosfaat (G) Tsütosiin -> tsütodiinfosfaat (C) Tümiin -> tümidiinfosfaat (T) Komplementaarsed on A=T ja G=C Molekul on kaheahelaline, vesiniksidemed lämmastikaluste vahel hoiavad kahte ahelat koos. DNA ruumiline kuju (sekundaarne struktuur) on biheeliks Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav Kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim
tüviühendi nimetuse järgi puriin- ja pürimidiinalusteks. Lämmastikaluse ühend ühega riboosidest kannab üldnimetust nukleosiid. Nukleosiid on riboos tsüklilises vormis. Nukleosiidide nimetused: A adenosiin, 2´-desoküadenosiin G guanosiin, 2´-desoküguanosiin C tsütidiin, 2´-desokütsütidiin U uridiin T tümidiin, 2´-desokütümidiin Nukleotiidid estrid, käituvad hapetena. Tihedamini esinevad nukleotiidid: - adenüülhape (adenosiinfosfaat) - guanüülhape (guanosiinfosfaat) - tsütidüülhape (tsütidiinfosfaat) - uridüülhape (uridiinfosfaat) Nukleiinhapped Nukleiinhapped polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained. Organismides on DNA ja RNA. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad kaks antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. DNA ahelate koospüsimise aluseks on nukleotiidide üksteisele vastavus igas ahela lülis. Kehtib A-T ja G-C reegel.
a) Lämmastik alus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin b) Sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c) Happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel)
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukliinhappeid: desoksüribonukleiinhape DNA ribonukleiinhape RNA ________________________________________________________________________________ Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Omadused sõltuvad neil järjestusest ja hulgast. DNA koostises neli nukleotiidi : adenosiinfosfaat A guanosiinfosfaat G tsütidiinfosfaat C tümidiinfosfaat T Desokspribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip - Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2
U-A-A-G-C-G-C (RNA) Koodon ning selle antikoodon on A-U-U Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Nukleotiitide nimetused Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Sahhariid desoksüriboos riboos Anorgaaniline hape fosforhape fosforhape Sekundaarstruktuur Kaheahelaline biheeliks Osaline biheeliks sama
· Energeetiline Bioloogia Page 9 Nukleiinhapped 21. september 2009. a. 13:59 Bioloogia Page 10 DNA 21. september 2009. a. 13:59 Desüksüribonukleiinhape (DNA) on biopolümer, mille monomerideks on desoksüribonukleotiidid. Lämmastikaluse nimi Monomeri nimi Tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A A=T Guaniin Guanosiinfosfaat G C=G Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C Tümiin Tümidiinfosfaat T Replikatsioon ehk kahekordistumine · Dna on kromosoomida tähtsaim osa · Ühes rakus on 1 DNA · Replikatsiooni käigus kahekordistub DNA molekul · Igas on 46 kromosoomi, mis sisaldavad 3,3109 nukleotsiidi (kokku 1,5m) · Inimese DNA replikeerub 8 tunniga · E. Coli (kolibakter) DNA replikeerub 42 min
Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat – Teised makroergilised ühendid kiireneb ATP süntees – vabaneb rohkem soojusenergiat. Et hoida Erinevad lämmastikalused: püsivat kehatemperatuuri hakkate higistama, kuna higi aurustamiseks nahapinnalt kasutatakse soojusenergiat. GTP guanosiinfosfaat (lämmastikalus guaniin) CTP tsütosiintrifosfaat (lämmastikalus tsütosiin) TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin) UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel:
ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil GTP (guanosiinfosfaat). RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel ATP, GTP, CTP, UTP. Enamikus organismide talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklis/glükogeen. Täiendav energia saadakse polüsahhariidide lõhustamisel monomeerideks (ensüümide abil). Taimedes: tärklis -> glükoos. Loomades: glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja
kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil GTP (guanosiinfosfaat). RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel ATP, GTP, CTP, UTP. Enamikus organismide talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklis/glükogeen. Täiendav energia saadakse polüsahhariidide lõhustamisel monomeerideks (ensüümide abil).Taimedes: tärklis -> glükoos. Loomades: glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamine on universaalne
nimetus monomeeri ehitus: a. adeniin a. adeniin a)lämmastikualus guaniin guaniin b)sahhariid tsütosiin tsütosiin c)happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm nukleotiidi adenosiinfosfaat adenosiinfosfaat nimetus guanosiinfosfaat guanosiinfosfaat tsütidiinfosfaat tsütidiinfosfaat tümidiinfosfaat uridiinfosfaat molekul või kuju kaheaheline, biheeliks üheahelaline (osaline pöördumine ahela eri osade vahel) komplementaarsus A=T, C=G A=U, C=G põhiline ülesanne päriliku info säilitamine ja päriliku info realiseerimine
RENATURATSIOONIKS nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. 7. DNA EHITUS JA ÜLESANDED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ). A=T C=G DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus
tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast..Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik). Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e
* Kui kuskil on DNA ahel, siis vastavalt komplementaarsus printsiibile sünteesitakse RNA. -) Kui meil on RNA juba olemas, siis me saame valgu. * DNA ja RNA võrdlus: -) monomeeri nimetus: desoksüribonukleotiid & ribonukleotiid. -) monomeeri ehitus: *) lämmastikalus: adeniin, guatiin, tüstosiin ja tümiin & adeniin, guaniin, tüstosiin ja uratsiil. *) sahhariid: desoksüriboos & riboos. *) happejääk: fosfaatrühm & fosfaatrühm. -) nukleotiidi nimetus: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T) & adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja uridiinfosfaat (U). -) molekuli ruumiline kuju: kaheahelaline (biheeliks) & üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel). -) komplemetaarsus: A = T ja C G & A = U ja C G. -) põhiline ülesanne: päriliku info säilitamine ja ülekanna & päriliku info realiseerimine. -) sünteesiv ensüüm: DNA-polümeraas & RNA-polümeraas. Bioaktiivsed ained
· On kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA), ribonukleiinhape (RNA) (ning seetõttu on ka kahesuguseid monomeere- desoksüribonukleiinid ning ribonukleiinid, lihtsustatult võib neid nimetada nukleotiidideks). · Desoküribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: 1) adenosiinfosfaat (lühend A) 2) guanosiinfosfaat (G) 3)tsütidiinfosfaat (C) 4) tümidiinfosfaat (T). · Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. · Desoüksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast ning nende koospüsimise aluseks ona komplementaarsusprintsiip. · Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimet järku struktuuriks.
Komplementeeritud on: A=T (ühes ahelas A, teises T; vahel on vesinikside) GC Replikatisoon DNA kahekordistumine, kahe ahela liitumisel on üks alati vana desoküribonukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatrühm, sahhariid desoksüriboos, lämmastikalus. Lämmastikalused ja monomeeride nimetused: adeniin (A) > adenosiinfosfaat guaniin (G) > guanosiinfosfaat tsütosiin (C) > tsütidiinfosfaat tümiin (T) > tümidiinfosfaat Inimesel on 23 kromosoomi DNA on kromosoomide tähtsaim koostisosa. Ühes kromosoomis on 1 DNA · RNA ribonukleiinhape RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid üheahelaline ülesandeks pärilikkusinfo avaldamine Ehitus sarnaned DNA omale: fosfaatrühm riboos (sahhariidid) lämmastikalus
paljunemine. Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Isendi individuaalne areng lõppeb surmaga. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18. DNA ehitus Desoksüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C) ja tümidiinfosfaat(T). Desoksüribonukleotiidid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. A-T (2 vesiniksidet) ; G-C (3 vesiniksidet) DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. 19. Mis on replikatsioon ja kuidas see toimub? Replikatsioon on DNA süntees
DNA ja RNA võrdlus Võrdlev tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid ribonukelotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Nukleotiidide nimetused Adenosiinfofaat (A), Adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) Sahhariidid Desoksüriboos Riboos Anorgaaniline hape Fosforhape Fosforhape Sekundaarstrkutuur Kaheahelaline biheeliks Osaline biheeliks sama
: -avutatakse eelk6ige trtec{6.!firibonukleiinhape ehk DNA on bio- aluse nimetus nimetus tdhis skuktr-ruri ptisivusega: rurri=reer, mille monomeerideks on desoksii- aden iin adenosiinfosfaat A lar peptiidside on kr.il- shn,eukleotiidid. DNA molekulid v6ivad olla guaniln guanosiinfosfaat G ts r-itos iin tsutidiinfosfaat C .r r -Lusega, neist suurimates on reastunud tt-imiin trimidiinfosfaat T ndat jdrku struktuure .a-H-pnei d nukle otii de . arna elt valku d ga
aminohapejääkide järjestusest nind nende hulgast valgumolekulis Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest Valgu struktuurid: o Adeniin -> adenosiinfosfaat (A) 1) Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) o Guaniin -> guanosiinfosfaat (G) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on o Tsütosiin -> tsütodiinfosfaat (C) polüpeptiidahelasse liitunud, kuid ei väljenda molekuli ruumilist kuju o Tümiin -> tümidiinfosfaat (T) 2) Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel Komplementaarsed on A=T ja G=C kruvikujuliseks heeliksiks
inimesel 46 kromosoomi. 1 kromosoom = 1 dna molekul NIMETAMINE: KOOSNEB: nukleotiidi minetamine vastavalt 1. viiesüsinikuline suhkur lämmastikalusele, neid on DNA (pentoos) – desoksüriboos koostises 4: 2. lämmastikalus o *adenosiinfosfaat A *adeniin A o *guanosiinfosfaat G *guaniin G o *tsütidiinfosfaat C *tsütosiin C o *tümidiinfosfaat T *tümiin T 3. Fosfaatrühm RNA ehk RIBONUKLEIINHAPE - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid *üheahelaline *ÜLESANNE -- päriliku info realiseerimine
DNA (desoksüribonukleiinhape) on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleotiidid (desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel). DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat ja tümidiinfosfaat. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel, kuid desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa. Peamine ülesanne on päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. RNA (ribonukleiinhape) on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNA
PÄRANDUMISE ALUSED DNA (desoksüribonukleiinhape) Ehitus. DNA on madalmolekulaarne aine, mis koosneb viiesüsinikulisest suhkrust desoksüriboos, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatgrupp ja lämmastikgrupp moodustavad lämmastikaluse. Lämmastikaluseid nimetatakse vastavalt lämmastikgrupile järgnevalt- adenosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat ja tümidiinfosfaat. DNA primaarseks struktuuriks on aluspaariline järjestus. Sekundaarseks struktuuriks on aga biheeliks ehk kaksikahel. DNA primaarne struktuur moodustub lämmastikaluste üksteisele vastavuse ehk komplementaarsuse alusel. Lämmastikalusteks DNA puhul on adeniin, tsütosiin, tümiin ja guaniin. Üksteisele vatavus on järgnev- adeniin moodustab kahe vesiniksideme abil sideme tümiiniga ja guaniin kolme vesiniksideme abil tsütosiiniga. DNA on pakitud histoonide abil
Energeetiline funktsioon- valkude täielikul lagundamisel vabaneb energia(nälgimisel) Nukleiinhapped Nukleiinhapped on Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleiinhapped- DNA- desoksüribonukleiinhape(monumeer on desoksüribonukleotiid) RNA- ribonukleiinhape Molekulide omadus sõltub monomeeride järjestusest ja hulgast DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A)-adeniin guanosiinfosfaat(G)- guaniin tsütidiinfosfaat(C)- tsütosiin tümidiinfosfaat ( T) tümiin DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud 3 molekuli liitumisel- lämmastikaluse(eristab monumeere), desoksüriboosi, fosfaatrühm. DNA monomeeride molekulid koosnevad- süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust. DNA koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast-koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip
potentsiaalist ja osakese summaarlaengust. Kuna erinevatel valkudel on samades tingimustes erinev summaarlaeng, lahutuvad nad elektriväljas. Levinum on tahkel kandjal toimuv tsonaalne elektroforees. 11. Nukleotiidid. Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di-, või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed ( A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed. 12. RNA: ehitus, funktsioon. RNA on DNA ühelt ahelalt komplementaarsuse põhjal tehtud koopia. (Lämmastikalusteks A; U - uratsiil; G;C). Eristatakse primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri. Sekundaarstruktuur
desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Seega on ka kahte tüüpi monomeere- desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid. DNA ja RNA süntees toimub alati 5´-3´suunal. DNA. EHITUS: DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoküribonukleotiidid. Sarnaselt valkudele, sõltuvad ka nende omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. MOLEKULI STUKTUUR: nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Kui DNA ühes ahelas
ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide. Molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat ja tümidiinfosfaat. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Et fosfaatrühm ja desoksüriboosijääk on kõigis neljas nukleotiidis ühesugused, siis tulenevad monomeeride erinevused üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A),
samuti metalli pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks 11. Nukleotiidid Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. Mononukleotiidid võivad olla mono-, di- või trifosforüülitud. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed (A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed, seda märgib happeanioonile viitav nimetus (adenülaat ehk AMP, guanülaat ehk GMP jne.) Nukleotiidi kolmetäheline sümbol (ATP, GDP jne) viitab N-alusele ja fosfaadijäägi arvule. Desoksüribonukleotiidid sümbol on vastavalt dATP, gGDP jne
monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Seega on ka kahte tüüpi monomeere- desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid. DNA. EHITUS: DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoküribonukleotiidid. Sarnaselt valkudele, sõltuvad ka nende omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. 11 desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. MOLEKULI STUKTUUR: nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on
annaabi.ee 
