Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Grete Treier". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
treier, grete, tuuri, rattur, võistlus, grupis, hõbe, italia, olümpia, giro, hõbeda, tiim, tiimi, neljanda, judith, arndt, ajaga, sveitsis, pikkusel, hooaja, nicole, kategoori, parima, amber, mahtus, etappidel, boss, rita, gretel, sõitja, saata, kuuenda, maailmameister, itaaliast, finisis, team, olümpiavõitja, cook, kaheksanda, edgari, treenerkoha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17. eraldistardist sõit (47,3 km) 39 1:05:47.33 (+ 3:35.90) 48. maantee grupisõit (245 km) 143 6:30:49 (+ 7:00) TANEL KANGERT lõpetas üliraske grupisõidu 69. kohaga, mis on 21-aastasele tulevikumehele hea saavutus Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo
keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija
osa võtmisega. 36% näitab seda, et rattasport on üks populaarseimaid ja rahvarohkemaid spordialasid Eestis, millega tavakodanik tegeleb. Samas tuleb tunnistada, et meeste seas on see ala veel tunduvalt levinum, kui naiste. Seda fakti tuleb samas aga tunnistada enamus spordialadel. Eesti populaarseim rattavõistlus on suvelõpu suur elamus- Tartu Rattamaraton. See on ühtlasi ka nüüdisaja rahvarohkeim võistlus, kus aastalt- aastasse osavõtjate arv kasvab. Üle 3000 võistleja stardikoridori mahutamine ei ole korraldajatele enam probleemiks. Alates 2006. aastast on pikem distants 87km ja lühem 40km mööda künklike Lõuna- Eesti kupleid. See on elamus omaette, sest olen ka ise 5 korda pikemal distantsil oma tulemusi parandamas käinud. Eesti tuntuim jalgrattur on vaieldamatult Jaan Kirsipuu. Teda nimetas 90% vastanutest.
kilomeetril spurdi teinud Neumannovaga kaasa ning lõpusirgel ei jätnud oma suurimale konkurendile enam võimalust, edestades teda stopperi seiskudes 1,9 sekundiga. Veidi ärev hetk tuli Smiguni võistlusesse klassikasõidu järel, kui mindi suusavahetusboksi. Seal ei suutnud eestlanna esimesel katsel õigeid suuski alla saada, ent rajale naastes sai liidergrupi kiiresti kätte. 11,4 kilomeetri vaheajapunktis oli Smigun neljases grupis Neumannova, Medvedjeva- Abrusova ja Kristin Steiraga, kuid selles staadiumis ei tahtnud neist keegi vedama hakata ning nii suutis jälitav seltskond liidrid kinni püüda, kuid järgmisel tõusul raputati nad Beckie Scottiga eesotsas uuesti. Favoriitide hulka loetud Julija Tsepalova jäi liidrite seast juba klassikadistantsil ning viimasel 7,5 kilomeetril tuli kaotussekundeid aina juurde. Jaanuaris kopsupõletikus olnud norralanna
olulisemad võistlused hipodroomidel ja kiiruskatsetel, spetsiaalsete radade tekkimisel aga peagi ka suletud ringidel. Edu taolises konkurentsis oli teadagi tõhus reklaam mootorrattafirmadele, kes innustasid konstruktoreid looma üha kiiremaid ja vastupidavamaid masinaid. Teine mootorrattatehaseid huvitav üritus oli rahvusvaheline kuuepäevasõit. See, 4 FiMi egiidi all toimuv võistlus oli ja on tänaseni tõeline masinate ja võistlejate vastupidavusproov. Eesti toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921.aastal Tallinnas. Ürituse korraldajaks oli Eestimaa Automobiilide Omanikkude Ühisus. Ajalehed tegid võistlustele suurt eelreklaami. Loota võib, et osavõtvate sõiduriistade arv saab olema kogukas, sest esimestele kohtadele tulevad autod ja mootoriga rattad loovad omale sõidu järel ka vastava tubli tunnistamise, kirjutas ,,Päevaleht"
2000 ja 2003-2006. Kõige tähtsamad on aga iga spotlase jaoks olümpiamängud ja olümpialt on Kristinal ette näidata kolm medalit, mille võitmisest kirjutan järgmistes alapunktides. 2.1. Torino olümpiamängud Torino taliolümpiamängud, mis toimusid 2006. aastal Itaalias, on jäänud eestlastele kõige enam meelde. Kolme kuldmedalit ühtedelt mängudelt pole eesti sportlased varem individuaalaladelt suutnud võita. Kõige õnnelikum oli see olümpia just Kristinale, kes võitis Eestile koguni kaks kuldmedalit. Kristina jaoks oli Torino taliolümpia neljas. Parimad tulemused kolmelt varasemalt olümpialt olid 2002. aastal Salt Lake City olümpialt saadud 7. koht 30 km klassikasõidus ja 8. koht 15 km vabastiilis. Kuna eelmistelt olümpiatelt polnud ta suutnud medaleid võita, siis ei pidanud eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat favoriidiks. Väljastpoolt Eestit uskus Kristina medalivõitu vaid tema norralasest treener Inge Bråten.
äriseadustiku §§ 180-187 ja 306-315 võlaõigusseaduse §§ 1, 619-702 Analüüs ,,Tuleviku töö uued suunad ja lahendused". Lõpparuanne. Technopolis Group &TÜ RAKE, 2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tuleviku_too_- _uued_suunad_ja_lahendused_l6pparuanne.pdf, lk 11-14 Kilusk, G. Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk 13-16 Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica 2012, 4 Muda, M., Orgo, I.-M., Tavits, G., Treier, T. Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk
ohustanud ükski konkurent. Moskva istungjärk jäi ka hispaanlasest presidendile viimaseks 80-aastasena loovutas ta maailma mõjukama spordijuhi tooli belglasele, meditsiiniharidusega kolmekordsele olümpialasele Jacques Rogge`ile. Peking valiti olümpialinnaks 13.juulil ROK- i 112. istungjärgul, pannes jõuvahekorrad paika juba esimeses ringis. Peking kogus 44 häält ehk rohkem kui teised kandidaadid Pariis ja Toronto kokku. Pisut vähem kui poolteist aastat enne Pekingi olümpia algust avaldas Ameerika näitlejanna Mia Farrow majanduslehes Wall Steert Journal arvamusloo. Seal mõistis ta hukka Hina tihedad sidemed Sudaaniga, kelle valitsus pole suutnud teha lõppu massilstele tapmistele ja vägistamistele Darfuris. Sellest hetkest hakkas Pekingi olümpia boikoti teema maailmas tuure koguma. Farrow` arvamusloost kujunes globaalne meeldetuletus, et paljugi sellest, mis Hiina teeb ja mis Hiinas endas toimub, jätab kõvasti soovida. Maailmale ei meeldinud ka
Kose Gümnaasium Referaat MICHAEL PHELPS Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12A Kose 2008 ELU Täisnimega Michael Fred Phelps sündis 30.juunil 1985. aastal Baltimore'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi
Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 1998/99 oli Krisitina jaoks stabiilne hooaeg. Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. 23.jaanuaril 2002 saabus Eesti suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12
Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse: 4,2 ng/ml. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. Salt Lake City olümpia lõputseremoonial kandis Kristina Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga. Tunnustused · Valgetähe I klassi teenetemärk · Aasta naine 2010 · Aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 Kokkuvõtteks · Kristina Smigun-Vähi sündinud 23
Koha ja võrdub tema klassist mehele sisuliselt uppumisega . Viimasena viiks poolfinaali 2.00,57, ka 20aastase noormehe rahvusrekord 2.01,37 jääb oioi kui kaugele . ,, Olen sõnatu , sest soojendusel oli elu parim tunne" , poetab Liivamägi , keda võis enne Pekingit õigusega pidada Eesti parimaks meesujujaks . Ta suudab eelujumises rivaalidega sammu pidada vaid pool basseinipikkust , viimased meetrid kulgevad vaevaliselt . Üllatav allaminek sportlaselt kes on 2 aastat olümpia nimel elanud ja treeninud . Tulemus: 35. koht MIKO MÄLBERG Meeste 50 m vabaltujumine 22,37 Eesti rekord (25. Koht) Sünniaeg ja koht: 3. mai 1985, Tallinn Mõõdud: 181 cm, 75 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Adam Schmitt Õppeasutus või amet: Louisiana State University, tudeng Saavutused: mitmekordne Eesti meister Toona Indrek Sei rekordile vaid kahe sajandikuga alla jäänud 23aastane Mälberg parandab uhkes Veekuubikus vea . Ta teeb seda muljetavaldavalt, ületades Eesti
kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise
Kas nüüd oleks järg kettameeste käes? Eestlaste medalid EM-võistlustelt Arnold Viiding 1934 (kuulitõuge) kuld Gustav Sule 1934 (odavise) pronks Aleksander Kreek 1938 (kuulitõuge) kuld Virve Roolaid 1954 (odavise) hõbe Heino Heinaste 1954 (kuulitõuge) pronks Linda Kepp 1958 (4x100 m) kuld Uno Palu 1958 (kümnevõistlus) hõbe 3 Tõnu Lepik 1969 (kaugushüpe) pronks Heino Puuste
1980. aasta märtsis valiti Pariisis korraldajaks Helsingi. Esimesed maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Helsingis 1983. aastal 7.14. augustil. Praegu peetakse neid iga kahe aasta tagant paaritutel aastatel. Seni toimunud ja kavas olevad maailmameistrivõistlused: 3.3 Maailma karikavõistlused Maailma karikavõistlused kergejõustikus on rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF-i poolt korraldatav riikide ja maailmajagude vaheline võistlus. Võistlustest võtavad osa USA, Euroopa, Aafrika, Aasia, Okeaania ja Ameerika võistkonnad ning lisaks Euroopa karika superliiga kaks paremat oma võistkonnaga. Kui on kasutusel 9 jooksurada, saab korraldaja maa ka oma võistkonna välja panna. Võistlustel jagatakse sportlastele rahalisi preemiaid vastavalt saavutatud kohtadele. Maailma karikavõistlusi on korraldatud 10 korda, esimesed võistlused toimusid 1977. aastal ja viimati võisteldi 2006. aastal. 4
SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal
Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas.
...........Avatseremoonia 21-27..................................................................................................................Lõputseremoonia 28....................................................................................................................Kasutatud kirjandus 2 1. EDUKAMAD RIIGID Koht Riik Kuld Hõbe Pronks KOKKU 1 Hiina 51 21 28 100 2 USA 36 38 36 110 3 Venemaa 23 21 28 72 4 Suurbritannia 19 13 15 47 5 Saksamaa 16 10 15 41 6 Austraalia 14 15 17 46 7 Lõuna-Korea 13 10 8 31 8 Jaapan 9 6 10 25 9 Itaalia 8 10 10 28 10 Prantsusmaa 7 16 17 40 11 Ukraina 7 5 15 27
" 3 Niisiis kirjutan mõndadest eestlastest, kes olid märkimisväärsemad Osaka maailmameistrivõistlustel: nende arvamustest enne võistlusi, nende ajal ja pärast neid ning muidugi ka nende saavutustest. 1. ANDRES RAJA Esimest korda suurvõistlusel osalenud kümnevõistleja Andres Raja kogus 7794 punkti ning sai 16. koha. Andres Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi. «Olen õnnelik, et see võistlus ükskord ometi läbi sai,» sõnas Raja pärast 1500 meetri jooksu lõppu. «Enne rajale minekut tundsin nii suurt väsimust, et mõtlesin joosta kas või viie minutiga ning lasta end seejärel ära kanda. MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.» Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud. Pikk ja kurnav jõuproov röövis lõpuks isegi sportimise soovi. «Nüüd on isu
88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad. 6 "Inimesele on tarvis midagi reaalset, silmnähtavat tagajärge, vastasel korral lahtub tema tegevustahe," on kirjutanud Leks Kolmpere. "Kogu elu on võistlus ja inimkonna elusiht on seotud suursaavutustega." 3.2 Erki Nool Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne,Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas.
auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda.
Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali
Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarjadesse. Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhivahemaa on 63 kilomeetrit ja lühivahemaa 31 kilomeetrit. Maratoni sõidetakse traditsiooniliselt klassikalises stiilis. Maratoni reeglid on vastavuses Rahvusvahelise Suusaliidu ja Eesti Suusaliidu pikamaasuusatamise võistlusmäärustega. Maratoni korraldab Klubi Tartu Maraton. Ajalugu Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal. 1967. aastal toimus võistlus esmakordselt ka naistele. 1986. aastal lõpetas Tartu maratoni 9858 osavõtjat, mis on kehtiv lõpetajate rekord. Worldloppeti sarja kuulub üritus alates 1994. aastast. Alates 1997. aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni. Pärast esimest maratoni aastal 1960 on Tartu maraton ära jäänud 12 aastal. Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu. Põhimaa 26
Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23
võimsused hakkasid kasvama. 5 1.2 Autospordi algusaastad Bensiinimootoriga auto oli kergem ja ökonoomsem, seda oli lihtsam käsitseda ning tema populaarsus auruauto kõrval suurenes. Kuna mootori võimsus kasvas kiiresti ning ka auruautode leiutajad hakkasid oma autosid täiustama, et tõestada oma eeliseid bensiiniautode ees, siis nende vahel sündisidki esimesed autode võidusõidud. On andmeid, et esimene võistlus auruautodele korraldati Ameerikas juba 1878.aastal. Selleks eraldas Wisconsini osariik 200 miili pikkuse võidusõidu auhinnarahaks 10 000 dollarit ning kiiremat sõitu demonstreeris seal Green Bay linna sponsorrahadega ehitatud aurusõiduk. Paraku ei pidanud see auto lõpuni vastu ja nii jõudis esimesena finisisse Oshkoshi linnale kuulunud auruvanker. Võitja keskmiseks kiirusek märgiti 6 miili tunnis. Euroopas üritas esimest iseliikuvate vankrite võistlust korraldada aastal 1887
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures
.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia
Kool KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED Referaat Nimi klass Türi 2011 SISSEJUHATUS Korvpalliks nimetatakse spordiala, mida üldjuhul mängitakse kahe meeskonna vahel. Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal toimusid Leedus 37. korvpalli Eu
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2.03; 46.23; 14.40/0.0; 43.40; 5.40; 67.01; 4.29.58. Kergejõ
.5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928...............................11 Los Angelese olümpia 30. juuli 1932...................................................................13 Eesti jõuab jalgpalli MM-võistlustele juuni 1933...................................................14 Toimuvad I Eesti mängud juuni 1934...................................................................14 Eesti laskemeeskonna edu september 1935........................................................16 Berliini olümpia 01. august 1936.........................................................................17
Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul, kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne, kui mõni teine oda osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni ning tulemus ümardatakse allapoole, lähima sentimeetrini. 1.2.3. VÕISTLUSTE KORRALDUS Odaviskevõistluse reeglid on sarnased teistele heitealadele : viskevoorus sooritab iga võistleja ühe katse ning võistlus koosneb enamasti kolmest kuni kuuest voorust. Võitja on pikima mõõtmisele läinud katse sooritaja. Kui kahe parima sportlase tulemus on võrdne, siis võetakse võrdluse alla mõlema paremuselt teine katse. Suurema osavõtjate arvuga võistlustes kasutatakse tavaliselt eelringe ja finaali. Eelring koosneb esimesest kolmest voorust ning seal saavad heita kõik võistlejad. Finaali pääsevad esimese kolme vooru 8 parimat või mõningal
tuli unustada peaaegu pooleksaastaks. Kuid tegelikult sai Erki tõsiselt sportima alles aasta pärast. Esimese kümnevõistluse pärast vigastust tegi Erki maikuus Alhamas. Erki alustas 10,76 ja 7,75-ga ning sai lõppuks kokku üsna korralikud 7735 punkti. Erki Nool,autogramm) 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti. Aga Erki tahtis olümpiale. Erki:"Pärast 5.40 ületamist teibas olin omadega graafikus. (Erki Nool,autogramm) 6 olümpia lõpp. Kui Erki koju Eestisse jõudis sai ta teada et tall on keelatud välismaal võistlemine kuna ta ei läinud Balti matsile,millest Erki ei teadnud ,et ta pidi seal võistlema.
See kergendas kogu tarindit oluliselt. Jalgrattasport Jalgrattavõistlusi peetakse maanteel (maanteesõit), linnatänavail (kriteeriumisõit), murdmaastikul (jalgrattakross) ja velodroomil(trekisõit). Võistlusmaa pikkus on täpselt kindlaks määratud üksnes trekisõidus. Võisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult, eraldi- või ühisstardist (grupisõit). Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva, viimasel juhul nimetatakse seda võistlust velotuuriks. Jalgratastel mängitakse ka velopalli ja velopolot ning võisteldakse vigursõidus. Alternatiivspordialaks võib pidada rattatraielit. Üks tuntumaid maanteesõiduvõistlusi on individuaal-meeskondlik velotuur Tour de France, mis toimus esimest korda 1903 ja toimub tänapäevani. Esimene eestlane, kes Tour de France'i lõpuni sõitis, oli Jaanus Kuum.
annaabi.ee 
