Leksikoloogia sõnaõpetus sõnavaraõpetus Uurib, kuidas sõnad inimkogemuses eksisteerivad (sõnaraamatute koostamise põhimõtted >> sõna talletamine ja taastootmine ajus) Põhimõisted I Sõna üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Sõna algvorm sõna esindaja, valitakse (ainsuse nimetav ja ma-tegevusnimi) Sõnavorm grammatiline sõna, st sõna mistahes grammatilises vormis (jooksma, joostakse, on jooksnud). Sõnavara ehk leksika - kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Põhimõisted II Sõne sõna tekstis (sõnavarastatistika tegeleb sõnavara statistilise uurimisega: sõnasagedus, sõnavara kasv, tekstianalüüs) Lekseem vähim sõnavaraüksus (sõna või tüvimorfeem) Leksikaalne üksus keeleüksus, millel on tähendussisu, st
nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa. Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjust. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid: 1)Sematiline ehk tähenduspõhimõte- kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega , vrd nt peatükk ja pea tükk, väikemees ja väike mees 2)Vormipõhimõte- nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge.
kõiki asjakohaseid tõlgendamisargumente. Grammatiline tõlgendamine Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Grammatilises tõlgendamises omab iga koma ja punkt tähtsust. Näide grammatilise tõlgendamise kohta, milleks on Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lõikele 1 antud tõlgendus: „Sõnade „ja“ ning „teised“ asend KVTS § 164 lg 1 lauseehituses määrab kolleegiumi arvates ära selles sättes sisalduvate normide sisu. Kui sõnale „ja“ järgneks vahetult sõna „teised“, siis hõlmaks sõna
aastast J. Aavik töötas eesti ja prantsuse keele õpetajana Tartu kaheksaklassilises kommertskoolis. Alates 1912. a. detsembrist hakkab J. Aavik välja andma perioodikas ilmuvate artiklite kõrval väikesi brosüüre, milles ta selgitab üksikküsimusi nii õigekeelsuse kui ka keeleuuenduse alalt. Keeleuuendusettepanekute tegelikuks rakendamiseks andis Aavik välja sarja "Katsed ja näited" IIV (19151920), mille grammatilises sissejuhatuses tutvustas ta uusi keelendeid ja tekstinäidetes demonstreeris nende tarvitamist. 1920. aastal ilmuvad Aaviku sulest brosüürid "Kas ü vi y? Y!" "uma lõpulised refleksiivid", "Rahvamurded ja kirjakeel". Nõjatudes soome keele eeskujule, soovitab ta kirjas tarvitusele võtta ü asemel y. See uuendusettepanek leiab vastuvõttu ainult keeleuuendusliikumisele lähedal seisvais ringkonnis.
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse.
Eliisa Sarv 5 4.Riigikeel Esimeseks ametlikuks keeleks peetakse Maltal Malta keelt, teiseks keeleks peetakse inglise keelt ning mitte ametlikult kõneldakse ka Itaalia keeles. Kõige enam kõneldakse siiski Malta keeles, põhjus on Maltalaste rahvaarvu ülekaal, inglisekeel on emakeel vähestele. Malta keel on tihedas suguluses araabia keeltega, erinevus on vaid grammatilises ehituses ja häälduses. Oma suure sõnavara on malta keel võtnud itaalia keelest. Päris mitmed inimesed kõnelevad Maltal itaalia keeles, just nagu Eestimaal kõneldakse vene keelt. Malta keelt peetakse itaalia keelega väga lähedaseks ning ajaloolt ja kultuuriliselt veidi sarnasteks. Enne malta keele ametlikuks tunnistamist, oli just itaalia keel ametlikuks Malta Vabariigi keeleks. Malta keel on ainuke semiidi keel mida kirjutatakse ladina kirjas. 5. Haridus
signaali abil. Niisiis, luuletus on keerukalt ehitatud mõte. See tähendab, et luuletuse ühtse tervikstruktuuri koosseisu lülitudes osutuvad keele tähenduselemendid seotuiks korrelatsioonide, kõrvutamiste-vastandamiste keeruka süsteemiga, mis tavalises keelekonstruktsioonis ei ole võimalikud. See annab nii igale elemendile eraldi kui ka kogu konstruktsioonile tervikuna täiesti erilise semantilise koormuse. Sõnad, laused ja lausungid, millel puuduvad sarnasuse jooned, mis grammatilises struktuuris asuvad erinevates ja järelikult vastastikku suhestamata positsioonides, osutuvad kunstilises struktuuris kõrvutatuiks ja vastandatuiks, samasuse ja antiteesi positsioonides olevaiks, ning see asjaolu toob neist esile ootamatu, väljaspool värssi mittevõimaliku, uue semantilise sisu. Enamgi: nagu me püüame näidata, omandavad semantilise koormuse need elemendid, millel see puudub tavalises keelestruktuuris. Nagu teada, ehitatakse
grupeerivad neid mitmel moel. (Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks (Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki. Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige suuremad erinevused nende keele variantide vahel seisnevad nende grammatilises ülesehituses - kui palju kasutatakse tekstis isikulist ja umbisikulist tegumoodi, lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga lauseid, grammatilist olevikku ja minevikku, sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu 2013: 34-37) Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele
Selleks peab autor allika tekstist aru saama. Sage viga on selles, et autor teeb ümberjutustust seal, kus ta pole aru saanud täpselt, mida allikas öelda tahtis. Tulemuseks on autori arusaam asjadest, mis võib allika omast palju erineda. Mõnikord tuleb algteksti lõike või lauseid ümber tõsta. Parafraasi keel peab olema võimalikult neutraalne. Parfraasi vormistamisel tuleb silmas pidada kolme põhimõtet: Parafraas ei ole kaudne kõne. Kaudne kõne on täpse tsitaadi esitamine teises grammatilises vormis kindlate reeglite järgi. Ka parafraasid tuleb alati ütlejale atributeerida. Parafraasi juurde kuuluvas saateosas kasutatakse verbe nagu sõnul, sõnutsi, mis on tavaliselt lause alguses. Ka parafraasi puhul ei tohi kasutada saatena hinnanguid andvaid verbe väitel, arvates, hinnangul jne.
Enamasti on mõlemale murdele ühised keelendid esinemas ka vadja keeles, mis osutab kõnealuste murrete põlistele tihedatele kontaktidele. Muistne Virumaa oli üks eesti rahvuskultuuri hälle, millel on olnud määrav osa eestlaste etnogeneesis, eesti rahva ja keele kujunemises. Virumaa moodustas omamoodi kontakttsooni eesti hõimude ning teiste läänemeresoome hõimude vahel. Arvukad ühisjooned kirderannikumurde ning põhja- ja idapoolsete läänemeresoome keelte häälikulises ja grammatilises struktuuris on tunnistuseks nende hõimukeelte ajaloolistes kokkukuuluvusest. Vanale ühisele aluspõhjale on sajandeid kestnud tiheda läbikäimise tulemusena ladestunud soome poolt, Ida-Virumaal ka vadja-isuri poolt, üha uusi laenukihte ja laenelemente, mida tänapäeval on üsna keerukas püüda murdele algupärastest nähtustest eristada. 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD
sõna. Esimese eluaasta järel teevad lapsed sõnasarnaseid häälitsusi, seetõttu on seda hetke raske kindlaks teha. Ühe sõna faas – laps ütleb üksikuid fonoloogiliselt lihtsaid ja ebastabiilseid sõnu. Esineb sõnavara spurt. Enamus lastest läbib selle faasi. Kombineerimine – lausungitel puuduvad mitmed grammatilised morfeemid ja funktsioonsõnad. Kombineeritud sõnadele järgneb sööst grammatilises arengus, tekivad esimesed laused. Alanud morfosüntaktiline areng toimub hämmastaval kiirusel. Eksperimentaalne vs loomulik – loomulik meetod saab lapselt teabe võimalikult vähese sekkumisega ja tema loomulikus keskkonnas. Eksperimentaalne meetod tähendab seda, et uuritakse kindlat fenomeni, mis ei pruugi tavaelus piisavalt tihti esineda. Seetõttu on üldkogum kontrollitud ja ülesanded koostatud hoolikalt, saamaks soovitud tulemus.
mitteleksikaalne laenamine on võimalik ainult juhul, kui samast keelest on saadud ka leksikaalseid laene. Sõnavaralaenud on piltlikult väljendades pinnast ettevalmistav kahurituli morfoloogiliste ja süntaktiliste laenude vastuvõtuks ning võivad seega anda märku võimalikest morfoloogilistest ja süntaktilistest laenudest ja pakkuda uurijale taustatuge nende väljaselgitamiseks 46. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. 47. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Morfeemide liitmise viisid:1. sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon; fusioon;
• inimene või loom (hulka tähistavana); • (piltl.) juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- või ninamees; • miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav (kapsapea, viljapea, vistriku pea, noapea); • (piltl.) algusosa (rongkäigu pea); • (kõnek., elatiivsena) seisundi märkimiseks, nt. noorest peast, keedetud peast, surnust peast. Homonüümia • Samakujulisus, aga eritähenduslikkus, erinev päritolu. • Võib kaasneda muutus grammatilises kasutuses. Kognitiivsed tähenduskirjeldused • lähtuvad sageli psühholoogiast üle võetud metoodikast, eesmärgiks paremini lahendada tähenduste ebamäärasust • kognitiivsete kirjelduste keskmes on mõiste (kontsept), mida sageli ei eristata tähendusest • mõistetevahelisi piire ei käsitata teravatena Prototüübisemantika • lähtub eksperimentaalses kognitiivses psühholoogias viljeldud prototüüpide teooriast (E. Rosch, W
kohaga. Kui ei tea,kus/kuna kasutatakse ( millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. 43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristavat arvu. 45. Isik on grammatilises mõttes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46. Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 47. Aspekt on grammatiline kategooria, mis seotub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. 48. Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi
Mis vahe on markeeritud ja markeerimata vormil? Kuidas see eesti keeles väljendub? Markeerimata vorm on sõna algvorm, mis ei anna edasi grammatilist infot. Markeeritud vorm võib olla näiteks mitmus, kesk- ja ülivõrre. Mida keerulisem on mõiste, seda keerulisem on ka markeeritus. Eesti keeles on alus ehk subjekt markeerimata, objekt on markeeritud. Nt Jaan pesi akent. Jaan on markeerimata ning akent on markeeritud vorm. Mitmeliikmelised võivad olla grammatilises kategoorias moodustuvad opositsioonid? Iga grammatilise kategooria opositsioonid võivad olla kas binaarsed (nt ainsus ja mitmus/ arvukategooria) või mitmeliikmelised (nt kõneviisid ehk kaudne, käskiv, tingiv jne). Millised on sõna preskriptiivsed määratlused? Sõna preskriptiivsed määratlused on paus ja vahe, lahutamatus (sõnu lisatakse teiste sõnade vahele mitte sisse), üksiesinemine (vabad morfeemid ehk sõnad saavad iseseisvalt esineda, v
uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele Ões ja jurisprudentsis. 1 Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: - norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); - norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum). Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. Õnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne). K
Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg
Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg
Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg
käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) Kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (nt. Ainsus ja mitmus) 5) Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid nad kuuluvad mingi sõna juurde. Markeeritus Sõna ja grammatili morfeeme markeeritud ja osa markeerimata(loomulikud) vormid. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid binaarsed(nt. Asinus ja mitmus) või mitmeliikmelised, nagu eestik. Kõneviisid: käskiv, kindel tingiv jne opositsioon. Määratlsu markeerimata võib tähendada kas tunnuste puudumist (ainsus algvõrre olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt. Ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses.) Kuidas määratleda sõna? 1) Paus ja vahe: suulises kõnes on pausid, kirjalikus vahe/tühik. Nt
kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. Verbidele liituvate grammatiliste morfeemide hulga kohta vt http://wals.info/feature/description/22 (CPW = kategooriat / verbi kohta) Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses).
peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses).
10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID 10.1Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse.
Eesti algupäraga Venemaal on Томасова Гора (Toomasmäe), Раюши. Vastastikustest sõnalaenudest on tekkinud Pikk kriiva (maastik Ida-Virumaal), кузик (Venemaal segunenud nimi Jõetagune kuusik). Iisaku omapärane mikrotoponüümika. 4. Kohanimede struktuur. Topoformandid. Kohanimede struktuuris on välja kujunenud 2 jaotust: diakrooniline ja struktuuriline jaotus. Diakroonilist kasutatakse nimeuurimises traditsiooniliselt. Determinant – grammatilises mõttes põhisõna, apellatiivid ehk nimetused, mis tähistavad koha liiki (jõgi, järv, mets, küla). Oma otseses tähenduses olevad apellatiivid on nimetavas käändes. Kui determinanti nimes pole, on see elliptiline (ellips = väljajätt) nimetus, mis on tüüpiliselt asustusnimed, kasutatakse ainult atribuuti. Teoorias on elliptilised nimed olnud alati determinandiga, aga tänapäeval sünnivad kahepalgeliseks, st võivad olla determinandiga või ka mitte
Liik (species, ) [Vajaduse korral ka: alamliik (subspecies, ); ülem- perekond (supergenus, ) jne.] 5. Loomade teaduslike nimede moodustamine liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. Seltsil lõpp -lised, tead. k. vaba Sugukonnal lõpp -lased, -dae Alamsugukonnal -lased, -nae Perekonnal nimisõna ainsuses Liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend (epiteet). Epiteet on kas nimisõna või omadussõna; viimane ühildub perekonnanimega grammatilises soos. Epiteet on väikese algustähega. Võib lisada veel autori nime ja aasta (nende vahel koma). Alamliigil on lisaks teine epiteet. Näiteks: Hirudo medicinalis Linnaeus, 1758 Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul Nime kehtivuse otsustab prioriteet Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades -dae Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend. 6
Proust kirjeldab ka lugemist, metafooridesse süvenemist. Kirjeldus tõestab metafoori üleolekut metonüümiast. Suve metafoor osutub rikkamaks kui suvi õues akna taga, esteetiline konstrukt on rikkam kui reaalsus. Retoorika on kätketud klišeeritud grammatikasse, poolautomaatsetesse struktuuridesse. Toimub retoorika grammatiseerumine ja dekonstruktsioon. Metonüümilisus vastandub retoorikale. Swann võib olla Prousti metafoor, samas, olles elemendiks grammatilises süntagmas, on ta ka iseenese eitus. Grammatilisus dekonstrueerib ‘mina’ (jutustaja) metafoorsust. Arutlus sisemise ja välimise üle. Tekstis on 2 ruumi – tuba ja välisilm. Lugemise käigus sisemine ruum rikastub nende omaduste võrra, millest välisilmast isoleerudes on loobutud – metafooride abil. Hääled mis kostavad ruumi: kärbeste sumin ja juhuslikult kõrvu kostnud muusikakatke. Kärbeste sumin on suve metafoor, on sünekdohhilise struktuuriga (trad
(tunnistama ja tunnustama; tõendama ja tõestama). Polüseemia - sõna mitmetähenduslikkus. Nt kantima - kandiga ääristama; midagi ebaausalt omandama, sõnal kantima on 5 tähendust. 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises Austin, Opalek. J. L. Austini ja K. Opaleki õpetus Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: 1) norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); 2) norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum).Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. õigusnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne).
L. Austini7 ja K. Opaleki nimedega. Mõlemad teadlased väidavad, et teadused, mis tegelevad normidega ja nende jooksva rakendamise küsimustega (eriti mis puudutab õigust ja õigusteadust) puudutavad paratamatult normide võimalike erinevate käsitlemisviiside küsimusi. J. L. Austini ja K. Opaleki õpetus Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: 1) norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); 2) norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum). Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. õigusnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne). K
loobun selle suhte edasisest k¨asitlusest. Lls ja Llm pakuvad aga s¨umboltasandil toimivaid seoseid ning vastavad seega K331 olekule. [Wilkinson 98, lk. 4024] on esitanud kuue klassi vastavuse kolmele m¨argit¨uu ¨bile m~onev~orra erinevalt. Esimene tu ¨ p xingyizi kuuluvad osutavad-, pilt- ja piltm~ois- ¨u telised m¨argid. Teine tu ¨u¨ p yinyizi foneetilised laenud, mis toimivad p¨aris- nimede t¨ahistusena v~oi grammatilises funktsioonis. Kolmas tu ¨u¨ p xingshengzi h~olmab pilth¨aa¨lduslikke m¨arke. Wilkinsoni jaotusskeem ei p~ohine kanji morfoloogial vaid pigem m¨arkide funktsionaalsusel ning sobib esitama kanji ajaloolist arengut, kirjeldades m¨argiruumi, mitte aga selle morfoloogiat. Nagu n¨agime (lk.27), pole mor- foloogiliselt sageli piltm~oistelise ja pilth¨aa¨ldusliku m¨argit¨ uu¨bi m¨aa¨ramine
annaabi.ee 
