Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Graafika lisamine tekstifaili". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
picture, graafika, nupp, tööriistariba, aknas, paigutus, tekstiga, hiire, nupul, menüü, avaneb, sektsioonis, caption, color, label, käsk, nurgas, valikud, lähtestamine, valikus, servade, size, scale, reset, wrap, servas, crop, sooritada, heleduse, contrast, sildi, vormindamine, mähkimine, kärpimine, seadmine, tihendamine, copy, paste, insertKõige lihtsam viis pilti dokumenti lisada on kopeerimise teel. Kui oled internetist või oma arvutist leidnud sobiva pildi, siis tee selle peal parem hiireklõps ja vali käsk Kopeeri pilt (ingl. Copy Image) ning seejärel vii tekstikursor dokumendis kohta, kuhu tahad pildi panna, ja anna käsk pildi kleepimiseks (kas parema hiireklõpsuga avanevast hüpikmenüüst või klahvi- kombinatsiooniga Ctrl+V). Teine viis pildi lisamiseks on menüükäsuga Lisa > Pilt > Failist… (ingl. Insert > Picture > From File…). Äsja lisatud pilt on kohe aktiivne (sellest saab aru nurkades ja külgedel olevata mustade ruudukeste järgi), aga hiljem saab seda vajadusel aktiivseks teha ühe hiireklõpsuga pildi peal. Ühtlasi peaks avanema pilditöötluse tööriistariba, aga kui ei avane, siis saad selle menüükäsuga Vaade > Tööriistaribad > Pilt (ingl. View > Toolbars > Picture). Kui pildi peal nurgas või serval olevast mustast ruudust „kinni haarata“ ja seda siis lohistada
..........39 40.Absoluut- ja suhtaadress........................................................................................................................ 39 41.Segaaadressid.........................................................................................................................................40 1. 2. Exceli vaade Tabeliprogramm on keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks).
................................................................146 10 - Photoshop - Maskimine (Ülesanne 7)................................................150 Ülesanne 7...............................................................................................158 11 - Photoshop - Pildi väänamine (Ülesanne 8)........................................175 Ülesanne 8...............................................................................................185 12 - Photoshop - Töötamine tekstiga (Ülesanne 9)...................................188 Ülesanne 9...............................................................................................209 13 - Photoshop - Tekstiefektid (Ülesanne 10)...........................................226 Ülesanne 10.............................................................................................240 14 - Photoshop - Töötamine värvidega (Harjutus 11)...............................262 Ülesanne 11.....................................
topeltklõps keskmist hiirenuppu vajutama vasakule hiirenupule ja seda vabastamata nihutama pukseerima hiirt, viies kursori all oleva objekti teise kohta parempoolset hiirenuppu klõpsates (paremklõpsuga) avanev hüpikmenüü aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire korral pole hiirematti vaja). Visuaalsed elemendid Ikoonid Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti
(vormindamise nupureal selle tarvis nuppu ei ole). Nummerdusskeemi valimine käib sarnaselt eespool kirjeldatule, aga pisut keerulisem on ehk selle kohandamine. Rühmas Numbrivorming (ingl. Number format) võid muuta, nagu juba eespool räägitud, numbrivormingut ja numbri laadi (ingl. Number style), olles eelnevalt valinud Tase (ingl. Level); NB! Seaded määrame iga taseme kohta eraldi. Mida saab teha rühmades Numbri paigutus (ingl. Number position) ja Teksti paigutus (ingl. Text position), jääb juba sul välja selgitada; muuda vastavad seaded ja vaata Eelvaate (ingl. Preview) „aknakesest“, mis juhtub. Mitmetasemeline nummerdamine töötab algselt tavalise nummerdamisena – vajutus Enter- klahvile alustab uut lõiku koos uue numbriga. Kui aga vajutada uue rea alguses Tab-klahvile, siis minnakse üks tase madalamale ja nummerdamine toimub sellel tasemel. Shift+Tab või Backspace-klahv viib tagasi taseme võrra kõrgemale.
Redigeeri > Kleebi teisiti… (ingl. Edit > Paste Special…) avanevas dialoogiaknas valiku- nupul Kleebi link). Aga siinkohal sellel me ei peatu, vaid õpime looma diagrammi Word’is juba loodud tabeli põhjal. Word’i koosseisu kuuluva programmiga Microsoft Graph saab dokumendis oleva tabeli põhjal koostada diagrammi. Diagrammi lisamiseks tuleb andmetabel eelnevalt esile tõsta ja valida menüükäsk Lisa > Pilt > Diagramm (ingl. Insert > Picture > Chart) või Lisa > Objekt… (ingl. Insert > Object…) ja valida avanevas dialoogiaknas loendikastist „Microsoft Graphi diagramm“. NB! Et diagrammi aluseks olevate andmete muutmised tekstis kajastuksid diagrammil, tuleb enne diagrammi lisamist esiletõstetud tabel (või osa tabelist) kopeerida lõikelauale ning peale diagrammi lisamist luua link. Selleks klõpsuta ilmunud tööleheaknal (akna tiitlireal) ja vali menüükäsk Redigeeri > Kleebi teisiti… (ingl
http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/ · Varasemaid eksamitöid harjutamiseks http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/arvestus/ Loeng 2: 1. Kirjamärgi suurust mõõdetakse pointides. 2. 72 pt = 1 toll = 2,54 cm => 3pt ~ 1 mm. 3. Heading 2 suurus oleks hinnanguliselt 18 pt. 4. Crtl ja Enter on ,,leheküljepiir" viib järgmisele lehele. insert lindil on ka valik ,,blank page" 5. Paragraphi aknas => ,,justified" rööpne joondus. Indendation taane. special taane : ,,first line" normaallaadile anda 1 cm(taandrida). Ja siis ei taha enam siis see võtab selle ära. ,, hanging" et siis taandrida tagurpidi tekst hakkab kohe ja ülejäänud taandreana. 6. Spacing Line spacing reasamm kui palju tekstirida koos talle järgneva tekstivahega kokku annab. 7
..........10 Sümboli kustutamine................................................................................................................................10 Sõna kustutamine .....................................................................................................................................10 Teksti valimine (märgistamine, plokkimine) ...........................................................................................10 Operatsioonid valitud (märgistatud) tekstiga ...........................................................................................10 Teksti (märgi) vormindamine (Avaleht (Home)) .........................................................................................11 Hõljuva nupuribaga (Mini Toolbar) fondi vormindamine .......................................................................12 Vormingupintsel (Format Painter) .......................................................................................................
TÖÖ ALUSTAMINE PROGRAMMIS MS WORD 3 TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE) 10 DOKUMENDI KUJUNDAMINE 11
· Open an existings file olemasoleva andmebaasi avamine. Andmebaasisüsteemiga Access on kaasas tark Wizard, mis aitab andmebaasi ehitada ja kasutada. Tark koosneb reast dialoogiakendest, mis küsivad küsimusi ning loovad seejärel vastuste põhjal andmebaasi tabeli (päringu, aruande, vormi). Antud õppematerjali eesmärgiks on aga teha võimalikult palju iseseisvalt, alustades nullist. Uue andmebaasi salvestamiseks märgistatakse valik Blank Access database ning klikkatakse nupul . Andmebaasisüsteem Access kuvab dialoogiakna (joonis 2.2). Joonis 2.3 Andmebaasi salvestamiseaken Access- lihtne ja vajalik 7 Fail salvestatakse sobivale kettale ja kataloogi nimega SUGUPUU.mdb .Peale nupule vajutamist, avaneb andmebaasi peaaken, milles pääseb ligi kõigile leiduvatele objektidele.
Programmi Course Lab saab oma arvutisse laadida aadressilt: http://www.courselab.com . Samalt veebilehelt saab vaadata ka erinevaid kasutamise näiteid. Course Lab'i võimalused Course Lab võimaldab ühendada üheks sisupaketiks teksti, audio, video, animatsioonid ning luua ka hinnatavaid ja mittehinnatavaid teste. Lihtsa sisupaketi loomine Course Lab'iga Esmakordselt CourseLab'is kursuse loomisel on soovitav kasutada viisardit (wizard): 1. Viisardi käivitamisel tutvustatakse avanevas aknas esmalt CourseLab'i võimalusi ning põhimõtteid ning sealt saab edasi klikates Next nupul. 2. Teisel sammul tuleb sisestada siupaketi nimi (Name), kaustanimi (Folder), kuhu paigutatakse sisupaketiga seotud failid ning valida kausta asukoht (Location). 3. Kolmandal sammul tuleb panna moodulile nimi (Module name) ja saab valida sisupaketi kujunduse. 4. Viimasel sammul palutakse kinnitust (nupp Finish), et kõik on loodud ja valitud
mille korral saab tabeli ise joonistada, lohistades kursorit ekraanil. Käsu andmisel ilmub nupurida Tabelid ja äärised (ingl. Tables and Borders). Esmalt tuleb joonistada diagonaalse tõmbega tabeli raam, seejärel ülalt alla ja vasakult paremale tõmmetega lahtrite vahejooned. Joone tüüp ja jämedus tuleb valida vastavate rippmenüüde loenditest enne joone tõmbamist. Kogemata valesti joonistatud joone kustutamiseks tuleb klõpsata tabelite nupuriba kustutuskummi nupul (2. nupp) ja lohistada üle joone. 4. Kui on vaja mingi tekstiosa teisendada tabeliks, siis tuleb appi menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks. Valmisteksti tabeldamisel peavad read olema vormistatud sarnaselt, kusjuures veergude andmed peavad üksteisest eraldatud andmeeraldajatega (Tab-klahvi vajutus, koma, semi- koolon, kaldkriips vms.) ja iga rea lõpus peab olema vajutatud sisestus- ehk Enter-klahvi.
Siia tuleb luua uus lihtne käsklus. Vajutage nupule "Add" ning sisestage "Name" väljale "LANG" ja "Value" väljale soovitud keele lühend. Inglise keele puhul on selleks "eng".vajutage "OK" ja GIMP on inglisekeelne. Windows 7 puhul on nupud mõnevõrra teistmoodi tähistatud, kuid loogika jääb samaks: Start- menüü alt: Control Panel/System/ Advanced System Settings/ Seejärel ülevalt vaheleht "Advanced" ning vajutage vahelehe all olevale nupule "Enviroment Variables". Siis sealt ülalt nupp "New..." ja sisestage "Name" väljale "LANG" ja "Value" väljale soovitud keele lühend. Inglise keele puhul on selleks "eng". Vajutage "OK" ja GIMP on inglisekeelne. GIMPi töökeele vahetamine Windows 7 operatsioonisüsteemis. Vabavaralise graafikatöötlustarkvara plussid ja miinused Plussid · vabavara (tasuta) · suur kasutajaskond ning väga palju arendajaid · mitmekeelne ja avatud lähtekoodiga · palju pilditöötlusvõimalusi ja lisapluginaid
Selleks tuleb võtta 'Tools' menüüst 'Options' ning avanenud dialoogiaknas minna lehele 'View'. Sealt saab valida, milliseid vormindusmärke (Formatting Marks) näidatakse. Saab valida Tabulaatoreid (Tab characters), tühikuid (Spaces), Paragrahvi märke (Paragraph marks), peidetud teksti (Hidden text), pehmeid poolitusi (Optional hyphens) või kõiki (All). Kui te sealt nüüd mõne ära märgite, siis näidatakse seda vormindusmärki isegi siis kui pii nupp on välja lülitatud. 5 1.6 Kuupäev dokumendi jaluses Kui töötate dokumendi mustanditega, siis väljatrükke tehes on mugav panna dokumendi jalusesse kuupäev, et hiljem teaks, millal mingi versioon valminud on. See aitab üha kasvavates dokumentide hunnikutes paremini navigeerida. Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer'
milliseid vormindusmärke näidatakse. Selleks tuleb võtta 'Tools' menüüst 'Options' ning avanenud dialoogiaknas minna lehele 'View'. Sealt saab valida, milliseid vormindusmärke (Formatting Marks) näidatakse. Saab valida Tabulaatoreid (Tab characters), tühikuid (Spaces), Paragrahvi märke (Paragraph marks), peidetud teksti (Hidden text), pehmeid poolitusi (Optional hyphens) või kõiki (All). Kui te sealt nüüd mõne ära märgite, siis näidatakse seda vormindusmärki isegi siis kui pii nupp on välja lülitatud. 1.6. Kuupäev dokumendi jaluses Kui töötate dokumendi mustanditega, siis väljatrükke tehes on mugav panna dokumendi jalusesse kuupäev, et hiljem teaks, millal mingi versioon valminud on. See aitab üha kasvavates dokumentide hunnikutes paremini navigeerida. Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer'. Selle peale aktiveeritakse dokumendi päised ja jalused
olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes. Nendega saab täita mitmesuguseid tegevusi: mõõtmete muutmine, teisaldamine, kopeerimine, pööramine, grupeerimine, vormindamine (värvuste ja mustrite määramine jm.). Kujundite ja piltide lisamine töövihikusse toimub vastavalt käskudega Shapes ja Pictures, mis asuvad INSERT menüü grupis Illustrations. Käsu Shapes alusel kuvatakse valik malle, mis on jagatud gruppidesse (vt kõrval), kust saab valida vajalike kujundeid ja paigutada neid töölehele. Käsu Pictures alusel kuvatake Saab määrat dialoogiboks Insert Picture, mille abil saab liikuda mööda kaustu ja otsida Täpsemalt va sobivaid pilte.
ja printimiseks. WordPadiga saate te kirjutada kirju, registreerida aruandeid ja teisi lihtsaid dokumente. Samuti saate muuta teksti väljanägemist, kiiresti liigutada lauseid ja lõike ning kopeerida ja kleepida teksti nii dokumendi siseselt kui ka erinevate dokumentide vahel. Programmi WordPad avamiseks klõpsake nuppu Start , klõpsake käsku Kõik programmid, klõpsake suvandit Tarvikud ja seejärel programmi WordPad. Programmi WordPad aknas on neli põhiosa. Tööriistariba. Tööriistariba sisaldab nuppe põhikäskudeks, kaasa arvatud salvestamine ja printimine. Nupu funktsiooni kohta lisateabe saamiseks hoidke hiirekursorit sellel. Kuvatakse hüpik, mis näitab nupu funktsiooni. Vorminguriba. Vorminguriba sisaldab nuppe, mida saate kasutada oma dokumendi teksti vormindamiseks. Näiteks on teil võimalus valida oma teksti fonti, värvi ja joondust. Joonlaud. Kasutage joonlauda, et kontrollida oma dokumendi teksti paigutust ja asukohta. Dokumendi ala
1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Windowsi töölaud on ekraanil kuvatav tööpiirkond, mis on korraldatud nagu tavaline kirjutuslaud. Töölaualt leiate ikoonid, menüüd ja aknad, mida saate kasutada programmide avamiseks ja toimingute tegemiseks. Windowsi töölaual saate neid liigutada ja ümber paigutada, nendega tegelemist alustada ja lõpetada just nagu tavalisel laual. Menüü Start Üks olulisimaid asju töölaual on menüü Start, mis sisaldab kõike vajalikku Windowsi kasutamise alustamiseks. Siin on mõned toimingud, mida saate Start-menüü abil teha: programmide käivitamine, failide avamine, arvuti taaskäivitamine, arvuti sulgemine. Mõne Start-menüü käsu juures on paremnool. See tähendab, et lisamenüü kaudu saab teha veel valikuid. Liikuge noolega käsule (näiteks Kõik programmid) ja kuvatakse teine menüü.
...............................................................8 2. rasvane kiri (Bold)...............................................................................................................8 2.Teksti ilmestamine....................................................................................................................9 3.Sõrendatud kiri........................................................................................................................10 3.Teksti paigutus............................................................................................................................11 4.Laadide kasutamine vormindamiseks.........................................................................................11 5.Kokkuvõte...................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................
Vanari · Numbrite vahel kasuta koma ! ( mtte punkti ) · Arvudes ära kasuta tühikuid ! 23 · Arvu sisestamiseks lahtrisse kasuta ainult numbreid ! NB! Ühikud näita alati päisreal ( mitte kunagi lahtris ) ! Pikkus m Laius cm Kaal g Raskus t 3 4 cm 4 2 9 Liitmine : Sum nupp liidab tabeli arvandmed : klõpsa lahtris , kuhu peab tulema . 9 9 18 24 Rahvas Keel Elanike arv tuhandetes Marid mari 750,0 Komid komi 477,0 Tsuvasid tsuvasi 1800,0 Rahvaste kogusumma : 3027 Merge Cells ühendab PEALKIRI
leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm. Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda- mise vorming; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule kujundatakse sõna või lõik, mille peal tekstikursor parajasti asub. Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida: märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti; sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal; mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade; eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl; lauset – Ctrl + hiireklõps lausel; pilti (graafikat) – klõps pildil;
..................................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile..................................................................20 Raamid (Äärised) ..................................................................................................................... 20 Lahtrite ühendamine.................................................................................................................21 Sisu paigutus lahtris................................................................................................................. 21 Teksti suunda .......................................................................................................................... 21 Taane....................................................................................................................................... 22 Numbri- ja rahavormingud...........................................................
Järgmisele väljale viib vajutus tabulatsiooniklahvile, eelmisele
Olemasolevat faili saad avada menüükäsuga Fail > Ava… (ingl. File > Open…) või klahvi- kombinatsiooniga Ctrl+O; alternatiivne viis faili avamiseks oleks minna oma kausta ja teha topeltklõps soovitud faili peal. Erinevad dokumendivaated Dokumendi esitlusviisi ekraanil saab juhtida dokumendivaate abil. Dokumendivaateid saab ümber lülitada menüü Vaade (ingl. View) abil. Normaalvaade (ingl. Normal) – dokumendist kuvatakse tekst ja selle kujundus, kuid ilma lehekujunduseta. Lehevahetused on tähistatud punktiirjoonega üle lehekülje. Selles vaates töötab programm oluliselt kiiremini; terve rida Wordi võimalusi on blokeeritud – lisatud pilte ja muid objekte tihti ei näidata. Veebivaade (ingl. Web Layout) – Word optimeerib lehekülje ja dokument kuvatakse
Paste). Veergude ja ridade suuruse muutmine Veergude lause ja ridade kõrguse muutmiseks on mitu viisi. Kõige lihtsam on hiirega lohistamine – vii kursor lahtrijoonele ja kui kursor muutub „ristisarnaseks“ (kaks paralleelset kriipsu, milledel ristisuunas nooled), lohista veerg või rida paraja suuruseni. Selle miinuseks on lahtrite ebavõrdne laius. Hiire topeltklõps – tulba laiuse saab muuta automaatselt sisu laiusele vastavalt topeltklõpsuga tulba parempoolsel piirdel. Kindel suurus – selleks märgista vastav lahter või lahtrid ja vali menüükäsk Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table Properties…), või vali parema hiireklõpsuga avanevast kohtmenüüst vastav käsk. Vahekaartidel Rida ja Veerg (ingl. vastavalt Row ja Column) on sul
Kuna minu arvutis on need kenasti tehtud, klikin tekstile you can download it directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili. Avanenud aknas tervitatakse kasutajat ja näidatakse paigaldatav tarkvara. Kuna me oleme endiselt kindlad, et seda tahame, siis vajuta Next. Järgmises aknas kuvatakse hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next.
välju see sisaldab. Mis tüüpi (number, tekst, kuupäev ja ne) ja kui pikk on iga väli. Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik
Kuupäevad ja kellaajad arvutatakse kohaliku aja järgi. Parameetrina või kasutada ka stringi kujul "month day, year hours:minutes:seconds", näiteks: 1. var aastapaev = new Date("May 12, 2009 15:55:36"); Stringis tuleb kuu kirjutada ingliskeelsena, tuleb jälgida, et komad ja koolonid stringis oleksid vajalike andmete vahel ja et kogu string oleks jutumärkides. Kui jätta parameetritest välja kellaaeg, siis kuvatakse brauseri aknas nende väärtuseks 00:00:00. Kui avaldises parameetrid üldse ära jätta, siis saadakse tulemusena jooksev kuupäev. 1. Meetod get Meetodi get abil leitakse kuupäevaobjektist vastavalt · päev - getDate · nädalapäev - getDay · kuu - getMonth · aasta - getFullYear
Arvutiga töötaja kirjutatud tekst ja arvude sisestamine arvutisse – kirjapilt on PÜSTKIRI SUURTÄHTEDEGA ja RÕHUTATULT (BOLD ehk POOLPAKS RASVANE kiri) ning rea lõpus on ALATI kas tähis ┐ , ┌ või ↵ ┐ – vasak-klõps (või lihtsalt klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu kasutades – “stoccato”-löök), millega kinnitatakse tehtud valik hiire vasakule sõrmisele; ┌ – parem-klõps – lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli on sellel sama toime mis ↵, näiteks objektivaliku lõpetamisel); Küsimus enesekontrolliks: Kui suur on kirja kõrguse ühik „punkt” (lähtume rahvusvahelisest, s.t. Inglismaal kasutatavast ühikust, sest mujal (kohati Eurooma mandri-osas ja Venemaal) võib ta olla teistsugune):
6 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Esmakordsel avamisel kuvatakse meile ka tööks vajalik minimaalne nupurida. Meile jääb nendest nuppudest kohe kindlasti väheseks. Lisades menüüs View>Toolbars>Large Tool Set saame kasulikke nuppe veelgi. Tegelikult on meil ühte tööriistariba veel vaja, selleks vali View>Toolbars>Views. See lisab meile vaadete muutmiseks kasuliku riba, kuid natuke valesse kohta. Tööriistariba asukoha muutmiseks haara hiirega riba algusest kinni ja lohista õigesse kohta. 7 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine
Paljalt andmete näitamiseks on aga loodud element nimega Label. Selle siis lehele lohistamegi ning tulemuseks on järgnev koodilõik:
Et millegi peale oleks võimalik arvutama hakata, selleks tasub lehele lisada nupp element tüübist Button. Ning et vastusesildile ei jääks sõna ,,Label" vaid midagi selgitavamat, siis määrasin sinna teksti ,,Teadmata", samuti nupule teksti ,,Arvuta".5.1.1 Join meetod 17 5.1.2 Relate meetod 17 6 KAARDIANDMETE LOOMINE JA REDIGEERIMINE 18 6.1 A RCGIS JA GEOANDMEBAAS 18 6.1.1 Geoandmebaas ja selle elemendid 18 6.2 A NDMETE EDITEERIMINE 23 6.2.1 Editor tööriistariba 23 6.3 OBJEKTIKLASSI LOOMINE 24 7 KAARDI MATEMAATILINE ALUSE SEADISTAMINE 27 8 TEEMAKAARDI KOOSTAMINE 27 LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3
üles laadimata proovida kuidas programm töötab või mitte - ning teiseks käib kogu failide üleslaadimine Google serveritesse justnimelt läbi arenduskeskkonna vastava liidese. Harjumuspäraseid FTP/SSH vms. failiedastusvahendeid seega Google App Engine jaoks programme luues kasutada ei saa, kogu vajalik funktsionaalsus on realiseeritud SDK enda sees. SDK poolt kontrollitav üleslaadimine on samas väga mugav, piisab ainult ühest nupuvajutusest ,,Deploy" nupul või Linuxi puhul (kuna graafiline keskkond puudub) üleslaadimise käsu sisestamisest. SDK laeb üles ainult failid, mis on uued või mida on muudetud, teisi faile ei puututa. Samuti toimib taustal paigalduste versioonimine - juhul kui üleslaadimine ebaõnnestus või programm osutus vigaseks, saab üleslaadimist ,,tagasi pöörata," misjärel taastab server programmi eelmise oleku. Kuna olemasolevaid faile ei kirjutata kunagi üle, vaid ainult lisatakse juurde, ei saa tekkida ka
annaabi.ee 
