Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gottfried Wilhelm Leibniz". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinged, voorust, teadmuse, monaadid, gottfried, leibniz, armu, kuritegu, heategu, harmoonia, vajaks, püüelda, tajuma, vaimus, enamat, mäletama, avastama, jumalaga, hinges, luues, toonud, temale, parima, võimetesse, omadest, kehadeleLooduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal Gottfried Wilhelm Leibniz 1.Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. 2.Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik
Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga.
Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga.
LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste
G. W. Leibniz. Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Autori põhiväide antud tekstis on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiuslikkuse poo
Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisuse põhimõte (12-13) 8.Mis teeb vaimu eriliseks võrreldes teiste asjadega (14-15) 9.Mis pakub suurimat naudingut ning miks (16-18)? 1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2.Monaad- Monaadi ei ole võimalik näha, teda on võimalik ainult tajuda
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus
reinkarnatsiooni teooriaga, mille kohaselt on · Loodu ja ajalisus inimesed juba eelnevas elus oma saatuse · Maailma kontrueerivaks faktoriks on mateeria, aeg määranud. ja vorm (igavesed ideed). · Tahtevabadus ja predestinatsioon · Ühe osa olemisest loob Jumal lõplikus vormis · Kirik pehmendas üsna pea Augustinuse õpetust. (inglid, hinged, tähed), teise osa muutuvas vormis · Vastavalt sellele pole Jumal inimesi ette äravalinud (elusolendite kehad). ega hüljanud, vaid Jumal lihtsalt näeb oma · Augustinus kasutab siin ürgidude teooriat. Ürgidud igaveses kõiketeadmises meie lõplikke otsuseid asetati mateeriasse Jumala poolt. Edasi toimub ette. nende areng
väljendatav. Aineline printsiip asendub vaimsega. On üks Platoni filosoofia allikaid. Mis on asjade olemus? Maailmasisene liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paarisarvude vastuolus. Paarisarvud on jagatavad, seega ebatäiuslikud. Paaritud arvud ei ole jagatavad, on lõplikud ja seega täiuslikud. Kõrgeim paaritu arv on 1=kõrgeim jumalik printsiip; 3=mehelik arv; 2=ebatäiuslik arv, naiselik; 3+2=5=täiuslik arv, abielu või perekond; 10=kogu maailma harmoonia ja terviklikkus. Harmoonia on ühtsus paljususes. Suurused on võitlevad ja vastassuunalised. 2 Muusika inspireeris teda. Jälgib kitarat - matemaatiliselt on kirjeldatav keele pikkus ja tooni kõrgus. Muusikakeel. Teatud helikombinatsioonid mõjutavad meid. Tuli on maailma keskmes. Maa, Kuu, Päike ja teised planeedid liiguvad tule ümber. Hiljem võtab Aristoteles selle maailmapildi omaks - Ptolemaiose maailmapilt. Päikese, kuu ja tähtede liikumine - sfääride harmoonia.
Pythagorase koolkond PYTHAGORAS elas ~580-500 eKr. Koolkonna eesmärgiks oli muuta inimene täiuslikuks eetiliseks kunstiteoseks. Sinna võeti nii mehi kui naisi. See oli antiikmaailmas erakordne. Liikmed kandsid valget rõivastust, nad olid puhtad ja elasid korrapärast elu. Nende filosoofia aluseks on idee, et maailma saab kirjeldada matemaatika abil et kõikide asjade aluseks on arv ja kõik asjad väljenduvad arvus. Arv on midagi sellist, millest saab mõelda. Maailm on arvude harmoonia. Arvu kui niisugust ei käsitletud abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr).
huvide domineerimine, seadusetus ja segadus suureneb) ning lõpuks võtab karismaatiline liider võimu üle ja tekib diktatuur või türannia (põhineb toorel jõul). Kui olukord enam hullemaks minna ei saa, on lootust, et tekib ehk ka ideaalriik. Hingel on kolm alget: mõistuslik (tarkus, valitsejad), afektiivne (n-ö südamejõud, mehisus, vaprus sõjamehed) ning himustav (naba ja maksa piirkonnas, tasakaalukus käsitöölised). Platoni pooldas teooriat: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed, igal tähel üks hing. Hingesid juurde ei teki, nad toituvad ideede vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust (iga hingealge täidab talle loomukohast ülesannet). Locke on empirismi peaesindaja. Empiristliku käsitluse kohaselt on kogemus kõige alus. Iga teadmine on kogemusest sõltuv ja selle kontrollile allutatud. Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks, mis pärinevad kogemusest. Locke vastandub teooriale, et
kommunikeerimiseks? Milliseid piiranguid seab keelebarjäär? Jne. Kultuurifilosoofia – Kultuuri loomuse ning inimese ja kultuuri vahekorraga tegelev filosoofia haru. Kuidas defineerida kultuuri? Millest see koosneb? Mis eristab ühte kultuuri teisest? Jne. 2) Ilu on võimalik määratleda kas objektiivselt või subjektiivselt. Mõtteid objektiivse ilu määratluse kohta: * Ilu kaasneb ilusa objekti endaga. * Ilu on harmoonia, mis baseerub proportsionaalsusel. * Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, selle sümboolne väljendus. Mõtteid subjektiivse ilu määratluse kohta: * Ilu eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. * Ilu on inimese hingeseisund, meeleolu. 3) Just nagu ilu puhul, saab ka kunsti määratlemisel rääkida objektiivsest ja subjektiivsest lähenemisest. Objektiivselt saab kunsti määratleda imitatsiooni kaudu ehk kui hästi või mil
Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem")
Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem")
ideed, mis tihtipeale vallutavad ära vana kultuuri. * Thales (624-546 eKr), Anaximandros (610-546 eKr), Anaximenes (585-528 eKr) kõik uurisid algainet. -) Thales uskus, et kõige algaineks on vesi. -) Anaximandros uskus, et kõige algaineks on apeiron ehk lõppematu ehk see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigest meelelistest eraldada. -) Anaximenes uskus, et kõige algaineks on õhk ning maailma ümbritseb ,,kosmos" ehk kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder. -) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude vastandumine, kuna uskus, et paarisarvud on ebatäiuslikud numbrid (v.a kümme, mis oli täiuslikkuse tunnus).
White suri aastal 1960 ja aasta hiljem, 1961 aasta 6. juunil suri ka Jung peale lühikest haigust oma 15 kodus Küsnachtis. Jungi tervis oli pikki aastaid olnud haiglane ja suhteliselt habras juba noorusest peale. Mitmesugused tõved paar korda aastas olid tema puhul tavaline nähtus. Rääkides Jungi sõnumi põhisisust, tuleb öelda, et ta rõhutas tasakaalu ning harmoonia tähtsust. Ta hoiatas moodsa aja kalduvuse eest loota liigselt teaduse ning loogika peale. Kasuks tuleb spirituaalsuse ning alateadlike elementide integreerimine meie teadlikku elutegelikkusse. Tema nägemuses oli inimarengu põhisisuks individuatsioon ehk enda sisemise potentsiaali täielik realiseerimine. See kujutab enesest psühholoogilist protsessi, mille käigus integreeritakse omavahel elemente nii teadvusest kui alateadvusest, kusjuures kontroll peab tingimata jääma teadvuse kätte.
Andestada, vabastada viha, laseb armulisusel kosta ja vabastab indiviidi karmast, mis tema akashasse on kogunenud. Vägivallatus on välja kasvanud armastuse ja andestamise seadusest. Kõik hea tuleb andestamisest. On tõsi, et inimkonna püsimine oleneb inimese võimest andestada. Andestamine on pühadus. Andestamisega hoitakse universumit koos. Andestamine on võimsaim võimsamatest. Ta on teadvuse vaikus. Andestamine ja õrnus on ennastvalitseva iseloomujoon ja kujutab igavest voorust. 31. Vaba Tahte ehk valiku seadus. Kolmanda dimensiooni olenditel on õigus laiendada ja kokku tõmmata oma energiaid; tuua oma loomingulised ja väljendusenergiad maailmast välja kas positiivsel või negatiivsel moel. See on meie põhiotsus. Mitte kõik eksisteeriv ei ela kooskõlas selle seadusega, kuna ta kannab endas võimalust nii hingeliseks tõusuks kui ka languseks ja valida kurjuse loomine. Olenemata elutingimustest on meil võim valida oma elutee suund
tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" on ülim põhimõte füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagorase (580-500 eKr) filosoofia pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada.
Kõrgem osa mõistus ehk intellekt, mis on võimeline mõtlema ning avastada tõde, pole seotud inimese tunnetega. Keha on võimeline tundma iha, on naudingu objekt. Platoni arvates on inimese hing surematu, intellekt on igavene. Kristlik antropoloogia- inimene on jumala palge järgi loodud olend, looduse kroon, on loodud kõrgeimaks, loodust valitsevaks, jumala palge järgi loodud. Ainus eetiline olend, kes on võimeline eristama head ja halba, seab elu eetiliste printsiipide järgi. On jumala armu ja karistuse objekt. Jumal ootab inimese poolt vastuarmastust ning ka tõestust sellele, austust ning meelespidamist. Inimene igatseb midagi, millest juba enne sündi ilma jäi, mis viitab, inimese elule teispoolsuses. Romantismile omane antropoloogia- inimese ,,mina", tema saladus peitub ennekõike isiksuses, mida saab tajuda vaadates selle inimese loomingut. Isiksuse saladus väljendub loomingus. Inimese looming on seotud tema isiksuse sügavate kihtidega, kuid looming ei suuda väljendada
– kes hindab meie elu? Pigem isiklik naturaalne tegevus), mõtlemine kui inimeksistentsi defin. Meetod: universaalsed hinnang ja sõltub paljust. probleemid, kuna ajalugu on tsükliline; igale probl on mitu vastust. Mõtlejad “Õnnelik ühiskond”? - kas ühiskond terviklikult on õnnelik?!-> üldine kombineerivad omavahel=omanäolisi asju ei saagi tulla. Kanooniliste mõtlejate harmoonia, siis inim. õnnelikud. rida. Tekstis ajatu tarkus. Subjektsistlik - õnnelik ühiskond=võimalikult palju üksikisikuid võimalikult Ajalooline e. kontekstuaalne – Cambridge’i kkond, Quentin Skinner jt. õnnelikud. Antiik: Õnn- peame olema kindlad hüvede olemuses > tõelised?>ainult meist
suunas, kunagi Jeruusalemma suunas. Naised ei tohi pärast sünnitust ja kuupuhastuse ajal palvet teha 3. Almuste jagamine oma rikkuses inimene unustab enda, peab kogu aeg palvetama ja andma, abistama hättajäänud rändureid, Muhammad algatas selle. Julgustatakse kohustusliku almuse jagamise kõrvale tegema ka vabatahtlikku almusejagamist (Sadaqa). Almuste jagamise alla läheb ka misjonitöö kui keegi pööratud, siis ka see on heategu 4. Paastumine (Sawm) ramadani kuus, päikesetõusust päikeseloojanguni ei söö, hiljem võib sellest ei pea osa võtma reisil olijad, rasedad, raugad, haiged, aga tuleb järele teha 5. Palveränd ehk Hadz minnakse mekasse, 12.kuul, 8.-12.päevani, traditsioon tekkis nii, et islamieelses usundis olid pühad kuud, mil ei võind verd valada ega tülitseda ja sel ajal tuldi mekasse et rahuliku kaubitsemise kõrval sooritada palveränd Ka'ba kivi
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. 3 Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi.
tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. 5) kommunism (eraomandi, abielu puudumine) kui ideaal. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. 6) Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" olid ülimad põhimõtted füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagoras (580-500 eKr) pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui ka eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see peamine alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada.
Kuna eksperimentaalseid efekte sai seletada vaid kõige üldisemate (metafüüsiliste) seaduste ja faktide, või seaduste ja hüpoteeside konjunktsiooniga, esines võimalus seletuste päästmiseks kasutada ad hoc hüpoteese. Selline Descartes süsteemi paindlikkus oli üks tema populaarsuse põhjusi XVII-XVIII saj.-l. [10]Benedictus de Spinoza (1632-1677) M. Luts lk 93-94. Matemaatilis-kausaalse meetodi kõige järjekindlam rakendaja. [11]Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) 15-aastaselt läks ülikooli, 20-aastaselt esitas õigusteaduse doktoriväitekirja. 1667-1672 Mainzi kuurvürsti teenistuses. Avastas mh diferentsiaalarvutuse. 1676 kohtus Amsterdamis Spinozaga. Samast aastast surmani oli Braunschweigi hertsogi raamatukoguhoidja. Asutas Preisi teaduste akadeemia. Ehkki L. arvas, et võimalikuks sidemeks metafüüsiliste printsiipide ja empiiriliste seaduste
Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade
Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1. Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes. 2. Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu. 3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu. Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse
väljapoole jäävaga. Welsch, Wolfgang1998 1997 Aesthetics Beyond Aesthetics www.uni magdeburg.de/iphi/ww/papers/Beyond.html http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_artiklid.html http://www.okupatsioon.ee/ajaloolisetoe/ajaloolitode2.html Antiikfilosoofia. Antiikaja filosoofia (76 sajand eKr 6 sajand pKr) filosoofiline kaemus. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Eelsokraatikud, http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ Terminiga eelsokraatikud (ingl. Presocratics; sks. Vorsokratiker; pr. présocratiques) tähistatakse kaasajal varaseid kreeka filosoofe 6.5. sajandini e. Kr., aga samuti filosoofe 4. sajandist e. Kr., keda ei saa otseselt "sokraatiliste" koolkondadega siduda. Termin juurdus rahvusvahelises ajaloolisfilosoofilises praktikas peamiselt tänu saksa filoloogi Hermann
pidades? Kas pole armastus lipitsevates kirjatükkides vaid ilus väljend suguakti kirjeldamiseks? Või oli suur õpetaja kohimeeste ülistaja? 6. Armastada oma vaenlasi, teha head neile, kes sind põlgavad ja ära kasuavad kas pole see end peksja ees selili heitva koera põlastusväärne filosoofia? 7. Vihka oma vaenlasi kogu südamest ja kui keegi lööb sind ühele põsele , ANNA HOOP tema omale! Purusta ta armu andmata, sest enese alalhoid on kõrgeim seadus! 8. Tema, kes pöörab teise põse, on arg koer! 9. Vasta hoobile hoobiga, põlgusele põlgusega, hukatusele hukatusega täiel määral ja rohkemgi! Silm silma, hammas hamba vastu, jah, neljakordselt, sajakordselt! Tee endast oma vaenlase suurim õudus! Nii on tal oma teed minnes hulk uut elutarkust, mille üle mõtiskleda, millest õppust võtta. Sel moel austatakse sind igal ajal, ning su
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
13 D: Halvad teod, kui neid nii nimetada võib, ilmnevad negatiivsete energiavormidena. Need ei mõjuta Maatriksit kuidagi. Inimene on see, kes kannatab. Kui see loetakse hädavajalikuks, tuleb see inimesele tagasi. Näed siis peab olema tasakaal. Niipalju, kui sul on negatiivse polaarsusega mõttevorme või tegutsemisvorme, vastavalt nii tihti langevad need sinu peale. See on nn "mittevedamine". A: Kas inimene ei peaks püüdlema headuse ja harmoonia poole? D: Muidugi peaks. Maatriks oma algses olekus on harmoonia, armastus, täiuslikkus. Seetõttu kõik, mis ei vasta selle polaarsusele, on hädavajalik välja visata, eemaldada. Aga kes seda teha saab? See saadetakse sellele, kes selle lõi. Vaid ainult looja võib oma loodu lammutada elementideks ja energiaks. A: Hästi, aga kas karma inglid on olemas? D: Jah, selle nimega on nad siin tuntud. Nad on oma olemuselt Maatriksi koordi- naatorid. Nad on sellega täielikus kooskõlas
annaabi.ee 
