........................6 5.2 Ninase ehk Tagaranna pank..................................................7 6. Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik. Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint. Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest, mitte klindi kujunemisajast Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank). 3 2.Kõrgeimad punktid ja pikkused
SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega. Töö koosneb kuuest peatükist, kus võrreldakse erinevaid näitajaid kolmel tasandil - valitud sihtkoht, riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud külastusstatistika muutumist, tootevalikut ja sihtkonna turundust vastavalt sihtkohtade visioonidele. Viimases peatükis on toodud mõned ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt piirkondade visioonidest/ turismiarengukavadest. Eesti ja Hiiumaa puhul on
t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega olid vee all. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. ANTSÜLUSJÄRV: · Joldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur sisejärv. · Suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · Antsülusjärve pindala hakkas peagi vähenema, kuna edelaosas tekkis väljavool ookeani. Umbes 8500 aastat tagasi toimus vete läbimurre · kliima soe ja kuiv, keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. LITORIINAMERI: · moodustus Taani väinade piirkonnas püsiv ühendus maailmamerega. · suurenes merevee soolsus
Läänemere Soolsus Läänemeri on väikese soolsusega veekogu. Üks liiter vett sisaldab keskmiselt 6 kuni 8 grammi lahustunud sooli.Gotlandi basseisnis 10-12.50/00 ja Botnia Lahe Silkämeres 6.5-70/00 Meres on selgelt välja kujunenud vee kihistumine: pindmine veekiht on väiksema ja sügavamad veekihid suurema soolsusega. Läänemeri ongi suurim riimveeline veekogu maailmas. Läänemerre jõudnud soolane vesi seguneb jõgede toodud ja sademest pärineva mageveega ja muutub järkjärgult magedamaks. Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava-
Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis 1) Eesti kui mereriik Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum. Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus. Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus
veekihtidesse. Kõik Läänemerd asustavad tursaparved moodustavad kokku ühtse suure karja. Eesti rannavetesse satub teda üldiselt vähe. Tursk on röövkala, kelle ohvriks langevad räimed, kilud, lestad ja ka enda nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Kõik Läänemere tursad koevad Gotlandi süviku või selle nõlvade piirkonnas 70...100 m sügavusel. Kudemine toimub Läänemere turskadel pika aja jooksul veebruarist oktoobrini. Vaatamata sellele, et tursk on parvekala ja seltskonnaga harjunud, muutuvad nad mõnikord - intensiivse toitumise ja eriti kudemise ajal - üksteise suhtes vaenulikuks. Siis hõivab iga isaskala omale territooriumi. Et avavees piiritähised puuduvad, siis kujutab see lihtsalt teatud suurusega vaba ruumi peremehe ümber.
veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Suuremaid tankeriõnnetusi Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades
Miks on nendes ? piirkondades vee soolsus keskmisest erinev? ? ? Miks on Vahemere vesi keskmisest soolasem? Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Keskmine soolsus 35 ‰ Mitu % on merevee soolsus? Vaike Rootsmaa foto Gotlandi läänerannikust JÄRJESTA PIIRKONNAD SOOLSUSE ALUSEL, ALUSTADES SUURIMAST. SELGITA. 2 4 3 1 Tänan kuulamast!
Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5-10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma
Raschky. Suure väärtusega on ka tänaseni säilinud tammepuust annetustepakk, kaetud raudvitstega ja mitme tabalukuga suletav. Kunstimälestisena hoitakse kirikus väikest puidust altari krutsifiksi 15. sajandist. Omapärane ja huvipakkuv on ka altaripiibli must sametkate, millele on kalasoomustest tehtud lambakujuline mosaiik. Karja kiriku suureks väärtuseks on realistlikult teostatud suured skulptuurigrupid võidukaare piilareil, mis on sarnased Gotlandi talupoeglikule kunstitraditsioonidele. Lõunaeeskoja ukse kohal asub varem portaali kohal olnud raidreljeef ,,Kolgata". See kujutab stseeni piiblist: keskel ristilöödud Kristus, vasakul Neitsi Maarja, paremal Ristija Johannes. Huvitav on pikihoone vöödekaart toetava seinapiilari kaunistus põhjakapiteelil. Keskel näeme klatsijuttu rääkivat naist, kelle haarab oma haardesse pikaküüneline kurat, viies naise hinge põrgusse.
heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat. Veel impordib ta masinaid, keemiatooteid, mineraalkütuseid, tekstiilitooteid ja jalatseid Rootsi ekspordib kõige rohkem ravimeid, kuid samuti ka masinaid, autosid,puitu,keemiatooteid,rauda ja terast Vaatamisväärsused Gotlandi saar ja Visby linn Öland A. Lindgreni kodukoht Vimmerby's Lapimaal. ülikoolilinnad Lund ja Uppsala Göterburg Stockholmis: Gamla Stan (vanalinn) Medeltidsmuseum (Keskaja muuseum) Aquaria veemuuseum kuningaloss ja selles paiknevad muuseumid Vasa laevamuuseum (merepõhjast ülestõstetud sõjalaev) rahvusmuuseum laevasõit läbi Stockholmi arhipelaagi Kasutatud kirjandus : · http://karavanserai
Saaremaa Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja
Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma
tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid hiljem jäädi siiski relvastusest ülekaalukatele vaenlastele alla. Eestklaste kindlustuseks olid mullast, puust ja 9osaliselt kivist linnused nagu Otepää, Lõhavere, Varbola, Viljandi, Tallinn. Viimast mainis esmakordselt kaardil Araabia geograaf Idrisi 1154. aastal. Saksa kaupmehi huvitas Eesti põhiliselt Venemaale kulgeva kaubateena Gotlandi saarelt või Lüübekist Pihkvasse või Novgorodi. Enne ristiusku valitsenud maalusu jumal oli Turapita ja metsasalusid ehk hiisi.
gaasijuhtme teostatavuses ja aastal 2000 anti sellele Euroopa Liidu projekti status. 8. Sept 2005 kirjutati alla gaasitoru ehitamise ja haldamise dokumendile ja 2005a. augustis alustati Leningradi Oblastis gaasitrassi Venemaa osa Ehitust. ((Gaasitrassi maapealse osa ehitusega venemaal Grjazovetsist Viiburini Nord Stream ei tegele)) Nord Streami veealuse osa ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas · Nord Streami ehituseks ja opereerimiseks on moodustatud ettevõte Nord Stream AG, mis koosneb neljast aktsionärist, kellel igaühel on oma osalus gaasijuhtme ehitamises. (Gazprom, Gas de France, Ruhrgas ja Gasuine) Gaasitrassi merealune osa
mugavused olemas. Vali õige sihtkoht, midagi täiesti uut ja põnevat. Vaata, mida just selle sihtpunktiga kruiis sulle pakub, ole avatud kõikidele uutele elamustele. Käi muuseumides, külasta parimaid ostlemiskohti ja käi ringkäikudel. Et seda kõike siiski saavutada, tuleks reis broneerida, mis nüüd on ülilihtne.Internetis tuleb teha ainult paar klikki ja sul ongi juba uus elamusterohke mälestus käeulatuses. Sa võid valida Soome, Ahvenamaa, Rootsi, Gotlandi ja Taani vahel. Lõõgastuda võid ka Scandic hotellides ja Choice hotellides. Soomes on kõike lumised talved, mõnusalt soojad suved ja värvirikkad kevad ja sügis. Arvatakse, et soomlased on veidi külmad natuke vaiksed ja reserveeritud. Kuid tegelikult on nad hoopsiki soojad, sõbralikud ja väga ausad inimesed. Ahvenamaa on aga Põhjamaade päikeserikkaim paik. Saarestik pakub igaühele midagi, alates kalapüügist lõpetades jalgrattamatkaga.
Elab parvedes Elab merepõhja lähedal Tursasaak on kõikuv On röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu ja ka lesta Ruljas keha, mis on enamasti hallikas või pruunikas Tursa maks on väga väärtuslik kuna see sisaldab A- ja D-vitamiini Sellest tehakse kalamaksaõli LEST Lest on kuni 50 cm pikk Elutseb kuni 40 m sügavusel Elavad üksikuna Süvikulestad, kes koevad Gotlandi sügaviku piirkonnas Rannikukudulestad, kes koevad 4-22 m sügavusel Sööb merikarpe ja väikesi kalu Laia ja lapiku, veidi pikliku kehaga Lesta silmad on ühel küljel Tal on väga maitsev liha, mida suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse Meriforell ehk iherus Meriforell võib kasvada umbes 80 cm pikkuseks Siirdekala, veedab enamuse oma elust meres, aga läheb kudema jõkke Toitub selgrootutest, konnadest,
XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Pohja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad loid oma organisatsioonid kauplemisoiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,jõuku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Põhja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusoigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Põhja-Saksa piirkonnas, näiteks oiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati voi siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Põhja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kõik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed
"idatee meeste" aktiivsus, mis ei lasknud Rootsi viikingeil siia omi kaubakeskusi rajada. Ohtlikuks muutusid eriti Saare- ja Kuramaa meresõitjad Skandinaavias tekkinud riigikestele 11. ja 12. sajandil, mida vahest romantiliselt nimetataksegi Eesti (resp. Läti) viikingiajaks. Selgeimat tunnistust läbi Eesti voolanud rikkustest annavad maapõue peidetud hõbeaarded, mille rohkuse poolest suudab Eestiga Läänemere ümbruses võistelda üksnes Gotlandi saar. Ka kogu siinne arheoloogiline leiumaterjal osutab väga tihedatele sidemetele nii Rootsi viikingite kui ka Venemaa varjaagidega. Muistsetest eestlastest kui viikingite maailma täieõiguslikest liikmetest annavad tunnistust rohked kalmeleiud. Mõistagi maeti koos ehete ja relvadega vaid ühiskonna rikkamaid liikmeid, piirkondade ja külade vanemaid ning nende perekondi. Relvad ja ehted, mis koos surnuga põletati, olid
Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab · esineb võrdlemisi vähe, peamiselt Põhja-ja LoodeEestis (Ontika, Türisalu, Pakri) · Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugust pankrannikut võib näha ka Gotlandi ja Ölandi saarel. · Kõrget järsakrannikut esineb ka Taanis ja Saksamaal (Rügenisaarel), kus rannikul paljanduvad kriidikaljud. · Mujal Läänemere ääres pankrannikut ei ole, leidub vaid madalaid rannaastanguid. LAUSKRANNIKUD: · Seal toimub setete kujumine · Läänemerele väga iseloomulikud · Rannad on siin liivased, kivised või hoopis kõrkjaisse kasvanud · Liivarannad esinevad enamasti lahe soppides või külgedel, kuhu merelainetus palju liiva kokku on kuhjanud
jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Elab üksikult ja on küllaltki liikuva eluviisiga. Toitumine: Täiskasvanud lestad toituvad limustest ja väikestest kaladest. 1 ja 2 aastased lestad toituvad peamiselt surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Sigimine: Vastavalt erinevustele lest sigimisbioloogias eristatakse 2 vormi: süvikukudulestad, kes koevad Gotlandi süviku piirkonnas, ning rannikukudulestad, kes koevad rannikumadalatel 4...22 m sügavusel. Esimesed koevad aprillis-mais ning nende mari areneb vabas vees hõljudes. Rannikukudulestad koevad mais-juunis ning nende mari areneb kivide all. Lest koeb 200 tuhat kuni 2 miljonit marjatera. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele on ka marja suurus erinev - 0,8 kuni 1,4 mm. Areng: Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 5...10 päeva. Koorunud vastne on 3...4 mm pikk
Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pikihoonega ühelaiune ja mille külglöövid moodustavad plügonaalse lõpmikuga koori ümbriskäigu. Löövid on kaetud
hooned Tallinna vanalinnas. Oleviste kirik Esimesed andmed kirikust on aastast 1267. 16. sajandil oli Oleviste kirik Euroopa kõrgeim ehitis. Tippajal oli Oleviste kirik 159 meetrit kõrgune (Praegune kõrgus 123 meetrit). Oleviste kirik ehitati selleks, et Tallinnat oleks kaugelt näha. Maha põlenud kolm korda (Tuld oli nähtud isegi teisel pool lahte). Sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi Niguliste kirik Kirik rajati 1230 aastal Gotlandi kaupmeeste poolt. 105 meetri kõrgune gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba Raekoda sai oma praeguse kuju 1404 aastal 64 meetrit kõrge Torn oli algselt püramiidi kujuline, gooti stiilis
ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi laht. Läänemere põhjaosa kerkib (Põhjalahe põhjarannik 10 mm, Loode-Eesti rannik kuni 3 mm aastas), lõunaosa vajub. Läänemeri on selfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m 2 sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km . Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere lõunaosas 01,5, põhjaosas 6 kuni 10, juulis vastavalt 1516 ja 1314 °C; sademeid on 400800 mm aastas. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee
kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. · Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas,
Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati hauda külili kägarasse, käsi või käed pea all kuna kardeti, et surnud ärkavad üles. 10. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg. Asva, Ridala, Kaali. 11. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) kivikirstkalmed(5-8m ring, kivikirstkalme surnumatustega) laevakalmed/samaaegsed (Gotlandi mõjutused,laevakujuline müür) maahauad. 12. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Rauatootmiskeskused kujunesid muinasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremal, kus sulatati sadu tonne rauda. Adramaa oli kui pinnaühik, Adramaa suurust
uudised 13.09-29.09.13 13.September: Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid Keskkonnaministeerium kavatseb aastatel 2014-2019 taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal. Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa. 15.September: Läänemere põhja maetud keemiarelv on mõjutanud kalade arengut Gotlandi sopis on 8 000 keemilist mürsku ja raketti, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva matmiskohast on avastatud mürgitatud ning veidralt arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aasta algusest hakatakse loomapidajatelt nõudma
Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muudatusterohke, vaid läbi paljude sajandite ulatuvana ka erinevaid stiiliperioode haarav. Ajalugu Kiriku täpseid rajamisdaatumeid täpselt ei teata. Esimesed Niguliste kirikule viitavad kirjalikud teated pärinevad kuskil pikihoone lääneosas asunud, kuid mitte enam säilinud hauaplaadi tekstist. Arvatavasti olid kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna. Kiriku rajamisasukoha leidmine oli raske, sest arvesse tuli võtta linnaehituslikku situatsiooni ning näha ette selle edasisi arengutendentse. Samuti pidi krunt ka kõige tagasihoidlikumale algusele vaatamata võimaldama edaspidi täismõõdulise kiriku väljaehitamist Eeldatavasti puudus kirikul esialgne puitehitis ning peale 1230. aastat hakati kohe kivist
vahel. Karja kirikus Saaremaal võib leida figuure, kus eestlaste ülikud on kõrvuti kristlaste pühakutega ning kuidas püha Katariina ja püha Nikolause legendi kaudu tehakse kohalikule rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus, et pärast surma avaneb uks teispoolsusesse. Selline uskumus levib rahva seas ka tänapäeval. Valjalas, Muhus ja Pöides võime näiteks näha hauaplaate, millel on kujutatud Gotlandi kirikute portaale. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirkut ja kabelit. Kunst oli tugevalt seotud kirikuga ja kuulus selle teenistusse. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Põhja-Eesti ja Tallinn ning Lõuna-Eesti ja Tartu. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid keskajal tihedasti asustatud, mistõttu asusid kirikud lähestiku. Ka
Täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Suvel soojeneb vesi avamerel 15 16, lahtedes 19 20 kraadini sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Vesi Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Keskmine sügavus on 52 m Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Keskkonnaprobleemid Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate
XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Phja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad lid oma organisatsioonid kauplemisiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,juku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Phja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Phja-Saksa piirkonnas, näiteks iguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati vi siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Phja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed
.1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu, kuid samas üks puhtaima elu keskkonnaga pealinnu. VAATAMISVÄÄRSUSED. Gotlandi saar ja Visby linn, Öland, A . Lindgreni kodukoht Vimmerby's, Göterborg, Lapimaa .Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes. Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid. Palju on räägitud ja kirjutatud Lapimaa müstilisusest, mis esmatutvusel kuidagi esile ei taha tulla, aga kui viibid Lapimaal korduvalt ja pikemalt, siis hakkab inimtegevusest puutumata loodus vaikselt sinuga rääkima, tuleb vaid osata teda kuulata. Parim aeg
Tundmatu autor NORD STREAM'I GAASIJUHE JA LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord
Läänemere keskosa, Läänemere lõunaosa, Kategatt ja Skagerakk. Läänemere valgala: Joonis 1.Läänemere valgala 2250000 km2 85 000000 el 9+5 riiki Läänemeri on madal keskmine sügavus 55 m, sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel, nõgudes ja vaondites. Sügavaimad kohad: · Landsorti süvik (469 m) Gotlandist põhja pool · Ahvenamaa süvik 301 m, · Ulfö süvik (294 m) Põhjalahes · Gotlandi süvik (249 m) Gotlandist ida pool Läänemere saared Läänemeres on kokku üle 100 000 saare. Eesti rannikumeres on üle 1000 saare. Saar Pindala (km2) Gotland ehk Ojamaa 3001 Fyn (Taani) 2973 Saaremaa 2673 Ahvenamaa 1344 Lolland (Taani) 1241 Hiiumaa 989 2 Suurimad suubuvad jõed: Jõgi Pikkus (km) Valgala (1000 km2) Vooluhulk (m3/s)
Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis. RUUNIKIVID- Viikingite kunstis on näiteks ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Gotlandi ruunikivi. 8.sajand Siin võib näha motiive muinasgermaani müütidest. Kaheksajalgsel hobusel sõidab jumal Odin ja kujud on ilmselt tema kaaskonda kuuluvad sõjakad neitsid - valküürid.
Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusreziim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev
Kuumad punktid- Maa vahevööst kerkinud tulikuumad magmavoolud, mille kohal maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhe välja. Süvik- maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk, üle 6000m sügavune vagumus,paikneb laamade põrkumise, üksteise alla sukeldumise vööndis(kaarsaarestike või noorte kurdmäestike lähedal, nt. Mariaani süvik, Kuriili süvik): nii nim ka sügavaid nõgusid teiste veekogude põhjas (Gotlandi süvik Läänemeres). Tartkivimid- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivim- kõrge temp ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Maavara- maapõues esinev aine, mida inimestel on võimalik maj. Kasutada. Settekivim- kivim, mis on tekkinud metmesuguste setete kivistumisel, harilikult kihiline ja võib sis. Kivistisi. Rift- maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe Kurrutamine- Kahe laama kokkupõrge deformeeruib kummagi serve
muiduoleksgurmaanidestnaabermaadekolleegidneid juba molekulaarseidmeetodeidkasutadesliikidenakirjeldanud. Võibvaidoletada, et meilEestisainultpuujuurteltleitudtrühvlidmoodustavadkasvägapisikesiviljakehivõieiarene need üldse. Arvatavasti leidub Eestis söödavaid kevadtrühvleid (Tuber aestivum), mille lähimad leiukohad asuvad Ojamaa (Gotlandi) saarel Rootsis. Ojamaa ja Saaremaa samalaadsete ökoloogiliste ja kliimaolude tõttu võib oletada, et just Saaremaal võivad peituda meie kevadtrühvlite varud. Väliskolleegid ongi Saaremaal enamasti otsinud kevadtrühvleid nii koertega kui ka omaenda hea nina abil, ent siiani tulutult Pildil on punakadtrühvlid, misleitiEestis 2004. aastalmaasikapeenrast 16.okt 2010 Kirjutab Õhtuleht, et Saaremaal kolm päeva uurimisretkel käinud rootsi teadlane
välja mööda Soome rannikut. 7 Joonis 18. Taani väinadest tuleb hapniku rikast vett, mis ei jõua sügavikesse. Vahepeal teatud ilmastiku tingimustega tuleb hapniku rikast vett, mis lükab sügavikes oleva raske soolase vee välja. Aga selle vee mass võib olla ka nii suur, et vahetab välja kogu Gotlandi süviku vee. Seda juhtub umbes kord 30 aasta jooksul. Selle tagajärjel muutub Läänemere vesi soolasemaks (tursk saab rohkem kudeda). Selle negatiivne külg peitub selles, et süvikus olev hapniku vaene vesi lükatakse Soome lahe süvikutesse, mis sams on väga toitainete rikas ning paneb vohama fütoplanktoni. Pulseeringud värske Põhjamere vee sissevool. Selleks on vaja umbes 2-3 nädalat lääne tuult ning enne seda kõvat tormi, mille ajal peavad olema valitsevad idatuuled ning
...................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel. ........................................................................................................................................6 Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto. 2 ). Naaber saari on Saaremaal 5 Ruhnu, Vilsandi, Muhu, Abruka ja Hiiumaa. Suuremateks on Muhu ja Hiiumaa.( 2 ).......................................................... 6 1.2. Hiiumaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................. 7
päev 18.00 Väljasõit Rootsi 21.00 Laevapeal meelelahutus programm.(Ansambel Meie Mees) 2.Päev 10.00 Saabumine Stockholmi 11.00 Laevareis Stockholmis tutvume mereäärsete vaatamisväärtustega 15.00 Ekskursioon Stockholmis 19.00 Öö veedame Hotellis Rival (http://www.rival.se/) 3.Päev 10.00 Hommikul liigume sadamasse ning suundume laevaga Gotlandi saarele 12.00 Tutvume Gotllandi saarega, võimalus ujuda ning nautida veemõnusid 18.00 Seame end sisse Gotlandil olevas Hotel St Clements-is (http://www.clemenshotell.se/eng/) 21.00 Ööoode 4.Päev 10.00 Rannas ootab meid ees reis merel purjelaevaga Föndorf Püüame kala ja saab ujuda 17.00 Õhtul Gotlandi kombeid ja traditsioon tutvustav show koos rahvus toitudega. 5.Päev
Talvel Hakkas Lõunasuunast tulema Nõukogude Liit Eestile peale, seda tegid nad üle kinnikülmunud Lämmi järve. Suvel toimus Tartu vallutamine. Tallinnasse tehti lasuspommitamine, mille tagajärjel sai Estonia teatrimaja kahjustada. Toimus ka vennataplussõda kuna samal poolel olnud inimesed olid sattunud probleemide tõttu eri pooltele. Toimus ka saarte vallutamine, mis oli ohtlik ja paljud said surma seeläbi. Üritati ka põgeneda ära Gotlandi saarele. Paljud sinna ei jõudnud kuna tapeti enne jõudmist. Punaseristi lipuga ei tohtinud tappa, kuid Nõukogude Liit tegi seda ikkagi. Tagajärjed Eestile: Eesti kaotas sõdades palju inimesi, paljud tapeti põgenemise käigus ning Eesti linnad said kõvasti kannatada. 11. Eesti Vabariigi taastamise katse (sept 1944) iseloomustus: 18-21 sept 1944 NSVL tegi Saksamaale jälle vastu pealetungi. Sel ajal
kuid nad hoiduvad suurtesse sügavustesse ja põhjalähedastesse veekihtidesse. Kõik Läänemerd asustavad tursaparved moodustavad kokku ühtse suure karja. Eesti rannavetesse satub teda üldiselt vähe. Tursk on röövkala, kelle ohvriks langevad räimed, kilud, lestad ja ka enda nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Kõik Läänemere tursad koevad Gotlandi süviku või selle nõlvade piirkonnas 70...100 m sügavusel. Kudemine toimub Läänemere turskadel pika aja jooksul veebruarist oktoobrini. Vaatamata sellele, et tursk on parvekala ja seltskonnaga harjunud, muutuvad nad mõnikord - intensiivse toitumise ja eriti kudemise ajal - üksteise suhtes vaenulikuks. Siis hõivab iga isaskala omale territooriumi. Et avavees piiritähised puuduvad, siis kujutab see lihtsalt teatud suurusega vaba ruumi peremehe ümber
Prantsusmaalt. 2. Rootsi: 13 saj Uppsala toomkirik (mõlema riig mõjutused) Linköpingi toomkirik 15 saj algus Vadstena kloostri (nunna) kirikPüha Brigitta ordu (Pirita kloostri eeskujuks) Stockholmi kirikud: Suurkirik, Riddarholmi kirik Gotlandi kirikud: üle 90 3. Norra: Trondheimi katedraal inglise eeskujul 4. Soome: Turu toomkirik 13 saj saksa mõjudega
novembril 2005. Ettevõtte nõukogu esimees on Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder. Kevadel 2006 otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab plaani järgi kulgema mööda Läänemerd Viiburist Greifswaldini. Trass peaks koosnema kahest juhtmest kogupikkusega 1220 km. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat. GAASIJUHTME KASULIKKUS Majanduslikult on kõnealuse gaasijuhtme rajamine kasulik nii Venemaale kui ka Lääne- Euroopa riikidele, keda Venemaa gaasiga varustama hakkab. Projekti vastu on huvi tundnud ka prantslaste ettevõte Gaz de France. Nord Stream ei hakka gaasiga varustama mitte ainult Saksamaad, vaid ka paljusid teisi riike, näiteks Taanit, Tsehhit, Hollandit,
kõvik, Lihula kõvik, Uisu pank. Lääne-Eesti saarte pankade vöönd siia kuuluvad Kesselaiu, Muhu ning Saaremaa pangad, mis paiknevad ligi 90 km pikkusel lõigul. Nende saarte loode- ja põhjarannikuid palistavate isoleeritud astangute pikkused ja kõrgused ulatuvad vastavalt mõnesajast meetrist 2,5 km-ni ning paarist meetrist 21 meetrini. Siia vööndisse kuuluvad näiteks Kesse pank Kesselaiul, Üügu ehk Anduvälja pank, Panga ehk Mustjala pank, Ninase ehk Tagaranna pank. Saaremaa-Gotlandi vaheline klindilõik merealune 100 km pikkune klindilõik, mille kõrgus küünib 100 meetrini. Fårö ja Gotlandi klindilõik klint kulgeb piki nimetatud saarte põhja- ja looderannikut. Kogupikkus on 80 km ning klindiharja kõrgus ulatub 40-50 m üle merepinna. Nyrevshuddeni Karlsö klindilõik ligikaudu 30 km pikkune ning kuni 80 m kõrgune klint. Ka Siluri klint on kujunenud kergemini erodeeritavate (pehmemate setete, savikad
Allakirjutamise juures viibisid ka president Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. Kevadel 2006 otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab plaani järgi kulgema Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega umbes 1200 km. Juhtme esimene niit võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille vastu on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Vaatlejad näevad Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning
liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju. Ökoturismi arendamine Eestis Eesti külaliikumise KODUKANT teisel seminaril 1993. aasta maikuu lõpul Soomaal Kuusekäära talus sündis idee külade arengu huvides hakata ette valmistama ökoreise. Algatuse võttis enda peale noor talunik Aivar Ruukel Tori Jõesuust Saarisoo talust, tema juhendajaks sai Jan Wigsten Rootsist Gotlandi saarelt. Jan Wigsten on olnud reisijuht rohkem kui üheksakümnes riigis. Viimastel aastatel on ta kavandanud ja kujundanud ökoturismi maailma eri piirkondades - Austraalias ja Okeaanias, Indias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Hästi läbimõeldud ökoturismi arengustrateegia poolest toob ta riikidest eeskujuks Austraaliat ja Kanadat. 1994. aasta augusti lõpul tegid Aivar Ruukel ja Jan Wigsten spetsiaalse ringreisi Eestis, hindamaks siin ökoturismi võimalusi. Nähtu andis uut indu
kujutab nende elu Realistlikud. - Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest. - Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse. - Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum.
9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maaviljelus, loomakasvatus, põlluharimine; eluolu: elati vähem koos (enamasti üksikperedena), liiguti paremate maade järgi, kalmistud olid asulatest kaugemal küngastel (maeti külili kägarasse, käsi või käed pea all, surnuid kardeti) 10) Pronksiaeg- Elatusalad: maaviljelus, karjakasvatus, hülgeküttimine (saarlastel), küttimine, kalapüük; matmiskombed: kivikirstkalmed (ringikujuline, perekondlik), laevkalmed (põletusmatus, Gotlandi mõjud, laevakujuline müür), maahauad 11) Pronksiaega peetakse rahutuks ajaks, kuna pronksiaeg möödus “Eestis” Skandinaavia mõju all, samuti ehitati kindlustatud asulaid (nt. Asva asula Saaremaal), mis viitab sellele, et oldi valmis sõjaks. 12) Võib järeldada, haudade suurusest, matmisviisist, hauapanustest- arvati, et need, kes olid eluajal teistest tähtsamad olid seda ka peale surma. 13) 1.aastatuhande 1.poolt nimetatakse Eestis rooma rauaajaks, kuna sel ajal levis raud ja
annaabi.ee 
