Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gorilla". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gorilla, ahviliik, isane, gorillad, pikkuseksüle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Lähistroopilised loodusvööndid PANDA Pandad veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad Sõna panda tuleneb sõnast bambusesööja. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Sündides näeb panda välja nagu väike rott või hiir Ekvatoriaalsed loodusvööndid GORILLA Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades. Nad on herbovoorid, toituvad puuviljadest, lehtedest ja idudest. Mägigorillad on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid alla 1000 isendi, loomaaedades mitte ühtegi. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid ELEVANT Elevant on londiliste seltsi
...........5 Kääbusmarmosett...................................................................................................................................5 Rohepärdik..............................................................................................................................................6 Tutt- Gibon..............................................................................................................................................6 Gorilla.....................................................................................................................................................6 LISA..............................................................................................................................................................7 Lisa 1 (Katta).........................................................................................................................................7
Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4- 5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga Jaaguar elab looduses keskmiselt 10–12 aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks. Mütoloogia Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule
poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Elevant Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib päevas süüa 140270 kg toitu. Ajavahemikus 18891946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka India elevant ja aafrika elevant on üpris sarnased, kuid aafrika elevant on suuremate kõrvade ja võhkadega (on nii isastel kui emastel). Isane elevant võib seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja kaaluda 36364545 kg Sebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on üsna hästi kohastunud eluks Aafrika lõuna- ja edelaosa mägistes eraldatud piirkondades.Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad,
Gümnaasium 9.B KLASS MISSUGUSED ON KAELKIRJAKU ELUVIISID? referaat Juhendaja õpetaja: 2008 SISUKORD SISSEJUAHTUS..................................................................................................................................3 1 KAELKIRJAKLASED........................................................................................................................4 KAELKIRJAKU ELUPAIK.................................................................................................................4 KAELKIRJAKU
ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib isasloom. Kapi- baara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. 4.5 meetri pikkuseks kasvav TÕMMU- KAIMAN elab Amazonase alamjooksul. Amazonase alamjooksul esineb peale tõmmukaimanite veel krokodill-kaimane ja silelaupkaimane. Tõmmukaiman võib kasvada kuni 4,5 meetri pikkuseks. Nimi ,,tõmmukaiman" on tulnud sellest, et tõmmukaimani nahka katab must pig- ment,mis aitab tal keha temperatuuri reguleerida ja on samal ajal talle ka suurepärane maskeering. Lõuna-Ameerikas elava AARA värvikaid sulgi kasutavad indiaanlased ehte- ja noolesulgedena. Sinine & kuld aarad
1)Vihmametsade maod on head ronijad ning nad sarnanevad liaandega. 2)Peavad jahti puudel ronides. 3) Nede toituks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väiksed loomad. 3)Võekpüüton on üks suuremaid madusi kes kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kalluda kuni 100 kg Click icon to add picture Click icon to add picture 1) Okaapi Tema keha pikkus on umbes 2,5m ja kaal 250kg. 2) Emasloom on isasloomast veidi suurem. 3) Okaapai on umbes 35cm pikk sinist värvi keel
Loksa Gümnaasium Johanna Mänd 8.a klass Gibonid Klõp sak Gibon on KaguAasias e Tein juhtsla e ta i elutsev ahviliik. se di tekst i la a Kolm dide as t redi a se gee Nelj rimi
ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. Põder on eesti metsade kõige suurim loom. Põder võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks ja tema lõua all olev habe võib kasvada ligi 40 cm-i pikkuseks. Põdrapulli kaal ulatub 600kg ligi 10 meest kaaluvad kokku. Põdrad söövad suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. 6 Kasutatud kirjandus: Eesti imetaja metssiga: http://bio.edu
vähemalt protopongiidne) lahknemine inimahvide eellastest (vt järgnevaid skeeme). +------------------------------ HOMO ------------------------------+ | | | +----------- PAN ----------- + | ==| +------| |------ + | | +------| +----------- GORILLA -----------+ |-----------|== | | | | | +----+ +------------------ PONGO ------------------ + | | | +------------------------- HYLOBAT ------------------------------+ Hominiidide protohominoidse põlvnemise variandid (G. Heberer, 1972; H. Ullrich, 1980)
loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg. Toiduks jahivad nad metssigu, hirvi ja metsveiseid. Tiigri isiklik territoorium ei ole teada, see võib olla optimaalselt 4-5 tiigrit 100 ruutkilomeetrile. Tai Tais, indo-hiina tiigri levila keskuses, elas 1990 aastal vaatlejate raportite järgi metsikult looduses u. 250 tiigrit. Samal ajal hindas Tai Kuninglik Metsandusministeerium(Tai
Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia) Sugukond:Hamsterlased (Cricetidae) Perekond:Kääbushamster (Phodopus) Levinud Põhja-Kasahtanis ja Siberis.Elupaikadeks on poolkõrbed,stepid,põlluservad,metsaservad.Isendite värvus võib varieeruda. Talve hakul läheb karvastik heledamaks.Valgeis kasukais isased pole võimelised sigima.Aktiivne on öösel ja päeval.Söögiks lähevad teravilja, taimede erinevad osad ja isegi putukad.Elatakse gruppidena,kus on üks isane ja mitu emast.Suguküpsus saabub kuuajaliselt,tiinus kestab 19 päeva,poegi on 4-6. Isane hoolitseb ka järelkasvu eest.Liik on ohus,sest elupaiku hävitatakse.Alates 1960.aastatest on aretatud lemmikloomaks. Laborihiir (Mus musculus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia) Sugukond:Hiirlased (Muridae) Perekond:Hiir(Musculus) Põlvneb koduhiirest.Laborihiirt peetakse laboratooriumites,sest ta on vähenõudlik ja
esilekerkivate silmapealsete harjadega. Hambad on suu eesosas peenikesed ja teravad, tagaosas aga suured, purihammaste sarnased mistõttu on neid haisid kutsutud ka erihambulisteks. Sellesse seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga, kus on 7...10 liiki. Perekonna härghai (Heterodontus) esindajad elavad peamiselt mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes India ja Vaikse ookeani vetes. Perekonna esindajad on suhteliselt väikesed jaapani härghai kasvab 1,5 meetri pikkuseks. Nende toiduks on tugeva kesta või kojaga põhjaselgrootud (krabid, merisiilikud, limused), keda nad tugevate lõugadega purustavad. Härghailased munevad põhjale koonilisi mune. Need on kaetud sarvkestaga, mille pinnal on teritunud tipuga sarvilised jätked. Härghaid on täiesti söödavad, kuid neid püütakse vähe, sest neid ei leidu kuskil suurel hulgal. Hulklõpushailised (Hexanchiformes)
teravad hambad, millega nad jahivad peamiselt kalu ja kalmaare. Üldjuhul teevad nad saagi asupaiga kindlaks saates välja teatud helisignaale ja nende peegeldusi kinni püüdes (kajalokatsiooni abil). Enamikel liikidel asub lõualuude kohal rasvapadi, mis tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki. Mõõtmed: Mõned vaalaliigid, just eriti kiusvaalalised, kasvavad tohutu suureks. Sinivaal võib kasvada 30 m pikkuseks ning on kõige suurem loom, kes kunagi maal elanud. Näiteks sinivaala keelele mahuks seisma täiskasvanud elevant. Vaalad saavutavad nii hiiglaslikke mõõtmeid põhiliselt sellepärast, et vesi aitab nende keharaskust kanda. Kuivale maale sattunud vaal hukkuks omaenda keharaskuse tõttu, siseelundid lihtsalt litsutaks puruks. 3 Sukeldumine ja hingamine pinnal:
vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Pojad sünnivad jääkarul oktoobris või novembris emakaru kaevatud koopas. Seal püsivad karupojad kolm kuni neli kuud. Pärast seda õpivad nad saaki jahtima ja tapma. Emast võõrduvad pojad umbes kaheaastaselt. Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva
Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva.
Suurematesse paaridesse lähevad nad toidujahil või paljunemisel. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes. Seal sünnivad ka pojad. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad nii ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Teda toidetakse, kuni ta saab seitsmekuuseks. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning suudab ise toitu hankida. Toitumine: Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Külmas vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seega on elu külmas vees mitmekesisem. Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda!
viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need
Pärast keskmiselt 92-päevast tiinust sünnib kaljulõhes või põõsastikus paiknevas urus 2-3 tähnilist poega. Tahket toitu hakkavad nad sööma 6- kuni 7-nädalaselt. Alpivesilik Alpivesilik on 6-12 cm pikkune kahepaikne.Ta elab Euroopas. Ta on väike keha, pealt sinine ja altpoolt heleoranz, ning lühike saba. Sigimisperioodil ilmub isase seljale madal, musta-valgekirju hari, külgedele, sabale ning tursunud pärakule mustad ja valged laigud. Emase meelitamiseks lehvitab isane saba ja hõljutab emase koonu poole feromooni. Balkanimaades elavad need loomad pidevalt vees ja säilitavad sellised vastsele iseloomulikud jooned, nagu välispidised lõpused. Alpi seedermänd Puu kõrgus on kuni 2535 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m.Võra on noores eas kitsas, vanemas eas võrdlemisi lai ja ulatub valgusküllases kasvukohas peaaegu maapinnani, oksad asetsevad horisontaalselt. Tüvi on noorel puul sirge, aga vanal puul võivad tüvi ja oksad
kaalub umbes 100kg. Ellujäämiseks peavad nad sööma kuni 300 kg toitu ning jooma rohkem kui 100 liitrit vett päevas. Erinevalt India elevandist on Aafrika elevantidel längus selg ja ümmargused kõrvad. Londi otsas on neil kaks jätke, mille abil suudavad nad justkui sõrmedega asju maast üles võtta. Nii isastel kui emastel Aafrika elevantidel on võhad, ent isastel on need palju suuremad ning võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks. Nad elavad karjadena, kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ning nende järeltulijad, nii metsades, savannides kui ka pool kõrbedes. Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud ning suguküpseks ei saa nad enne, kui on 11-aastased või isegi veel vanemad. Kunagi olid Aafrika elevandid paljudes Aafrika piirkondades tavalised, ent elevandiluu hankimisel on neid ohjeldamatult kütitud. Praeguseks on elevandiluuga, ehk vandliga kauplemine väga range
Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 7 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Jaaguarid sigivad aasta ringi. Tiinus kestab 100-110 päeva. Pesakonnas on kuni 4 poega, kes kasvavad kiiresti, kuid suguküpseks saavad alles kolmandal eluaastal. (Loomade elu, 1987) Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Marakaya kass (Felis Wiedi) Marakaya kass on Lõuna-Ameerika metsi asustav väike kaslane
ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit plaatide kiuste kinni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Suguküpsuse saavutavad 4.5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5 m pikkuseks, emased 23 m pikkuseks. Emasloomad sünnitavad ühe poja kord 23 aasta jooksul. Tiinus kestab 340366 päeva. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta
Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest võõrutada alles aastaselt. Känguru omapärane paljunemismehhanism võimaldab uue poja "ootele panna" seniks kuni eelmine poeg on piisavalt vana, et ilma kukrusse pugemata toime tulla. See võimaldab kängurul uue järglase ilmaletoomist niipea, kui kukkur "vabaneb". Selline omapära tagab kängurute suure arvukuse. Vaatama sellele, et igal aastal antakse luba miljonite kängurute küttimiseks, ületab nende arv Austraalia
KOAALA Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel te
rästikupojad on tavaliselt roosakasvioletset värvi ja umbes 17 cm pikkused. Hoolimata oma pisikesest kasvust on juba vastsündinud rästikupojad mürgised ja ka nende hammustus on ohtlik. (Seemnemaailm, 2015) Enne paaritumist võivad isased omavahel võidelda, neil on omapärane “võitlustants”: nad ajavad end sabale püsti ja püüavad teineteist maha suruda. Lõpuks nõrgem isane taandub. Mitmel pool (ka Eestis) saab harilik rästik suguküpseks u. 3. eluaastal ja emased sigivad tõenäoliselt üle aasta. (Arnold, 2004) Joonis 3. Vastsündinud rästik (Phelps, 2015) 6 Maomürk
järvedes seal saaki varitsedes. Säga laiad lõuad reedavad ta olemuse- ta on väga ablas röövel süües nii endast väiksemaid konni, madusid, tigusid kui ka omaenda liigikaaslasi. On olnud juhte kus säga on rünnanud veelinde kui ka vees ujuvaid koeri. Kui säga on märganud oma järgmist ohvrit, imeb ta [säga]oma ohvri koos veega kõhtu. Kui ohver on suurem ja tugevam, võib ta veel säga kõhuski rabeleda. Säga võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilogrammi. Tavaliselt on sägad muidugi väiksemad. Nad on kõhupoolelt heledad aga seljalt rohekad või koguni mustad ning külgedel on neil erineva suuruse ja kujuga laigud. Kudemiseks ehitab säga oma pesa veetaimede vahele. Pesa jääb valvama isane kes iga paari minuti tagant teeb pesa kohal tiiru värske vee sisse viimiseks ja röövlite lähenemise märkamiseks. Noored sägad ujuvad vilkalt ringi ja esialgu söövad vaid ussikesi ja putukaid
Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo. Siiski moodustavad suured sõralised põder ja metssiga amuuri tiigri toidust 85%, mistõttu tema põhiliste saakloomade kaitse on tiigrite säilitamise jaoks samuti väga tähtis. Amuuri tiiger Tallinna Loomaaias.Inimese suudab tiiger tappa ühe käpahoobiga. Siiski on amuuri tiigrite seas inimsööjaid väga vähe, erinevalt mõnevõrra väiksemast bengali tiigrist. Ometi peab ka
Kuna tal on suurepärane kuulmine, poeb ta ka kõige nõrgemat heli kuuldes kohe peitu. Paljunemine Isased ja emased okaapid elevad harilikult eraldi, vaid erandjuhtudel ühinevad nad ajutiselt väikesteks karjadeks. Innaajal kohtuvad emas- ja isasloomad vaid lühikeseks ajaks. Oletatakse, et mõlemad partnerid otsivad üksteist üles haistmise abil. Paaritumisvalmis emane märgistab oma territooriumi erilise lõhnaga, mis on isase jaoks üheselt mõistetavaks signaaliks. Kui isane hakkab oma väljavalituga kurameerima, jalutab ta emase eest läbi, pea tahapoole pööratud ning näitab oma kaunist valget kurgualust. Emane ei näita algul isase käitumise vastu üles vähimatki huvi, ent lõpuks siiski soostub. Okaapipojad võivad ilmale tulla igal aastaajal, ent enamik sünde leiab aset siiski vihmaperioodil, kui toitva ema ning hiljem ka poegade jaoks on toitu piisavalt. Sünnituse lähenedes varjub emane tihedasse metsa ning toob varjatud kohas ilmale ühe poja.
Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras
ikkagi suurim kiskja Isasloom võib kaaluda 180-306kg, emasloom 100-167kg Vangistuses loomad on sageli raskemad kui vabas looduses Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja Peamiselt toitub sõralistest Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid On juhtunud, et isane Amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo Suured sõralised põder ja metssiga moodustavad Amuuri tiigri toidust ligi 85% AMUURI TIIGRID LOOMAAIAS 1982 alustati Amuuri tiigrite säilitamise programmiga Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud
jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, erinevat liiki maod, sisalikud ja karihiired. Vihmametsade loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju
Nad on toiduks nii loomadele kui ka inimestele. Huvitavaid fakte Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla 30º C temperatuuri juures kooruvad välja emased, temperatuuril üle 33,9º C aga isased. Suurim kõigist teadaolevatest krokodillidest oli 7,5 m pikk, väikseima liigi pikkus on 1,5 m. Aafrika krokodillid tapavad aasta jookusul rohkem inimesi kui muud loomad. Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ning kaalub sageli üle 700 kilogrammi. Küsimused Mitu varvast on krokodillil ees ja mitu taga? Milles sõltub krokodillide sugu? Kui suureks võib kasvada Niiluse krokodill? Kasutatud allikad Miksike.ee Google.com Wikipedia.org Youtube.com Täname kuulamast!
Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde. Mitmed taimeliigid kasutavad oma eluks ära teisi taimi. Osad taimed saavad kasvada varjus. Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 4 LOOMASTIK Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Aasias orangutanid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad
annaabi.ee 
