Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10
Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas h...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima....
Katrin Lang RA51/61 1. Kuidas tekkisid keskajal linnad? Keskaja linnad tekkisid endiste antiiklinnade kohale, kuna esile kerkinud valitsejad rajasid enda kindlustatud tugipunktid sinna. Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi suhteliselt soo...
Mikk, Jakko Bretagne Üldiselt Bretagne on Prantsusmaa piirkond, mis asub riigi loodeosas samanimelisel poolsaarel. Ta on piiratud põhjast Inglise kanaliga, läänest Atlandi ookeaniga ja Biscaya lahega lõunast. Regioon moodustab 5% kogu riigi territooriumist. Bretagne jaguneb neljaks departemanguks. Huvitav on see, et kõigil neljal osal on ligipääs ookeanile. Piirkonna suurimad linnad on Brest, Lorient, Nantes, Quimper, Rennes, Saint-Brieuc, Saint-Malo, Saint-Nazaire ja Vannes. Rannajoones läheduses asub umbes 800 saart ja laidu. Tänu Golfi hoovusele on sealne kliima soe ja niiske. Bretagne piirkonnas elab praegu üle 4,5 miljoni inimese ning see arv kasvab pidevalt. Bretagne't peetakse üheks kuuest Kelti rahvastest. Ajaloost Bretagne poolsaarel asus kunagi ka Bretagne kuningriik aastatel 818-913. Pea...
legendi järgi ristiti 496. aastal Chlodowech I. Reimsi katedraal kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Mont-Saint-Micheli klooster on klooster Prantsusmaal Mont-Saint-Micheli saarel. Klooster paikneb Mont-Tombe nimelisel künkal, 8. sajandil ehitatud Notre-Dame-sous-Terre'i kiriku kõrval. Ehitis rajati 10. sajandil benediktiini munkade poolt. 13. sajandil toimus kloostris tulekahju ja mahapõlenud hooneosa asemele rajati hoonekompleks, mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti klooster vanglaks ja see tegutses vanglana kuni 1863. aastani. Aastal 1874 kuulutati Mont-Saint-Michel ajaloomälestiseks ja seda hakati restaureerima. 19. sajandi lõpul ehitati kloostrile ka torn ja tornikiiver, mida kroonib peaingel Miikaeli kuju. 1966. aastal pöördusid kloostrisse tagasi mungad. Siena katedraali ehitamist alustati 12. sajandil romaani stiilis, kuid 13
Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Pikimad jõed: 1. Loire - 1006 km 2. Rhone - 812 km 3. Seine - 776 km Mont-Saint-Micheli laht on laht Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahel. Mont-Saint-Micheli lahes asub Mont-Saint-Micheli saar.Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal. 7 2.Rahvastik 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast, ...
Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i /amjääni/ katedraal (Pariisist põhjas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle /sänt sapell/ Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel /mont sänt misell/ - klooster kaljusaarel Prantsusmaa põhjarannikul Normandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ,,Õhtumaa ime". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba ilmalikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi (müüre, torne), feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa Siinne gootika oli omapärane, iseseisev. Armastati rikkalikult kujundatud võlve need võisid olla lehviku-, tähe- võrgukujulised vms.
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piila...
Vanavene kunst: Kümnenda sajandi abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel. (nt. Kiievi Püha Sofia kirik, Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaaliavene stiil (arvestati vene iseärasustega). Tä...
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenb...
Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. saja...
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad kat...
Noyon 11 · Kõrgkootika o katedraalid Chartres Reims Amiens · Põhiplaani ja ülesehituse mõttes kõige eeskujulikum ja täiuslikum gooti ehitis Beauvais o Kloostrid Tsistertslaste ja benediktlaste Mont-Saint-Michel Ehitatud tihti kaljule o Koolkonnad Ile-de-France Normandia · Kaared väga teravad ja rikkalikult profileeritud · Komplitseeritud joonistusega trifoorium · Rohkesti torne · Vertikaalne tendents · Mõnevõrra sarnane inglise gooti ehitistega Burgundia · Varagootika
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
Forum 1. Méthode de français. Leçon 1, p. 19. Mots et expressions N Français Eesti p. 19 -20 lk. 19 -20 . 19 -20 1. un module moodul 2. au jour le jour päevast päevani 3. une unité osa 4. une présentation esitamine 5. une rencontre kohtamine 6. une pause vahearg, paus, peatus , 7. un jeux mäng 8. interculturel. le kultuuridevaheline , -, - 9. un point punkt 10. ...
Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin. Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud ). Arvukalt tekkis ka kloostreid, millest nimekaim on Normandia ranniku lähedale tillukesele kaljusaarele rajatud Mont-Saint-Michel (tõlkes Püha Mihkli mägi). Astmeliselt mäkke tõusvad ehitised, kirik ning saledate sammastega ristkäik saare tipul andsid oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks "Õhtumaa ime". 2.1.2 Arhitektuur Inglismaal Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles
kaunistatud reljeefi ja skulptuuridega Veel Prantsusmaa kirikuid-katedraale Põhja poole Normandia suunas jääb Amiens, mahutab umbes 10000 inimest Kõige lõuna poole jääb Chartres. Läänefassaadi 2 tornikiivrid lõpuni ehitatud(kuigi natuke erinevad üksteisest) Põhja Prantsusmaal on veel 1 väga tuntud ehitis, mis asub väikesel kaljusaarel Normandia ranniku lähedal. Suurt osa mänginud looduslik asupaik. Tegemist on kloosterkirikuga Mont-Saint-Michel Kasutati ka kindlusena Keskajal, praegu on kloosterkirik ühendatud mandriga Pühendatud Püha Miikaelile Ka Lõuna-Prantsusmaal on mitmeid huvitavaid ehitisi, kuid lõuna-prantsusmaad tabas 13. Saj alguses samuti suur ristisõda (nagu Baltikumigi). Seal sõditi ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin . Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud ). Arvukalt tekkis ka kloostreid, millest nimekaim on Normandia ranniku lähedale tillukesele kaljusaarele rajatud Mont-Saint-Michel (tõlkes Püha Mihkli mägi). Astmeliselt mäkke tõusvad ehitised, kirik ning saledate sammastega ristkäik saare tipul andsid oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks "Õhtumaa ime". 2.16 Gooti kunst (skulptuur ja maalikunst) Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefipinnast
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
* Reimsi katedraal. Põhiosa 3lööviline, koor 5lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i katedraal. Põhiosa 3lööviline, koor 5lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. V õlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahe korruseline, üle mine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel klooster kaljusaarel Prantsus maa p õhjarannikul Nor mandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ,, Õ htumaa i me ". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba il malikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi, feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa * Salisbury katedraal LõunaInglis maal. 13. sajandi kp. V õlvide h=25 m. * Westminster Abbey Londonis. 3lööviline basiilika, pikihoone 14.15. sajandist
aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin . Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud ). Arvukalt tekkis ka kloostreid, millest nimekaim on Normandia ranniku lähedale tillukesele kaljusaarele rajatud Mont-Saint-Michel (tõlkes Püha Mihkli mägi). Astmeliselt mäkke tõusvad ehitised, kirik ning saledate sammastega ristkäik saare tipul andsid oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks "Õhtumaa ime". Inglise gootika Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid,ent ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn
annaabi.ee 
